1. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad : - - - , c , p-channel MOS, Complementary MOS (CMOS) . : - () -- (, ) , -- TTL-- ( H type, L type) - - , (, , ), . , , . ECL : 1 , 0, , , 2 , , - , - ; IIL ); 3- , - ; /, - , - . . ( , ) 2. Protsessori üldstruktuur , . (..) , - () . . . - . () . . , . . " " ROM , (), , . " " RAM , . - . 3. Puudutustundlik ekraan
• AP-25 profiilid paigaldatakse ühe-ja kahekordse plaadikihi puhul lakke alati 400 mm sammuga. (vajadusel sammu suurendatakse/vähendatakse). • Kinnitatakse vahelaetalade külge läbi ette nähtud avade kruvidega. • AP-25 profiili jätkatakse alati laetalal. • AP-25 profiilide jätkukohad ei tohi asetada detailide otsad ülestikku. (üle teise profiili) Kasutatud kirjandus • http://www.gyproc.ee/tooted/47/karkas sid/3073/gyproc-ap-25-akustiline-prof iil • file:///C:/Users/Viktor/Desktop/AP-2 5_paigaldus_A4%20(1).pdf
Millal aga avastame me endas nii palju julgust, et teadvustada need kitsendavad uskumused, murda neist läbi ning hakata tegutsema oma unistuste teostumise nimel? Äkki mitte kunagi? Või alles siis, kui olukord läheb nii valusaks ja võimatuks, et enam kuidagi teistmoodi ei saa? Vahest olemegi võtnud omaks usu, et elu ongi sooritamiste rida, kus üks kohustus järgneb teisele, üks hirm ajab teist taga ning iseolemine on totaalselt ununenud. Oleme nagu kõrkjad tuules, keda iga uus iil uude ilmakaarde painutab ning teised inimesed, juhuslikud olukorrad, maailma poolt pealesunnitud tegevused ohvriks vormivad. Valu on hea lähtekoht – paljud meist hakkavad endale ja oma valikute tulemusele otsa vaatama alales siis, kui halb enesetunne selleks signaali annab. Paljud kannatavad mõnuga edasi.
ti . nf , lo . I Il lt t V r I /J:"'r.uW+t'6 i^*hr. pAdioNuW^i, +"'"J"r,h^ h-,,*o.tuL i *olr_wea_)wLfr,& t.*/rcenyx ^.,H i, .',fttoh,rrr&,U- nuurlo obr+l,,,oa,lrve, 4,a,0Lw pJ,,t,J t",t ,ni[Li oubJi,X tlwy ,t ulr"ttaucrvwll Q,Upo^.& (.awu.J,,futrru rrtifi*cny - nJ,,*cr u>ti,,'rl,n!,.ra* "'il;^V,&e;1" nrr{u poc,[fxlr Jtry{*, wuttth.ui ut ' /,tdtA ,ol"- 9**(,u-o*l^,"10 *,AVJ,* woro,(,un4rq, ' !r [ ot*r* A{ttwue{t.{t t Wr!^h. i ",.ftonru"il0.{ eia,tln,&;|udt)AJ -',6rffie,,il.J,l,ru> 4 ,d8r,tQartr*k[.^,{ ...
