laialt on levinud arvamus , et värvilaserprinter on kallis luksus.tegelikult see nii ei ole . Laserprinter ei ole sugugi odavam kui sama funktsionaalsusega värvilaser. Värvilaserprinter suudab väljastada kvaliteetset mustvalget printi sama kiiresti ,on kohtvõrku ühendamisvalmidusega , paindliku paberihaldusega . ühesõnaga sama investeering aga värviprint pealekauba. Plotter -on arvuti välisseade arvjooniste, diagrammide, kaartide, arhitektuurijooniste jms. loomiseks. Erinevus printerist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne mitte üksikpunktidest (punktiirist), vaid tõmmatakse pideva joonena. Kuna kaasaegsed printerid suudavad edukalt plotterifunktsioone täita (kasutades isegi samu juhtimiskeeli), siis klassikaliste suleplotterite kasutusala on viimastel aastatel oluliselt ahenenud
Arvutite lisaseadmed Kaasaegses ühiskonnas on eesmärgiks "paberivaba" kontor. Vaatamata sellele, kasutame me endiselt paberkandjat, mida on siiski mugavam lugeda või väiksemate mahtude korral endaga kaasas kanda. Seega varem või hiljem tekib vajadus soetada endale printer kontorisse, koju. Arvuti lisa-/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus liikuv kirjutuspea või nõelad löövad tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib paberile punktidest koosnev kujutis. Trükivad (pool)reakaupa. Prindikvaliteet pole eriti oluline. Mustandite trükkimiseks ...
Kuna kaasaegsed printerid suudavad edukalt plotterifunktsioone täita (kasutades isegi samu juhtimiskeeli), siis klassikaliste suleplotterite kasutusala on viimastel aastatel oluliselt ahenenud. Siiski vajatakse neid juhtudel, kui küsimuse all on suur täpsus, suureformaadilised koopiad (A0-A2) ning koopiate niiskus- ja arhiveerimiskindluse tagamine. Tänapäeval on mitmed firmad suleplotterite valmistamisest loobunud ja valmistavad tindiprits-, termo- ja laserplottereid. Plotter on vähem levinud, kui printerid, kuid eks siin on ka oma kindlad põhjused: kui arvutit ei kasutata joonestamiseks ega joonistamiseks, siis osutub plotter liigseks, seda enam, et tegu pole sugugi odava välisseadmega. Siiski tuleb märkida, et kui arvuti põhikasutajaks on kas konstruktor, disainer, või mõni teine joonestamisega sageli tegelev inimene, on plotter lausa hädavajalik. Plotteri tööpõhimõte on üks kahest: esimesel juhul liigutatakse kirjutuspead,
Ettekanne Marten Vaino 11c! Printerid Tallinna 21. Kool! Detsember 2014 Mis on printer & mis on plotter? ❖ Printer on seade, mis toodab teksti või graafikat meediakandjatele nagu paberile ja kilele.! ❖ Plotter on printer, millega prinditakse vektorgraafikat. Erinevad printerid ❖ Laserprinter! ! ! ❖ Tindiprinter! ❖ Maatriks! ❖ Õisprinter! ❖ Termoprinter! ❖ LED-printer! ❖ 3D-printer! ! ❖ Jugaprinter! ❖ UV-printer! ! !
