..................... 13 Kokkuvõte............................................................................................................. 14 Kasutatud materjalid............................................................................................ 15 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on teha neljakohaline kahendarvseade ehk koodimuundur, mis muundab kahendarvu ühekohaliseks kümnendarvuks ja kuvab selle displeil. Sisendparameetriks on neljakohaline kahendkood ning displei peab kuvama kombinatsiooni. Väljundparameetriteks on vastavate kombinatsioonide väärtused. Displei ja funktsionaalplokk Ühekohaline kümnendarvdisplei, kus a-g tähistavad segmente. b b b b 3 2 1 0 a b c d e f g 0 0 0 0 0 1 1 1 1 1 1 0 1 0 0 0 1 0 1 1 0 0 0 0 2 0 0 1 0 1 1 0 1 1 0 1
Milline on paarsuskontrolli seadistus, kui kõik bitid on edastatud vigadeta? Andmebittide väärtused: 1011011 Paarsuskontrolli seadistus: Paarsuskontrolli seadistus on “odd” ehk paaritu Põhjenda oma vastust: Andmebittide väärtuses on paaritu arv ühtesid ning paarsusbiti väärtus on 1, seega paarsuskontroll on paaritu. 2.1 Sümboli edastus nullmodemiga Seadistus 9600/7/N/2. 2.1.1 Esimene sümbol Valitud sümbol: 5 pilt: Sümboli ASCII kahendkood edastamise järjekorras: 1010110 Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 830us Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 8 Edastuskiirus (bit/s): 8bit/ 0.00083s = 9639 bit/s 2.1.2 Teine sümbol Valitud sümbol: T pilt: Sümboli ASCII kahendkood edastamise järjekorras: 001010 Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 732us Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 7 Edastuskiirus (bit/s): 7bit/ 0.000732s = 9563 bit/s 2
pideva elektripinge väärtusteks. Siia kuuluvad ka mõõtevõimendid väikeste pingete suurendamiseks kindel arv kordi, et neid lihtsam oleks täpselt mõõta, samuti pingejagurid kõrgete pingete vähendamiseks kindel arv kordi selleks. et neid oleks ohutum mõõta. Analoog-digitaalmuunduri peamiseks ülesandeks on analoogsignaali muutmine diskreetseks ja muundamine koodiks. Keerukamates süsteemides on väljundkoodiks kahendkood, mida saab kasutada nii monitori juhtimiseks kui ka mõõtetulemuse edastamiseks mikroprotsessorsüsteemi või arvutisse sidekanalite kaudu Lihtsamate mõõteriistade korral kujutab analoog- digitaalmuundur endast universaalset digitaalvoltmeetrit, mis sisaldab nii juhtimis- kui ka sisendsignaali formeerimisahelaid. Sellise muunduri väljundkoodid on sobitatud vedelkristall- või valgusdioodidel põhineva indikatsioonimooduli juhtimiseks, mis esitab mõõteväärtuse kümnendkoodis.
Signaali "1" nivoo: -6,40 V Signaali "0" nivoo: 6,40 V Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 29,2 ms Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 9 Edastuskiirus (bit/s): 9 bit / 29,2 ms = 308,2 bit/s Paarsuskontroll Seadistus 300/7/O/2. Mis muutus, kui paarsuskontrolli viisiks seada Odd: paarsus bitti väärtus muutus 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Seadistus 9600/7/N/2. Valitud sümbol: c Sümboli ASCII kahendkood edastamise järjekorras: 1100011 Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni:600 us Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 6 Edastuskiirus (bit/s): 600us = 0,0006s 6 bit / 0,0006s = 10000 bit/s 3.3 Faili edastus arvutite vahel järjestikliidese kaudu. Edastuskiirus 300 bit/s (lisa makro tulemused) 5 sekundit Mõõdetud aeg faili saatmise algusest kuni faili kohalejõudmise lõpuni
MH-10 Praktiline töö nr 1 Loogikafunktsioonide tuletamine Juhendaja kutseõpetaja Viktor Dremljuga Väimela 2011 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on teha neljakohaline kahendarvseade ehk koodimuundur, mis muundab kahendarvu ühekohaliseks kümnendarvuks ja kuvab selle displeil. Sisendparameetriks on neljakohaline kahendkood ning displei peab kuvama kombinatsiooni. Väljundparameetriteks on vastavate kombinatsioonide väärtused. Displei ja funktsionaalplokk Ühekohaline kümnendarvdisplei, kus a-g tähistavad segmente. b3 b2 b1 b0 a b c d e f g 0 0 0 0 0 1 1 1 1 1 1 0 1 0 0 0 1 0 1 1 0 0 0 0 2 0 0 1 0 1 1 0 1 1 0 1 3 0 0 1 1 1 1 1 1 0 0 1 4 0 1 0 0 0 1 1 0 0 1 1 5 0 1 0 1 1 0 1 1 0 1 1 6 0 1 1 0 1 0 1 1 1 1 1 7 0 1 1 1 1 1 1 0 0 0 0
