01.2011 19:55 Ülesande sooritaja: Olga Dalton Matrikkel: 104493 Ülesande esitamise tähtaeg: 3. tunniplaanijärgne praktikum Staatus: Määramata Kuupäev: 31.01.2011 Variandikood: 262-6804/21101 Ülesande tüüp: P Ülesande püstitus Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil Ülesande variandi info: Segment : E Elementbaas : {NAND} Edukat lahendamist! Olga Dalton 104493 IAPB21 1. Koostan tõeväärtustabeli segment E jaoks Nr x4 x3 x2 x1 y 0 0 0 0 0 1 1 0 0 0 1 0 2 0 0 1 0 1 3 0 0 1 1 1 4 0 1 0 0 0
$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 112 192 48 192 0 1 false 5.0 0.0 L 128 320 48 320 0 1 false 5.0 0.0 L 128 416 48 416 0 0 false 5.0 0.0 L 128 512 48 512 0 0 false 5.0 0.0 151 144 128 240 128 0 2 0.0 w 192 192 112 192 0 w 112 112 112 192 0 w 112 112 144 112 0 w 144 144 144 112 0 w 240 320 128 320 0 w 224 416 128 416 0 w 224 512 128 512 0 151 144 240 240 240 0 2 0.0 151 160 368 272 368 0 2 5.0 151 160 464 272 464 0 2 5.0 w 128 448 128 512 0 w 128 448 160 448 0 w 128 352 128 416 0 w 128 352 160 352 0 w 128 224 128 320 0 w 128 224 144 224 0 w 160 384 160 352 0 w 160 480 160 448 0 151 448 112 592 112 0 2 5.0 w 192 192 368 192 0 w 400 192 400 96 0 w 400 96 448 96 0 w 240 240 448 240 0 w 448 240 448 128 0 151 496 224 608 224 0 3 5.0 w 240 128 352 128 0 w 352 128 352 208 0 w 352 208 496 208 0 w 240 320 400 320 0 w 400 320 400 224 0 w 400 224 496 224 0 w 224 416 480 416 0 w 480 368 480 240 0 w 480 240 496 240 0 151 496 336 640 336 0 2 5...
1 0 0 0 1 1 2 0 0 1 0 1 3 0 0 1 1 1 4 0 1 0 0 1 5 0 1 0 1 0 6 0 1 1 0 0 7 0 1 1 1 1 8 1 0 0 0 1 9 1 0 0 1 1 A 1 0 1 0 1 b 1 0 1 1 0 C 1 1 0 0 0 d 1 1 0 1 1 E 1 1 1 0 0 F 1 1 1 1 0 3. . 4. 2 4 2 3 1 3 4 1 3 4 1 3 4 5. NAND 2 4 2 3 1 3 4 1 3 4 1 3 4 = 2 4 2 3 1 3 4 1 3 4 1 3 4 = = 2 4 2 3 1 3 4 1 3 4 1 3 4 = 2 4 2 3 1 3 4 1 3 4 1 3 4 = = 2 4 2 3 1 3 4 1 3 4 1 3 4 = = 2 2 4 4 2 2 3 3 1 1 3 3 4 4 1 3 3 4 1 1 3 4 6.
Arvutid I praktikum I NAND d-segment www.falstad.com/circuit TTU 2014 $ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 43 x 140 102 164 108 0 24 x1 x 140 216 164 222 0 24 x2 x 140 348 164 354 0 24 x3 x 134 491 158 497 0 24 x4 151 352 352 432 352 0 2 5.0 151 560 176 640 176 0 2 5.0 151 352 224 432 224 0 2 5.0 151 352 112 432 112 0 2 5.0 151 560 80 640 80 0 2 5.0 151 560 272 640 272 0 2 0.0 151 560 368 640 368 0 2 5.0
docstxt/129872735550819.txt
docstxt/123679545828154.txt
$ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L 480 96 384 96 0 1 false 5 0 L 480 128 384 128 0 1 false 5 0 L 480 192 384 192 0 1 false 5 0 L 480 240 384 240 0 1 false 5 0 w 608 128 480 128 0 w 608 128 608 160 0 w 688 160 608 160 0 w 688 128 608 128 0 w 480 192 608 192 0 w 608 192 608 224 0 w 608 224 688 224 0 w 608 192 688 192 0 w 608 272 608 240 0 w 608 272 688 272 0 w 688 240 608 240 0 151 736 144 784 144 0 2 0 151 736 208 784 208 0 2 0 151 816 256 864 256 0 2 0 w 816 240 688 240 0 w 816 272 688 272 0 w 736 224 688 224 0 w 736 192 688 192 0 w 736 160 688 160 0 w 736 128 688 128 0 w 480 192 480 368 0 w 480 368 720 368 0 w 720 368 944 368 0 w 784 144 976 144 0 w 944 368 976 368 0 w 976 144 976 336 0 151 1008 352 1056 352 0 2 5 w 1008 336 976 336 0 w 1008 368 976 368 0 w 1056 352 1104 352 0 w 528 240 480 240 0 w 608 240 528 240 0 w 720 368 720 464 0 w 864 256 912 256 0 w 912 256 912 448 0 w 912 448 912 464 0 w 912 464 928 464 0 151 976 480 104...
Segment : E (punasel joonisel) Elementbaas : {NAND} Väärtused 0st-Fini (sinisega joonis) $ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 w 1424 336 1536 336 0 x 247 188 276 191 4 24 X1 x 225 322 254 325 4 24 X2 x 207 421 236 424 4 24 X3 x 203 515 232 518 4 24 X4 x 1503 365 1519 368 4 24 Y L 576 224 272 224 0 1 false 5 0 151 1232 336 1424 336 0 5 5 5 151 864 128 1008 128 0 2 0 5 151 864 224 1008 224 0 2 5 5 151 864 304 1008 304 0 2 5 5 151 864 384 1008 384 0 2 5 5 151 864 464 1008 464 0 2 5 5 w 1008 128 1184 128 0 w 1184 128 1184 304 0 w 1184 304 1232 304 0 w 1008 224 1152 224 0 w 1152 224 1152 320 0 w 1152 320 1232 320 0 w 1008 304 1104 304 0 w 1104 304 1104 336 0 w 1232 336 1104 336 0 w 1232 352 1056 352 0 w 1056 352 1056 384 0 w 1056 384 1008 384 0 w 1232 368 1088 368 0 w 1088 368 1088 464 0 w 1008 464 1088 464 0 151 432 464 576 464 0 2 0 5 L 384 416 256 416 0 1 false 5 0 w 432 448 432 464 0 w 432 480 432 464 0 w 432 464 384 464 0 w 384 416...
$ 1 0.000005 10.200277308269968 50 5 50 151 192 64 224 64 0 2 5 w 144 64 160 64 0 w 160 80 160 64 0 w 160 48 160 64 0 w 160 80 192 80 0 w 160 48 192 48 0 L 96 16 48 16 0 0 false 5 0 w 144 64 144 16 0 w 144 16 96 16 0 w 144 16 240 16 0 w 144 128 240 128 0 w 144 128 96 128 0 w 144 176 144 128 0 L 96 128 48 128 0 0 false 5 0 w 160 160 192 160 0 w 160 192 192 192 0 w 160 160 160 176 0 w 160 192 160 176 0 w 144 176 160 176 0 151 192 176 224 176 0 2 5 w 144 240 240 240 0 w 144 240 96 240 0 w 144 288 144 240 0 L 96 240 48 240 0 0 false 5 0 w 160 272 192 272 0 w 160 304 192 304 0 w 160 272 160 288 0 w 160 304 160 288 0 w 144 288 160 288 0 151 192 288 224 288 0 2 5 w 144 368 240 368 0 w 144 368 96 368 0 w 144 416 144 368 0 L 96 368 48 368 0 0 false 5 0 w 160 400 192 400 0 w 160 432 192 432 0 w 160 400 160 416 0 w 160 432 160 416 0 w 144 416 160 416 0 151 192 416 224 416 0 2 5 151 528 128 608 128 0 2 5 151 528 32 608 32 0 2 5 151 528 224 608 224 ...
$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 48 112 16 112 0 1 false 5.0 0.0 L 48 240 16 240 0 1 false 5.0 0.0 L 48 336 16 336 0 1 false 5.0 0.0 L 48 432 16 432 0 1 false 5.0 0.0 151 304 32 400 32 0 2 5.0 151 320 160 400 160 0 2 0.0 151 320 256 400 256 0 2 5.0 151 336 336 432 336 0 2 5.0 151 336 400 432 400 0 3 5.0 151 336 464 432 464 0 3 5.0 w 48 112 48 160 0 w 48 240 48 288 0 w 48 384 48 336 0 w 48 432 48 464 0 w 304 16 144 16 0 w 304 48 176 48 0 w 176 48 176 336 0 w 176 336 48 336 0 w 320 144 160 144 0 w 160 144 160 240 0 w 160 240 64 240 0 w 64 240 48 240 0 w 320 240 288 240 0 w 208 464 208 288 0 w 208 288 208 272 0 w 208 272 320 272 0 w 272 160 272 384 0 w 272 384 336 384 0 w 48 432 176 432 0 w 176 432 176 416 0 w 176 416 336 416 0 w 336 480 160 480 0 w 160 480 160 288 0 w 176 336 192 336 0 w 400 32 528 32 0 w 400 160 432 160 0 w 432 160 432 208 0 w 432 208 432 224 0 w 544 32 528 32 0 w 432 224 432 240 0 w 432 240 544 240 0 w 400 256 5...
docstxt/13050358253088.txt
$ 1 0.000005 10.200277308269968 50 5 50 151 176 80 224 80 0 2 5 w 128 80 144 80 0 w 144 96 144 80 0 w 144 64 144 80 0 w 144 96 176 96 0 w 144 64 176 64 0 L 80 32 32 32 0 0 false 5 0 w 128 80 128 32 0 w 128 32 80 32 0 w 128 32 224 32 0 w 128 176 224 176 0 w 128 176 80 176 0 w 128 224 128 176 0 L 80 176 32 176 0 0 false 5 0 w 144 208 176 208 0 w 144 240 176 240 0 w 144 208 144 224 0 w 144 240 144 224 0 w 128 224 144 224 0 151 176 224 224 224 0 2 5 w 128 288 224 288 0 w 128 288 80 288 0 w 128 336 128 288 0 L 80 288 32 288 0 0 false 5 0 w 144 320 176 320 0 w 144 352 176 352 0 w 144 320 144 336 0 w 144 352 144 336 0 w 128 336 144 336 0 151 176 336 224 336 0 2 5 w 128 432 224 432 0 w 128 432 80 432 0 w 128 480 128 432 0 L 80 432 32 432 0 0 false 5 0 w 144 464 176 464 0 w 144 496 176 496 0 w 144 464 144 480 0 w 144 496 144 480 0 w 128 480 144 480 0 151 176 480 224 480 0 2 5 151 544 48 592 48 0 2 5 151 544 160 592 160 0 3 5 151 544 272 592 272 ...
