Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastamist. Kiibistik ehk protsessori närvisüsteem Ehituselt on kiibistik emaplaadi keerukaim ja olulisim osa. Kui protsessor on arvuti "aju", siis kiibistik on tema "närvisüsteem". Kiibistik koosneb väikestest mikroskeemidest. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid mikroskeeme, mis täitsid erinevaid ülesandeid: mälukontroller, siinikontroller (siin), videosiini kontroller jne. Tänapäeval koosneb kiibistik reeglina ühest-kahest võimsast kiibist ehk kontrollerist. Klassikaliselt on neid kaks: põhjasild (Northbridge) ja lõunasild (Southbridge). Põhjasild on varustatud jahutussüsteemiga (tavaliselt radiaator ja kallimatel mudelitel lisaks ka ventilaator). Põhjasild haldab kiiret andmevahetust vajavate komponentide
automaatselt aritmeetika- loogikaploki tulem. Pinumäluviit e. pinuviit säilitab muutmälu selle piirkonna aadressi, mida jooksvalt kasutatakse pinumäluna. ALU teostab mikroprogrammi poolt lahendatud loogikaülesandeid. Registermälu kasut. programmi operandide, vahetulemite ja aadresside ajutiseks säilitamiseks. Käsudekooder otsib üles järgmise käsu. 22. ANDMEVAHETUS MIKROPROTSESSORSÜSTEEMIS (mikroarvutis). (siinisükkel, olekusõna, siinikontroller, pöördumine mälu ja välisseadmete poole, andmevahetus katkestusega ja ilma, otsepöördusreziim (DMA)) * siinitsükkel- iga siini poole pöördumine. 1/0 read- lugemine, 1/0 write- kirjutamine * olekusõna- kood, mis siini kaudu väljastatakse. * siinikontroller- register, kus säilitatakse infot siinitsükli kohta. * pöördumine mälu- ja välisseadmete poole käib siinitsükli kaudu. * andmevahetus katkestusega- aktiivsus on sisend- väljundseadmetel.
numeratsiooni järjekorras, mis on antud passis. Mõningatel emaplaatidel on halb komme selle nõude mittetäitmisel arvata, et plaadil mälu hoopiski puudub. Emaplaadi komponendid · Kiibistik Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeemekiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid -- mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi -- põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Emaplaadi komponendid Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on
kiirustega mooduleid. Üldiselt töötavad nad sel juhul madalaima kiirusega, kuid mõnedel plaatidel võib esineda soov sellisel puhul üldse keelduda tööle hakkamast. Kiibistik (chipset) Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeemekiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid -- mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi -- põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga
kiirustega mooduleid. Üldiselt töötavad nad sel juhul madalaima kiirusega, kuid mõnedel plaatidel võib esineda soov sellisel puhul üldse keelduda tööle hakkamast. Kiibistik (chipset) Oma ehituselt on emaplaadi enese keerukaim ja olulisim osa kiibistik. Kui protsessor on arvuti aju, siis kiibistik on tema närvisüsteem. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid miksroskeeme–kiipe, mis täitsid erinevaid ülesandeid — mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi — põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide
o kaartide kuumvahetust; o garanteeritud ribalaiust (QoS); o energiatarbimise kontrolli; o edastatud andmete terviklikkuse kontrolli. Kiibistik Ehituselt on kiibistik emaplaadi keerukaim ja olulisim osa. Kui protsessor on arvuti "aju", siis kiibistik on tema "närvisüsteem". Kiibistik koosneb väikestest mikroskeemidest. Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid mikroskeeme, mis täitsid erinevaid ülesandeid: mälukontroller, siinikontroller (siin), videosiini kontroller jne. Tänapäeval koosneb kiibistik reeglina ühest-kahest võimsast kiibist ehk kontrollerist. Klassikaliselt on neid kaks: põhjasild (Northbridge) ja lõunasild (Southbridge). o Põhjasild on varustatud jahutussüsteemiga (tavaliselt radiaator ja kallimatel mudelitel lisaks ka ventilaator). Põhjasild haldab kiiret andmevahetust vajavate komponentide omavahelist suhtlust, näiteks protsessor, mälu (RAM), graafikakaart ja lõunasild
Siinid *olekusõna- kood, mis siini realiseerivad keerukamaid tehteid Juhtautomaadil tuleb lahendada jagunevad: aadressi-, andme- ja kaudu väljastatakse. (korrutamine).(lihtsamate tehete keerukaid loogikaülesandeid. juhtsiinideks. Aadressi- ja *siinikontroller- register, kus + - L1, R1, AND, OR abil). Arvutis on andmesiinid on tavaliselt 8- või säilitatakse infot siinitsükli kohta. Vertikaalne - pole vahel operatsiooniautomaadiks 16- soonelised, nende kaudu *pöördumine mälu- ja
kontroller programmeritav protsessor, mis juhib I/O seadet, teisendab elektromagnetilised signaalid, mis siinides levivad kahendkoodideks, puhverdab andmeid CPU ja device'i vahel, kui kiirused on erinevad, otsib ja korrigeerib vigu andmeedastuses mälukontroller saab CPUst aadressi, võtab vastava mälusõna oma registrisse ning saadab prose poole cache kontroller saab CPU-st signaali ning otsib selle järgi cache'st andmeid, kui leiab, tekitab siinitsükli CPU-ga. siinikontroller kindlustab siiniprotokolli täitmise ... viib andmed antud kindlal siinil kasutatavasse vormi (serial to parallel converter, etc) DMA-kontroller lihtne cpu .. saab I/O seadmelt signaali andmevahetuse alustamiseks, tekitab protsessoris katkestuse ning võtab üle siinide juhtimise kuni andmed vahetet' address register byte count control register Programmeeritav katkestuste kontroller lihtne processing unit, millesse
kontroller programmeritav protsessor, mis juhib I/O seadet, teisendab elektromagnetilised signaalid, mis siinides levivad kahendkoodideks, puhverdab andmeid CPU ja device'i vahel, kui kiirused on erinevad, otsib ja korrigeerib vigu andmeedastuses mälukontroller saab CPUst aadressi, võtab vastava mälusõna oma registrisse ning saadab prose poole cache kontroller saab CPU-st signaali ning otsib selle järgi cache'st andmeid, kui leiab, tekitab siinitsükli CPU-ga. siinikontroller kindlustab siiniprotokolli täitmise ... viib andmed antud kindlal siinil kasutatavasse vormi (serial to parallel converter, etc) DMA-kontroller lihtne cpu .. saab I/O seadmelt signaali andmevahetuse alustamiseks, tekitab protsessoris katkestuse ning võtab üle siinide juhtimise kuni andmed vahetet' address register byte count control register Programmeeritav katkestuste kontroller lihtne processing unit, millesse
kirjapulk. Võimaldab suure täpsusega teha tehnilisi jooniseid. Andmevahetus mikroarvutis:(erinevad siinid(AB, DB,CB) ja nende osa andmevahetuses. ANDMEVAHETUS MIKROPROTSESSORSÜSTEEMIS (mikroarvutis): Siinitsükkel v. Masinatsükkel - iga siini poole pöördumine. I/O READ - lugemine, I/O WRITE - kirjutamine. Olekusõna - kood, mis siini kaudu väljastatakse. Siinikontroller - register, kus säilitatakse infot siinitsükli kohta. Pöördumine mälu ja välisseadmete poole - siinitsükli kaudu. Andmevahetus katkestustega - antakse aktiivsus sisend-väljund seadmetele Ilma katkestuseta andmevahetus - kõik väljundseadmed on passiivsed ja protsessor määrab ära pöördumise ja lahendab prioriteedi probleemi. Otsepöördusreziim e. DMA - korraldab ise andmevahetuse. Haarab juhtsiinid enda alla. Andmevahetus läbi DMA kontrolleri.
Käsukoodi juurde kuulub nihe, mis võib olla lühem kui pikk aadress. 9.A. baseerimine ja indekseerimisega - liidetakse kõik (baas kui ka indeks) kokku. 10.Suhteline adresseerimine - PC - käsuloendur + Nihe ja saadakse uus aadress. Mikroarvuti riistvara. · Mikroarvuti arhitektuur ja siinid. siinidraiverid, andmesiin, aadresssiin ja juhtsiin. Siin kujutab endast elektriliselt sõltumatute ahelate hulka, mis on mõeldud infosõna edastamiseks. Lihtsaim siinikontroller on register. Siin on süsteemi pudelikael. Andmesiin - (DB) edastatakse vist andmeid, Aaresssiin - (AB) ta laius määrab ära max aadressmälu, Juhtsiin - (CB). . Siin - üks komplekt juhtmeid. Andmesiinid - toimub andmevahetus mõlemas suunas. Aadresssiin - määrab ära max.-ne adresseeritav mälu. Pesa, kui sise-väljund aadressi. Juhtsiin - komplekt juhtsignaale mõlemas suunas. Siinidraiver - element, mis eraldab siinist mingi seadme.
protsessori taktsagedus = protsessori taktsageduse kordaja · süsteemisiini taktsagedus. · Välissiin (peripheral bus, ka sisend-väljundsiin, input-output bus) on ühendusteeks välis- seadmete ja protsessori vahel. Välissiinid jaotavad siini külge ühendatu kaheks ,,maail- maks", millest ühes asub protsessor ja operatiivmälu ning teises kõik ülejäänud siiniga ühendatud seadmed. Nende maailmade ühenduslüliks on siinikontroller (bus control- ler). Sellise lähenemise eelised ühtse süsteemi ees on järgmised. Välissiinil olevad seadmed saavad omavahel andmeid vahetada protsessori osa- võtuta. See hoiab kokku protsessoriaega. Välissiin võib töötada oluliselt madalamal taktsagedusel kui protsessor. Sel moel saab kasutada kiiremaid protsessoreid välissiini kiirust suurendamata. Loetleme levinud välissiinid. 16
annaabi.ee 