tähemärkide või joonise kujundid.. 3) Tindiprinterid Tindiprinteriga tekib kujutis siis, kui paberile piserdatakse väikeseid tindipiisku. Kvaliteetsema tulemuse saamiseks piserdatakse tihti mitu kihti (erinevat) värvi. Miinuseks on see, et kulumaterjal on üsna kallis. Selle meetodiga saab spetsiaalsele paberile trükitult kvaliteetse fototrüki. Headel tindiprinteritel on iga värv eraldi, odavamatel on värvid kas ühes või kahes vahetatavas tindianumas. 4) Plotter Plotter on suureformaadiline tindiprinter. Seda kasutatakse peamiselt jooniste trükkimiseks. Tänapäeval on plotteri üheks kasutusvaldkonnaks ka suureformaadiliste fotode trükk. 5) Laserprinterid Laserprinterid töötavad praktiliselt samal põhimõttel kui koopiamasinadki: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele
Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks võnkumisteks. Mängukonsool - Sõnaga konsool (ingl. k. console) tähistatakse arvuti külge füüsiliselt ühendatud monitori ja klaviatuuri. Konsooli eripära võrreldes nt ssh ligipääsust shellile seisneb selles, et arvuti tööd saab hakata juhtima suhteliselt kohe peale voolu sisselülitamist. Väljundseadmed on seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Olulised väljundseadmed on kuvar, printer, kõlarid, ( plotter, audio ja audiovisuaalsed seadmed ). Kuvar on seade, mille ekraanile ilmub kõik, mida arvutil on teile "öelda". Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile. 1. laserprinter 2. maatriksprinter 3. tindiprinter Kõlariks nimetatakse akustiliselt kujundatud kasti monteeritud valjuhääldeid. Plotter on kahekoordinaadiline joonistav väljundseade. Multimeedia oma sisult tähendab mitme meedia kasutamist
Kuna kaasaegsed printerid suudavad edukalt plotterifunktsioone täita (kasutades isegi samu juhtimiskeeli), siis klassikaliste suleplotterite kasutusala on viimastel aastatel oluliselt ahenenud. Siiski vajatakse neid juhtudel, kui küsimuse all on suur täpsus, suureformaadilised koopiad (A0-A2) ning koopiate niiskus- ja arhiveerimiskindluse tagamine. Tänapäeval on mitmed firmad suleplotterite valmistamisest loobunud ja valmistavad tindiprits-, termo- ja laserplottereid. Plotter on vähem levinud, kui printerid, kuid eks siin on ka oma kindlad põhjused: kui arvutit ei kasutata joonestamiseks ega joonistamiseks, siis osutub plotter liigseks, seda enam, et tegu pole sugugi odava välisseadmega. Siiski tuleb märkida, et kui arvuti põhikasutajaks on kas konstruktor, disainer, või mõni teine joonestamisega sageli tegelev inimene, on plotter lausa hädavajalik. Plotteri tööpõhimõte on üks kahest: esimesel juhul liigutatakse kirjutuspead, paberi kohal
taktsegedus. Taktsagedust mõõdetakse megahertsides (MHz) või gigahertsides (GHZ). Taktsagedus näitab, mitu elementaartehet suudab protsessor sooritada ühes sekundis. Sisendseadmed Arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Hiir Klaviatuur Digikaamerad Veebikaamerad Touchpad Valguspiiats Skanner Mikrofon Magnetkaardilugeja Väljundseadmed seadmed, mis esitavad (väljastavad) arvutist saabuvat informatsiooni. Monitor Printer Kõlarid Plotter Printerid Laserprinter Tindiprinter Maatriksprinter Tänan kuulamast!
· kahtlaste failide ilmumine · ebaharilike veateadete ilmumine · failid kaovad ilma mingi põhjusetta Riistvara Riistvara-on arvuti füüsilised komponendid Sisendseadmed-kõik seadmed, mille abil on võimalik arvutisse andmeid sisestada.NÄITEKS: · hiir · klaviatuur · skänner · mikrofon · veebikaamera · modem Väljundseadmed on kõik seadmed, mille abil on võimalik arvutist admeid väjastada.NÄITEKS: · kõlarid · kõrvaklapid · plotter · monitor · printer · modem Tõõtlusseadmed on kõik seadmed,mis teevad andmetega tüütlusprotsesse, enne kui neid uuesti saab väljastada.NÄITEKS: · protsessor · emaplaat · helikaart · võrgukaart · videokaart · mälu · mälukaardiseade · diskett(flopiketas · kõvaketas(HDD)
ARVUTI RIISTVARA Täida tabel! Sisendseadmed Kasutusotstarve, Hooldus ja Liigid ülesanne tervisekaitse hiir Lihtsustab arvuti mehhaaniline(kuuliga) Mehhanilist hiirt on kasutamist. ja optiline hiir. vaja seest puhastada. Selle abil saab Hiir peab vastama käe töölaualt valida suurusele (väikestele näiteks ikoone. lastele väiksem hiir). kuvar Kuvab pildi, Vedelkristall ja LED Kuvari tagumine osa ikoonid, peab olema vastu programmid jm. seina. tuleb puhastada ...
