laialt on levinud arvamus , et värvilaserprinter on kallis luksus.tegelikult see nii ei ole . Laserprinter ei ole sugugi odavam kui sama funktsionaalsusega värvilaser. Värvilaserprinter suudab väljastada kvaliteetset mustvalget printi sama kiiresti ,on kohtvõrku ühendamisvalmidusega , paindliku paberihaldusega . ühesõnaga sama investeering aga värviprint pealekauba. Plotter -on arvuti välisseade arvjooniste, diagrammide, kaartide, arhitektuurijooniste jms. loomiseks. Erinevus printerist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne mitte üksikpunktidest (punktiirist), vaid tõmmatakse pideva joonena. Kuna kaasaegsed printerid suudavad edukalt plotterifunktsioone täita (kasutades isegi samu juhtimiskeeli), siis klassikaliste suleplotterite kasutusala on viimastel aastatel oluliselt ahenenud
Arvutite lisaseadmed Kaasaegses ühiskonnas on eesmärgiks "paberivaba" kontor. Vaatamata sellele, kasutame me endiselt paberkandjat, mida on siiski mugavam lugeda või väiksemate mahtude korral endaga kaasas kanda. Seega varem või hiljem tekib vajadus soetada endale printer kontorisse, koju. Arvuti lisa-/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus liikuv kirjutuspea või nõelad löövad tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib paberile punktidest koosnev kujutis. Trükivad (pool)reakaupa. Prindikvaliteet pole eriti oluline. Mustandite trükkimiseks ...
(sarnane kirjutusmasinas kasutatava tehnoloogiaga). 1970.a. ilmunud õisprinterite ketaspea ehk õis sisaldab 96 kuni 130 tähetüüpi. Trükkimisel keeratakse ketast seni, kuni jõutakse vajaliku sümbolini ning see lüüakse pisikese löögihaamriga läbi tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Plotter Plotter on kahekoordinaadiline joonistav väljundseade. Erineb printerist selle poolest, et võimaldab tõmmata sulega ka pidevat joont. Plotter on arvuti välisseade arvjooniste, diagrammide, kaartide, arhitektuurijooniste jms. loomiseks. Erinevus printerist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne mitte üksikpunktidest (punktiirist), vaid tõmmatakse pideva joonena. Kuna kaasaegsed printerid suudavad edukalt plotterifunktsioone täita (kasutades isegi samu juhtimiskeeli), siis
Ettekanne Marten Vaino 11c! Printerid Tallinna 21. Kool! Detsember 2014 Mis on printer & mis on plotter? ❖ Printer on seade, mis toodab teksti või graafikat meediakandjatele nagu paberile ja kilele.! ❖ Plotter on printer, millega prinditakse vektorgraafikat. Erinevad printerid ❖ Laserprinter! ! ! ❖ Tindiprinter! ❖ Maatriks! ❖ Õisprinter! ❖ Termoprinter! ❖ LED-printer! ❖ 3D-printer! ! ❖ Jugaprinter! ❖ UV-printer! ! !
