2. (. Instruction Decode) (. Register fetch); 3. (. Execute); 4. (. Memory access); 5. (. Register write back); 1 , 4 . : IF OF OE OS IF OF OE OS IF 1 2 : 1 2 3 4 5 6 7 8 1 IF OF OE OS 2 IF OF OE OS 3 IF OF OE OS 4 IF OF OE OS 5 IF OF OE OS MEMORY: Suvapöördusmälud Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM) - - Static Random Access Memory . . , . , , , . Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM) DRAM - - Dinamic Random Access Memory- . : Fast Page Mode DRAM , 1 ; Extended Data Output DRAM- , . , ; Synchronous DRAM - , ; Rambus DRAM- , , , . Loendurid Loendurid - , . , . n , n- . 2 , 0-. (= 2). : . - ,
PROTSESSOR: : 1) (. Instruction Fetch); 2) (. Instruction Decode) (. Register fetch); 3)(. Execute); 4) (. Memory access); 5) (. Register write back); 1 , 4 . : IF OF OE OS IF OF OE OS IF 1 2 : 1 2 3 4 5 6 7 8 1 IF OF OE OS 2 IF OF OE OS 3 IF OF OE OS 4 IF OF OE OS 5 IF OF OE OS MEMORY: 3. Suvapöördusmälud Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM) - - Static Random Access Memory - . . , . , , , . Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM) DRAM - - Dinamic Random Access Memory- . : Fast Page Mode DRAM , 1 ; Extended Data Output DRAM- , . , ; Synchronous DRAM - , ; Rambus DRAM- , , , .
RAM RAM on muutmälu ehk suvapöördusmälu. RAM on tulnud inglise sõnadest random access memory. Muutmälu ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda. Põhimälu nimetatakse muutmäluks, sest erinevalt püsimälust toimub muutmälus pidev andmete vahetamine ja uuendamine. Suvapöördus tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ja nii lugemiseks kui kirjutamiseks saab pöörduda suvalise aadressi poole. Operatiivmälu on reeglina ajutise iseloomuga, ta pole säilmälu, see tähendab, et kui seadmel
Input/Output Sisend/Väljund #1# Sisend/Väljund, tähistatakse arvuti suhtlust kas selle kasutajaga, andmekandjate, üle arvutivõrgu teiste arvutite või välise maailmaga. ROM Püsimälu #2# Püsimälu on mälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine. Püsimälu on kasutusel nii arvutites kui ka teistes elektroonikaseadmetes. RAM Muutmälu #3# Muutmälu ehk operatiivmälu ehk suvapöördusmälu on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda kiiremini kui HDD pealt. CPU Keskprotsessor #4# Keskprotsessor on arvuti osa, mis täidab arvutiprogrammide juhiseid ning on peamine vahend arvuti ülesannete täitmisel. Protsessor täidab programmi käske etteantud järjekorras. MotherBoard Emaplaat #5# Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine
5..1MB L3 on the motherboard: SRAM 1..5MB Arvuti mälu cell pesik, mälu elementaarkomponent, mis sisaldab 1bit infot word pesa, mälu ühik, millele viitab 1 aadress capacity mälu maht (Bytes) density capacity / size, tihedus access time pöördusaeg, aeg mälu poole pöördumisest andmete saamiseni bandwith ribalaius, läbilaskevõime, MB/s latency latentsusaeg, aeg mälu poole pöördumise algusest andmete saatmise alguseni RAM Random Access Memory, suvapöördusmälu SAM Serial Access Mem, jadapöördusmälu ROM püsimälu Volatile memory hävimismälu, toite väljalülitamisel andmed hävivad Static M püsimälu dynamic mem muutmälu võimalikud mälukandjad: mehaaniline deformatsioon CD-ROM, perfolint ... serial access laeng DRAM tagasiside triger magnetism cache, registermälu magnetnähtused ferrolint optika CD-R viiteliinid 19. Mälu hierarhia arvutis:
