Sellised kvandid iseloomustavad minu arvates piisavalt hästi algoritmi käitumist, samas tekitaks kõigi kvantide arvessevõtmine liigset infomüra. Objektiivne võrdlus Esitan siinkohal võrdlustabeli erinevate haldusstrateegiate käitumisest ning toon selle põhjal välja algoritmide headuseja eripärade põhjenduse. Haldusstrateegiate võrdlustabel max CPU Ressursid max CPU ressur- sim.-l täit- Algoritm oota- si oota- takte Runnin mine Ready Running Wait mine ootami mine g...
Operatsiooniautomaat loeb nõutud andmed oma suurde registermälusse ning saadab andmed ALU-sse, mis juhtautomaadi käskude järgi teeb vastavad tehted. Lippude register saadab samuti operande ALU-sse. Siirdekäsk käsk, mis nihutab käsuleonduri aadressile, mis ei oleks olnud loenduri loomulik järgmine aadress. Käsuleondur on loendur, mis väärtustatakse teatud algtingimustega ja mida juhib programmist oma siirdekäskudega. Ülejäänud CPU töötab automaatselt. Juhtautomaat: käsukood --> mikrokäsu aasressi register ---> mikroprogrammi mälu --> mikroprogrammi täitmine --> järgmise mikrokäsu aadress mikrokäsu aadressi registrisse / protsessori teiste osade juhtimine. sisendud väljundid olekud üleminekud Mealy automaat: väljundfunktsioon sõltub nii olekutest kui sisenditest Moore'i automaat: väljundf.-n sõltub ainult olekust. algolek = lõppolek operaatorsõlm milles sooritatakse mingi tegevus...
cpuid.com/softwares/cpu-z.html Suurus: 1,7MB Mis on CPU-Z? CPU-Z on vabavara, mis kogub infot mõnedelt peamiselt kasutatavatelt süsteemi seadetelt. Kirjeldatud on järgmist infot: CPU (Protsessor) · Nimi ja number. · Tuuma väljalase ja protsess. · Pakend. · Tuuma voolutarve. · Sisemised ja välimised kellad, kella kordaja. · Toetatud juhiste seaded. · Vahemälu informatsioon. Emaplaat · Tootja, mudel ja väljalase. · BIOSe mudel ja kuupäev. · Kiibistik (põhjasild ja lõunasild) ja sensor. · Graafika pesa. Mälu · Sagedus ja ajastus. · Mudeli kirjeldus, kasutades SPD (Serial Presence Detect) : tootja, seeria number, ajastuste tabel. Süsteem · Windowsi ja DirectX-i versioon. Kokkuvõtteks CPU-Z on väga informatiivne ja kaasajastatud diagnostika...
Põhiosad: · - Mikroprotsessor 486DX,PENTIUM (Celeron, III) 75 ... 700 MHz · - Sisemälu (RAM) 4...128 MB · - Välismälu (Drive) Kõvaketas(HDD) 100MB...20GB Diskett (FDD) 3,5" 1,44 MB CD-ROM 650 MB DVD 20 GB · - Graafika kaart 800x600x2B@85Hz · - Ekraan (Monitor) Mõõt 14" 21" Punktisamm 0,26 mm · - Sõrmistik (Keyboard) Seotud riigi kooditabeliga. Lisaseadmed: · - Printer Maatriks-, Tindi- või Laserprinter kvaliteet 600 DPI Trükkimiskiirus 10 lk/min · - Hiir (Mouse) Arvuti juhtimine koostöös ekraaniga · - Scanner Valmis trükiste sisestamiseks arvutisse · - Mode...
Serverarvuti eripära on kõrge käideldavus, mis tagatakse erinevate süsteemsete osade dubleerimisega. Seetõttu kui näiteks serverarvutis lakkab töötamast üks toiteplokk siis võtab tema töö üle dubleeritud toiteplokk ja server töötab edasi. 8) Protsessor ehk CPU (Central Processing Unit) on keskne arvuti komponent, mis täites mälust loetud käske töötleb andmeid ja juhib nii kogu arvuti tööd. Protsessor on ühendatud muu arvutisüsteemiga andme-, aadressi- ja juhtsiini abil 9) Missugused parameetrid iseloomustavad protsessorite omadusi ? Käsustiku arhitektuur. Käsustike laiendused. Siinilaius. Taktsagedus. Energiatarve ja soojusenergia eraldumine. Käsukonveieri astmete arv.Protsessori vahemälu....