Rahvakirjaniku aunimetus. 1976 a. autasustati teda Lenini ordeniga. 1965. aastal sai ta esimese Juhan Liivi nimelise luuleauhinna, milleks on raha asemel karjasemärss. 1994. aastal anti talle Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia, 2005. aastal riiklik elutöö preemia. 1977. aastal ilmunud kogu "Tuule valgel" on poetessi viimane originaalkogu, edaspidi pühendus ta tõlgetele. Vaarandi oli siis 61-aastane. Tema luuletuste tuul on sama hoolimatu iil, mis läbib kogu eesti kirjandust, pühkides kirjanike jalajäljed maakamaralt. Vaarandi jätab selles teoses lugejaga hüvasti. Viimase luuletuse viimases reas on märgitud, et koduaia pärnapuu oksad "jäävadki kiikuma, kui ma väravast lähen" 6 2. LUULEVAATEID Tema esimene luuletus "Udus" ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja Eesti Naine toimetusse ning avaldati 1936
on nii raske, raske piin, öö su rohu latva toonud. ja kaob. tahaks hääbuda ja kustuda, rahu, rahu isuksin. Hoogad tuules, rahes, sajus, Üles, metsa kohal, hanipajus, maailmade otsata helki, kaotad janu mulla pinnas, maaliste kurbuse iil, Mõte janu maas, maaema rinnas. kohe laotuse põhjatu sinavat telki, Veel sündimata, salapärasena, nägemata pisarad, kesk aju säsi kuumenedes, Võlud kasvud ülenema, sfairide harmoniil, ta äkki, fosforiste loitudena, viljad tõusma, õilmitsema, tõusevad. lööb leegitsema, värisedes. annad elavile rammu,
.13 t u:rs Irl lrtl- lri :r E ,9 *Hsiv t ir t t:j;if ii E iil,r ln IJ' ffi**wEiHAht{ffigl {lir AElis$ ig q tffilsEEsg i aa ;:,I* i e5 ryE{$HE H 2
l,lEutaq*tuq gVour.rStooNrTEoec(N )tr Sd-ue €er)Jsvr.:sef) OsoptR,((l(r^.tf(n vvqrltqfu*t't' ruse^'a^.,toovj{qoer"-u - Qvc&,.'*i-k **Y^.:H*r.^,^- *"*r**, -o^'". *l(u&-e-.rau.o''bvtogru'tpcal ffi cccwax ,}4,}t1r.) Lc"Uqurbtr,h^ nui^Jsri V'Fttsccdo"oX*, Lffte:cila*u*cfu *y: ffi*ffi;t;x'lrs;# ertc^-r't4t*^'Jtn* n!/r8ureie4' .o,*'ct!,u* .r^i.^ir,j,^ .* ., '*U,ll'o;ttt ...
m k ki al ik al us nd Tö iaa ko us aj iil op hk öa to ts öt öt ob et Au So Pu Tö Tö Tö M N
Eesti keele kontrolltöö 1)Millisest algkeelest arenes välja eesti keel ja milline keel sarnaneb selle algkeelega enim? Eesti keel arenes välja läänemeresoome algkeelest Kõige rohkem sarnaneb sellega soome keel. 2)Nimeta eesti keele kolm arenguperioodi ning iseloomusta igat perioodi vähemalt kolme lausega. Vanaeesti keel (kuni aastani 1200) Pole säilinud kirjalikke allikaid ning seetõttu saab selles toimunud muutustest aimu ainult võrdlev-ajaloolise meetodi abil. Üks varaseimaid muutusi oli õ-hääliku tekkimine Suurenesid murretevahelised erinevused Eesti- ja Liivimaa aladel ning sp kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti. Murrangueesti keel (1200-1700) Sellel perioodil toimunud keelemuutuste tulemusel kujunes välja tänapäeva eesti keele põhijooned Eesti keel eristus teistest läänemeresoome keeltest Keelemuutuste kohta kirjaliku...
I ll1 , 1: 1 rl rJ -:l -l iil L.i i"rt j ,: i ;-i
I ll1 , 1: 1 rl rJ -:l -l iil L.i i"rt j ,: i ;-i
Alamprogrammide poole pöördumine. ! Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad : - - - , c , p-channel MOS, Complementary MOS (CMOS) . : - () -- , . (, ) , -- TTL-- ( H type, L type) - - , (, , ), . , , . ECL : 1 , 0, , , 2 , , - , - ; IIL ); 3- , - ; /, - , - . . ( , ) RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. RISC - CISC protsessor RISC - Reduced Instruction Set Computers, . RISC : - , ; - ; - , ; - ; - ; - , ; - . CISC - Complex Instruction Set Computers - . , . RISC CISC . , RISC , CISC. 1. Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid. Kombinatsioonskeemid ja järjestikskeemid. , ,
ach I '.'l- ' "fr**,"#^'k@!Gdtrr'rimetamar". ? t'lLtdttiS vanBwthoven r ',1. .,-.' - ..1 .1 ' ,' l l ' ,,Bachon lo3llg[nast ei lahtumidagi'kuid.kdikviib temani" ' ' rt' elhertSchweitzer t t 1. ' ,i '. .' . ''t --.rn' 1 'BachiiinC; sadamaal muusikute Eisenachis perekonnas lSraslar+sl, vqnema- : ;-k6;rl;r";s ol'IisPii vend,kesandi'lalle ...
No sister-flower would be forgiven If it disdained its brother; And the sunlight clasps the earth And the moonbeams kiss the sea: What is all this sweet work worth If you kiss not me? KADUVIK Me oleme kui pilved ümber kuu; kui rahutumal kiirgel voogab, vajub ja tõuseb tõttav parv! kuid peatselt ju nad neelab pime öö ja hiilgus hajub; või nagu unund kandled tuulehoos, kust iga kärsik iil toob muutund tooni ja mille keelte kähisevas loos ei ükski heli püsi uue hooni. Me uinume üks ulm toob õudust unne; me ärkame üks vari rikub ao. Sa kaalu, juurdle, rõõmu, kurbust tunne või unelmate võluriiki vao mis sul sest? kõik anti ainult hetkeks, ei õnnel ega valul püsi pikk, me tänapäev on kohe valmis retkeks ning ainus, mis ei kao, on kaduvik. MUTABILITY
TÄHEORTOGRAAFI A EESTI KIRI JA TÄHESTIK Meil on ladina kiri. Kasutame alustähestikuna ladina tähestikku, millel põhineb üle 500 keeletähestiku, sh läti, leedu, soome, vietnami, inglise, hispaania, türgi, hausa ning eestigi tähestik. Ladina tähestik põlvneb kreeka tähestikust ja see omakorda foiniikia tähestikust. Algul olid ainult suurtähed, keskajal lisandusid väiketähed ja kirjutuskirja tähed. Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest. Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü TÄHEORTOGRAAFIA TÄHESTIKUST Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü. Võõrtähed: Cc Čč Qq Ww Xx Yy. EESTI HÄÄLIKUD Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, s, t, v Helilised häälikud: täishääl...
wenn das Modul SPRECHEN in der Klasse geObt und getestet r wird rv'r( darauf geachtet werden, dass es sich in rirr v' sollte Teil I um ein,naturliches Gespr6ch,,hande-lt. Teil 2 ist die strukturierte hfrsentation eines Themas. I Prtifungsbeispiel zu Modelltest I I Ir Modul Spredren ' -- I r Priifer/-in: leg.ruBung unt{ kurze Einfr.itrrung Beschreibung der Siruation Teil 1 Begirrn Teil 1 ln diesem Prufungsbeispiel wurde exemflarisch die deutsche stadt K6ln als HeimaRtadt des prufungsteilnehrners aufgenommen' ln der...
tosin, veerand • aeg: näärid, reede (< ‘suur reede’), tund, vastlad • ajaviide, haridus: kool, kunst, lust, paber, pasun, piip, pookstav, värss, riim, tantsima, trumm, trükkima, veerima • merendus: ankur, kiil, madrus, pootsman, praam • adverbid: just, topelt, väärt Rootsi laenud (13. saj– ...; 16.–17. saj; 105–148 tüve) • eestirootsi ja riigirootsi laenud • riik, ühiskond: kroonu, riik, lään • merendus: hiivama, iil, kuunar, loovima, räim, hauskar, seilama • olme: tasku, tünder, pagar, puldan, käru, mark (raha- ja kaaluühik) • usund: näkk, kratt, tont • kokandus (← kokaraamat 1781): biskviit, filee, kastrul, kompott, kotlet, kreem, grillima, puljong, raguu, seller, tort, želee, frikadell • muu: väärt, plika, iil, kriim, karbus ‘talvemüts’ Arvsõnade kujunemine Lms algkeel soome eesti võru • *ükte yksi üks ütś • *kakta kaksi kaks katś
Mul oli tähtsate mõtetega tegemist ning ma vastasin talle: Vaata üksi. Ta pole ju ilusam, kui vaatame teda koos ja tundsin, et valetan. Tundub, et selles luuletuses on väljendatud täiskasvanute suhet lastega. Kuidas tihti ei ole vanematel oma laste jaoks aega või tundub neile nii mugavam. Ühtlasi võivad täiskasvanud oma asju tähtsamaks pidada, tundes seejuures siiski süütunnet, kuid olles kaotanud igasuguse lapsemeelsuse. Riimi vorm vabavärss. Puhtad veed Siis, kui iil enam üheltki puult ega oksaraolt roostetand lehti ei raasi, kui juba küllalt oma külmade tuultega sügis on laasinud alasti laasi - siis tuleb pakane valgete huultega klaasima vete kirstude kaasi. Koerad koidikul halavad haukudes. Külmast külades kössis on kojad. Jäässe hääbuvad rabavee-aukudes surema särjed ja vingerjapojad. Põhjani, põhjani külmuvad paukudes armetud nired ja ojad. Ent kui siis pakaseparra kord pügavad päikse kuldkäärid, mis talve ei talu,
I' l ofto+ i' lri I Lli , : - 3 r i l ' Y "in:8fr l'-i'f [' , i J F, = -1- i lnfo- J ffiri a" -f-FF--"--i1'll 4J e.t t ",ri,n / -J ^l L r;;t8 . ...
Tema luules kajastub kogu Eestis toimuv, eriti sõja aeg. Luulehuvi tekkis Vaarandil vara, juba keskkoolipäevil kirjutas ta luuletusi. Tema luule arenes tunduvalt Isamaasõja ajal, mil ilmus ka tema esikkogu. Vaarandi kirjutatud on kõigile tuntud sõnad Raimond Valgre laulule "Saaremaa Valss", mille laulis kuulsaks Georg Ots. Ta on enda kohta öelnud, et oli väiksena "arg ja üksildane unistaja, kes istus alatasa ninapidi raamatus". "Tema luuletuste tuul on sama hoolimatu iil, mis läbib kogu eesti kirjandust, pühkides kirjanike jalajäljed maakamaralt. Vaarandi jätab selles teoses lugejaga hüvasti. Viimase luuletuse viimases reas on märgitud, et koduaia pärnapuu oksad "jäävadki kiikuma, kui ma väravast lähen"." Kirjutab Eesti Päevalehes Kaarel Kressa ([WWW] http://www.epl.ee/artikkel/327961). ([WWW]http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000066/049b4ef3-bc6d-4170-aa5c- e56ebd9c956f.jpg 20.05.2009) 3
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – Ablaut on vokaalivahetus. Ablaut on iseloomulik kõigile indo-euroopa keeltele, mitte ainult germaani keeltele. Germaani keelte tugevates verbides esineb. Jaguneb kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks vokaalivahetuseks. Kvalitatiivne vokaalivahetus on siis kui reaalselt täht muutubki nt sõnas sing-sang. Kvantitatiivne vokaalivahetus on siis, kui toimub hääliku pikenemine nt (e-aste) pes-pedis- (o aste) podium- foot (tegu on pikenenud o- astmega). Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u). Ablaut toimub tugevaate tegusõnade puhul ja tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda. afrikaat – Afrikaat on häälikute kooslus mis on klusiili ja frikatiivi vahel. Selle hulka kuuluvad näiteks paljude germaani keelte „t...
2 3 10 Value of secondary fucntions 1 1 4 4 0 1 2 2 F = 4x1 + 6x2 max x2 I: x1+x2<=18 I II: 0,5x1+x2<=12 III: x1<=12 IV: x2<=9 x>=0 II IIl 1 0 1 I: x1+x2=18 x1=0 : 0*x1 + x2= 18, x2= 18 x2=0 : x1 + 0*x2= 18, x1= 18 II: grad 0,5x1+x2=12 x1=0 : 0*0,5 + x2= 12, x2= 12 x2=0 : 0,5x1 + 0*x2= 12, x1= 24 III: x1=12 IV: x2=9 z=0: z=4x1+6x2=0 x1=0 : 4*0+6x2=0, x2=0
Kõik need, kes talle lähenesid, langesid tema löökide all. Varsti moodustasid tükkideks lõigatud vaenlaste kered verise laipade mäe...". Ramses II mängitud roll ajaloos ärkab ellu nendel eepilistel lehekülgedel. Pole ime, et Djebel Barkalist kuni Narh el Keldini (Beiruti lähedal), arvukad steelid tähistavad selle kuninga tegusid, kellele klassikaline legend omistab võite sarnased Thutmosis III-le, Seti I-le ja Ramses III- le. On ka iseärane fakt, et Ramses IIl, oma jätkuvas ülistuses, lasi ehitada ka palju väiksema templi (pühendatud tema naisele Nefertarile), vaevalt 10 meetrit pikk, tema meistriteose kõrvale. Mitte kunagi varem ei olnud Egiptuses olnud vaarao naist kujutatud templi fassaadil, tõepoolest, ainult Ramses II naine on saavutanud selle au. Abu Simbeli templid püsisid pikki sajandeid, neid lakkusid Niiluse veed, mis jäädvustasid mälestust, Ramses II suurust ja jumalikkust