AUT09 Ülesanded 1. Salvestage see fail ühe lahendaja dokumentide kausta. 1. Alustuseks lugege läbi see tekst http://math.ut.ee/%7Enata_t/ao/Ehitus.htm (kopeerige see link netti) ja vastake küsimustele. 1. Otsusta, kas järgmine väide on õige või vale. Kirjuta õige väite ette Õ täht ja vale väite ette V täht: + 1240 baiti = 1kilobait Lühend ROM tähistab lugemismälu, st. mälu, kust saab andmeid ainult lugeda. Kõvaketas on välismäluseade. Protsessori kiirust mõõdetakse megabaitides. Kui ma ostan endale legaalse 'Office 2007', siis võin teha sellest koopiad ja jagada need oma sõpradele. Rakendustarkvara alla kuuluvad need programmid, mis 'juhivad' arvuti tööd. + Klaviatuurilt saan suurtähti, kui lülitan sisse Caps Lock lüliti. ...
konkurendid. Enne printima hakkamist loeb printer mällu kogu lehekülje. Laserprinter Jugaprinter (mullprinter, tindiprinter) Sissemonteeritud mootorit skännerib printimispea vasakult paremale liikudes lehel horisontaalsete ridadena. Tohutu suureks eeliseks laserprinterite ees on värvilised tindiprinterid, mis on teinud värvitrüki hinna poolest vastuvõetavaks ka tavakasutajale. Neid on aga kulukam ülal pidada. Plotter Arvjooniste, diagrammide, kaartide, arhitektuurijooniste loomiseks. Erinevus printerist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne mitte üksikpunktidest (punktiirist), vaid tõmmatakse pideva joonena.
KÕVAKETAS - on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikrop...
....................................... 7 2.2.3 Monokroomsed, värvi- ja fotoprinterid....................................................7 2.2.4 Tindiprinterid........................................................................................... 7 2.2.5 Tahke tindi printerid................................................................................ 8 2.2.6 Värvi sublimatsiooni printer.....................................................................9 2.2.7 Plotter...................................................................................................... 9 2.2.8 Professionaalsed tindiprinterid................................................................9 2.2.9 Laserprinterid........................................................................................ 10 2.2.10 Ofset-printer........................................................................................ 11 2.2.11 LED-printer...............................
Laserprinter ise on suhteliselt kallis, kuid kulumaterjal (tahm) on odav ja trükikvaliteet on väga hea. Trükitihedus on enamasti 600 punkti tollil. Enamik printereid trükib paberile suurusega A4, kuid on ka A3 printereid (2x suurem paberileht) ja veelgi suuremale paberile trükkivaid. Printerite kõrval võimaldavad andmetest püsikoopiaid luua ka plotterid seadmed kahemõõtmeliste kujutiste moodustamiseks paberile või muule andmekandjale. Plotter võimaldab sule abil tõmmata ka pidevaid jooni. Kasutatakse enamasti tehniliste jooniste ja kaartide tegemisel. Kuvarid Levinuimad on kineskoopkuvarid ehk monitorid, mille tööpõhimõte ei erine oluliselt televiisorist. Erinevused teleriga seisnevad peamiselt selles, et monitori sisend on kohandatud arvutiandmete numbrilisele kujule. Elektronkiirekuvari juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil
III põlvkond 1965 Integraallülitused IV põlvkond 1975 Lausintegraallülitused V Põlvkond kvantarvuti??? 11. Arvuti ülesehitus (Millest koosneb)? Põhiseadmed: protsessor; emaplaat; RAM; kuvar; hiir; klaviatuur. Lisaseadmed: kõvaketas; graafikakaart; 12. Kirjeldada kasutajaliidese arengut. Perfomasin; numbriline terminal; graafiline kasutajaliides; VR keskkond; argumented reality 13. Loetleda sisend- ja väljundseadmeid (6tk). Klaviatuur; hiir; printer; skänner; kuvar; plotter 14. Programmeerimiskeelte põlvkonnad. 1. põlvkond Masinkeeled 2. põlvkond Assembleri keeled 3. põlvkond Protseduursed keeled (algoritmilised keeled) 4. põlvkond Rakendusvaldkondade keeled (probleemvaldkonna keeled) 5. põlvkond Tehisintellekti ja interfeisi keeled 6. põlvkond Neuronvõrgud 15. Mis on operatsioonisüsteem ja nimetada tema eesmärgid. Operatsioonisüsteem on programm, mis käitub kui vahendaja arvutikasutaja ja riistvara vahel.
1. CIM Common Information Model, MBS Multi Body Rakendusvaldkondade keeled; 5.-Tehisintellekti ja interfeisi Simulation, FEM - Finite Element Method, RP Rapid keeled; 6.-Neuronvõrgus 15.Operatsioonisüsteem on Prototyping, PDM - Product Data Management. programm, mis käitub kui vahendaja arvutikasutaja ja riistvara 2.Cam- (computer aided manufacturing; VR- Virtual reality ; vahel. Eesmärgid: -korraldada kasutaja programmide tööd; -teha LEM- Learnable Evolution Model, ;PLM- a computer arvutisüsteemi kasutamine mugavamaks;- organiseerida programming language ; CAT-computer-aided tolerancing efektiivne riistvara töö 16.ADA; Basic; JAVAScript; JAVA; C; 3.CAPP- Computer-aided Process Planning, ; NC- numerical 17. 2dmudel,2,05 Dmudel,3D traatmudel,3Dpinnamudel,3D control; CAD- computer-aided design ; MRP 1- Multiple ...
Jugaprinterid - Jugaprinterid ehk "tindipritsid" piserdavad vedelat trükivärvi paberile imepisikeste düüside kaudu. Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst või pilt, moodustuvad värvipunktidest tähemärkide või joonise kujundid. Tindiprinterid - Tindiprinteriga tekib kujutis siis, kui paberile piserdatakse väikeseid tindipiisku. Kvaliteetsema tulemuse saamiseks piserdatakse tihti mitu kihti (erinevat) värvi. Miinuseks on see, et kulumaterjal on üsna kallis. Plotter - Plotter on suureformaadiline tindiprinter. Seda kasutatakse peamiselt jooniste trükkimiseks. Tänapäeval on plotteri üheks kasutusvaldkonnaks ka suureformaadiliste fotode trükk. Laserprinterid - Laserprinter ise on küll reeglina kallim kui tindiprinteril, kuid selle kulumaterjal on odavam kui tindiprinteril. Populaarsemateks võib lugeda firma Hewlett- Packard laserprintereid, neid valmistavad aga ka näiteks Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox.
kohtvõrgud (LAN local area network) piiratud territooriumil, ühes hoones või hooneteplokis asuv võrk ja arvutid on omavahel ühendatud kaabliga, kus arvutite vaheline kaugus ei ületa 1000 m. Algsed töörühmavõrgud olid enamasti väikesed ja ühendasid omavahel kuni kümmet arvutit ja ühe printeri. Vaata ka joonist 1. Joonis 1. Kohtvõrkude kasutuselevõttu võib põhjendada harilikult järgmiste asjaoludega: Välisseadmete (kvaliteetne laserprinter, plotter, magnetlindil massmälu jne.) ühiskasutus töörühma poolt. Algselt kuulus siia ka varastes töökohaarvutites puudunud suuremahuliste ketasmälu ühiskasutus. Viimastel aastatel seoses ülisuure mälumahuga (gigabaidiste) ja suhteliselt odavate kõvaketaste ilmumisega on see argument jäänud tahaplaanile; Kattuva töö ja samade programmiliste vahendite (tarbeprogrammide koopiate, andmebaasifailide jne
moodustunud kujutis siirdatakse edasi erilise rihma või trumli pinnale. Kui kõik osavärvid on üle kantud, toimub prinditava kujutise ülekanne paberile ja selle fikseerimine kuumutamise teel samal viisil, kui monokroomprinterites. Kõikides värvilaserprinterites saab kasutada tavalist paberit, kuigi eelistatum on värvipaljundusmasinate jaoks valmistatud spetsiaalne läikpaber. Enamik neist võimaldab printida ka paberi mõlemale poolele. · Plotter -on arvuti välisseade arvjooniste, diagrammide, kaartide, arhitektuurijooniste jms. loomiseks. Erinevus printerist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne mitte üksikpunktidest (punktiirist), vaid tõmmatakse pideva joonena. Kuna kaasaegsed printerid suudavad edukalt plotterifunktsioone täita (kasutades isegi samu juhtimiskeeli), siis klassikaliste suleplotterite kasutusala on viimastel aastatel oluliselt ahenenud. Siiski vajatakse neid juhtudel, kui küsimuse all on suur