· Kasutaja liidest, · Arvuti aparatuursete ressursside juhtimist · Tööd failidega · Andmete sisestamist ja väljastamist · Rakendusprogrammide täitmist · Utiliite (Utilities) Mis asi on arvuti? Input Processing Output Applications Utilities Operating System Services Hardware Command/Interpreter Address Bus Data Bus Control Bus CPU ROM RAM I/O Arvuti tasemed · Kasutaja rakendusprogrammid · Kõrgtaseme programmeeriskeeled · Assembleri keel, masinkood · Mikroprogrammid. Riistvaraline juhtimine · Funktsionaalsed seadmed · Lihtloogika elemendid · Transistorid ja juhtmed Neumanni mudel Mäluseade Sisendseade Aritmeetikaloogika seadeVäljundseade...
vahemälu (cache) · põhimälu (main store) · välismälu Arvuti põhimälu Random Access Memory (RAM) on ainuke suurem salvestuspiirkond, mille poole saab protsessor otse pöörduda. Selleks, et programmi käivitada, peab ta olema laetud põhimällu. Põhimälu võib kujutada suure sõnade (baitide) massiivina, kus igal ühikul on oma aadress. Töö toimub kahe operatsiooni kaudu: load sõna antud aadressiga põhimälust kopeeritakse CPU registrisse, store CPU registri sisu salvestatakse põhimällu ettenähtud aadressil. Käsu töötlemine von Neumanni arhitektuuriga arvutis toimub järgmiselt: alguses laetakse käsk mälust käsuregistrisse, seejärel dekodeeritakse ja vajadusel laetakse operandid mälust registritesse, käsk täidetakse ning tulemus võib olla jällegi salvestatud mällu. Ideaalne oleks säilitada kõik vajalikud programmid põhimälus, mis ei ole võimalik, kuna: -põhimälu on liiga väike,...
11.klass Protsessorist Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis). Lühend on CPU central processing unit Sisendseadmed Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus kasutaja kasutab klaviatuuri või mõnda muud sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks arvutisüsteemi. Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga, st. kui teda "sööta" andmetega. Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Nad muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule, st...
Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi klkulaatoreid on samuti nimetatud arvutiteks. Seda, mida praegu enamasti arvutiks nimetatakse, tähistatakse ka sõnadega raal ja kompuuter. Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Ar...
AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM] ABLE Adaptive Battery Life Extender + Agent Building and Learning Environment [IBM] ABM Asynchronous Balanc...
Kuigi teatud BIOS-idel on ka oma sisseehitatud jälgimisprogrammid, on nende edastatud infost vähe kasu infot kõvaketta seisundi kohta antakse ainult buutimisel. Et S.M.A.R.T.-funktsioon tõepoolest töötaks, ei piisa lihtsalt selle lubamisest/keelamisest BIOS-i alt. Lisaks sellele on vaja (Windowsis) töös hoida mõnd spetsiaalset jälgimisprogrammi näiteks vabavaralise HDD Healthi. Disabled säte tagab arvuti parema jõudluse. 4. CPU Internal Cache / External Cache Valikud: Enabled, Disabled Protsessori sisemise (ehk L1) vahemälu ja välimise (ehk L2) vahemälu lubamiseks/keelamiseks. Vaikesätteks on Enabled ja seda on ka soovitav kasutada, sest ilma vahemälu(de)ta on protsessori jõudlus tunduvalt väiksem. Disabled sätet on vaja vaid diagnostikaks. 5. Boot Sequence / First Boot Device / Second Boot Device / jne. Valikud: Floppy, HDD, LS120, SCSI, CDROM, LAN, ZIP100...
Mälu haldamine Programm laetakse mällu enne tema käivitamist Protsess võib liikuda põhimälu ja ketta vahet ka töötamise ajal Kasutaja protsess võib asuda erinevates mälu piirkondades Mäluaadress sõnaline aadress programmi tekstis (esimene, counter,...) suhteline aadress objektmoodulis (14 baiti programmi algusest) absoluutne aadress absoluutne aadress tekitatakse: kompileerimise ajal laadimise ajal (kompilaator moodustab suhtelised aadressid) töötamise ajal (protsess töötamise ajal saab nihkuda ühest mälupiirkonnast teise) Kuidas realiseeritakse erinevaid sidumisviise? dünaamiline laadimine (korraldab põhiliselt kasutaja) programm laetakse sisse alles siis kui pöördutakse dünaamiline linkimine linkimise ajal asendusprogramm, mis näitab kuidas vajalik alamprogramm asub (keelte standard...
FUNKTSIONAALSED SIGNAALIPROTSESSORID Loengumaterjal 1 Toomas Ruuben Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 1 instituut. Teemad Ülevaade DSP-dest, signaalitöötlusest, FPGA-dest Digitaalarvuti töö üldpõhimõtted Tehted kahendsüsteemis (+,-,*,/ jne) Erinevaid arvsüsteemid Peamisi loogikafunktsioonid (AND, OR jne) Loogikavõrrandid Trigerid, registrid, dekoodrid, multipleksorid, demultipleksorid, aritmeetika loogika seadmed jne) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 2 instituut. 1 Teemad Programmeeritavad loogikaseadmed CPLD, PLD FPGA FPGA (Field programmable gate array)arhidektuurid, tööpõhimõtted Arenduskeskkonnad (Verilog,...
o. neli 32 bitist sõna. Mälu on 1 Mb ja seega koosneb 64 K linest. Cache koosneb 4096-st linest. Et laetud cachesse võib olla laetud ükstaskõik milline 64 K lineston tag 16 bitine. Kogumassotsiatiivne vahemälu (Set associative-mapped cache): Set associative-mapped cache kompromiss direct-mapped ja täielikult associative cache vahel. 28 Näide: 2-way set assotciative cache. Vahemälu tasemed: Level 1 cache - tavaliselt CPU korpuse sees. Käsu peidikmälu (Instruction Cache) umbes 16 Kb ja andmete peidikmälu (Data Cache) umbes 64 Kb. Level 2 cache - väljaspool CPU korpust. Tavaliselt segamini andmed ja käsud. Maht umbes 0,5...