Iga nivoo kodeeritakse 8 kahendkohaga (bitiga). Tulemusena saadakse bitivoog 64 kb/s. Kodeerimiseks kasutatakse kahepolaarseid koode. Need koodid on analoogsed ühepolaarsete koodidega millele on lisatud üks kahendkoht, mis näitab ära signaali polaarsuse. Kahepolaarseid koode ,,Märk + suurus" tähistatud koodi korral on pinge suurus näidatud tavalise ühepolaarse koodi suurusega, millele on ette lisatud polaarsust märkiv bitt (1 negatiivne). Nihutatud kahendkood on tavaline ühepolaarne kahendkood, mille algus (null) on nihutatud negatiivse pinge suurima väärtuse juurde. Kahe täiendkood on sarnane eelmisega (nihutatud kahendkoodiga), selle erinevusega, et polaarsust näitav bitt on inverteeritud (vastupidine). Aritmeetiliselt saadakse see arvu positiivse suuruse täiendamise järel tulemusele 1 liitmisega. Näiteks: · +2 = 0010 · -2 = 1101 + 1 = 1110
sisestatakse ananaloog-digitaalmuundurisse, milles toimub tema teisendamine koodiks, mida esitatakse monitoril kümnendarvudena. Kõiki protsesse juhib ja sünkroniseerib juhtplokk. Sisendmuunduri funktsioonide hulka kuulub sisendsuuruse muundamine pingeks ja vajaduse korral ka selle võimendamine, alaldamine ja mürataseme piiramine. Analoog-digitaalmuunduri peamiseks ülesandeks on analoogsignaali muutmine diskreetseks ja muundamine koodiks. Keerukamates süsteemides on väljundkoodiks kahendkood, mida saab kasutada nii monitori juhtimiseks kui ka mõõtetulemuse edastamiseks mikroprotsessorsüsteemi või arvutisse sidekanalite kaudu. Lihtsamate mõõteriistade korral kujutab analoog-digitaalmuundur endast universaalset digitaalvoltmeetrit, mis sisaldab nii juhtimis- kui ka sisendsignaali formeerimisahelaid. Sellise muunduri väljundkoodid on sobitatud vedelkristall- või valgusdioodidel põhineva indikatsioonimooduli juhtimiseks, mis esitab mõõteväärtuse kümnendkoodis.
T impulsi tõusust. Oma eelneva oleku suhtes vastupidise oleku ehk vastupidise oleku võrreldes t2-ga. T-trigerina saab tööle panna JK-trigeri, selleks ühendatakse J ja K kokku, ning antakse neile "üks". T-trigerina saab tööle panna ka D-trigeri (joonis A). 6. Koodrid, dekoodrid ja koondimuundurid 6.1. Koodrid ehk sifraatorid Kooder viib arvud 10-nd süsteemist üle 2-nd süsteemi. Ühele 10-st koodrisisendist antakse signaal ja väljundis saadakse sisendnumbrile vastava arvu kahendkood. Koodreid kasutatakse info sisestamiseks digitaalseadmetesse. Y0 0 Kümnendsüs. Kahendkood 8421 arv x8 x4 x2 x1 Y1 1 DC 0 0 0 0 0 Y2 2 1 x1 1 0 0 0 1 Y3 3 2 0 0 1 0 Y4 4 2 x 2 3 0 0 1 1
impulsi tõusust. Oma eelneva oleku suhtes vastupidise oleku ehk vastupidise oleku võrreldes t2-ga. T-trigerina saab tööle panna JK-trigeri, selleks ühendatakse J ja K kokku, ning antakse neile "üks". T-trigerina saab tööle panna ka D-trigeri (joonis A). 6. Koodrid, dekoodrid ja koondimuundurid 6.1. Koodrid ehk šifraatorid Y0 0 Kooder Y1 1 viib arvud 10-nd süsteemist üle 2-nd süsteemi. Ühele 10-st koodrisisendist DC ja väljundis saadakse sisendnumbrile vastava arvu kahendkood. Koodreid antakse signaal Y 2 kasutatakse 2 x1 digitaalseadmetesse. info 1sisestamiseks Y3 3 Kümnendsüs. Kahendkood 8421 Y4 4 2 x2 arv x8 x4 x2 x1 0 0 0 0 0 Y5 5 1 0 0 0 1 Y6 6 3 x3
Ta tunneb ära 2nd arvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maks väljundite arv 2n 23.Kooder. Seade informatsiooni esitusvormi muutmiseks. Levinumad koodrid on seadmed, mis viivad arvu kümnendsüsteemist kahendsüsteemi. Ühele kümnest koodri sisendist antakse signaal ja väljundis saadakse sisendi numbrile vastava arvu kahendkood. 24.Koodimuundur. Muundab ühte tüüpi kood teist tüüpi koodiks. Näiteks muundab kahendkoodi kümnendkoodiks. 25.ROM. Read Only Memory püsimälu, ainult lugemiseks. Realiseeritav aadressi dekoodrit ja dioodidest moodustatud maatriksit kasutades. Iga diood on esitab 1 bitti. 26.PROM, EPROM, EEPROM. PROM ühekordselt programmeeritav püsimälu. EPROM ümber programmeeritav püsimälu (kustutatakse ultraviolettkiirega)