tähemärkide või joonise kujundid.. 3) Tindiprinterid Tindiprinteriga tekib kujutis siis, kui paberile piserdatakse väikeseid tindipiisku. Kvaliteetsema tulemuse saamiseks piserdatakse tihti mitu kihti (erinevat) värvi. Miinuseks on see, et kulumaterjal on üsna kallis. Selle meetodiga saab spetsiaalsele paberile trükitult kvaliteetse fototrüki. Headel tindiprinteritel on iga värv eraldi, odavamatel on värvid kas ühes või kahes vahetatavas tindianumas. 4) Plotter Plotter on suureformaadiline tindiprinter. Seda kasutatakse peamiselt jooniste trükkimiseks. Tänapäeval on plotteri üheks kasutusvaldkonnaks ka suureformaadiliste fotode trükk. 5) Laserprinterid Laserprinterid töötavad praktiliselt samal põhimõttel kui koopiamasinadki: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele
Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks võnkumisteks. Mängukonsool - Sõnaga konsool (ingl. k. console) tähistatakse arvuti külge füüsiliselt ühendatud monitori ja klaviatuuri. Konsooli eripära võrreldes nt ssh ligipääsust shellile seisneb selles, et arvuti tööd saab hakata juhtima suhteliselt kohe peale voolu sisselülitamist. Väljundseadmed on seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Olulised väljundseadmed on kuvar, printer, kõlarid, ( plotter, audio ja audiovisuaalsed seadmed ). Kuvar on seade, mille ekraanile ilmub kõik, mida arvutil on teile "öelda". Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile. 1. laserprinter 2. maatriksprinter 3. tindiprinter Kõlariks nimetatakse akustiliselt kujundatud kasti monteeritud valjuhääldeid. Plotter on kahekoordinaadiline joonistav väljundseade. Multimeedia oma sisult tähendab mitme meedia kasutamist
prinditiheduse (tähesammu) kui ka kirjalaadi (kald-, paks-, kontuur-, allakriipsutatud kiri jne) osas. Mis puutub märgistikesse (character sets), siis võib see ulatuda paarist põhimärgistikust enam kui 30 kooditabelini. Enamik printereid on varustatud sisseehitatud rahvuslike märgistike lisamise võimalusega (tavaliselt 10-15 lisamärki kooditabelile 850). Mõned printerid sisaldavad ka eesti tähtedega kooditabelit (kooditabeli 850 täiendus tähtedega Å , š, Ž, ž) Plotter Plotter on arvuti välisseade arvjooniste, diagrammide, kaartide, arhitektuurijooniste jms. loomiseks. Erinevus printerist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne mitte üksikpunktidest (punktiirist), vaid tõmmatakse pideva joonena. Kuna kaasaegsed printerid suudavad edukalt plotterifunktsioone täita (kasutades isegi samu juhtimiskeeli), siis klassikaliste suleplotterite kasutusala on viimastel aastatel oluliselt ahenenud. Siiski vajatakse neid juhtudel, kui
taktsegedus. Taktsagedust mõõdetakse megahertsides (MHz) või gigahertsides (GHZ). Taktsagedus näitab, mitu elementaartehet suudab protsessor sooritada ühes sekundis. Sisendseadmed Arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Hiir Klaviatuur Digikaamerad Veebikaamerad Touchpad Valguspiiats Skanner Mikrofon Magnetkaardilugeja Väljundseadmed seadmed, mis esitavad (väljastavad) arvutist saabuvat informatsiooni. Monitor Printer Kõlarid Plotter Printerid Laserprinter Tindiprinter Maatriksprinter Tänan kuulamast!
· kahtlaste failide ilmumine · ebaharilike veateadete ilmumine · failid kaovad ilma mingi põhjusetta Riistvara Riistvara-on arvuti füüsilised komponendid Sisendseadmed-kõik seadmed, mille abil on võimalik arvutisse andmeid sisestada.NÄITEKS: · hiir · klaviatuur · skänner · mikrofon · veebikaamera · modem Väljundseadmed on kõik seadmed, mille abil on võimalik arvutist admeid väjastada.NÄITEKS: · kõlarid · kõrvaklapid · plotter · monitor · printer · modem Tõõtlusseadmed on kõik seadmed,mis teevad andmetega tüütlusprotsesse, enne kui neid uuesti saab väljastada.NÄITEKS: · protsessor · emaplaat · helikaart · võrgukaart · videokaart · mälu · mälukaardiseade · diskett(flopiketas · kõvaketas(HDD)
(live)pilti vaadata. aeg-ajalt Väljundseadmed printer Selle abil saab Tindiprinter, Tindiprinteritel kaasas printida arvutist laserprinter, vastav puhastamise paberile erinevaid nõelprinter. programm. Vajadusel Töid, pilte jm. kasutada spetsialisti abi plotter arvuti välisseade tindiprits-, termo- ja arvjooniste, laserplottereid diagrammide, (suleplotterite) kaartide, arhitektuurijooniste jms. loomiseks. Sisend-väljunseadmed modem Modem on seade, Modemid on välgule mis moduleerib eriti tundlikud ning
Korpus R Arvutiseadmete kaitse Klaviatuur R S V Andmete sisestamine Hiir R S V Andmete sisestamine Skänner R S V Andmete sisestamine Plotter R V V Püsikoopiate loomiseks Kõlarid R V V Heli väljund Monitor R V V Visuaalne väljund Emaplaat R VS S Arvutiseadmete juhtimiseks
konkurendid. Enne printima hakkamist loeb printer mällu kogu lehekülje. Laserprinter Jugaprinter (mullprinter, tindiprinter) Sissemonteeritud mootorit skännerib printimispea vasakult paremale liikudes lehel horisontaalsete ridadena. Tohutu suureks eeliseks laserprinterite ees on värvilised tindiprinterid, mis on teinud värvitrüki hinna poolest vastuvõetavaks ka tavakasutajale. Neid on aga kulukam ülal pidada. Plotter Arvjooniste, diagrammide, kaartide, arhitektuurijooniste loomiseks. Erinevus printerist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne mitte üksikpunktidest (punktiirist), vaid tõmmatakse pideva joonena.