Nii surutakse käsu täitmise aega oluliselt kokku. Probleemiks on siirdekäsud, kuna IF teostatakse parajasti käsu jaoks, mida kavas polegi. Tekib 'mull'. Viivitustega siire. Kuna uue käsu aadressi arvutamine toimub eelmise OE ajal, täidetakse järgnev käsk täielikult, enne kui siirdekäsu aadressile minnakse .. kotatakse ainult 1 takt. Andmete sõltuvuse korral tekib samuti 'mull' .. probleemi lahendab andmete edastus otse. Suvapöördusmälud RAM Random Access Memory, suvapöördusmälu. Kiire ja kallis. Staatiline pooljuht-suvapöördusmälu: Koosneb trigeritest vm positiivse tagasisidega elementidest. Andmed hävivad toite kadumisel. Kasutatakse protsessoris töötsüklite ajal vajaminevate andmete säilitamiseks. Chip, millel aadressisisend, data väljund ning ChipSelect, OutputEnabled ning Read/Write väljundid. Dünaamiline pooljuht-suvapöördusmälu: Koosneb mälumaatriksist, milles küljes rea aadressi ning veeru aadressi puhvrid.
5..1MB L3 on the motherboard: SRAM 1..5MB Arvuti mälu cell pesik, mälu elementaarkomponent, mis sisaldab 1bit infot word pesa, mälu ühik, millele viitab 1 aadress capacity mälu maht (Bytes) density capacity / size, tihedus access time pöördusaeg, aeg mälu poole pöördumisest andmete saamiseni bandwith ribalaius, läbilaskevõime, MB/s latency latentsusaeg, aeg mälu poole pöördumise algusest andmete saatmise alguseni RAM Random Access Memory, suvapöördusmälu SAM Serial Access Mem, jadapöördusmälu ROM püsimälu Volatile memory hävimismälu, toite väljalülitamisel andmed hävivad Static M püsimälu dynamic mem muutmälu võimalikud mälukandjad: mehaaniline deformatsioon CD-ROM, perfolint ... serial access laeng DRAM tagasiside triger magnetism cache, registermälu magnetnähtused ferrolint optika CD-R viiteliinid 19. Mälu hierarhia arvutis:
RAM Sissejuhatus: RAM- Random Access Memory. Suvapöördusmälu eesti keeles. Tegemist on mäluga, millele saab andmeid kirjutada ja andmeid lugeda sama kiirusega olenemata kus mälukiibil ja mis asukohal andmed asuvad. Tänapäeval leiame me RAM-i mikrokiipide kujul. Tegemist on hävimäluga, mis tähendab, et hoiustatud andmed kaovad mälust, kui kaob voolutoide. Vastandiks on näiteks ROM, Read Only Memory, milles säilivad andmed ka peale voolu kadumist. Kaks RAMi tüüpi: RAMi jaotatakse tänapäeval kaheks. Nendeks on SRAM ja DRAM
kool MÄLU Referaat Koostaja: ... 9a Juhendaja: ... Tallinn 2008 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Muutmälul on palju teisigi nimetusi: töömälu, operatiivmälu, põhimälu, suvapöördusmälu. Muutmälu (inglise keeles RAM: random access memory) on mälu, kus paiknevad hetkel kasutusel olevad programmid ja andmed. Arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik andmed, mis olid operatiivmälus. Selle mälu juures on oluline võimalikult suur maht ja töökiirus piisavalt väikeste mõõtmete juures. Sõltuvalt arvutist võib töömälu maht olla 4 MB, 8 MB või rohkem. ..........................................................................................................................
keskprotsessori osavõtuta. BIOS basic input/output system Personaalarvuti püsimälusse salvestatud programm, mis liidestab operatsioonisüsteemi välisseadmetega (kuvar, klaviatuur, hiir, kõvaketas jms.). Kasutajal pole võimalik sellele programmile ligi pääseda POST -power on self test käivitustest Buutimise esimene faas, mille eest vastutab BIOS ja mille käigus RAM random access memory muutmälu, suvapöördusmälu Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust saab neid lugeda. ROM read only memory püsimälu Mälukiip, kuhu salvestatud käsud ja andmed säilivad alaliselt. MIPS -million instruction per second megakäsku sekundis Arvutiprotsessori töökiiruse mõõtühik, mis on paraku kasutatav ainult ühe ja sama käsustikuga protessorite võrdlemisel.
(alles siis on ligipääs järgmisele elemendile). *Andmeid ,,tõmmatakse" pinumälust tüüpiliselt nö. ,,PULL" käsu abil, uusi andmeid ,,lükatakse" aga pinu otsa ,,PUSH" käsuga. Andmete lugemiseks või kirjutamiseks läheb vaja vaid ühte kahendkujul esinevat viita, mis osutab ,,pinu tippule" seda viita nim. pinuviidaks(stack pointer, SP). *Alan Clementsi raamatus oli pinu rakendatud näiteks suvapöördusmälus(Tavaliselt ongi pinumälu realiseeritud mingis sobivas suvapöördusmälu piirkonnas), postinkrementse- ning predekrementse adresseerimise baasil: enne igat ,,PUSH" käsku pinuviita dekrementeeritakse ning peale igat ,,PULL" käsku seda inkrementeeritakse. Selliselt saame olla kindlad, et pinuviit viitab alati pinu kõrgeimale elemendile. Näiteks: MOVE(SP) +, D3 ,,tõmbab" pinu tipust ühe elemendi, inkrementeerib pinuviida viitama järgmisele ,,kõrgeimale" elemendile, ning tõstab väärtuse andmeregistrisse D3.
või komponentide omavahelise ühendamise. 16. Helikaart- Helikaart (inglise Sound Card) on seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. 17. Videokaart - Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. 18. RAM - Muutmälu ehk operatiivmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu (ka: RAM (inglisekeelne lühend sõnadest random access memory) on digitaalseadmetel mälu, kust saab andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada. 19. ROM - Püsimälu (ka: ROM inglise keeles: read-only memory) on mälu digitaalseadmetel, mida saab ainult lugeda, kuid seal olevaid andmeid ei saa üldreeglina (väga) lihtsalt muuta ega juurde kirjutada. 20
talletatud püsimälule, mida saab ainult füüsiliselt muuta ja välja vahetada. Kuna püsimälu on aeglasem kui muutmälu, laetakse see BIOS käivitamisel operatiivmälusse (RAM). Selline protsess kannab nime ROM shadowing. 19. Andmekandja - ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. 20. Muutmälu - ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu ehk RAM (lühend ingliskeelsetest sõnadest random access memory) on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda 21. Taktsagedus - (inglise keeles Clock rate) all mõistetakse enamasti arvuti protsessori kiirust iseloomustavat suurust, tegelikult leidub emaplaadil veel komponente, mis oma töös erinevaid taktsagedusi kasutavad. Täpsemalt on taktsagedus taktgeneraatori poolt
võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Muutmälu ehk operatiivmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu (ka: RAM (inglisekeelne lühend sõnadest random access memory) on digitaalseadmetel mälu, kust saab andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada. Operatiivmälu on reeglina ajutise iseloomuga, see tähendab, et kui seadmel vool välja lülitada läheb kogu info kaotsi. Muutmälu meediavormingutena on näiteks arvutis muutmälu plokid. Printerid Printer on seade mis on mõeldud dok arvutist väljade trükkimiseks. Arbutist
1.2 Põhimälu RAM Põhimäluks ehk operatiivmäluks (mõnikord ka süsteemimäluks) nimetatakse mälu, mida arvuti protsessor kasutab nii andmete kui ka programmide salvestamiseks ning kuhu saab kiiresti ja kergesti kirjutada ja kust saab ka sama kiiresti andmeid lugeda. Põhimälu on piisavalt suure mahuga (kaasajal 512M või rohkem). Põhimäluna kasutatakse dünaamilist muutmälu DRAM, mis on üks suvapöördusmälu RAM (random access memory) alaliike. Suvapöördusmälu tähendab, et selles mälus on võimalik igas mälupesas ligikaudu võrdse pöördusajaga teostada nii lugemist kui ka salvestamist. 1.2.1 Põhimälu tööpõhimõte Käesoleva materjali punktis 2.1 ,,Mikroprotsessori ehitus" on joonis, mis seletab info liikumist mikroprotsessori ja mälude RAM ning ROM ning mikroprotsessori vahel. Jooniselt on näha, et mikroprotsessoris on sisetööks ja ühendamiseks välisahelatega kasutusel 3 siini: aadressi-, andme- ja juhtsiin. Juhtsiini kaudu antakse
..................................................................................................30 Mälu hierarhia arvutis (Memory hierarchy).............................................................................. 32 Arvuti mälu klassifikatsioon (Computer memory classification)..............................................33 Muutmälu (RAM)......................................................................................................................33 Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM)..................................................................34 Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM).......................................................36 Püsimälu (ROM - Read Only Memory).................................................................................... 38 Magnet mäluseadmed (Magnetic memory)...............................................................................40 Mullmälu (Bubble)...................................
.................................................................... 30 Mälu hierarhia arvutis (Memory hierarchy) ................................................................................ 32 Arvuti mälu klassifikatsioon (Computer memory classification) ............................................... 33 Muutmälu (RAM) ....................................................................................................................... 33 Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM) .................................................................... 34 Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM) ......................................................... 36 Püsimälu (ROM - Read Only Memory) ...................................................................................... 38 Magnet mäluseadmed (Magnetic memory) ................................................................................. 40 o Mullmälu (Bubble) ...
ja alama taseme mäludeks on põhimälu ja massmälu. Kõrgema taseme mälus tuleb hoida andmeid, mis on vajalikud jooksva töö tegemiseks ja ülejäänud andmed püütakse hoida alama taseme mälus. Arvuti mälu jaguneb suvapöördusmäluks (RAM) ja jadapöördusmäluks. Viimane jaguneb magnet- ja optiliseks mäluks. Magnetmälu jaguneb säilivaks mullmäluks, floppy-ks, kõvakettaks, magnetkettaks ja lindiks. Optilised mälud on CD-ROM, CDR, CD-RW, DVD, magnetoptiline ja holograafiline. Suvapöördusmälu e. RAM jaguneb pooljuhtmäluks ja magnetmäluks, mis jaguneb ferriitmäluks. Pooljuhtmälu jaguneb mittesäilivaks ja säilivaks mäluks. Mittesäilivad mälud on staatiline RAM ja dünaamiline RAM, säilivad mälud on ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja FlashEPROM. Suvapöördusmälu RAM 1) Pooljuhtmälu 1.1) mittesäiliv (volatile) 1.1.1) staatiline (Static RAM) 1.1.2) dünaamiline (DRAM) 1.2) säiliv (nonvolatile): ROM, PROM, ERPM, EEPROM, FlashEPROM 2) Magnetmälu (magnetic) 2
Pooljuht RAM-i mälud on valmistatud pooljuhtidest, kasutades mikroskeeme valmistamise tehnoloogiat. RAM-i pooljuhtmälud jagunevad mittesäilivateks ja säilivateks. Mittesäilivatest mäludest kaob info, kui toide on välja lülitatud, kuid säilivates mäludes toite väljalülitamine infot ei kustuta. Mittesäilivad jagunevad Staatiline pooljuht-suvapöördusmälu (SRAM) ja Dünaamiline pooljuht-suvapöördusmälu (DRAM). Pilet 2 1. Loendurid. 2. Adresseerimise viisid. 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loenduril on sünkrosisend (loendussisend) ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust.