Lugemise korral peab juba protsessor teadma kas sõna interpreteerida käsuna või andmetena. Kõrgtaseme keel – assembler – masinkood: Kõrgtaseme keeles kirjutatud programmi (käskude) jada ei ole arvuti riistvara võimeline täitma. Riistvaras on olemas ainult pingenivoo, mis vastab väärtusele 1 ja teine pingenivoo, mis vastab väärtusele 0. Sellepärast teisendatakse programselt (transleeritakse) kõik programmid lõpuks masinkoodi. Masinkoodis vastab igale käsule oma kahendkood. Millised on transleerimise vahe etapid ja kuidas seda tehakse on tarkvaraprobleem, aga lõpuks peab ta olema masinkoodis, et protsessori riistvara saaks read täita. Kõrgtaseme keel If n<100 then a:= b High-level language else v[i]:=k[j-1] end; Assembler keel ADD a,b,c Assembly language MOV d, M
puit d. sool e. õhk 6 : 1,00 Millisesse adaptatsiooniastme kategooriasse kuulub paindtootmine? : a. iseorganiseeruv süsteem b. iseõppiv süsteem c. iseseaduv süsteem 7 : 1,00 Sea terminid ja tähendused vastavusse andmeid edastatakse kindlatel ajahetkedel analoogsignaal Answer 1 uhe andmevahetustsukli korral edastatakse korraga mitu bitti Kahendkood Answer 2 Järjestikuneandme mistahes ajahetkel on signaalil teatud kindel vaartus, saadakse kui fuusikalisi suurusi muundada pideva iseloomuga ele edastus Answer 3 analoog- infot edastatakse bitthaaval digitaalmuundur Answer 4 Paralleelneandmee andmevahetus toimub tsuklitena dastus Answer 5 sünkroonne viis arvude esitamiseks ainult kahe numbri 0 ja 1 abil andmevahetus
Kasutatakse diskreetset aega, mis tähendab, et väärtusi ei muudeta suvalistel hetkedel, vaid kindlatel momentidel. Diskreetne aeg võimaldab ignoreerida siirdeprotsesse. Diskreetsed hetked ei tohi olla liiga lähestikku, muidu võidakse vaadata infokandja väärtust siirdeprotsesside ajal. Tehnoloogia arenedes saab diskreetseid momente järjest lähemale nihutada, kuna siirdeprotsessid muutuvad lühemaks. ADC – igale analoogväärtusele (lõpmatult suur hulk) tuleb seada vastavusse kahendkood. Probleemid: kui mitu analoogväärtust suudame kirjeldada?; kui tihti seame analoogväärtusega vastavusse kahendkoodi? Oluline on sagedus, millega me seame analoogväärtusega vastavusse kahendkoodi. Mida suurem on sagedus, seda parem, kuid muudab muundurite hinna kallimaks. Võimalik realiseerida koodimuunduri abil, mis muudab analoogpinge digitaalväljundiks. Mida väiksemateks osadeks jagame konstantse pinge V ref, seda täpsem on tulemus. Üldiselt on ADC keerukamad kui DAC
Kui koodis on informatsiooni rohkem kui tema eristamiseks minimaalselt vaja, on tegu liiaskoodiga. Seega sobivad liiaskoodid veatõrjekoodideks. Tuntumad veatõrjekoodid on Hammingi ja Reedi-Mulleri koodid. Tabel 1.1 Arvkoodid ja arvusüsteemid Nr Koodi nimi Sümbolid ai Koodi valem või näide 1 Kahendkood 0, 1 La3 ⋅ 23 + a2 ⋅ 2 2 + a1 ⋅ 21 + a0 ⋅ 2 0 12 2 Kaheksand- 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 La3 ⋅ 83 + a2 ⋅ 82 + a1 ⋅ 81 + a0 ⋅ 80 kood 3 Kümnendkoo 0, 1, 2, 3, ... , 9 La3 ⋅ 103 + a2 ⋅ 102 + a1 ⋅ 101 + a0 ⋅ 100 d 4 Kuueteistküm- 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, La3 ⋅ 163 + a2 ⋅ 162 + a1 ⋅ 161 + a0 ⋅ 160 nendkood 9, A, B, C, D, E, F
Trigeril aga on vool koguaeg peal, seetõttu mäletabki triger oma eelmist olukorda. (see on seotud trigeri ehitusega: trigeri väärtus sõltub trigeri eelmisest väärtusest, aga loogikaelemendi väärtus sõltub talle peale antavast pingest) 33. Miks operatsioonivõimendi võimendustegur sõltub tagasisideahela takistusest? Sest K = -R2 / R1, kus R2 on tagasiside ahelas olev takisti. 34. Millised eelised ja puudused on kahendkoodil võrreldes kümmendkoodiga? Kahendkood kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka. Tema aluseks on arv 2, seega arvu kohtade kaaluks on kahe astmed ning igal kohal võib olla ainult kaks väärtust: 0 või 1. signaali esitamine arvu kujul lihtsustab oluliselt impulsilülituste vaatlust ning võimendab nii nende analüüsil kui sünteesil kasutada loogikaalgebrat. Tema puuduseks ongi liigne lihtsus. 35. Miks transistorit saab kasutada võimenduselemendina? Sest transistor on loodud selleks, et võimendada signaale
summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel pingenivoole '1', leitakse koodimuunduris kahendkood. Pingete analüsaator. Temperatuuriandur: Termopaar + ADC.. vastavalt termovoolu tugevusele. Luksmeeter: pingeallikas + fotodiood + ADC .. vastavalt dioodi takistuse suurenemisele. Spidomeeter: pöörlemisteljele on hulknurgakujuliselt paigutatud piesokristallid, nende deformatsiooni tõttu tekkinud elektriväli mõõdetakse ning läbi komparaatori leitakse selle väärtus. Spetsiaalne riistvara 44. Spetsiaalse riistvara realiseerimise võimalused:
"Meeleorganiteks" on keskseadmele juurde lisatud erilised sisend-väljund (S/V)- lülitused. Andmeimpulsse edastakse arvutisõlmede vahel siinide abil, mida võib võrrelda inimese "närvikiududega". Keskseadme protsessor täidab arvutikäske üksteisele järgnevate sammudena. Kõigepealt tuleb käsk välja lugeda mälust, panna siis erilisse käsuregistrisse ja deÅ?ifreerida käsukood, et teada saada, mida järgnevas tuleb ette võtta. Põhimõtteliselt peab iga käsu kahendkood sisaldama järgmisi osi: 1.osa, mida nimetatakse käsukoodiks (operatsioonikoodiks) ja mis määratleb teostatava tehte iseloomu (näiteks kahe arvu liitmine) 2.andmete asukoha (nende aadressid), näiteks kahe arvu liitmisel liidetavate (operandide) aadressid 3.tehte tulemi paigutuskoha (aadressi) järgmisena täidetava käsu asukoha.Seega oleks vaja 4 aadressvälja, mis teeb käsu aga väga pikaks.
summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel pingenivoole '1', leitakse koodimuunduris kahendkood. Pingete analüsaator. Temperatuuriandur: Termopaar + ADC.. vastavalt termovoolu tugevusele. Luksmeeter: pingeallikas + fotodiood + ADC .. vastavalt dioodi takistuse suurenemisele. Spidomeeter: pöörlemisteljele on hulknurgakujuliselt paigutatud piesokristallid, nende deformatsiooni tõttu tekkinud elektriväli mõõdetakse ning läbi komparaatori leitakse selle väärtus. Spetsiaalne riistvara 44. Spetsiaalse riistvara realiseerimise võimalused:
disreetsete väljavõtetega ajavahemike 1/2B sekundi tagant. • Vajalik diskreetimissamm Δt ≤ 1/(2B)t ≤ 1/(2B) • Põhiriba signaali korral diskreetimissagedus fs ≥ 2fm 61. Mis on signaali kvantimine Kvantimine on signaali väärtuste ümardamine määratud täpsuseni Kvantimise nivoode/tasemete arvu määrab kui pika koodiga me signaali väärtusi soovime esitada, meil on nüüd nb bitist koosnev kahendarv (kahendkood) Sidetehnikas on digitaliseerivaks signaaliks enamasti pinge u(t) Kvantimissammu väärtus q on määratud digitaliseeritava analoogpinge u(t) muutumispiirkonnaga (Umin kuni Umax) ning tulemuse kirjeldamiseks kasutatavate bitide arvuga nb alljärgnevalt Kvantimisega kaasneb alati pöördumatu informatsioonikadu, mida iseloomustab kvantimismüra võimsusega 62. Kuidas on seotud signaali kvantimise nivood ja koodi bittide arv
Tarkvara mõistet kasutatakse vastandina arvuti riistvara mõistele, need on arvuti füüsilised seadmed ja ühendused (näiteksprotsessor), millel on tarkvara talletatud ja mis teostavad antud juhised.[1][2] Arvuti riist- ja tarkvara vajavad üksteist ja kumbagi ei saa reaalselt kasutada ilma teiseta. "Tarkvara" on üldine termin. See võib viidata kõikidele arvuti juhistele üldiselt või mistahes konkreetsele juhisele. See hõlmab nii masinjuhiseid (kahendkood, mida protsessor "mõistab") kui ka lähtekoodist (inimesele arusaadavamad juhendid, mis tuleb enne käivitamist tõlkida masinkoodi). Arvuti tarkvara on komplekt programme, protseduure, funktsioone, seotud andmeid ja nende dokumentatsioone, kui võimalik. Programmi tarkvara täidab rakendatava programmi ülesande, kas andes juhised otse digitaalsele elektroonikale või töötavad sisendina mõne teise tarkvara jaoks.
täpsus. Täpsus sõltub osaliselt temperatuuri muutuste, toitepinge kõikumiste ja muude tegurite mõjul tekkivast mürast. Tavaliselt projekteeritakse komparaatorid selliselt, et müra ei ületaks 1 LSB väärtust. Peale selle peab komparaator eristama sisendpinge muutusi süsteemi üldise täpsuse piires. Teiste sõnadega, komparaator peab olema sama täpne kui kogu süsteem. 17. Analoog-digitaalmuunduri lahutusvõime kahendkood- ja kümnendkoodväljundi korral Põhilisteks A/D-muundureid iseloomustavateks staatilisteks parameetriteks, millest sõltub muunduri täpsus, on lahutusvõime ja vastav kvantimise viga, nulliviga, tõusuviga ning diferentsiaalne ja integraalne mittelineaarsus. Lahutusvõime (ingl resolution) (vt lk 41 eraldusvõime) sõltub seadme väljundkoodi moodustavate kahendjärkude arvust (tavaliselt 6, 8, 10, 12, 14 või 16) ning
Lugemise korral peab juba protsessor teadma kas sõna interpreteerida käsuna või andmetena. Kõrgtaseme keel assembler masinkood: Kõrgtaseme keeles kirjutatud programmi (käskude) jada ei ole arvuti riistvara võimeline täitma. Riistvaras on olemas ainult pingenivoo, mis vastab väärtusele 1 ja teine pingenivoo, mis vastab väärtusele 0. Sellepärast teisendatakse programselt (transleeritakse) kõik programmid lõpuks masinkoodi. Masinkoodis vastab igale käsule oma kahendkood. Millised on transleerimise vahe etapid ja kuidas seda tehakse on tarkvaraprobleem, aga lõpuks peab ta olema masinkoodis, et protsessori riistvara saaks read täita. Kõrgtaseme keel If n<100 then a:= b High-level language else v[i]:=k[j-1] end; Assembler keel ADD a,b,c 15
Lugemise korral peab juba protsessor teadma kas sõna interpreteerida käsuna või andmetena. Kõrgtaseme keel assembler masinkood: Kõrgtaseme keeles kirjutatud programmi (käskude) jada ei ole arvuti riistvara võimeline täitma. Riistvaras on olemas ainult pingenivoo mis vastab väärtusele 1 ja teine pingenivoo mis vastab väärtusele 0.Sellepärast teisendatakse programselt (transleeritakse) kõik programmid lõpuks masinkoodi. Masinkoodis vastab igale käsule oma kahendkood. Millised on transleerimise vahe etapid ja kuidas seda tehakse on tarkvaraprobleem, aga lõpuks peab ta olema masinkoodis, et protsessori riistvara saaks read täita. Kõrgtaseme keel If n<100 then a:= b High-level language else v[i]:=k[j-1] end; Assembler keel ADD a,b,c 15
Millist tüüpi fonte on ekraanilt kõige parem lugeda? ilma seriifideta fikseeritud fonti Kas HTMLis saab komponente üksteise taha paigutada? Jah, CSSi abil saab Milline ei ole Microsoft-i tehnoloogia? Flash Miks on vaja veebiteenuseid integreerida? Organisatsioonid soovivad pakkuda paremaid teenuseid. HALDUS Milline komplekt komponente on kõige sobivam funktsioneeriva arvuti koostamiseks? Protsessor, emaplaat, mälu, BIOS, toiteplokk Millise valemi järgi on õige teisendada 2 bitine kahendkood kümnendkoodiks? Kõrgem bitt x2(astmes)1+madalam bittx2(astmes)0 Millises funktsioonis ei kasutata püsimälu arvuti koosluses? Vahemälu Millised parameetrid iseloomustavad DDR2 ja SDRAM mälu jõudlust? Veeruviivitus Millisel massmäluseadmel on kõige väiksem viivitus andmete poole pöördumisel? SSD Tugikiibistik sisaldab protsessori pingeregulaatori Millise valemiga saab arvutada PCI siini läbilaskevõimet megabaiti/sekundis? Siini laius baitides x ülekandekiirus [MHz]
Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. Tihti on loenduritel olemas algasetuse võimalus, sest iga uus väljundi väärtus sõltub eelmisest ja kui algolek ei ole teada, siis ei ole võimalik määrata ka hilisemaid väljundi väärtusi. Saadakse asetuse (nullimise) sisend trigerite asünkroonsete R sisendite ühendamisega. Võib kohata ka registreid, millel on olemas paralleelne algväärtuse laadimise võimalus. Erinevalt nullimisest võib siin algväärtuseks olla suvaline kahendkood. Loenduri moodul on kahe täisaste (Näites 16) ja loendamine toimub kahendakoodide kasvavas suunas (binary up-counter). Loenduri sünkroniseerimine (üleminek ühest olekust teise) toimub tagafrondist. Loomulikult võib koostada loenduri, mis lülitub ümber esifrondist. Loenduri mooduliks nimetatakse erinevate väljundkombinatsioonide arvu. Pärast mooduli läbimist alustatakse jada läbimist algusest uuesti. Sünkroonsed kahendloendurid
PPP ühendus ei kontrolli andmemahtu, edasi toimetada, Kui see pole võimalik, saadetakse pakett edasi jõudis kohale või mitte. CSMA on justkui edasiarendatud ei toeta mitmepunktilisi ühendusi. Kaadrite alguses on järgmisesse ruuterisse. ALOHA. St, et kuula enne kui edastad, kui kanal hõivatud, siis “lipukesed” e. Kindel kahendkood, samuti ka kaadri lõpus. 37. DHCP, NAT DHCP e dünaamiline hostikonfiguratsiooni ootab S kuni edastamine on lõppenud või valib suvalise aja Juhul kui ka data väljas on sama bait, siis on kokku lepitud, et protokoll on andmevahetuse protokoll, mis võimaldab (oleneb versioonist). Esimest nim Persistent (kangekaelne) saatja lisab sinna teise samasuguse baidi. Vastuvõtja teab siis,
summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel pingenivoole '1', leitakse koodimuunduris kahendkood. Pingete analüsaator. Temperatuuriandur: Termopaar + ADC.. vastavalt termovoolu tugevusele. Luksmeeter: pingeallikas + fotodiood + ADC .. vastavalt dioodi takistuse suurenemisele. Spidomeeter: pöörlemisteljele on hulknurgakujuliselt paigutatud piesokristallid, nende deformatsiooni tõttu tekkinud elektriväli mõõdetakse ning läbi komparaatori leitakse selle väärtus. 26.Optilised mäluseadmed. Info salvestamisel kasutatakse peegelduvat materjali, milles on augud (süvendid).
läheb summaatorisse. Sinna jõudnud pingete liitmisel saadaksegi summaarne pinge. *Analoog-digitaal muundur(ADC)- skeemil on kaks sisendit: muundatav analoogsisend ja konstantne fikseeritud referentspinge Vref. Referentspinge on ühendatud jadamisi takistitega. Edasi tuleb analoogvõrdlusskeem, mille väljundisse ilmub loogilisele 1'le vastav pinge, kui analoogsisendi pinge on kõrgem antud järgu referentspingest. Muundamisel saadud kood ei ole veel kahendkood- koodimuundur teisendab muundamisel saadud koodi kahendkoodiks. 25.Aritmeetika-loogika seade (ALU)[1] ALU (Arithmetical and Logical Unit)- Sõltumata arvuti ja protsessori ehitusest on arvutis alati üks skeemiosa, kus teostatakse otsesed arvutustehted ja muu infotöötlus - nimelt on selleks aritmeetika-loogikaseade ehk ALU. Eri protsessoritel on üldiselt erinev tehete hulk ja valik, kuid tavaliselt hõlmab see aritmeetilisi (minimaalselt liitmine ja lahutamine) ning
ülekantava signaali jaoks näiteks pingete summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel pingenivoole '1', leitakse koodimuunduris kahendkood. Pingete analüsaator. Temperatuuriandur: Termopaar + ADC.. vastavalt termovoolu tugevusele. Luksmeeter: pingeallikas + fotodiood + ADC .. vastavalt dioodi takistuse suurenemisele. Spidomeeter: pöörlemisteljele on hulknurgakujuliselt paigutatud piesokristallid, nende deformatsiooni tõttu tekkinud elektriväli mõõdetakse ning läbi komparaatori leitakse selle väärtus. 5. PILET 1. Võrdlusskeem
Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pinge summaator, mille abil määrata, kui mitu ,,ühte" on antud signaalis. Võis siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. ADC analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel pingenivoole '1', leitakse koodimuunduris kahendkood. Pilet 5 1. Võrdlusskeem. 2. Alamprogrammide poole pöördumine. 3. Analoog ja digitaal info. Helikaart. Võrdlusskeem. Võrdluskeem ehk komparaator, näitab operantide suuruse suhte. Lihtsalt võrdleb kahte arvu, kumb on suurem, või on hoopis võrdsed arv A on a1a0, arv B on b1b0, ,kui A < B, siis L=1 ,kui A > B, siis G=1 ,kui L=G=0, siis A=B Alamprogrammide poole pöördumine