moodustatud kirjamärke. Tindiprinter viimaste aastate üheks kõige popimaks prinditehnoloogiaks on kujunenud tindipritsimis ehk jugatehnoloogia , millele veel 90 a algusres ennustatu peatset kadu. (tinti pritsitakse, või vaht) Vaha ei lähe laiali, tint aga l2heb. 1. tindiprinter oli ThinkJet. (hp) Termoprinter, kus kasutatakse spets paaberit , kus kuumutatakse elementide rakendamisel otse vastu soojustundlikku paberit.. (kassateriminalid) Laserprinter ei ole löökprinter. Plotter- on arvuti välisseade arvjooniste , diagrammide, kaartide, arhitektuurijooniste jms. Loomiseks. Erinevusprinterist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne üksikpunktidest ( punktiirist) vaid tõmmatakse pideva joonena. (8värvi pliiatseid) Klassikaline kasutab pliiatseid uuemad tinti , laser Riistvara Kõik käegakatsutav, mis asub arvuti sees või on kuidagi selle külge ühendatud.
...................................... 7 2.2.3 Monokroomsed, värvi- ja fotoprinterid....................................................7 2.2.4 Tindiprinterid........................................................................................... 7 2.2.5 Tahke tindi printerid................................................................................ 8 2.2.6 Värvi sublimatsiooni printer.....................................................................9 2.2.7 Plotter...................................................................................................... 9 2.2.8 Professionaalsed tindiprinterid................................................................9 2.2.9 Laserprinterid........................................................................................ 10 2.2.10 Ofset-printer........................................................................................ 11 2.2.11 LED-printer..............................
Laserprinter ise on suhteliselt kallis, kuid kulumaterjal (tahm) on odav ja trükikvaliteet on väga hea. Trükitihedus on enamasti 600 punkti tollil. Enamik printereid trükib paberile suurusega A4, kuid on ka A3 printereid (2x suurem paberileht) ja veelgi suuremale paberile trükkivaid. Printerite kõrval võimaldavad andmetest püsikoopiaid luua ka plotterid seadmed kahemõõtmeliste kujutiste moodustamiseks paberile või muule andmekandjale. Plotter võimaldab sule abil tõmmata ka pidevaid jooni. Kasutatakse enamasti tehniliste jooniste ja kaartide tegemisel. Kuvarid Levinuimad on kineskoopkuvarid ehk monitorid, mille tööpõhimõte ei erine oluliselt televiisorist. Erinevused teleriga seisnevad peamiselt selles, et monitori sisend on kohandatud arvutiandmete numbrilisele kujule. Elektronkiirekuvari juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil
III põlvkond 1965 Integraallülitused IV põlvkond 1975 Lausintegraallülitused V Põlvkond kvantarvuti??? 11. Arvuti ülesehitus (Millest koosneb)? Põhiseadmed: protsessor; emaplaat; RAM; kuvar; hiir; klaviatuur. Lisaseadmed: kõvaketas; graafikakaart; 12. Kirjeldada kasutajaliidese arengut. Perfomasin; numbriline terminal; graafiline kasutajaliides; VR keskkond; argumented reality 13. Loetleda sisend- ja väljundseadmeid (6tk). Klaviatuur; hiir; printer; skänner; kuvar; plotter 14. Programmeerimiskeelte põlvkonnad. 1. põlvkond Masinkeeled 2. põlvkond Assembleri keeled 3. põlvkond Protseduursed keeled (algoritmilised keeled) 4. põlvkond Rakendusvaldkondade keeled (probleemvaldkonna keeled) 5. põlvkond Tehisintellekti ja interfeisi keeled 6. põlvkond Neuronvõrgud 15. Mis on operatsioonisüsteem ja nimetada tema eesmärgid. Operatsioonisüsteem on programm, mis käitub kui vahendaja arvutikasutaja ja riistvara vahel.