Mõõtmete ja arvutusvõimsuse poolest asuvad miniarvutid tööjaamade ja suurarvutite vahepeal. 49. modem- seade või programm, mis võimaldab digitaalse informatsiooni edastamiseks kasutada tavalisi vasktraadist telefoniliine. 50. multitasking- multitegumtöötlus, multitegumtöö on arvuti selline töö, kus kaht või enamat tegumit (programmi) täidetakse samaaegselt või vaheldumisi. 51. muutmälu- ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu ehk RAM on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda. 52. mäluhaldus- mitmesugused meetodid andmete ja programmide salvestamiseks mällu, nende asukoha meelespidamiseks ja mäluruumi tühjendamiseks, kui neid enam vaja pole. Mäluhalduse hulka kuuluvad ka virtuaalmälu, plokikommutatsiooni ja mälukaitse meetodid. 53. nuhkvara- nuhkvaraks nimetatakse faile, mis installeeritakse teie arvutisse ilma teie
on kolmandas etapis ja teine käsk teises alustada juba kolmanda käsu juures esimese etapi täitmist jne. Seega ei ole siin suurenenud ühe käsu täitmise kiirus kuid tänu käskude täitmise paralleelsusele täidetakse neid keskmiselt ajaühikus rohkem. Samuti on siin kogu protsessor pidevalt koormatud. Analoogiline on konveieri töö tootmises. Konveieriga programmi täitmine (Pipeline): 12.Süvapöördusmälud. Random access memory –suvapöördusmälu( iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema sukohast mälus) Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud
efektiivsuse kui üldprotsessoriga (CPU). Personaalarvutis võib leida GPU videokaardilt või integreerituna ehk sisseehitatuna emaplaadilt. Teiste seadmete puhul on GPU peamiselt integreeritud emaplaadile. Tänapäeval omavad üle 90% süle- ja lauaarvutitest graafikalahendusi integreeritud GPU kujul, mis on aga kehvema jõudlusega kui sihtotstarbelised videokaardid. 8.6. Operatiivmälu (RAM) - Muutmälu ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu ehk RAM (lühend ingliskeelsetest sõnadest random access memory) on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda. Ilma põhimäluta arvuti ei tööta, sest arvuti saab töödelda ainult andmeid, mis asuvad põhimälus. Iga käivitatud programm kopeeritakse välismälust põhimällu. Põhimälu suurusest oleneb, kui palju programme korraga töötada saab.
peamiselt e-maile või suhtlusvahendite (Facebook, Skype, Vkontakte, jt) kaudu. Näiteks tahavad paljud ussviirused saata end juba rünnakuohvriks sattunud arvuti meili programmis olevatele aadressidele. TSR viirused -- tuleneb inglise keelsest terminist Terminate and Stay Resident ning on viirus, mis paigaldab ennast arvuti mälusse ja aktiveerub samal ajal kui operatsioonisüsteem jookseb ja nakatab kõik failid, mis on sel ajal avatud. Ta peidab ennast RAM (suvapöördusmälu) mälus ja püsib seal isegi peale seda kui pahatahtlik kood on end käivitanud. Ta hõivab kontrolli süsteemimälu ja kasutab ära mälublokke läbi mille ta iseenda koodi jooksutab ning käivitab koodi kui ükskõik mis funktsioon end teostab. See viirus suudab korrupeerida kõik failid, mis on avatud, suletud, kopeeritud, ümbernimetatud jne. Nuhkvara -- programm, mis võimaldab arvuti kasutamise jälgimist ning on kuritegelikul otstarbel omaniku teadmata süsteemi paigaldatud
·Väliselt peab olema võimalik teda viia ühte tema püsivatest olekutest (kirjutamine) Millistel füüsikanähtustel mälud põhinevad: ·Deformatsioon (Perfokaart, PROM; ...) ·Laeng (DRAM, ...) ·Positiivne tagasiside (SRAM, ...) ·Magnetilised nähtused (Kõvaketas, ...) ·Optilised nätused (CD ROM, ...) ·Viiteliin 18. Suvapöördusmälud Muutmälu ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu ehk RAM (lühend ingliskeelsetest sõnadest random access memory) on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda [1]. Põhimälu nimetatakse muutmäluks, sest erinevalt püsimälust toimub muutmälus pidev andmete vahetamine ja uuendamine. Suvapöördus tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ja nii lugemiseks kui kirjutamiseks saab pöörduda suvalise aadressi poole [1].
mikroskeemina. Riistvaraline jaotub omakorda A) Full Custom Design ja B) Semicustom Design. Plussid: väiksem komponentide arv, turvalisus. Miinused: tülikas muudatuste tegemine, pikk juurutamise aeg, väikese projekti korral kõrged kulud. Programmeeritav loogika riistvara tooriku konfigureerimine vastavalt rakendusele. Konfigureerimiseks kolm tehnoloogiat: o Staatiline suvapöördusmälu (SRAM) toorikul moodustatakse SRAM trigeritest fuse ühendusi. o Anti-Fuse ja Fuse tehnoloogiad võimalik luua programme maatriksi sõlmedesse fuse ühendusi põletades. o EPROM, EEPROM ja Flash tehnoloogiad nendesse püsimälutüüpidesse võimalik programme realiseerida või ka eemaldada. 1. DEKOODER Loogikaskeem, mis muundab etteantud sisendkoodi sellele vastavaks väljundkoodiks. Dekooder võtab sisse kahendsõnumi,
on kolmandas etapis ja teine käsk teises alustada juba kolmanda käsu juures esimese etapi täitmist jne. Seega ei ole siin suurenenud ühe käsu täitmise kiirus kuid tänu käskude täitmise paralleelsusele täidetakse neid keskmiselt ajaühikus rohkem. Samuti on siin kogu protsessor pidevalt koormatud. Analoogiline on konveieri töö tootmises. Konveieriga programmi täitmine (Pipeline): 3. Suvapöördusmälud Random access memory suvapöördusmälu( iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema sukohast mälus) Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge
kolmanda käsu juures esimese etapi täitmist jne. Seega ei ole siin suurenenud ühe käsu täitmise kiirus kuid tänu käskude täitmise paralleelsusele täidetakse neid keskmiselt ajaühikus rohkem. Samuti on siin kogu protsessor pidevalt koormatud. Analoogiline on konveieri töö tootmises. Konveieriga programmi täitmine (Pipeline): Suvapöördusmälud Random access memory suvapöördusmälu( iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema sukohast mälus) Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises
kasutatakse spetsiaalsetes kohtades, üldotstarbelistes protsessorites on tavaliset põhimälul põhinev realisatsioon. Pinumälu kasutatakse alamprogrammide poole pöördumisel tagasipöörde aadressi salvestamiseks, samuti katkestuste korral. XII 1. Loendurid. VT II piletit 2. Suvapöördusmälud. 21 o Pooljuhtmälud Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM) Info on salvestatud positiivse tagasiside kaudu trigerites. Kiiruselt suudab funktsioneerida prose taktsagedusega, aga sisaldab suhteliselt palju transistoreid ning seetõttu ei sobi suurte mälumahtude realiseerimiseks. Juhtimiseks on vajalik aadress, mis määrab maksimaalse mälusõnade hulga. Sisend R/¬W määrab, kas toimib lugemine või kirjutamine
Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine ja segmenteerimine). Analoog info, digitaalne info, ADC, DAC ja helikaart. PILET 14. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid. Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel. PILET 15. Konveier protsessoris ja mälus. Arvuti mälu klassifikatsioon. Mälud jaotatakse kahte suurde gruppi ajutise olekuga mälud ja püsiva olekuga mälud. Ajutise olekuga on näiteks SRAM-staatiline suvapöördusmälu ja DRAM-dünaamiline suvapöördusmälu. SRAM puhul kasutatakse mäluelemendiks tavalist trigerit. Ühe biti salvestamiseks on vaja ühte trigerit. DRAM mahtuvuspõhine, aeglane, odav, suure pakkimistihedusega. Kui ajutise olekuga mälud säilitavad mälus andmeid toite kadumiseni, siis püsiva olekuda mälud säilitavad mälus olevad andmed ka toiteta. Need mälud jagatakse gruppidesse: ROM võimalik ainult lugemine. PROM võimalik kasutaja polt programmeerida/kirjutada ühe korra.