maailma tühjendada. Luuletaja täidab maailmu kas inimolevustega või inimtaoliste olevustega.(Ehin,1996) Sobivaks näiteks järgmine luulekatkend: Ning ehkki külm suitsu imbus seintest Oli sel hetkel teempel tõeline sest tühjus polnud eales veel nii täis terendavaid kodukäijaid kes naersid ja laulsid otsekui merelik iil Maagilise ja erootilise vahel on sürrealismis tugev side. Vahel väljendub see väga selgelt (,,Üle asustamata saare levib naisehäbeme lõhn" ja ,,prants-prants pudeneb meheliikmeid"). 8 Teinekord on side peidetud (,,kuhu on jäänud õrnuse nüri pliiats", ,,päikese röökeist püstitus eetris/ üha tihenev sammastik"). See erogeenne maailm on pidevas tõmblemises, purskumises, paisumises, valgumises, tuksumises
PEDOSFÄÄR 14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Võrreldav suurus Füüsikaline Keemiline ehk RABENEMINE ehk PORSUMINE Põhjus temperatuuri kõikumine vesi ja vees lahustunud happed Tingimused, milles kuivades, jahedates prk. niisked ja soojad ülekaalus kus temp. kõigub palju piirkonnad Piirkond, kus ülekaalus kõrbed, tundra vihmametsad Tähtsus mullatekke alus- mullatekke alus- kivim omandab parema suureneb saviosakeste hulk ...
Venemaa suhtes. Eriti hoogustus see vastuseis keiser Nikolai I valitsemisajal (18261855), kes siseriiklikult oli asiaatlik despoot ning välissuhetes täis sõjakaid ambitsioone. Nõnda viisid riikidevahelised erimeelsused 1850ndate algul sõtta ühelt poolt Venemaa ja teiselt poolt Türgi, keda toetasid Suurbritannia ja Prantsusmaa. Krimmi sõda kestis 18531855/1856 ja lõppes Vene vägede lüüasaamisega. Venemaale sunniti peale Pariisi rahu, milles uuel keisril Aleksander IIl tuli loobuda oma õigustest Mustal merel, sealhulgas ei tohtinud Venemaa rajada Musta mere äärde kindlusi. Kitsamas mõttes tähendas Krimmi sõda Venemaa teatavat tagasitõmbumist Euroopa poliitika küsimustest, laiemalt oli see konflikt aga näidanud Metternichi süsteemi läbikukkumist rahvusvahelisi küsimusi ei suudetud diplomaatiliste läbirääkimiste teel lahendada, sarnaselt Saksa küsimusega kümmekond aastat hiljem. Sellest
nimetatakse pagideks. Sõltuvalt tuule tugevusest on püsivatel tuultel erinevad nimetused: briis, torm, orkaan ja taifuun. Tuul on põhjustatud rõhkude erinevusest. Keskmiseks tuule kiiruseks loetakse 10 minuti tuule kiiruse (aritmeetilist) keskmist. Erinevatest ilmakaartest puhuvate tuulte korduvuse näitlikuks esitamiseks kasutatakse tuulteroosi. Tuule suuna mõõtmise vahendiks on tuulelipp. Tuule suunda väljendatakse kraadides või ilmakaartes. Tuulepuhang ehk iil on äkiline tuule kiiruse tugevnemine. Seejuures loetakse nähtust tuulepuhanguks, kui tuule tippkiirus on võrreldes tuulekiiruse miinimumidega 4-5 m/s suurem. Puhangu kestus on tavaliselt alla 20 sekundi. Eriti tugevaid tuuleiile nimetatakse pagideks, mis kaasnevad eelkõige äikesega. Tuulepuhanguid saab registreerida induktsioonanemomeetriga Orkaan on tsüklonite erivorm, mis tekib väikestel laiustel alati sooja vee kohal (veetemperatuur peab olema vähemalt 26-27°)