Taktsagedus on PCI siinil 33 või 66 MHz. 32bitise 33 MHz siini läbilaskevõime on 133 MBit/s. Kuigi PCI on Intel'i toode, pole ta seotud ühegi konkreetse mikroprotsessori tüübiga. 9. PCIE (x1) : on pesa kuhu ühendatakse videokaart, x1 andmeedastus kiiruseks on 250mb/s 10. Fan power port : on pesa emaplaadil, kuhu saab ühendada ventilaatori. 11. Cpu Slot : Pesa kuhu paigaldatakse protsessor. (Central Processing Unit) 12. VGA : Kuvarispetsifikatsioon personaalarvutitele firmalt IBM, mis muutus de facto standardiks. Tekstireziimis on VGA eraldusvõime 720 x 400 pikslit. Graafikareziimis on eraldusvõime kas 640 x 480 (16 värvi) või 320 x 200 (256 värvi). Värvide maksimaalne arv on 262144. Erinevalt varasematest personaalarvutite graafikastandarditest MDA, CGA ja EGA kasutab VGA kuvar mitte digitaalsignaale, vaid analoogsignaale...
Videokaarti ventilaator Kasutatakse graafika protsessori või videokaarti mälu jahutamiseks. Need ventilaatorid ei vaja vanemate kaartide tõttu madal võimsuskadu, kuid kõige kaasaegsema graafika kaarte, eriti mõeldud 3D graafika ja mängu, vaja oma pühendunud jahutusventilaatorit. Mõned suurema võimsusega kaardid tootavad rohkem soojust kui CPU, seega efektiivne jahutus on eriti oluline. Passiivse jahutuse jaoks uus video kaart, aga ei ole ennekuulmatu. Füüsikalised omadused Laiuse ja kõrguse need tavaliselt ruudu ventilaatorid on mõõdetud millimeetrites; Üldised suurused sisaldavad 60 mm, 80 mm, 92 mm ja 120 mm....
Kümnendloendur - loendab järjest 2nd koodi 0...9. Sünkroonne - ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. Asünkroonne - ehk jadaülekanne, loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Protsessor · Protsessori üldstruktuur CPU (Central Processing unit) on arvuti aju. Selle ülesandeks on viia täide programme, mis on salvestatud peamälus (main memory), võttes käske, uurides 5 neid, ja täites neid üksteise järel. Komponendid on ühendatud üksteisega siiniga, mis on kogum paralleeleseid juhtmeid aadresside, andmete ja kontrollsignaalide vahendamiseks. Siinid võivad olla nii välised CPU-le, ühendades seda mälu ja...
Millist tüüpi mälu üldse on võimalik vastava emaplaadi puhul kasutada. Määrab ära mälupesade arvu emaplaadil. Kas võib kasutusel olla mälu paarsuskontrolliga või paarsuskontrollita. Chipset jaotatakse kaheks - põhja sild ja lõuna sild (North bridge and South bridge). Kahte andmevahetuskanalit ühendav sild. Mida suurem sild põhja ja lõuna vahel, seda kiiremini andmed jõuavad protsessorisse ja mällu. Chipset kodeerib aadresse. CPU pöördub mällu andmete saamiseks. Chipset tõlgib ära CPU palve. Cache'i saadetakse esimesena. Toimub siinide bufferdamine - chipset omab vastavaid andme buffreid, mida suuremad, seda parem chipset. Joonis 17 - Põhjasild Joonis 18 - Lõunasild Pordid Järjestikport - (serial port) Port ehk liides, mida kasutatakse digitaalsignaali järjestikedastuseks, s. t. bitid edastatakse üksteise järel (paralleelpordi puhul edastatakse mitut paralleelset juhet mööda samaaegselt mitu bitti)...
OPSÜSTEEMI WINDOWS XP professional SEADED Süsteemiatribuudid · Süsteem:Microsoft Windows XP Professional Version 2002 Service Pack 2 · Registreeritud kasutaja:to: Krigulson 55274-648-0846111-23856 · Arvuti:Intel(R) Celeron(R) CPU 1.70GHz 1.70 GHz, 288 MB of RAM Tee selgeks võimalused arvuti komponentideseadistuste muutmiseks juhtpaneeli järgmistest ikoonidest: 1. Kuva · Aknas on vahelehti (nimega):Themes, Desktop, Screen Saver, Appearance, Settings. · Kujundus:Siit saab muuta windowsi kujundust. (nt. Akende värvust ja selle stiili)Windows XP ja Windows Classic on tavalised variandid. · Töölaud:Siit saab muuta töölaua pilti....
Kuressaare Gümnaasium ARVUTI KASUTAMINE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Koostaja: Risto Paiste Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti...