VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Mehhatroonika õppetool Maris Jänes MH-10 Praktiline töö nr 1 Loogikafunktsioonide tuletamine Juhendaja kutseõpetaja Viktor Dremljuga Väimela 2011 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on teha neljakohaline kahendarvseade ehk koodimuundur, mis muundab kahendarvu ühekohaliseks kümnendarvuks ja kuvab selle displeil. Sisendparameetriks on neljakohaline kahendkood ning displei peab kuvama kombinatsiooni. Väljundparameetriteks on vastavate kombinatsioonide väärtused. Displei ja funktsionaalplokk Ühekohaline kümnendarvdisplei, kus a-g tähistavad segmente. b3 b2 b1 b0 a b c d e f g 0 0 0 0 0 1 1 1 1 1 1 0 1 0 0 0 1 0 1 1 0 0 0 0 2 0 0 1 0 1 1 0 1 1 0 1 3 0 0 1 1 1 1 1 1 0 0 1
1. Koodimuundur. Koodimuundur. (Code converters) - , . . 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne. Peidikmälu, vahemälu (Cache) , , , . - . - , , . . - , . , , -, , - . , -, , , - . , , - . . . . , , . , , . Kogumassotsiatiivne. , , - 1 32 , CD/DVD/BD- . . 3. KUVARID CRT (Cathode Ray Tube) kuvar - - (). , , , , . : , , , . ...
............................. 12 Yg funktsioon..................................................................................................... 13 Kokkuvõte............................................................................................................. 14 Kasutatud materjalid............................................................................................ 15 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on teha neljakohaline kahendarvseade ehk koodimuundur, mis muundab kahendarvu ühekohaliseks kümnendarvuks ja kuvab selle displeil. Sisendparameetriks on neljakohaline kahendkood ning displei peab kuvama kombinatsiooni. Väljundparameetriteks on vastavate kombinatsioonide väärtused. Displei ja funktsionaalplokk Ühekohaline kümnendarvdisplei, kus a-g tähistavad segmente. b b b b 3 2 1 0 a b c d e f g
, . . 98% . , . - . , , , . - . , . värviprinterid - (yan), - (Magenta) (Yellow). , , - . (Black), CMY CMYK Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. . , , , . , , , . , , , . , - . - . - , , . - - . - . . , . , .. . , , , , . Koodimuundur. Koodimuundur. (Code converters) - , . . Pooljuhtmälud Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM) - - Static Random Access Memory . . , . , , , . Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM) DRAM - - Dinamic Random Access Memory- . : Fast Page Mode DRAM , 1 ; Extended Data Output DRAM- , . , ; Synchronous DRAM - , ; Rambus DRAM- , , , .
või 0). Trigeri olek vastab tema informatsioon registrisse, kolme juhtsisendiga 8 sisendit ümberrogrammeeritav väljundsignaalile. Sõltuvalt signaaliga reset aga kustutatakse jne. püsimälu (EEPROM-electrically sisendsignaalist säilitab triger sealt. Nihkega ehk jadaregister - 9.Koodimuundur: Teisendab erasable programmable read only endise oleku või muudab seda trigerid ühendatud omavahel näiteks 2nd koodi 10nd koodiks. memory). hüppeliselt. Trigeril tavaliselt 2 nihkeahelaga. Nihe paremale on B3B2B1B0 > D1D0 1101 > 0001 12.Käsu täitmine protsessoris väljundit: otsene ja invertne
26. Võrdlusskeem[1] 27. Analoog ja digitaal info. Helikaart[1] 28. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)[1] 29. Katkestused arvutis (Intrrupt) [1] 30. Protsessori üldstruktuur[1] 31. Optilised mäluseadmed[1] 32. Magnetmäluseadmed[1] 33. Klaviatuur[1] 34. Mälu hierarhia arvutis[1] 35. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving)[1] 36. Printerid[1] 37. Juhtautomaat: osa käsu täitmisel ja realiseerimine[1] 38. Koodimuundur[1] 39. Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu[1] 40. Puudutustundlik ekraan[1] 1. Loendurid[4] *Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikaskeemi. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisenditesse püütakse impulsid, väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. *E sisend- ,,enable" sisend, mis lubab loendamise.