docstxt/14145957950513.txt
(not x1 and not x2 and x3 and x4) or (not x1 and x2 and not x3 and not x4) or (x1 and not x2 and x3 and not x4); -- Punkt 7 MDNK: p7mdnk <= (x2 and not x4) or (not x1 and not x2 and x3) or (x3 and not x4); -- Punkt 8 MKNK: p8mknk <= (x2 or x3) and (not x2 or not x3) and (not x1 or not x4); -- Punkt 9 NOR: p9nor <= (x2 nor x3) nor not ((not x2 nor not x4) nor (not x1 nor not x4)); -- Punkt 10 NAND: p10nand <= not((not x1 nand not (x2 nand not x3)) nand (x2 nand not (not x3 nand not x4))) nand not ((not x1 nand not (not x2 nand x3)) nand (not x2 nand not (x3 nand not x4))); end bench; Modelleerimistulemused zamiaCAD'is:
(not (not x1 nor not x2) ) ) nor x4 ) ) ) ) ) ); -- ülesanne 10 y10 <= ( (not (not (not (not (not(x1 nand x4) ) nand (not (not x3 nand x4) ) ) ) nand (not (not (not(x1 nand not x2) ) nand (not (not
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Oleg Toming 083905 IAPB28 Labor nr. 1 1 «Arvutid I» Õppejõud: Marina Brik Tallinn 2009 Variandikood: 159-4676/14294 Segment : F Elementbaas : {NAND} x4 x3 x2 x1 y 0 0 0 0 0 1 1 0 0 0 1 0 2 0 0 1 0 1 3 0 0 1 1 0 4 0 1 0 0 0 5 0 1 0 1 0 6 0 1 1 0 1 7 0 1 1 1 0 8 1 0 0 0 1
(x1 and x2 and not x3 and not x4) or (x1 and x2 and not x3 and x4); -- Punkti 7 tulemus MDNK = y7 = x1'*x4' V x1'*x3' V x2*x3' y7 <= (not x1 and not x4) or (not x1 and not x3) or (x2 and not x3); -- Punkti 8 tulemus MKNK = y8 = (x1' V x2) * [x3' V (x4'*x2')] y8 <= (not x1 or x2) and (not x3 or (not x4 and not x2)); -- Punkti 9 tulemus NOR = y9 = ((x1' V x2)' V (x3' V (x1 V x4)'))' y9 <= ((not x1) nor (x2)) nor ((not x3) nor (x1 nor x4)); -- Punkti 10 tulemus NAND = y10 = ((((x2 * x3')' * (x1' * x3')')')' *(x1' * ((x2' *x4')')')')' y10 <= (not ((x2 nand not x3) nand (not x1 nand not x3))) nand (not x1 nand (not (not x2 nand not x4))); end funktsioonid; 1 entity kodutest is end kodutest; architecture bench of kodutest is signal x1, x2, x3, x4, y4, y7, y8, y9, y10: bit := '0'; component kodu port ( x1, x2, x3, x4: in bit;
JA-element teeb sisendite loogilist korrutamist ehk konjunktsiooni. (AND) 3. VÕI-element teeb oma sisendite loogilist liitmist ehk disjunktsiooni. (OR) _______ 7. Ekvivalents realiseeritakse asendusseose x 1 x 2 = x 1 x 2 kaudu: 4. JA-EI element teeb oma sisendite konjunktsiooni inversiooni. (NAND) -------------------------------------------------------------------- näide: ____________ ¯ 2 Z x 3 ) vastab loogikaskeem:
); end funktsioon; architecture dataflow of funktsioon is signal s0, s1, s2 : bit; begin s0 <= (not x1) nor x3; s1 <= (not x1) nor (not x2) nor x4; s2 <= x2 nor x3 nor (not x4); y <= s0 nor s1 nor s2; end dataflow; 11.6 Punkti number 10 kood ja simulatsioon entity funktsioon is port ( x1, x2, x3, x4 : in bit; y : out bit ); end funktsioon; architecture dataflow of funktsioon is signal s0, s1, s2, s3 : bit; begin s0 <= x1 nand x4; s1 <= x2 nand (not x3); s2 <= (not x3) nand x4; s3 <= x1 nand (not x2); y <= s0 nand s1 nand s2 nand s3; end dataflow; 18 19
Küsimus 1 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Sea loogikaelementidele vastavaks nende nimi: esimene loogikaelement on: JA-element (AND-element) teine loogikaelement on: VÕI-element (OR-element) kolmas loogikaelement on: JA-EI element (NAND-element) neljas loogikaelement on: EI-element (invertor) viies loogikaelement on: VÕI-EI element (NOR-element) Küsimus 2 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Sea loogikaelementidele vastavaks nende nimi: esimene loogikaelement on: VÕI-EI element (NOR-element) teine loogikaelement on: JA-element (AND-element) kolmas loogikaelement on: VÕI-element (OR-element)
3) Liidame (viimast carryt ei arvesta). Väiksemast arvust suurem: 1) Leiame suurema ehk teise numbri II täiendi. 2) Liidame saadud II täiendile väiksema numbri. 3) MSB nulliks. 4) Leiame teise täiendi. • Vii arv binaar- või detsimaalsüsteemi ja tee tehe seal. • Või teosta tehe otse. Näiteks: 2H + 5H = 7H ; 7H + 4H = BH 15. Milliste loogikaväratitega saab realiseerida ükskõik millist funktsiooni? NOR, NAND 16. Esita kolme argumendiga NOT, AND, NAND, OR, NOR, XOR ja XNOR tõeväärtustabelid. AND X1 X2 X3 f 0 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 0 0 1 1 0 1 0 0 0
- - +1 , ( ) , . . Protsessori üldstruktuur Protsessori üldstruktuur , . (..) , - () . . . - . () . . , . . " " ROM , (), , . " " RAM , . - . Puudutustundlik ekraan Baaselemendid: AND, OR, NOT, NAND, NOR, XOR ( ) . x1 x2 Y 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 ( ) . X1 X2 Y 0 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 0 () . X Y 0 1 1 0 - (NOR) X1 X2 Y 0 0 1 0 1 0 1 0 0 1 1 0 NAND (-)
fD = x 2 v x1 v x 4 x3 3. Funktsiooni realisatsioon loogikaskeemil 3.1 juhul, kui võimalik kasutada suvalisi loogikaelemente x1 ¬ 1 x2 fD 1 x3 & x4 ¬ 3.2 Juhul, kui võimalik kasutada vaid NOT ja NAND elemente x1 ¬ & ¬ x2 & fD x3 & x4 ¬
But what do we do with MP's A11 and A10 address lines? Connect by the below ==> each PROM chip will be selected upon the state (1 or 0) of MP's A11 and A10 lines So addresses 00 00 0000 0000 - 00 11 1111 1111 (0x000-0x3FF) 01 00 0000 0000 - 01 11 1111 1111 (0x400-0x7FF) 10 00 0000 0000 - 10 11 1111 1111 (0x800-0xBFF) 11 00 0000 0000 - 11 11 1111 1111 (0xC00-0xFFF) Three inputs NAND chip and scheme Scheme used four of the PROM chips and four three-input NAND gates (CS = chip select pins) Scheme to coonect 12 input pins MP address to four PROM 10 address pins == MEMR (Merory Read) 11. You are designing a multi-user interface that stores user preference data on external memory. You decided to use a PIC18F45K20 microcontroller and 24C02C EEPROM memory. Your microcontroller needs to generate a block wave that will act as a clock signal
0 Elemendid: 4 x NOT, 8 x 2-AND, 1 x 3-AND, 4 x 2-OR, 1 x 3-OR, 2 x 3-NOR Pindala: 4 * 1.5 +8 * 2.0 + 1 * 2.5 + 4 * 2.0 + 1 * 2.5 + 2 * 2.0 = 39 Kriitiline tee 8.0 Juht 1 võrreldes pindala suurenes, kriitiline tee vähenes. Juht 2 võrreldes pindala vähenes, kriitiline tee jäi samaks. Optimeerimine Esialgu proovin optimeerida varianti #1, sest selle suurus oli parem kui tuumadega variandil (#2). Eesmärgiks on lahti saada kallitest elementidest – invertorid, AND ja OR elemendid. Ning NAND on parem kui NOR. Teisenduste aluseks on DeMorgani ja topelteituse seadused: (x’ + y’) = (x y)’, (x’y’) = (x+y)’ ja (x’)’ = x. Üldjoontes toimub teisendus selliselt, et nii AND kui ka OR elemendid muudetakse NAND elementideks – xy + wz = ((xy)’ (wz)’)’. Sisendmuutujate inverteerimisest lahti saamiseks sobivad järgmised teisendused (otse- ja inverteeritud väärtuste kombinatsioonid): a) x y z' = ( x y ) z' = ( ( x y )' + (z')' )' = ( ( x y )' + z )'
kahebitiliseks, kusjuures C on MSB. Summaator-Täissummaator liidab korraga kokku kolm bitti, nii saab arvesse võtta ka nooremast bitist tulnud võimaliku ülekannet. Ühendades mitu täissummaatorit saab liita mitmekohalisi kahendarve lahutaja- A – B: liidetakse täiendkood ehk A + (B)t OR AND NOR NAND XOR XNOR KMO P T=1/f (iga seadmega) x=a/(2n) x-täpsus, a-seadme pingevahe (max pinge miinus min pinge) n-seadme reso bittides Lahutamine
· operatiivmälu 64 MB SDRAM · salvestusmälu 1 GB · GSM modem puudub (Bluetooth´i võimalus) Trimble TSC2 · ekraani pikslite tihedus - QVGA (320 x 240 pixels) · operatiivmälu 128 MB SDRAM · salvestusmälu 512 MB · GSM modem puudub (Bluetooth´i võimalus) Trimble TSC3 · ekraani pikslite tihedus - VGA (640 x 480 piksliga) · operatiivmälu 256 MB RAM · salvestusmälu 8 GB NAND Flash · GSM modem 4 sagedusribaga GSM/GPRS/EDGE modem Slate · ekraani pikslite tihedus 480 × 800 pikslit · operatiivmälu 512 MB · salvestusmälu 16 GB SSD · GSM modem integreeritud 3.75G modem Leica Zeno 15 · ekraani pikslite tihedus 640 × 480 pikslit · operatiivmälu 512 MB DDR SDRAM · salvestusmälu 1 GB · GSM modem Integreeritud GSM/UMTS 3.5G module integreeritud antenniga
4-muutuja funktsioonid Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1,00/1,00 sisesta lahtrisse õige sõna : Loogikafunktsioonide süsteem on täielik , kui sellesse süsteemi kuuluvate funktsioonide/tehete abil on võimalik esitada suvalist muud loogikafunktsiooni. Küsimus 3 Õige Hindepunkte 5,00/5,00 vali õiged : Loogikatehete süsteem üheainsa tehtega JA-EI (NAND) on täielik ja seda nimetatakse Shefferi baasiks . JA-EI kujulise loogikaavaldise saamiseks tuleb DNK-le rakendada topeltinversiooni koos järgneva DeMorgani seaduse rakendamisega. Küsimus 4 Õige Hindepunkte 5,00/5,00 vali õiged :
2-muutuja funktsioonid 3-muutuja funktsioonid 4-muutuja funktsioonid Küsimus 2 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 sisesta lahtrisse õige sõna : Loogikafunktsioonide süsteem on , kui sellesse süsteemi täielik kuuluvate funktsioonide/tehete abil on võimalik esitada suvalist muud loogikafunktsiooni. Küsimus 3 Õige - Hinne 5,00 / 5,00 vali õiged : Loogikatehete süsteem üheainsa tehtega JA-EI (NAND) on ja seda nimetatakse täielik . Shefferi baasiks JA-EI kujulise loogikaavaldise saamiseks tuleb DNK-le rakendada koos järgneva topeltinversiooni rakendamisega. DeMorgani seaduse Küsimus 4 Õige - Hinne 5,00 / 5,00
0-st, UKE<=0 korral 1-st ning neg osa peal on konst IKo. karak: (telj:Ik-(-UKE)) 0-st suure tõusnurgaga sirge, millest väljuvad ca horison jooned altpoolt IB=-IKo, IB=0… Param: h21EiK/iB-vooluvõimendustegur(50..250) h11E=UB/iB-trans sisendtak. 3pdf 3. . =inv ainult Rts>konde. Ic=IRi; -CdUvalj/dt=Usis/R; Uvalj=- 1/RCint(0..t)Usisdt. Tulemuseks konde peal tekkiv pinge. Sisend pos, hakkab laadima kondet neg 4. 2NAND, 2NOR-2x dioodi kokku läbi taki transsi, sama, mis NAND 12pdf 5. mäluelem mitmebitiste 2ndarvude ajutiseks hoidmiseks(pikk hoidmine=mälu), iga bit=trig (nd D). 4 tüüpi (1xtava, 3xnihke). PIPO(parall in parall out), SISO(ühine clk), PISO- prose>serial COM port, SIPO-COM sisse Pilet 14. 2. Latour`i skeem 3. U->I muundur 4. loendurid 5. digitaalloogika lihtsamad elemendid 2. saab kaks sümm pinget ühe trafo pealt(2 ühe poolperioodilist alaldit, mis töötavad konde peale)
1.00 loogikafunktsiooni. Question 3 vali õiged : Correct Loogikatehete süsteem üheainsa tehtega JA-EI (NAND) on Mark 5.00 out of 5.00 täielik ja seda nimetatakse Shefferi baasiks . JA-EI kujulise loogikaavaldise saamiseks tuleb DNK-le rakendada topeltinversiooni koos järgneva DeMorgani seaduse
semiconductor ehk (teineteise) olekust erinevad metalloksiid pooljuhid (viide 1). Joonis 1: CMOS 4011 integraallülitus Klemme hakatakse lugema alati ülemise nõgu vasakpoolsest küljest. Integraallülitusele rakendatakse pinge 14. klemmile ja maandatakse 7. klemmilt. 4011 integraallülitus koosneb neljast väravast (vt. Joonis 1). Värava tüüpi näitab selle tingmärk. Sel puhul on tingmärgiks NAND (Not And). Input'i ehk sisendi poolt on ruut ja output'i e. väljundi poolt on ümar ning otsas väike ring. See tähendab, et see on NOT AND värav inverteeritud väljundiga. Kui mõlemad sisendid (nt. A1 ja B1) on kõrged (high), siis väljund (Q1) ei ole (NOT) ,,kõrge" vaid on ,,madal". Võimalikud on neli erinevat varianti (vt. tõetabelilt Joonis 2). ,,Kõrge" (high) tähendab, et sisendile rakendatud pinge on enam kui pool pingeallikast avalduvast pingest