ühenduses on: register, mälu(RAM). 12. Kasutajaliidese loomiseks ja haldamiseks sobib. 34. Liiasusi saab kõrvaldada areng: 1910 perfomasin 1960 numbriline terminal 1985 DBMS (Database Management System) abil. See kujutab endast graafiline kasutajaliides 2000 VR keskkond 2004 arvutiprogrammide kogu, mis kontrollib andmebaaside loomist, Augmented Reality. 13.2d/3d skänner; Andurid; Kuvar,Plotter; haldamist ja kasutamist. 35. Lusikat projekteerida mõne CAD Hiir; Printer 14.1.-masinkeeled; 2.-Assembleri keeled; 3.- programmiga saaks kasutades ristlõikeid ja splaine. Eelnevalt Protseduursed keeled( algoritmilised keeled);4.- mainitutest vormistada lusika ,,skelett" ning hiljem katta see tasanditega. 36.Hindamine: modelleerimise võime poolest; juures. Lubab sõlmpunkte mitte-ühtlaselt paigutada. NURBS'e
Jugaprinterid - Jugaprinterid ehk "tindipritsid" piserdavad vedelat trükivärvi paberile imepisikeste düüside kaudu. Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest tähemärkide või joonise kujundid. Tindiprinterid - Tindiprinteriga tekib kujutis siis, kui paberile piserdatakse väikeseid tindipiisku. Kvaliteetsema tulemuse saamiseks piserdatakse tihti mitu kihti (erinevat) värvi. Miinuseks on see, et kulumaterjal on üsna kallis. Plotter - Plotter on suureformaadiline tindiprinter. Seda kasutatakse peamiselt jooniste trükkimiseks. Tänapäeval on plotteri üheks kasutusvaldkonnaks ka suureformaadiliste fotode trükk. Laserprinterid - Laserprinter ise on küll reeglina kallim kui tindiprinteril, kuid selle kulumaterjal on odavam kui tindiprinteril. Populaarsemateks võib lugeda firma Hewlett- Packard laserprintereid, neid valmistavad aga ka näiteks Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox.
ühes hoones või hooneteplokis asuv võrk ja arvutid on omavahel ühendatud kaabliga, kus arvutite vaheline kaugus ei ületa 1000 m. Algsed töörühmavõrgud olid enamasti väikesed ja ühendasid omavahel kuni kümmet arvutit ja ühe printeri. Vaata ka joonist 1. Joonis 1. Kohtvõrkude kasutuselevõttu võib põhjendada harilikult järgmiste asjaoludega: Välisseadmete (kvaliteetne laserprinter, plotter, magnetlindil massmälu jne.) ühiskasutus töörühma poolt. Algselt kuulus siia ka varastes töökohaarvutites puudunud suuremahuliste ketasmälu ühiskasutus. Viimastel aastatel seoses ülisuure mälumahuga (gigabaidiste) ja suhteliselt odavate kõvaketaste ilmumisega on see argument jäänud tahaplaanile; Kattuva töö ja samade programmiliste vahendite (tarbeprogrammide koopiate, andmebaasifailide jne
moodustunud kujutis siirdatakse edasi erilise rihma või trumli pinnale. Kui kõik osavärvid on üle kantud, toimub prinditava kujutise ülekanne paberile ja selle fikseerimine kuumutamise teel samal viisil, kui monokroomprinterites. Kõikides värvilaserprinterites saab kasutada tavalist paberit, kuigi eelistatum on värvipaljundusmasinate jaoks valmistatud spetsiaalne läikpaber. Enamik neist võimaldab printida ka paberi mõlemale poolele. · Plotter -on arvuti välisseade arvjooniste, diagrammide, kaartide, arhitektuurijooniste jms. loomiseks. Erinevus printerist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne mitte üksikpunktidest (punktiirist), vaid tõmmatakse pideva joonena. Kuna kaasaegsed printerid suudavad edukalt plotterifunktsioone täita (kasutades isegi samu juhtimiskeeli), siis klassikaliste suleplotterite kasutusala on viimastel aastatel oluliselt ahenenud. Siiski vajatakse neid juhtudel, kui küsimuse all on suur