piirkondadele. Tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse paberile kinni. Laserkiir peegeldatakse ning moduleeritakse. Siis peegeldatakse kiirt omakorda pöörleval trumlil, mille abil skaneeritakse paberile read. Ilma laserita saab ka: valgusallikas --> LCD shutter --> koondav lääts --> trummel Värviline laserprinter: neelamise printsiip cyan neelab punast, R magenta - neelab rohelist, G yellow neelab sinist, B black neelab valget 40. Plotter: printer, milles ei liigu mitte paber vaid printimispea, milleks on enamasti mingi kirjapulk. Võimaldab suure täpsusega teha tehnilisi jooniseid. 41. Skanner: CCD-alus. Valgustundlik alus, mida libistatakse valgustatud pinna lähedal. Kuna erinevad RGB värvid jätavad alusele erineva potentsiaaliga impulsi on võimalik ka värve scannida. CCD aluse all läbi ADC nihkeregister, mis saadab loetavad väärtused väljundporti. 42. Modem:
Trigerid Triger on mäluelement mis säilitab 1bit informatsiooni. Qt = S + -R * Qt-1Trigeril on 2 stabiilset olekut 1 ja 0. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront. Ühe- vs kahetaktiline triger (MS-triger) master ja slave pool ... kahetaktilisse on kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimisel nulli haaramist elimineerida... slave lülitub esimesel taktil, master järgneval SR Set-Reset Triger ... seadesisendiga triger T-triger Toggle triger .. sisendisse impulsi andmisel muudab oleku vastupidise...
piirkondadele. Tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse paberile kinni. Laserkiir peegeldatakse ning moduleeritakse. Siis peegeldatakse kiirt omakorda pöörleval trumlil, mille abil skaneeritakse paberile read. Ilma laserita saab ka: valgusallikas --> LCD shutter --> koondav lääts --> trummel Värviline laserprinter: neelamise printsiip cyan neelab punast, R magenta - neelab rohelist, G yellow neelab sinist, B black neelab valget 40. Plotter: printer, milles ei liigu mitte paber vaid printimispea, milleks on enamasti mingi kirjapulk. Võimaldab suure täpsusega teha tehnilisi jooniseid. 41. Skanner: CCD-alus. Valgustundlik alus, mida libistatakse valgustatud pinna lähedal. Kuna erinevad RGB värvid jätavad alusele erineva potentsiaaliga impulsi on võimalik ka värve scannida. CCD aluse all läbi ADC nihkeregister, mis saadab loetavad väärtused väljundporti. 42. Modem:
........................................................................... 62 laserprinter (Laser Printer).....................................................................................................63 jugaprinter (Inkjet Printer).....................................................................................................64 värviprinterid......................................................................................................................... 64 Plotter.........................................................................................................................................64 Skanner...................................................................................................................................... 65 Modem (Modem).......................................................................................................................67 Analoog liides (Analog Interface).......................................
........................................................ 61 o laserprinter (Laser Printer) ...................................................................................................... 62 o jugaprinter (Inkjet Printer) ...................................................................................................... 63 o värviprinterid ........................................................................................................................... 63 Plotter .......................................................................................................................................... 63 Skanner ........................................................................................................................................ 64 Modem (Modem) ........................................................................................................................ 65 Analoog liides (Analog Interface) .................
Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei ...