rajaväärtuste vahel. Nüüd ei või infokandja võtta suvalist väärtust rajaväärtuste vahel. Info töötlemine muutub seeläbi palju lihtsamaks. Nii info edastaja, töötlejda kui ka vastuvõtja peavad suutma eraldada kindlaid väärtusi. Digitaalinfo juures kasutatakse ka diskreetset aega, ehk väärtusi mõõdetakse vaid fikseeritud momentidel. Analoog-Digitaalmuundur (ADC). Teisendamine eeldab, et igale analoogväärtusele, mille hulk on lõpmata suur vastab kahendkood. Lõpmatult suurt hulka ei saa kirjeldada, arvestama peab täpsusega, mis on hetkel vajalik. Vaja on määrata 2 asja, mitu väärtust kirjeldame(koodi pikkus) ja kui tihti seame vastavuse. ADC peab muutma ajas muutuva pinge kahendkoodiks, mis on võrdeline sisendpinge väärtusega. Üks võimalus on seda teha analoogvõrdlusskeemi abil. Kui alumise sisendi pinge väärtus on võrdne või suurem kui ülemise sisendi pinge väärtus siis võrdlusskeemi väljund on 1. Vastupidises olukorras on
mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoogdigitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel pingenivoole '1', leitakse koodimuunduris kahendkood. Pingete analüsaator. Temperatuuriandur: Termopaar + ADC.. vastavalt termovoolu tugevusele. Luksmeeter: pingeallikas + fotodiood + ADC .. vastavalt dioodi takistuse suurenemisele. Spidomeeter: pöörlemisteljele on hulknurgakujuliselt paigutatud piesokristallid, nende deformatsiooni tõttu tekkinud elektriväli mõõdetakse ning läbi komparaatori leitakse selle väärtus.
Kui vastavas registrijärgus on 1, siis lüliti kaudu läheb vastav pinge analoogsummaatori sisendisse. Mida rohkem on koodis 1-d, seda suurem arv pingeid läheb summaatorisse. Sinna jõudnud pingete liitmisel saadakse summaarne pinge. ADC (Analog-to-Digital Conventer) analood-digitaal muunduris lastakse analoogsignaal läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele mitu dioodi on diskreetimisel jõudnud pingenivoole ,,1" leitakse koodumuunduris kahendkood. 1. VÕRDLUSSKEEM Ehk komparaator on digitaalskeem, mis sisendisse tulevaid operande omavahel võrdleb ning teeb kindlaks kumba sisendisse kahendarvuna antud väärtus on suurem. Skeemi tööd võib ettekujutada järgmiselt: a) Komparaatori andmesisenditesse antakse võrdlemiseks 2 ,,sõna". b) Esmalt komparaator võrdleb sisendisse saadud sõnade suurimaid kahendjärke: kui üks on suurem, aktiveeritakse läbi OR elemendi vastav välund.
3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. (p2) Koodimuundur Mõnikord on arvutis vaja teisendada ühte koodi teiseks nende koodide vahel kehtivate teisendusreelgite järgi, Üks levinumaid teisendusi on teisendus kahendkoodist kahend-kümnnendkoodi. Neljajärgulise kahend-koodiga saab esitada arve 0-st kuni 15-ni. Seega on meil vaja kahte kümnendjärku. Teisendusel kahendkoodist kahend-kümnendkoodi on meil vaja saada viis funktsiioni, kus argumintideks on kahendkood. Funktsioonide järgi saab koostada loogikaskeemi koodimuudurile. Kasutatakse ka selliseid koode, kus igas koodis on kindel arv ühtesid. Vahemälu (Cache)organiseerimine:otsevastavusega,assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne Kasutatakse kolme vahemälu organiseerimisviisi: Otsevastavusega vahemälu – üks lihtsamaid organiseerimisviise. Infot loetakse mälust plokkidena. Mälu on jagatud segmentideks, millest igaüks sisaldab teatud hulga plokke
Arvuti "meeleorganiteks" on emaplaadile juurde lisatud erilised sisend-väljund (S/V)- lülitused. Andmeimpulsse edastatakse arvutisõlmede vahel siinide abil, mida võib võrrelda inimese "närvikiududega". Protsessor täidab arvutikäske üksteisele järgnevate sammudena. Kõigepealt tuleb käsk välja lugeda mälust, panna siis erilisse käsuregistrisse ja dešifreerida käsukood, et teada saada, mida järgnevalt tuleb ette võtta. Põhimõtteliselt peab iga käsu kahendkood sisaldama järgmisi osi: osa, mida nimetatakse käsukoodiks (operatsioonikoodiks) ja mis määratleb teostatava tehte iseloomu (näiteks kahe arvu liitmine) andmete asukoha (alguspesa järjekorra numbri e. aadressi), näiteks kahe arvu liitmisel liidetavate (operandide) aadressid tehte tulemi paigutuskoha (aadressi) järgmisena täidetava käsu asukoha. Seega oleks vaja 4 aadressvälja, mis teeb käsu aga väga pikaks. Vajalike aadresside