piirkondadele. Tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse paberile kinni. Laserkiir peegeldatakse ning moduleeritakse. Siis peegeldatakse kiirt omakorda pöörleval trumlil, mille abil skaneeritakse paberile read. Ilma laserita saab ka: valgusallikas --> LCD shutter --> koondav lääts --> trummel Värviline laserprinter: neelamise printsiip cyan neelab punast, R magenta - neelab rohelist, G yellow neelab sinist, B black neelab valget 40. Plotter: printer, milles ei liigu mitte paber vaid printimispea, milleks on enamasti mingi kirjapulk. Võimaldab suure täpsusega teha tehnilisi jooniseid. 41. Skanner: CCD-alus. Valgustundlik alus, mida libistatakse valgustatud pinna lähedal. Kuna erinevad RGB värvid jätavad alusele erineva potentsiaaliga impulsi on võimalik ka värve scannida. CCD aluse all läbi ADC nihkeregister, mis saadab loetavad väärtused väljundporti. 42. Modem:
Tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse paberile kinni. Laserkiir peegeldatakse ning moduleeritakse. Siis peegeldatakse kiirt omakorda pöörleval trumlil, mille abil skaneeritakse paberile read. Ilma laserita saab ka: valgusallikas --> LCD shutter --> koondav lääts --> trummel Värviline laserprinter: neelamise printsiip cyan neelab punast, R magenta - neelab rohelist, G yellow neelab sinist, B black neelab valget Plotter: printer, milles ei liigu mitte paber vaid printimispea, milleks on enamasti mingi kirjapulk. Võimaldab suure täpsusega teha tehnilisi jooniseid. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. * abstraktne automaat- automaati vaadeldakse kui musta kasti A, tema sisend- ja väljundsignaale aga kui tähestiku tähti. Kuna automaat on diskreetne, siis on abstrakeeritud ka aja kulg, mis võib omandada vaid diskreetseid järjestikuseid väärtusi, näiteks t= 0,1,2.
piirkondadele. Tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse paberile kinni. Laserkiir peegeldatakse ning moduleeritakse. Siis peegeldatakse kiirt omakorda pöörleval trumlil, mille abil skaneeritakse paberile read. Ilma laserita saab ka: valgusallikas --> LCD shutter --> koondav lääts --> trummel Värviline laserprinter: neelamise printsiip cyan neelab punast, R magenta - neelab rohelist, G yellow neelab sinist, B black neelab valget 40. Plotter: printer, milles ei liigu mitte paber vaid printimispea, milleks on enamasti mingi kirjapulk. Võimaldab suure täpsusega teha tehnilisi jooniseid. 41. Skanner: CCD-alus. Valgustundlik alus, mida libistatakse valgustatud pinna lähedal. Kuna erinevad RGB värvid jätavad alusele erineva potentsiaaliga impulsi on võimalik ka värve scannida. CCD aluse all läbi ADC nihkeregister, mis saadab loetavad väärtused väljundporti. 42. Modem:
.......................................................................... 62 laserprinter (Laser Printer).....................................................................................................63 jugaprinter (Inkjet Printer).....................................................................................................64 värviprinterid......................................................................................................................... 64 Plotter.........................................................................................................................................64 Skanner...................................................................................................................................... 65 Modem (Modem).......................................................................................................................67 Analoog liides (Analog Interface)......................................