ARVUTITE EKSAM PILETID PILET 1. Käsu täitmine protsessoris. Teisisõnu fetch-decode-execute tsükkel. Protsessor viib käsu täide iga käsu väikeste sammude seeriana. Umbkaudu on need sammud järgmised: järgmise käsu haaramine käsuregistrisse -> käsuloenduri muutmine nii, et ta viitaks järgmisele käsule -> teha kindlaks käsu tüüp -> juhul, kui käsk kasutab sõna, mis on juba mälus, siis teha kindlaks, kus see mälus asub -> vajaduse korral haarata see sõna ja viia see protsessori registrisse -> täita antud käsk -> naaseda esimese sammu juurde ja alustada järgmise käsu täitmist. Et käsku täita, peab protsessor 1) pöörduma mälu poole 2) Lugema sealt käsukoodi 3) dekodeerima selle 4) võtma vastu käsu sisule vastavad loogilised otsused 5) väljastama juhtsignaali kõigile komponentidele arvutis. 6) leidma uue käsuaadressi ning salvestama ta käsuregistrisse. Ühe käsu täitmiseks kuluvat aega nimetatakse käsutsükliks VO...
KARTOGRAAFIA KORDAMISKONSPEKT 1 LOENGUTEEMA - KAART 1. Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. b. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. 3. Millised on kaardi funktsioonid? a. Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu. b. Varustab meid pildiga maailmast, mis aitab aru saada ruumilistest mustritest ja seostest. 4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d. kaart on praktiline töövahend (eriti teadusdokumendi konteksti...
Arvutid I eksamiküsmused ja vastused Eksamikonspekt 2011 IABB22 1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevas...
Arvutid I eksamipiletid ja vastused 1. PILET.............................................................................................................................................4 1. Trigerid.......................................................................................................................................4 2. Konveier protsessoris ja mälus...................................................................................................5 3. Suvapöördusmälud.....................................................................................................................5 2. PILET.............................................................................................................................................6 1. Loendurid....................................................................................................................................
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops)kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtusest. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. + 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . t R S Q t-1 0 0 Q ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne ...
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehni...
JUGAPRINTER sarnane nõelmaatriksile, kuid siin on peas pihustid, millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisontaalselt paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saada paberi kerimisega. Värvaine täppidest moodustatakse kujund. VÄRVIPRINTERID CMYK värvisüsteem, st erinevaid värve kombineeritakse kokku Cyanist, Magentast, Yellowst ja Blackist, sest paberi omaduste tõttu pole võimalik kasutada RGB süsteemi. PLOTTER printer, milles ei liigu paber vaid printimispea. Võimaldab teha suure täpsusega tehnilisi jooniseid. 1. TRIGERID Mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Olek vastab väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse: Seadesisenditega ehk SR-trigerid
1. Trigerid. Trigerid kuuluvad järestikskeemide hulka, sest neil on mälu omadus. Väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuste ka väljundi väärtusest eelnevatel hetkedel. Triger on mäluelement, mis säilitab ühe bitist informatsiooni. Trigeril on kaks stabiilset olekut. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajahetkel. Tavaliselt on trigeril kaks väljundit: otseväljund ja tema eitus. Trigeri tüübid: 1) SR-triger (Set Reset) Asünkroonse trigeri puhul pole sünkrosisendit millega ümberlülitumise aega juhtida, seega väljundi väärtus muutub sisendi väärtuste muutuste järgi. S R Qt 0 0 Qt-1 01 0 10 1 11 - Kui S = R = 1, siis on otseväljud ja inversioonväljund ühesuguse väärtusega Q = ^Q, kuna kahendväärtuse otseväärtuse ja eitus ei saa olla võrdsed, siis loetakse seda keelatud väärtuseks. Loogikafunktsioon Qt = S + ^R Qt-1 SR trigerit saab ka li...
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ..................................................................................................................................
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEE...
infotöötlusprotsessi lähteandmed ning kuhu väljastab tulemid ja juhtsignaalid. Välisseadmed jagunevad andmete allikateks e sisendseadmeteks ning andmete tarbijateks e väljundseadmeteks. On võimalik, et välisseade on nii andmete allikas kui ka tarbija (magnetkettaseade), sel juhul nimetatakse teda sisend-väljundseadmeks, sest andmevahetus toimub mõlemas suunas. Universaalarvuti enamkasutavad välisseadmed on joonisel 2.24. Printer Plotter Fax Mõõte- Modem liides 11 10 9 8 Skanner 12 7 LAN-võrk Kõva- Keskseade Jadaliides 13 6
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põh...