), ALU - aritmeetika-loogikaplokk - kõiki aritmeetilisi arvutusi (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine), samuti loogikaoperatsioone (võrdlusi) sooritav protsessori osa Kooder - Riist- või tarkvara, mis muundab andmed ettenähtud viisil mingiks koodiks, näit. helisignaali teisendamisel analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist Dekooder - Seade või programm, mis teisendab kodeeritud andmed tagasi esialgsesse vormingusse. • Tuntud ka kui koodimuundur. Ülesandeks on teisendada ühte koodi teiseks nende koodide omavahelise teisendusreeglite alusel. Näiteks 3-8 dekooder, 8-3 kooder, BCD rakendus 7 LED segmendi dekooder LED displeile jne. Komparaator - Tuntud ka kui võrdlusskeem – ette nähtud kahendarvude omavaheliseks võrdlemiseks. Viimases astmes on vaja edasi kanda võrdsuse signaal. 34. Mis on aritmeetiline ületäitumine? Milliste argumendi väärtuste korral on selle
6.5.1. Multiplekser.................................................................................................................. 158 6.5.2. Demultiplekser.............................................................................................................. 159 6.5.3. Dekooder....................................................................................................................... 161 6.5.4. Koodimuundur.............................................................................................................. 161 6.5.5. Kooder.......................................................................................................................... 163 6.6. Jadaloogika tüüplülitused....................................................................................................... 164 6.6.1. Trigerid.......................................
Ta tunneb ära 2nd arvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maks väljundite arv 2n 23.Kooder. Seade informatsiooni esitusvormi muutmiseks. Levinumad koodrid on seadmed, mis viivad arvu kümnendsüsteemist kahendsüsteemi. Ühele kümnest koodri sisendist antakse signaal ja väljundis saadakse sisendi numbrile vastava arvu kahendkood. 24.Koodimuundur. Muundab ühte tüüpi kood teist tüüpi koodiks. Näiteks muundab kahendkoodi kümnendkoodiks. 25.ROM. Read Only Memory püsimälu, ainult lugemiseks. Realiseeritav aadressi dekoodrit ja dioodidest moodustatud maatriksit kasutades. Iga diood on esitab 1 bitti. 26.PROM, EPROM, EEPROM. PROM ühekordselt programmeeritav püsimälu. EPROM ümber programmeeritav püsimälu (kustutatakse ultraviolettkiirega). Minuteid peale kustutust toimub taas sissekirjutamine, sõlmedes on MOP.
................................................................................7 summaator (Adder)......................................................................................................................7 ALU ( Arithmetic-Logic Unit).................................................................................................... 8 dekooder (Decoder)..................................................................................................................... 8 koodimuundur (Code Converter).................................................................................................9 Enamkasutatavaid järjestikskeeme ................................................................................................ 10 trigerid (Flip/flop, latch)............................................................................................................ 10 registrid (Registers) nihkega ja ilma....................................................................
...................................................... 7 summaator (Adder) ........................................................................................................................ 7 ALU ( Arithmetic-Logic Unit) ...................................................................................................... 8 dekooder (Decoder)....................................................................................................................... 8 koodimuundur (Code Converter) .................................................................................................. 9 Enamkasutatavaid järjestikskeeme ............................................................................................................ 9 trigerid (Flip/flop, latch) ................................................................................................................ 9 registrid (Registers) nihkega ja ilma .........................................
Potentsiaal on määramata. Dekooder Dekooder määrab, millist käsku täidetakse. Tal võib olla mitu sisendit, aga vaid üks väljund on aktiivne. Tal on 2 astmes n väljundit. Multipleksor multiplekserisse läheb mitu sisendit ning vastavalt sisendile väljastab multiplekser väljundi. ...mitmest sisendist üksväljund, andmekommutaator ALU realiseerib erinevaid aritmeetilisi ja loogilisioperatsiooni, baastehteid. Nt välistav või, JA-tehe jne. Koodimuundur Teisendab ühe koodi teiseks (nt. 2nd 2nd-10nd) koodiks vastavalt nende vahel kehtivatele loogikaseadustele. Enamkasutatavad järjestikskeemid Triger elementaarne salvestuselement, millel on 2 stabiilset olekut. Võimaldab salvestada infot 1 bitt. 2 väljundit: otseväljund ja tema eitus. SR-triger: asünkroonne väljundi väärtus muutub, kui sisendi väärtus muutub, potentsiaaliga sünkroniseeritav sünkrosisend C määrab, millal väärtus muutub
................................................................................................17 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. ............................................................... 17 3. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne. .....................................................17 12. PILET.........................................................................................................................................17 1. Koodimuundur. ....................................................................................................................... 17 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne 18 3. Kuvarid.....................................................................................................................................18 13. PILET......................................................................................................................
Infokandja ei või võtta suvalist väärtust oma rajaväärtuste vahel. Näiteks olgu lubatud pinge nivood 0, +3 ja +5V. Info töötlemine lihtsam. Info edastaja, töötleja ja vastuvõtja peavad suutma eraldama infokandja teatud kindlaid väärtusi. Kasutatakse diskreetset aega. Tänu millele infokandja väärtusi vaadeldakse fikseeritud momentidel. 1.3. Analoog-digitaalmuundurid ADC koodimuundur peab muutma sisendis oleva ajas muutuva pinge kahendkoodiks, mis on võrdeline sisendpinge väärtusega. Näiteks otsese muundamise meetodi puhul, mis põhineb ADC analoogvõrdlusskeemil, on kaks sisendit: muunduv analoogsisend ja konstantse fikseeritud pingega sisend (Vref), mida kasut võrdluses etalonina. Kui alumise sisendi pinge (+) väärtus on võrdne või suurem kui ülemise sisendi (-) pinge väärtus, siis võrdlusskeemi väljund on kõrgel nivool (1)
Mida rohkem on koodisühtesid, seda suurem arv pingeid läheb analoogsummaatori sisendisse. Omaette probleem on nende summeeritavate osapingete valik, et saada võimalikult täpne analoog pinge. Analoog-digitaal muunduril (ADC) on kaks sisendit: muundatav analoogsisend ja konstantse fikseeritud pingega sisend (Vref). Edasi tuleb analoogvõrdlusskeem, mille väljundisse ilmub loogilisele 1-le vastav pinge kohe kui + märgitud pinge on kõrgem või võrdne kui märgitud sisendi pinge. Koodimuundur peab teisendama muundamisel saadud koodi kahendkoodiks. Iga kord kui muundatav pinge ületab kasvades järjekordse Vref osapinge ilmub järgmisse koodijärku üks. Loomulikult tekib muundamisel ka viga. Muundamisel saadud kood ei ole järjestikuste kahendaarvude jada.Selleks, et saada tulemus kahendaarvude jadana on veel lisatud koodimuundur. 25. Analoog ja digitaal info. Helikaart Iga helikaardi aluseks on digitaalanaloogmuundur (DAC- Digital to Analog Converter), mis
Need on baasoperatsioonid, mida tehakse protsessoris otse riistvaras (liitmine, lahutamine jt aritmeetika poolelt. EI, JA, VÕI jne loogika poolelt). Eri tehete selekteerimiseks on ALUl multipleksor. Skeem: Võrdlusskeem - Ette nähtud kahendarvude võrdlemiseks. Sellega saab võrrelda suvalise järgulisusega kahendarve. Arv A on a1a0, arv B on b1b0, kui AB, siis G=1, kui A=B, siis E=1, kui G=0 ja L=0, siis E puudub. Koodimuundur - Kui on vaja teisendada üht koodi teiseks nende koodide vahel kehtivate teisendusreeglite järgi, nt kahendkoodist kümnend-kahendkoodi. Kolme olekuga siinipuhver XI. Enamkasutatavad järjestiskeemid Digitaalskeem, mille väljundi väärtus sõltub eelmistest väärtustest. Triger on elementaarne salvestuselement, võimaldab säilitada infot 1 bitt. SR-triger (Set Reset)
Boole'i funktsiooni. Laiendamiseks nimetatakse multipleksorite hierarhia tekitamist, milles iga järk multipleksoreid (2x vähem, kui nooremas) realiseerib juhtsisendite teatavat järku. 10. Komparaator: ... on võrdlusskeem, mis sisendisse tulevaid operande võrdleb ning teeb kindlaks, kas esimeses sisendis olev operand on suurem (Great), võrdne (Equal) või väiksem (Less) kui teises olev, aktiveerides vastava väljundi. 11. Koodimuundur: On loogikaskeem, mis teisendab sisendkoodi mingisse teise loogikasse. Näiteks positiivsest loogikast negatiivsesse loogikasse inversiooni läbi. Binary-Decimal. Igale sisendjärgule vastab loogikaskeem, mis toimetab teisenduse. 12. ALU: Aritmeetika-Loogikaseadme ülesandeks on mitmekohaliste kahendarvudega erinevate aritmeetiliste ja loogiliste tehete tegemine. Tehe, mida teha, määratakse juhtsisenditega, operandid andmesisenditega. Iga järgu jaoks
* Mealy mudel W(t) = (A(t), Z(t)) * Moore mudel W(t) = (A(t)) - sisend tähtsust ei oma, sõltub ainult olekust A. Nt: Mealy ja Moore'i automaadid võivad olla aluseks ühtede või teiste juhtseadmete väljatöötamisel. Nende erinevus väljundfunktsioonis. Automaadid võivad olla esitatud · tabelina · graafina · analüütiliste avaldistena Koodimuundur On loogikaskeem, mis teisendab sisendkoodi mingisse teise loogikasse. Näiteks positiivsest loogikast negatiivsesse loogikasse inversiooni läbi. Binary-Decimal. Igale sisendjärgule vastab loogikaskeem, mis toimetab teisenduse. Kuvarid CRT kuvar: Cathode Ray Tube: kasutatakse metallide omadust termoemiteerida elektrone. ~600 kraadini kuumutatud katoodist hakkavad välja lendama elektronid, mis kiirendadatakse ~20 000 .. 25 000 V potentsiaalide vahega. Katoodi lähedale
Boole'i funktsiooni. Laiendamiseks nimetatakse multipleksorite hierarhia tekitamist, milles iga järk multipleksoreid (2x vähem, kui nooremas) realiseerib juhtsisendite teatavat järku. 10. Komparaator: ... on võrdlusskeem, mis sisendisse tulevaid operande võrdleb ning teeb kindlaks, kas esimeses sisendis olev operand on suurem (Great), võrdne (Equal) või väiksem (Less) kui teises olev, aktiveerides vastava väljundi. 11. Koodimuundur: On loogikaskeem, mis teisendab sisendkoodi mingisse teise loogikasse. Näiteks positiivsest loogikast negatiivsesse loogikasse inversiooni läbi. Binary-Decimal. Igale sisendjärgule vastab loogikaskeem, mis toimetab teisenduse. 12. ALU: Aritmeetika-Loogikaseadme ülesandeks on mitmekohaliste kahendarvudega erinevate aritmeetiliste ja loogiliste tehete tegemine. Tehe, mida teha, määratakse juhtsisenditega, operandid andmesisenditega. Iga järgu jaoks
jälje paberile. Pallprinter: sfääriline printpea, mis pööratakse ümber rotating telje ja tilting telje vastava märgiga kohani ja lüüakse siis läbi trükilindi paberile. Tindiprits: tindianumast pumbatakse tint peenesse torusse, kust lennutatakse see tilkade kaupa välja. Lennutajaks on piesokristall, mis elektriimpulsile reageerib deformatsiooniga. Väljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning vertikaalsete laetud plaatidega õige kohani paberil. 41.Koodimuundur. On loogikaskeem, mis teisendab sisendkoodi mingisse teise loogikasse. Näiteks positiivsest loogikast negatiivsesse loogikasse inversiooni läbi. Binary-Decimal. Igale sisendjärgule vastab loogikaskeem, mis toimetab teisenduse. 42.Veakindlad koodid.
Viimase ilmumisel kustutatakse 2 esimest. Ootetsüklite lisamisega.. kui DataAccepted signaali pole tulnud, ei võeta mälu aadressi signaali address busilt ära. Grupi andmeedastus – antakse count.. arv, mitu tsüklit tuleb teha & esimene aadress.. ülejäänud data võetakse järjestikustelt aadressidelt. Andmeedastus konveierina.. uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal Mux-tud siin Pilet 24 1. Koodimuundur. 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne (p22) 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. (p2) Koodimuundur Mõnikord on arvutis vaja teisendada ühte koodi teiseks nende koodide vahel kehtivate teisendusreelgite järgi, Üks levinumaid teisendusi on teisendus kahendkoodist kahend-kümnnendkoodi. Neljajärgulise kahend-koodiga saab esitada arve 0-st kuni 15-ni. Seega on meil vaja kahte kümnendjärku.
Mitmevärvilise joonise samiseks kasutatakse eri värvi sulgi. Sulgede vahetamine toimub tarkvaraga juhitult. Paremate plotteritega võib olla joonise täpsus 0,25 mm. Tegemist on spetsiifilise valdkonna jaoks projekteeritud seadmega mis ei ole sellepärast leidnud eriti laialdast kasutamist. Pilet 23 1. Trigerid. Vaata pilet1 2. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. Vaata pilet 17 3. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne. - Vaata Pilet 8 Pilet 24 1. Koodimuundur. - Muundab ühte tüüpi koodi teist tüüpi koodiks. Näiteks muundab kahendkoodi kümnendkoodiks. 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne Vaata pilet 22 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Vaata Pilet2 Pilet 25 1. Loendurid. Vaata Pilet2 2. Pooljuhtmälud. Vaata Pilet 13 3. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne. - Vaata Pilet 8 Pilet 26 1. Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid. Vaata Pilet 18 2
Ootetsüklite lisamisega.. kui DataAccepted signaali pole tulnud, ei võeta mälu aadressi signaali address busilt ära. Grupi andmeedastus antakse count.. arv, mitu tsüklit tuleb teha & esimene aadress.. ülejäänud data võetakse järjestikustelt aadressidelt. Andmeedastus konveierina.. uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal Muxtud siin PILET 12 KOODIMUUNDUR On loogikaskeem, mis teisendab sisendkoodi mingisse teise loogikasse. Näiteks positiivsest loogikast negatiivsesse loogikasse inversiooni läbi. BinaryDecimal. Igale sisendjärgule vastab loogikaskeem, mis toimetab teisenduse. Koodimuundurid põhinevad samuti loogikalementidel (NAND, AND) nagu dekoodrid, kuid on neist palju keerukamad. Koodimuundureid vadeldakse sageli ka kui dekoodrite ühte alaliiki. VAHEMÄLU(CACHE) ORGANISEERIMINE: OTSEVASTAVUSEGA, ASSOTSIATIIVNE JA
D) DataValid signaal läheb madalaks. E) DataAccepted signaal läheb madalaks lähtuvalt DataValid madalaks minekust. (See siin töötab kindla järjekorra alusel) GRUPI ANDMEEDASTUS (Burst mode) antakse count ehk tsüklite arv, mis läbi viia tuleks ning esimene aadress. Ülejäänud andmeid võetakse esimesele järgnevatelt aadressidelt. ANDMEEDASTUS KONVEIERINA uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal. 1. KOODIMUUNDUR Loogikaskeem, mis teisendab sisendkoodi mingisse teise loogikasse. NT positiivsest loogikast negatiivsesse inversiooni läbi. Samuti kasutatakse koodimuundureid kahendkoodide muundamisel kümnendkoodides või kahendkoodide muundamisel Gray koodides jne. Igale sisendjärgule vastab loogikaskeem, mis viib teisenduse läbi. Koodimuundurid põhinevad loogikaelementidel (NAND, AND) nagu dekoodrid, kuid on neist palju keerukamad