011101012 using an 8 bit ADC with 5V reference? 011101012 = 117 Correspond to 5V * 117/256 = 2.2852V Error = 2,3V – 2.2852 = 0,0148V Question 5 A digital multimeter is designed to have a readout with four decimal digits. How many bits will be required in its ADC? MAX = 9999 213 = 8192 214 = 16384 (too many digits) 13 Bit will be required in ts ADC. Question 6 Draw a circuit diagram of a 2 bit flash ADC using only resistors, comparators and NAND gates. Question 7 Given the following dual-slope ADC: a) How long would it take for this ADC to complete the run-up phase? 𝑅𝐶 𝑡𝑢𝑝 = − ∙ 𝑉𝑜𝑢𝑡 = −400𝜇𝑠 𝑉𝑖𝑛 The run-up phase takes 400 μs. b) How long would it take for this ADC to complete the run-down phase? 𝑡𝑑𝑜𝑤𝑛 = (𝑉𝑖𝑛 ∙ 𝑡𝑢𝑝 )/ −𝑉𝑟𝑒𝑓 = 0,001 = 1𝑚𝑠
0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 OR (või) A B Q 0 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 1 NOT(ei) xor 00-0 10-1 01-1 11-0 A Q 0 1 NOR(või-ei) 1 0 A B Q 0 0 1 0 1 0 1 0 0 1 1 0 NAND (ja-ei) A B Q 0 0 1 0 1 1 1 0 1 1 1 0 3. Karnaugh kaart, loogikafunktsiooni täielik disjunktiivne normaalkuju ja täielik konjunktiivne normaalkuju. Karnaugh kaart on graafiline abivahend kahendväärtusi sisaldava avalduse lahendamiseks. Tõeväärtustabelist võetud väärtused paigutatakse kaardile ja järjestatakse Gray koodi printsiibi kohaselt, s
1. Binaar- ja kümnendarvud, nende erinevus, milleks on binaararvud arvutite juures vajalikud? Erinev arvude kujutamine. Binaararve kasutatakse riistvara tasandil 1(kõrge) ja 0 (madal) väljendamiseks. 2. NOT, AND, OR, NAND, NOR, XNOR, XOR. Tunda eelmainitud loogikatehete tõeväärtustabeleid kahe ja enama sisendi ning ühe väljundi puhul, osata joonistada nende skeeme. XNOR on komparaator, XORi puhul kui on erinevad sisendid, siis väljundiks 1, muul juhul 0. 3. Milles seisneb transistori olulisus? Transistor suudab juhtida palju tugevamat signaali võrreldes signaaliga, millega transistorit ennast juhitakse. Saab kasutada ka lülitina. 4. Mida ütleb Moore`i seadus?
vea parandab CMOS=KMOP: R asemel ka transs(S 2)-toitest +5V voolu 1. JOONIS1 u2=u1*r2/(r1+r2)-pingejagamistegur. koormatud, siis maha ei lasta, sest üks lüliti alati kinni, S1=nMOP, S2=pMOP trans. väljundis 2 paralleel takistit (1 on tarbija) Suurtel sagedustel efektiivsus kaob. transi baar. Tarbib vähem võimsust. 2. vedelik, mille pikad sigarikujulised molekulid on orienteeritavad NAND nende baasil. Transside paar (ühel inv baas või siis npn ja pnp *elektriväljaga *pinna töötlusega. Väikesed voolud uA, väikesed paar) pinged <1,5V; 1-50C, külma käes aeglane reaktsioon. Algselt reag 5. JOONIS3 ühendab ühe sisendi(2 n) väljundiga, n aadressi sisendit. kiirus 100ms, nüüd 4ms. RGB süsteem-värviline
rootslaste väed löödi täielikult puruks ning nende edasised vallutusplaanid nurjati. 1222. saarlased sundisid Taani väge lahkuma, see neil ka õnnestus 1223- eestlased ründasid saklasi ja võtsid linnuseid üle. Õnnestus tagasi saada peaaegu kogu maa (v.a. Tallinn)Vastuhaku käigus hävitati kõik ja võeti tagasi oma kombed, taaselustati kunagised liitlassuhted vene vürstidega, kellelt saadi arevestavat sõjalist toetust. Kuid nand nõudsid vastu oma vürstide ülemvõimu tunnistamist ja neile andami maksmist. 1224.aastaks olid Riialased vallutanud tagasi peaaegu kõik (Va. Tartu), kuid siiski lõpuks see hõivati. 1227. Liiguti üle jää saaremaale, vallutati muhu linnus ja hävitati, lõpuks saarlased alistusid ja lasid end ristida. Eestlaste allajäämise põhjused Selle aja jooksul tuli üle elada poolsada laastavat sõjakäiku ja neile omalt poolt vastata.