....................................................... 61 o laserprinter (Laser Printer) ...................................................................................................... 62 o jugaprinter (Inkjet Printer) ...................................................................................................... 63 o värviprinterid ........................................................................................................................... 63 Plotter .......................................................................................................................................... 63 Skanner ........................................................................................................................................ 64 Modem (Modem) ........................................................................................................................ 65 Analoog liides (Analog Interface) ................
Kasutatakse kohtades, kus on kasutusel isekupeeruvad (mitmekihilised) blanketid Tindiprinterid Kujutis tekib kui paberile piserdatakse väikeseid tindipiisku. Kvaliteetsema tulemuse saamiseks piserdatakse tihti mitu kihti (erinevat) värvi. Kulumaterjal on suhteliselt kallis, kuid samas saadakse kõige kvaliteetsem fototrükk (spetsiaalsele paberile trükitult). Headel printeritel on iga värv eraldi (odavamatel on värvid ühes või kahes vahetatavas tindianumas) Plotter on suureformaadiline tindiprinter, kasutatakse peamiselt jooniste trükkimiseks. Tänapäeval on üheks kasutusvaldkonnaks ka suureformaadiliste fotode trükk Laserprinterid Kujutis kantakse laseriga elektriliselt laetud trumlile ja trummel käib seejärel läbi tahmast, ning laetud kohad võtavad tahma külge. Seejärel liigub trummel vastu paberit ning tahm kandub paberile, lõpuks paberit kuumutatakse ja tahm jääb paberile kinni. Kulumaterjal on odavam kui tindiprinteril.
deformatsiooniga. Väljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning vertikaalsete laetud plaatidega õige kohani paberil. Laserprinter: Laser muudab prinditava kujundi valgustäpikesteks, mille abil muudetakse laengut valgustundlikul trumlil. Trummel paigutatakse tahmaanuma lähedale. Anumast lendunud tahmaosakesed tõmmatakse trumli laetud piirkondadele. Tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse laseriga paberile kinni. Plotter: printer, milles ei liigu mitte paber vaid printimispea, milleks on enamasti mingi kirjapulk. Võimaldab suure täpsusega teha tehnilisi jooniseid. Andmevahetus mikroarvutis:(erinevad siinid(AB, DB,CB) ja nende osa andmevahetuses. ANDMEVAHETUS MIKROPROTSESSORSÜSTEEMIS (mikroarvutis): Siinitsükkel v. Masinatsükkel - iga siini poole pöördumine. I/O READ - lugemine, I/O WRITE - kirjutamine
b. PROTSESSID: andmehõive, andmetöötlus, väljund 26. Milliseid andmeid saame kaardi puhul eristada? a. Andmed mida kasutatakse kaardi tegemisel ehk kaardiandmestik b. Metaandmed (andmed kaardi enda kohta) c. Informatsioon ehk andmete õigsus 27. Nimetage kartograafias kasutatavat riistvara. a. Fotokaamera b. Mõõdistusinstrumendid c. Arvuti d. Printer-plotter e. Skänner f. Trükiseadmed 28. Mis on ruumiandmed? a. Kirjeldavad objekti kuju ja asukohta (antakse edasi koordinaatidega) b. Objekti LIIK ja olemus (antakse edasi graafiliste omadustega või andmetabelisse organiseeritud omadustega ehk tärkandmetega) 29. Kirjeldage vektorandmeid. a. x,y,(z) koordinaatidel põhinev ruumimudel (punkt, joon, pind) b
olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. *Värviprinterid- Printeris kasutatakse CMYK värvisüsteemi, st. erinvaid värve kombineeritakse kokku Cyanist, Magnetast, Yellowst ning Blackist, kuna paberi omaduste tõttu pole võimalik kasutada RGB-süsteemi. *Plotter- printer, milles ei liigu mitte paber, vaid printimispea. Võimaldab teha suure täpsusega tehnilisi jooniseid. 37. Juhtautomaat: osa käsu täitmisel ja realiseerimine[1] Juhtautomaat(Control Unit)- on vaieldamatult protsessori tähtsaim osa: ta aktiveerib täidetavale käsukoodile vastavaid signaale ning kordineerib nendega kogu ülejäänud protsessori tööd. (Nt. aktiveerib mõne mäluregistri, et viimane haaraks siinilt info jne).
Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi. Kasutatkse kolme värvi:·CYAN mis peegeldab kõiki värvusi peale punase.·MAGENTA mis peegeldab kõiki värvusi peale rohelise.·YELLOW mis peegeldab kõiki värvusi peale sinise.Kõigi nende kolme värvi summa peaks andma musta, kuid must ei ole eriti kvaliteetne. Arvestades, et silm on musta kvaliteedi suhtes vägatundlik on lisatud eraldi ka msut värv blacK. Kokku saadaksegi värvisüsteem CMYK mida pronterites kasutatakse. Plotter Joonestav kahekoordinaadilise juhtimisega väljundseade. Plotterid erinevad printeritest selle poolest, et nad kasutavad joonestamiseks sulge. Seetõttu suudavad nad tekitada paberile pidevaid jooni, sellal kui printerid moodustavad jooni täpikestest. Värviplotterid kasutavad automaatselt vahetatavaid sulgi värviliste jooniste ja kirjade jaoks. Plotterid on märksa kallimad kui printerid ja neid kasutatakse enamasti insenertehniliste jooniste valmistamiseks
Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi. Kasutatakse kolme värvi:·CYAN mis peegeldab kõiki värvusi peale punase.·MAGENTA mis peegeldab kõiki värvusi peale rohelise.·YELLOW mis peegeldab kõiki värvusi peale sinise. Kõigi nende kolme värvi summa peaks andma musta, kuid must ei ole eriti kvaliteetne. Arvestades, et silm on musta kvaliteedi suhtes vägatundlik on lisatud eraldi ka must värv black. Kokku saadaksegi värvisüsteem CMYK mida printerites kasutatakse. Plotter Joonestav kahekoordinaadilise juhtimisega väljundseade. Plotterid erinevad printeritest selle poolest, et nad kasutavad joonestamiseks sulge. Seetõttu suudavad nad tekitada paberile pidevaid jooni, sellal kui printerid moodustavad jooni täpikestest. Värviplotterid kasutavad automaatselt vahetatavaid sulgi värviliste jooniste ja kirjade jaoks. Plotterid on märksa kallimad kui printerid ja neid kasutatakse enamasti insenertehniliste jooniste valmistamiseks. Täpsemad ja kallimad kasutavad
4. sublimatsiooniprinter a. fotoelektriline printer 5. LED-printer - kujutise tekitamiseks valgustundliku trumli pinnale kasutatakse mitte laserit, vaid valgusdioode. 6. laserprinter - kujutis kirjutatakse laseri abil erirullile, millelt see kantakse värvainega (peene tahmapulbri abil)paberile. a. jugaprinter 7. vahaprinter 8. tindiprinter - printeris on tindikassett, millest tinti läbi imepeente avade paberile pritsitakse. Plotter on kahekoordinaadiline joonistav väljundseade. Erineb printerist selle poolest, et võimaldabtõmmata sulega ka pidevat joont. Audio- ja audiovisuaalsed seadmed - arvutisüsteemi väljundseadmete hulka kuuluvad ka audio- ja audiovisuaalsed seadmed, millede eesmärk teha väljund kasutajale kuuldavaks. Multimeedia allmõistetakse heli, graafika, animatsiooni, video ja teksti põimimist ühte rakendusse.
täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisontaalselt paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saada paberi kerimisega. Värvaine täppidest moodustatakse kujund. VÄRVIPRINTERID CMYK värvisüsteem, st erinevaid värve kombineeritakse kokku Cyanist, Magentast, Yellowst ja Blackist, sest paberi omaduste tõttu pole võimalik kasutada RGB süsteemi. PLOTTER printer, milles ei liigu paber vaid printimispea. Võimaldab teha suure täpsusega tehnilisi jooniseid. 1. TRIGERID Mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Olek vastab väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse: Seadesisenditega ehk SR-trigerid
deformatsiooniga. Väljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning vertikaalsete laetud plaatidega õige kohani paberil. Laserprinter: Laser muudab prinditava kujundi valgustäpikesteks, mille abil muudetakse laengut valgustundlikul trumlil. Trummel paigutatakse tahmaanuma lähedale. Anumast lendunud tahmaosakesed tõmmatakse trumli laetud piirkondadele. Tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse laseriga paberile kinni. Plotter: printer, milles ei liigu mitte paber vaid printimispea, milleks on enamasti mingi kirjapulk. Võimaldab suure täpsusega teha tehnilisi jooniseid.