aadressi püsimälust loetud sõna mõnest väljast ja vajadusel (nt hargnemise puhul) arvestab ka tingimustega. 3. Riistvara tegevus alamprogrammide pool pöördumisel. VT V piletit 30 XVIII 1. Kombinatsioonskeemid ja järjestikskeemid. Kombinatsioonskeemid – loogikaelementidest koostatud skeemid, millel puudub mäluelement. Näideteks xor, summaator, lahutaja, dekooder, multipleksor, koodimuundur, komparaator, ALU. Teades hetke sisendite väärtust, saame arvutada väljundid samal hetkel. Kombinatsioonskeemide LF-des pole vaja näidata, mis hetkel neid väljundite väärtuste arvutamiseks kasutatakse. Järjestikskeemid – loogikaelementidest koostatud skeemid, millel on mäluelement. Näideteks trigerid, loendurid, registrid. See tähendab, et kõnealusel hetkel on väljundite arvutamiseks vaja teada ka väljundite väärtusi eelmistel hetkedel. Sünkroonsel JS-l on
teostavad kahendsüsteemi arvude ülekandmist kümnendsüsteemi. Dekoodri sisendisse antakse kahendkood ja ühelt kümnendsüsteemi väljunditest tekib väljundsignaal. Dekoodreid kasutatakse infoväljastamiseks digitaalseadmetest. Fundamentaalselt on kõige õigem, et dekooder on circuit, mis muudab koodi mingiks teiseks signaalidekogumiks. Milliseks kogumiks see saab, oleneb, milliste väärtustega on sisendid. Pildi põhjal: koodimuundur (Code Converter) kasutatakse arvutis tihti erinevaid koode ning ühelt koodilt teisele üleminekuks kasutatakse koodimuundurit. Näiteks kahendkoodilt kahendkümnendkoodile. Näiteks üleminekute näited (joonisel näha , saab mõlemat pidi minna). ( ps! nende armetute joontega seal on määratud noorem ja vanem järk (vastavalt siis y0-y3 noorem ja y4-y7 vanem) 12. Klaviatuur
ka tema juhtplokk. Kirjeldatud tunnusbitte nimetatakse sageli lippudeks (flag) ja nad kuuluvad funktsionaalselt ALU juurde. 3 · dekooder (Decoder) võimaldab identifitseerida sisendis olevat kahendkoodi. N-sisendilisel dekoodril on nn. täieliku dekoodri korral kuni 2n väljundit. Dekooder on lihtsasti koostatav ja- elementidest. Sõltuvalt sisendkoodist on ainult ühel väljunditest signaal 1, ülejäänutel signaal 0. · koodimuundur (Code Converter) Teisendab näiteks 2nd koodi 10nd koodiks. B3B2B1B0 > D1D0 1101 > 0001 0011 Enamkasutatavaid järjestikskeeme · trigerid (Flip/flop, latch) triger on elementaarne salvestuselement, millel on kaks stabiilset olekut. Ühele olekule omistatakse leppeliselt kahendväärtus 1, teisele olekule 0. Erinevalt loogikaelementidest ei sõltu trigeri olek mingil hetkel mitte ainult sisendite väärtustest sellel hetkel, vaid olulisemad on hoopis trigeri endine olek ja eelmised
reguleerimise kontuurile ajami analoogosasse kuuluva asendiregulaatoriga AR. Kõrvalekaldesignaali Uformeeriva numbrilise mõõteosa koosseisu kuuluvad elektri- mootori võlli asendit etteandev numbriline sisendkoordinaadi andur AEA ja elektri- mootori võlli tegelikku asendit kontrolliv väljundkoordinaadi andur AA, aritmeetiline summeerimisseade AS, numbrilist koodi analoogpingeks muundav koodanaloog- muundur KAM ja mootori võlli asendi arvkoodi kahendkoodiks teisendav koodi- muundur KM. Koodimuundur on vajalik näiteks juhul kui väljundkoordinaadi anduriks on Gray koodikettaga fotoelektriline asendiandur. Joonis 5.4 Järgivajami numbriline osa töötab järgmiselt. Töömasina täiturorgani vajalik liikumine antakse ette sisendkoordinaadi anduri AEA poolt kahendkoodis arvuna N e,p. See numbriline signaal antakse summeerimisseadme AS sisendisse. Samasse antakse ka tööorgani tegelikule asendile vastav, samuti kahendkoodis, numbriline