palitu, kampsun, kittel, kleit, kritseldama, joodeldama, liiderdama, klähvima, klirisema, lürpima, bakenbardid, kamin, klots, klamber, loss, kummut, tint, lihvima, sokeerima, spioon, sirm, tulevärk, staap, veltveebel, saht, füürer, gestaapo. (Tulid koos reformatsiooniga mille tulemusel alamsaksa vaikselt asendus ülemsaksa keelega. rootsi laenud eesti keeles laensõnad hõlmavad enamasti merd, meresõitu, kalastamist, floorat ja faunat, riideid jne. Iil, pank, pankrannik, taldrik, pöök, türnpuu, kullerkupp, räim, viigerhüljes, kronu, kroonu, tasku, räästas, lant, liiv, hiivama, vant, kuunar, julla, hauskar, kelk, käru, küüt, kopp, märss, plasku, kepp, prunt, rahapung, tünder, kadalipp, kindral, lään, mark, moor, vaar, Norra, säng, plika, piiga, kratt, näkk, tont, pagar, malm, parkal, tükk, pealekauba, Rootsi laud, Rootsi punane, Rootsi kardinad. (1625 Tartu langes rootslaste kätte ning avati Tartu ülikool hiljem
nuum, pastel, sard, sõkal, vanik, viisk alamsaksa laenud keskalamsaksa keelest (XIII saj algusest 771850 alp, amet, arst, karske, kelm, kokk, kool, köök, liht, alates) paar, prii, vahti rootsi laenud eestirootsi (XIII saj lõpust alates) ja riigirootsi 105148 iil, kratt, kriim, kroonu, moor, näkk, riik, räim, tasku, keelest (XVI ja XVII saj) tont, tünder, värd vene laenud vene keelest (XIV sajst alates) 315362 kapsas, kirka, kolhoos, kopikas, majakas, munder, porgand, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle
El(g)- Väljauhtehorisont, gleistumis tunnustega. (g)-gleistumistunnustega horisont-tähist kasutatakse indeksina põhihorisondi tähise juures.Tähistab horisondis esinevaid lühiajaliselt liigniisketes tingimustes tekkinud üksikuid gleilaike ja roostetäppe. Bt(g)- tekstuurne sisseuhtehorisont gelistumis tunnustega. C(g)- Mulla lähtekivim gleistumistunnustega. Kog- Gleistunud leostunud muld. Kihisemine30-60(70)cm sügavusel. Prof iil: A-Bw(g)-C(g,). Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahkefaasi mahust. A-Huumushorisont- mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või aijutiselt liigniisketes tingimustes. Huumusainete akumulatsiooni tõttu on kiht muutunud tumedaks. Bw(g)- metamorfne sisseuhtehorisont gleistumistunnustega. g)-gleistumistunnustega horisont-tähist kasutatakse indeksina põhihorisondi tähise juures
Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL Shotky TTL ... ...
=7= =- =-i g';"=Et 1== j'- iiO -a !a == f; iil :a igq ! q: es€ : 1; g i: i; =o. l +; 3t t1==:; ; i s?,Ei CJJ {i€EY ='.-;zi = EqgE 3;{:,!{5iS r-t tZiEt -s-> isro'i
ELEKTROPNEUMAATIKA ALUSED Õptķ FESTO DIDACTIC Tallinn 1997 Sisįįltõrd,,',,:, FESTO DIDACTiT Sisukord Į.SissejuĮratĮļS 3 5 2.Ltihitilevaade elektrotehnika põhialustest 6 saamine 2. I Elektrivoolu liigid ja elektrivoolu 6 2.Į .l Valrelduwool (AC) 6 2.l .2 AĮaļisvool (DC) 6 2'L.3 h.rĮseerįv vool 1 2.2 Elektrotelrnikas kasutatavad mõõtülrikud 7 2.3 Ohmi seadus g 2.4 Elektrilise võimsuse aryĮļtarnįne g 3. Elektropneumaatika ...
c ' ,t-r,(r l t,{ -' i == 9,tt KONTROL LTO{) nr. b N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... VONKUMISFi ja LAINED 05. detsernber2005 / . .. l.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrru...