3.Loogikavalemi minimeerimine 4.lülitusskeemi koostamine. Sign.jagunevad- 1. Sisendsign 2.väljudsign. 3.vahesign. 12. El.ajamite juht.skeemide sõlmed loogikaelem.baasil- Loogikatehete elemendid-1.Disjunktsioon (VÕI-OR) 2.Konjunktsioon (NING-AND) 3.Iversioon (EI-NO) 4.implikatsioon 5.Keeld 6.Ekvivalents (EXCL NOR (XNOR)) 7.Antivalents e.välistav VÕI (EXCL OR(XOR)) 8.Pierce´i nool (EI- EGA;(VÕI-EI)- NOR;) 9.Shefferi kriips (NING-EI; NAND) Valm.ka veel loogikael. EXCL OR; EXCL NOR. Sign. iseloomu järgi liigitataxe kont.vabad loogikael.: Potentsiaalel; Impullsel.(tavaliselt kujutataxe sünk.süsteemina). 13. Türistoride kasut. El.ajamite jõuahelates- Türistorskeeme kasut.el.ajamites mitmesuguste ül.täitmisex:1.regul.alalispinge saamisex(tüüritvad alaldid) 2.regul.vahelduvpinge saamisex (türistorpinge regul) 3. al.pinge muundamisex vahe.pingex ja selle saged.regul.(invertorid, sag.muundurid) 4.vah
1.Loogikaelemendid: AND - loendavad tagurpidi, sõltuvalt on täiendkoodi liitmine. Dünaamiline muutmälu- on NING, OR - VÕI, NAND - info ülekandmise viisist jaot. nad otsekood(0100) > staatilise mäluga võrreldes NING-EI, NOR - VÕI-EI, NOT - jada- ja rööpülekandega pöördkood(1011) > lihtsama ehitusega (ühe biti inversioon, XOR - välistav või. loendureiks. Kahendloendur - täiendkood(1100) (eelmisele 1 salvestamiseks läheb vaja umbes
Loogikaskeemid saadakse loogikaelementide omavahelisel kokkuühendamisel. 3. Mida loogikaskeemid (ja digitaalseadmed) töötlevad? Loogikaskeemid töötlevad 0de ja 1tede kogumeid. 4. Mida teevad loogikaelemendid? Loogikaelemendid teevad loogikaväärtustega 0 ja 1 lihtsamaid loogikatehteid. 5. Milline on lihtsaim loogikaelement? Lihtsaim loogikaelement on EI-element. 6. Milline loogikaelement realiseerib igat konkreetset loogikatehet? 7. Mida tähendavad lühendid NAND, NOR, XOR ? NAND tähistab JA-EI elementi ehk konjunktsiooni inversiooni, NOR tähistab VÕI-EI elementi ehk disjunktasiooni inversiooni, XOR tähistab tehet summa mooduliga 2. 8. Milliste loogikatehete jaoks on olemas oma spetsiaalsed loogikaelemendid? On olemas loogikaelemendid inversiooni, konjunktsiooni, disjunktsiooni, konjunktsiooni inversiooni, disjunktsiooni inversiooni ja summa mooduliga 2 jaoks. 9. Mis on multipleksor? Mitu väljundit on igal multipleksoril
$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 24 112 24 56 0 0 false 5.0 0.0 L 40 112 40 56 0 0 false 5.0 0.0 L 56 112 56 56 0 0 false 5.0 0.0 L 72 112 72 56 0 0 false 5.0 0.0 L 152 112 152 56 0 0 false 5.0 0.0 L 168 112 168 56 0 0 false 5.0 0.0 L 184 112 184 56 0 0 false 5.0 0.0 L 200 112 200 56 0 0 false 5.0 0.0 w 24 128 24 112 0 w 40 136 40 112 0 w 56 144 56 112 0 w 72 152 72 112 0 w 152 168 152 112 0 w 168 176 168 112 0 w 184 184 184 112 0 w 200 192 200 112 0 150 224 224 264 224 1 2 0.0 150 224 256 264 256 1 2 0.0 150 224 288 264 288 1 2 0.0 152 288 256 320 256 1 3 0.0 I 88 216 128 216 0 0.5 154 232 328 264 328 1 2 0.0 154 288 336 320 336 1 2 0.0 154 288 488 320 488 1 2 0.0 154 232 480 264 480 1 2 0.0 I 88 368 128 368 0 0.5 152 288 408 320 408 1 3 0.0 150 224 440 264 440 1 2 0.0 150 224 408 264 408 1 2 0.0 150 224 376 264 376 1 2 0.0 154 288 648 320 648 1 2 0.0 154 232 640 264 640 1 2 0.0 I 88 528 128 528 0 0.5 152 288 568 320 568 1 3 0....
F0=A cmp B (vordlustehe) F1=rol A (ringnihe vasakule) F2=xor A, B (inverteerida sona A B-nda biti vaartus) F3=A nand B $ 3 0.000005 10.200277308269968 50 5 43 L 160 48 128 48 0 0 false 5 0 L 160 72 128 72 0 0 false 5 0 L 160 96 128 96 0 0 false 5 0 L 160 120 128 120 0 0 false 5 0 L 160 168 128 168 0 0 false 5 0 L 160 192 128 192 0 0 false 5 0 L 160 216 128 216 0 0 false 5 0 L 160 240 128 240 0 0 false 5 0 L 1152 712 1152 752 0 1 false 5 0 L 1120 712 1120 752 0 1 false 5 0 I 1096 704 1096 672 0 0.5 I 1176 704 1176 672 0 0.5 150 1072 632 1072 600 1 2 0 150 1112 632 1112 600 1 2 0 150 1152 632 1152 600 1 2 0
pooljuhi kohal CMOS Complementary MOS ... kiire, voolutarve vaid lülitumishetkel MOS on unipolaarne, energiatarve väike, suhteliselt aeglasem, kuid võimaldab suurt pakkimistihedust 2. Baaselemendid: Loogikaelement e gate teatud Boole'i funktsiooni realiseeriv mikolülitus. AND järjestikku asetsevad lülitid OR paralleelselt asetsevad lülitid NOT elektromagnet, mis ühendab lahti, kui vool on ... kokku ühendatud nMOS ja pMOS transistorid, pnp TTL tranistor NAND and+inversoon NOR or+inversioon summa-mod-2 Täielik loogikafunktsioonide süsteem on selline, milles saab kirjeldada iga eksisteerivat Boole'i funktsiooni. Näiteks: and-or-not või and-not süsteem. Loogikaf.-ni superpositsioon on f.-n, milles mingi(d) argument(id) on asendatud nende väärtust arvutavate funktsioonidega. 3. Kombinatsioonskeem: digitaalskeem, milles, teades sisendite väärtusi, võime
pooljuhi kohal CMOS Complementary MOS ... kiire, voolutarve vaid lülitumishetkel MOS on unipolaarne, energiatarve väike, suhteliselt aeglasem, kuid võimaldab suurt pakkimistihedust 2. Baaselemendid: Loogikaelement e gate teatud Boole'i funktsiooni realiseeriv mikolülitus. AND järjestikku asetsevad lülitid OR paralleelselt asetsevad lülitid NOT elektromagnet, mis ühendab lahti, kui vool on ... kokku ühendatud nMOS ja pMOS transistorid, pnp TTL tranistor NAND and+inversoon NOR or+inversioon summa-mod-2 Täielik loogikafunktsioonide süsteem on selline, milles saab kirjeldada iga eksisteerivat Boole'i funktsiooni. Näiteks: and-or-not või and-not süsteem. Loogikaf.-ni superpositsioon on f.-n, milles mingi(d) argument(id) on asendatud nende väärtust arvutavate funktsioonidega. 3. Kombinatsioonskeem: digitaalskeem, milles, teades sisendite väärtusi, võime