tema aadressi kaudu. Lugemine ei muuda mälupesa sisu, kirjutamise korral läheb mälupesa vana väärtus kaduma ja asendatakse uuega. See võib esialgu tunduda segasena, kuid me pöördume selle teema juurde tagasi siis, kui hakkame rääkima omistamislausest. Välisseade Selleks, et arvutiga suhelda, peavad arvutil olema VÄLISSEADMED. Välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks (klaviatuur, hiir, skanner), väljundseadmeteks (kuvar, printer, plotter) ja sisend-väljundseadmeteks (kettaseadmed, modem). Selle kursuse jooksul tuleb meil arvestada klaviatuuri, kuvari ja kettaseadme olemasoluga. OMISTAMISLAUSE Nüüd jõuame selle teema kõige huvitavamasse punkti - omistamislause süntaksi ja semantika juurde. Nii muutuja mõiste kui ka omistamise tegevus on mõlemad ühed omapärased asjad - kas inimesele äärmiselt lihtsad või täiesti segadusttekitavad. Nõo kooli programmeerimise õpetajate
mälupesa poole tema aadressi kaudu. Lugemine ei muuda mälupesa sisu, kirjutamise korral läheb mälupesa vana väärtus kaduma ja asendatakse uuega. See võib esialgu tunduda segasena, kuid me pöördume selle teema juurde tagasi siis, kui hakkame rääkima omistamislausest. Välisseade Selleks, et arvutiga suhelda, peavad arvutil olema VÄLISSEADMED. Välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks (klaviatuur, hiir, skanner), väljundseadmeteks (kuvar, printer, plotter) ja sisend-väljundseadmeteks (kettaseadmed, modem). Selle kursuse jooksul tuleb meil arvestada klaviatuuri, kuvari ja kettaseadme olemasoluga. Omistamislause Nüüd jõuame selle teema kõige huvitavamasse punkti - omistamislause 22 / 115 süntaksi ja semantika juurde. Nii muutuja mõiste kui ka omistamise tegevus on mõlemad ühed omapärased asjad - kas inimesele äärmiselt lihtsad või täiesti segadusttekitavad
infotöötlusprotsessi lähteandmed ning kuhu väljastab tulemid ja juhtsignaalid. Välisseadmed jagunevad andmete allikateks e sisendseadmeteks ning andmete tarbijateks e väljundseadmeteks. On võimalik, et välisseade on nii andmete allikas kui ka tarbija (magnetkettaseade), sel juhul nimetatakse teda sisend-väljundseadmeks, sest andmevahetus toimub mõlemas suunas. Universaalarvuti enamkasutavad välisseadmed on joonisel 2.24. Printer Plotter Fax Mõõte- Modem liides 11 10 9 8 Skanner 12 7 LAN-võrk Kõva- Keskseade Jadaliides 13 6
DWF- ja *.PDF-failidena; c) Plot Preview – kuvab joonise eelvaate (see võimalus on ka käsus PLOT); d) View Plot and Publish Details – kuvab väljastamiseks suunavate jooniste olulisemad omadused tabelina (suurte jooniste tabelid on väga suured ja mahukad); e) Page Setup – kontrollib ja seadistab väljastamisele tuleva joonise põhilisi omadusi; f) Manage Plotters – kuvab valikuakna plotteri seadistamiseks (Plotter Manager), millega saab täpsustada kasutatava printeri (plotteri) ühilduvust arvutiga; g) Manage Plot Styles – kuvab valikuakna plottimisviisi seadistuse kohta (Plot Style Manager) h) Edit Plot Style Tables – kontrollib joonisega seotud nimega printimismooduse tabelit ja selle seoseid kasutatava väljastusega _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
annaabi.ee 