korduvkasutamine - tarkvarafirmadel on kogunenud väga palju valmiskirjutatud tükke, mida Programmeerimise algkursus 7 - 89 uutes projektides on võimalik taas kasutusele võtta ning see vähendab töömahtu ja kiirendab uute programmide valmimist. PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS Vaatleme programmeerimist pärast 1946. aastat, kui John von Neumann defineeris tänapäeva arvutite põhiprintsiibid. Esialgu oli arvutites programmeerimiseks ainult kahendkood. See tähendab seda, et kõik programmid tuli kirja panna 0-de ja 1-de jadana. Seejärel loodi assembler, mis kujutab endast lihtsat keelt asendamaks arvuti protsessori kahendkoodis kirjutatud käsud mnemoonikutega - lihtsate käske tähistavate tähekombinatsioonidega. Programmeerijate jaoks oli see suur samm edasi. 1950. aastatel loodi juba esimesed programmeerimiskeeled, mida tänapäevase mõiste järgi võib nimetada kõrgkeelteks ja need jagunesid mitmesse gruppi.
koosnevad segmendikujulistest optiliselt läbipaistvatest ja mitteläbipaistvatest osadest. Kõige sisemisel rajal on kaks osa üks läbipaistev ja teine mitteläbipaistev, järgmisel rajal kaks läbipaistvat ja kaks mitteläbipaistvat osa jne. Seega on modulatsiooniketas kodeeritud 8421-kahendkoodis, kusjuures sisemine rada annab kahendkoodis esitatud arvu vanima järgu, kõige välimine aga noorima järgu. Modulatsiooniketas võib olla kodeeritud ka Gray koodis, mis on samuti kahendkood, kuid erineb 8421-koodist selle poolest, et kaks järjestikulist kahendkoodis arvu ei erine teineteisest rohkem kui ühe koha võrra. Gray koodi kasutamine tagab tavalise kahendkoodiga võrreldes anduri ja juhtimissüsteemi suurema töökindluse, sest koodi muutumisest tingitud loogika- lülituste ümberlülitumiste arv on minimaalne. Elektriline signaal saadakse järgmiselt (joonis 3.31.a). Joonis 3.31
jõutakse. Mõningat lootust annab tarkvara korduvkasutamine - tarkvarafirmadel on kogunenud väga palju valmiskirjutatud tükke, mida uutes projektides on võimalik taas kasutusele võtta ning see vähendab töömahtu ja kiirendab uute programmide valmimist. Programmeerimiskeelte üldine jaotus Vaatleme programmeerimist pärast 1946. aastat, kui John von Neumann defineeris tänapäeva arvutite põhiprintsiibid. Esialgu oli arvutites programmeerimiseks ainult kahendkood. See tähendab seda, et kõik programmid tuli kirja panna 0-de ja 1-de jadana. Seejärel loodi assembler, mis kujutab endast lihtsat keelt asendamaks arvuti protsessori kahendkoodis kirjutatud käsud mnemoonikutega - lihtsate käske tähistavate 13 / 115 tähekombinatsioonidega. Programmeerijate jaoks oli see suur samm edasi. 1950. aastatel loodi juba esimesed programmeerimiskeeled, mida tänapäevase
31 Seadepotentsiomeeter, alalispinge10 V 34 Seadesignaali sisend 0 Kereühendus (10 V) 40 Väline toitevõrk 24 V (diagnostikaseadmetele) 44 Täiendav alalispingeväljund 24 V 41 Edasisuuna peatamisnupu sisend 42 Tagasisuuna peatamisnupu sisend 43 Kiirpeatamise sisend 47 Rambi generaatori sisend 30 Kereühendus (24 V) 60 Kahendkoodi seadesisend 61 Piduri vabastamise kahendkood sisend 62 Veasignaali väljund (kahendkood) 48 Madala kiiruse kahendkoodi sisend 49 Kõrge kiiruse kahendkoodi sisend X4 Klaviatuuri liides RS-232 ja RS-485 jadaliides Lisa 3. Alalisvooluajam BTU 3601 Joonis 6.5 Ühendusskeem X1 Jõuahela klemmid X2 Juhtahela klemmid M Mootor BR Tahhogeneraator T Toitetrafo L1 Siludrossel PA, PV Koormuse ampermeeter ja voltmeeter
annaabi.ee 