Asünkroonse jadaloenduri kõik astmed ei lülitu ümber samal ajahetkel ja selle tõttu võib ümberlülitumise protsessi ajal olla loenduri väljundis vale kood. 2)Rööpülekandega (sünkroonne) loendur: Toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, ei teki hilistumist. 5. Digitaalloogika lihtsamad elemendid JA-element (AND), VÕI-element (OR), EI-element (NOT), VÕI-EI element (NOR), JA-EI element (NAND). Pilet 15 1. Elektronkiiretoru Elektronkiiretoru on üks elektronseadmete liike, mis on ette nähtud elektriliste signaalide muundamiseks optiliseks kujutiseks. Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele.
Näiteks MC34063 on võimalik koostada pingemuundur mis tõstab pinget (DC-DC step up converter). Samas on võimalik koostada ka lülitusi, mis alandavad pinget. Kasutegur 95% 64. Kümnendarvu teisendamine kahendsüsteemi ja vastupidi. 65. Loogikaelemendid, IEC tingmärgid, loogikatabel. Loogikaelemendid 1. Eitus, EI (NOT) 2. Loogiline liitmine, VÕI (OR) 3. Loogiline korrutamine, JA (AND) Ülejäänud loogikaelemendid teostatakse nende kolme baasil. 4. VÕI-EI (NOR) 5. JA-EI (NAND) 6. Eksklusiivne EI (XOR) 7. Eksklusiivne VÕI-EI (XNOR) Loogikaelementide struktuur Bipolaarsetes loogilistes integraalskeemides kasutatakse: takistus-transistorloogikat – RTL diood transistorloogikat – DTL transistor-transistorloogikat – TTL ühisemitteriga loogikat – ECL integraalset inžektsioonloogikat – I2L Enamlevinud loogigaelemendi tüübiks ongi TTL Väljatransistoridel loogikaelemendid (CMOS). Neil on suur hargnemistegur, väike voolutarve, suur häirekindlus
väärtuste muutuste järgi. S R Qt 0 0 Qt-1 01 0 10 1 11 - Kui S = R = 1, siis on otseväljud ja inversioonväljund ühesuguse väärtusega Q = ^Q, kuna kahendväärtuse otseväärtuse ja eitus ei saa olla võrdsed, siis loetakse seda keelatud väärtuseks. Loogikafunktsioon Qt = S + ^R Qt-1 SR trigerit saab ka lisaks asünkroonsele SR-trigerile NOR baasil teha NAND baasil teha madalaktiivsete sisenditega asünkroonse STR-trigeri. Potensiaaliga sünkroniseeritav SR-triger (SR Latch) Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitab triger uude olekusse. Kui C-sisend pole aktiivne, siis triger säilitab vana oleku olenemate muude sisendite väärtustest. 2) MS-triger (Master Slave) Master ja slave pool. Aitab lahendada probleeme tagasidega tekkivaid probleeme, nt sünkrosisend on aktiivne
The capacitor discharges through R and not T1 but T2 continues conducting thanks to the base current from R1.After the full discharging of the capacitor,T2 switches on again and T1 switches off. In case of the negative feedback, the midband becomes: larger narrow no matter no band How many valence electrons a silicon atom has? 1 2 4 8 Ticket No14 U U NOT U1 U1 OR U2 U1 NOR U2 U1 AND U2 U1 NAND U2 1 2 0 0 1 0 1 0 1 0 1 1 1 0 0 1 1 0 0 1 0 0 1 1 1 0 1 0 1 0 Mark the inputs and outputs, each element, and all signals of the circuits. 1. Fill in the truth table. 2
............................................ 5 AND.............................................................................................................................................5 OR................................................................................................................................................5 NOT............................................................................................................................................. 5 NAND..........................................................................................................................................5 NOR.............................................................................................................................................6 Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad .................................................................................... 6
................... 5 AND .............................................................................................................................................. 5 OR ................................................................................................................................................. 5 NOT ............................................................................................................................................... 5 NAND ........................................................................................................................................... 5 NOR .............................................................................................................................................. 6 Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad .............................................................................................. 6 Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad ........................
annaabi.ee 