c ' ,t-r,(r l t,{ -' i == 9,tt KONTROL LTO{) nr. b N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... VONKUMISFi ja LAINED 05. detsernber2005 / . .. l.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrru...
kajastab keskaegse Euroopa elulaadi tulekut Eestimaale. (Rätsep 2002: 72) Edaspidi ilmuvad Rootsi laenud, mis on jagatud kahte gruppi: eesti rootsi ja riigirootsi laenud. Eestirootsi dateeritakse juba XIII sajandi lõpul Lääne-Eesti saartel. Riigirootsi laenud on tulnud eesti keelde XVI ja XVII sajandil, kui Eesti- ja Liivimaa olid osaliselt või tervilikult Rootsi võimu all. Rootsi laene on eesti keeles 105-148, s.o 1,90- 2,67% kogu tüvevarast. Selle hulgas on hiiva-, iil, julla, klibu, klutt, kratt, krim, kroonu, kuunar, käru, lant, loovi-, malm, moor, näkk, pagar, peiar, plagu, plasku, puldan, riik, räim, solk, tasku, tont, tutt, tünder, vaar, värd (värdjas) jt. Eestirootsi laenudele on avaldanud suur mõju kalapüügis, meresõidus ja rahvausundis. (Huno Rätsep 2002:70-75) Siis hakkavad pidevad kokkupuuted slaavlastega, kelle abil tekkivad vene laenud, dateeritakse XIII ja XIV sajandit . Neid on esitatud eesti kirjakeeles 315-362 ehk 5,69
kittel, kleit, kritseldama, joodeldama, liiderdama, klähvima, klirisema, lürpima, bakenbardid, kamin, klots, klamber, loss, kummut, tint, lihvima, šokeerima, spioon, sirm, tulevärk, staap, veltveebel, šaht, füürer, gestaapo. (Tulid koos reformatsiooniga mille tulemusel alamsaksa vaikselt asendus ülemsaksa keelega. rootsi laenud eesti keeles – laensõnad hõlmavad enamasti merd, meresõitu, kalastamist, floorat ja faunat, riideid jne. Iil, pank, pankrannik, taldrik, pöök, türnpuu, kullerkupp, räim, viigerhüljes, kronu, kroonu, tasku, räästas, lant, liiv, hiivama, vant, kuunar, julla, hauskar, kelk, käru, küüt, kopp, märss, plasku, kepp, prunt, rahapung, tünder, kadalipp, kindral, lään, mark, moor, vaar, Norra, säng, plika, piiga, kratt, näkk, tont, pagar, malm, parkal, tükk, pealekauba, Rootsi laud, Rootsi punane, Rootsi kardinad. (1625 Tartu langes rootslaste kätte ning avati Tartu ülikool hiljem
Konspekt aines "Elektrotehnika alused" Loeng: Hans Korge Konspekteeris: Siim Hödemann , utrt)lr=r u^x,,q,.,$frryi . I*"tt(I"-{^l-"{" ^'t Wfl 1=ot (=o l"$aq1 ,{.nt,t4 M attY * ,, - i tl"d'& **p,ry q L: tq **; ry' [q t Fi httbq{ frqM rl { *1 $4,q c-f'..;{"{4t*- i*- {ry tir1 *, 11 { / d-1 r '[ F t,) dt,,4 ,t*r'! a,^ n ...
põllundus, kalandus, jahindus: sahk (< *soxa), sirp, ike, hurt, und olme: aken, värav, lusikas, saabas, kasukas (< *kožux), koonal, lootsik, saan, turg, religioon, ühiskond: pagan (< ‘halb, vilets; räpane’), papp, raamat (dokument;tähed) 13 muu: tuhkur, varblane, nädal, mässama, rajama Vanarootsi ja rootsi laenud (9. – 17. sajand; 75–173 sõna) meri ja kalapüük: lauter, iil, lant, näkk toidud, toiduained ja -nõud : kann, kirn, korp, pagar, pipar, rumm inimeste iseloomustus: plika, peiar, moor, vaar materiaalse kultuuri uued nähtused ja esemed: käru, kroonu, plasku, ruut, säng, ärtu, äss Läti laenud (8. sajandist alates; 31–43 tüve) taimed-loomad: kanep, lääts, kõuts, udras olme: harima, kuut, kukkel, kauss, palakas Alamsaksa laenud (13.–17. saj; 476–659 tüve) suurim laenurühm; pikaaegsed kontaktid, väga suur mõju;
Trigerid Triger on mäluelement mis säilitab 1bit informatsiooni. Qt = S + -R * Qt-1Trigeril on 2 stabiilset olekut 1 ja 0. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront. Ühe- vs kahetaktiline triger (MS-triger) master ja slave pool ... kahetaktilisse on kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimisel nulli haaramist elimineerida... slave lülitub esimesel taktil, master järgneval SR Set-Reset Triger ... seadesisendiga triger T-triger Toggle triger .. sisendisse impulsi andmisel muudab oleku vastupidise...
Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL Shotky TTL ... ...
(Siin me oleme - Kui on meri hülgehall) Ku om meri hülgõhahk ja sinnu ründäman suur hall. Ku om meri hülgõhahk ja sinnu ründäman suur hall, nõnda hüä om mõtõlda sis, et kongi rannaliiv ja mere veeren väiku talo uutman om sinnu Nii hüa, nii hüä om mõtõlda sis, et kongi rannaliiv ja mere veeren väiku talo uutman om sinnu. Sääl, kon vana kaiv om, kriiksvä aiavärräv om. Sääl, kon vana kaiv om, kriiksvä aiavärräv, värräv om, akna takan õdaku iil kaet mere poolõ viil ja mere veeren väiku talo uutman om sinnu Nii hüa, nii hüä om mõtõlda sis, et kongi rannaliiv ja mere veeren väiku talo uutman om sinnu. LISA 3 21 LEMBELUULE akna peal mul megasuss sinna situb pegasus korjan peoga pabulaid väetan lillesibulaid ja kui lill lööb õitsele nopin ta ja õitsile lähen tüdrukutele suudlemaks neid huultele
ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL TransistorTransistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitterbasecollector ja pnp = emitterbasecollector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL Shotky TTL ... lisatud Shotky diood, kiire lülitumisega IIL Integrated Injection Logics ... suhteliselt madalam töökiirus, suurim elemenditihedus.. TTL modifikatsioon, milles kahe transistori pnpnp osad kokku ühendet ECL EmitterCoupled Logic ... väga kiire bipolaartransistoritel põhinev loogika Pooljuhtide tehnoloogia: MOS Metal Oxide Semiconductor n(channel)MOS transistor: pnp poljuhid, pp pooljuhtide vahele tekib voolu juhtiv kanal, mis suleb transistori, kui pinge npooljuhi kohal = +V = H
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND...........................................................
f-
,AU . 4LV)t4< ria^ t^*;t/2.
e.?4.. 6!&AuLNc{Ah/,t
(D
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AN...
vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL – Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL – Shotky TTL ... lisatud Shotky diood, kiire lülitumisega IIL – Integrated Injection Logics ... suhteliselt madalam töökiirus, suurim elemenditihedus.. TTL modifikatsioon, milles kahe transistori pnpnp osad kokku ühendet ECL – Emitter-Coupled Logic ... väga kiire bipolaartransistoritel põhinev loogika Pooljuhtide tehnoloogia: MOS – Metal Oxide Semiconductor n(channel)MOS transistor: pnp poljuhid, p-p pooljuhtide vahele tekib voolu juhtiv kanal, mis suleb transistori, kui pinge n-pooljuhi kohal = +V = H
aastatel seal resideerub Taani kuningas Magnus LõunaLeedu alad. sega. Teada ~50 asulakohta. eesmärgil. Pärit võibolla lõuna KuressaareValga kosusid linnadena 16. sajandil poolt europiidne välimus. Tartu 1631 Skytte palus Gustav IIl muuta Tartus asuv gümnaasium ülikooliks Põhjapool domineerivad kammkeraamlased, panid aluse läänemeresoome kultuurile. Tartu 1632 Tartu ülikooli loomine Lõunas venekirveskultuuri järglased, kellest kujunesid balti hõimud. Narva 1700 lahing Põhjasõjas, kus Rootsi lõi Vene vägesid
Arvutid I eksamiküsmused ja vastused Eksamikonspekt 2011 IABB22 1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