o Käsu käivitamine o Tulemuste salvestamine mällu (vajadusel) Mälu ja program · Programmi võib vaadelda binaarse koodjadana, mis tavaliselt asub kettal · Käivitamiseks tuleb program mällu laadida · Mällulaadimist ottavate programmide jada nimetatakse sisendjärjekorraks (input queue) · Kui program lõpetab, vabastatakse tema käes olnud mälupiirkonnad RAM, muutmälu, operatiivmälu · RandomAccessMemory, Ram, Read/write memory o Suvapöördusmälu, muutmälu. Arvuti keskne, kuhu saab andmeid salvestada ja kust saab neid lugeda. · Muutmälu math 100MB-10GB · Operatiivmälu kogus mälupesi koos vastavate seadmetega, milledel on aadress. · Mälu töötab koostöös protsessoriga ja sisend/väljund seadmetega Main memory · Main storage, main memory * põhimälu · Sisemälu see osa, millesse tuleb laadida käsud ja mud andmed enne järgmist täitmist või töötlust.
Reference source not found.). Registermälu on võrdlemisi kallis ja sellepärast on tema maht piiratud. Registermälu töötab protsessori kiirusega. Järgneb vahemälu (Cache), mis on juba suurema mahuga, aga ka mõnevõrra aeglasem. Need kaks on realiseeritud reeglina staatilise suvapöördusmäluna, mis on dünaamilisest mälust kiirem. Põhimälu on dünaamiline suvapöördusmälu, mis tagab suurema pakkimistiheduse kristallil kui staatiline mälu, kuid on aeglasem. Järgnevad juba järjestikpöördusega mälud, mis on veelgi aeglasemad, kuid suurema mahuga. Parima tulemuse annab erinevate mälutüüpide kombineerimine arvuti eri kohtades. Seal, kus on palju infomahtu, kasutatakse suhteliselt odavat mälu, mis aga ei ole eriti kiire. Samas seal, kus on oluline kiirus, kasutatakse kiireid mälusid, mille maht on aga hinna tõttu piiratud.
kõvaketas, CD-ROM ja lint. Allapoole liikudes suureneb pöördumise aeg ning mälu maht. · Arvuti mälu klassifikatsioon (Computer memory classification) Arvuti mälu jaguneb suvapöördusmäluks (RAM) ja jadapöördusmäluks. Viimane jaguneb magnet- ja optiliseks mäluks. Magnetmälu jaguneb säilivaks mullmäluks, floppy-ks, kõvakettaks, magnetkettaks ja lindiks. Optilised mälud on CD-ROM, CD- R, CD-RW, DVD, magnetoptiline ja holograafiline. Suvapöördusmälu e. RAM jaguneb pooljuhtmäluks ja magnetmäluks, mis jaguneb ferriitmäluks. Pooljuhtmälu jaguneb mittesäilivaks ja säilivaks mäluks. Mittesäilivad mälud on staatiline RAM ja dünaamiline RAM, säilivad mälud on ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja FlashEPROM. · Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM) Staatilised muutmälud on kiired mälud, mis toitepinge olemasolul säilitavad salvestatud informatsiooni kuitahes kaua. Samas sisaldavad need mäluskeemid
välkmälu). Välismälu protsessorile ainult sisend-väljundkanali kaudu kättesaadav põhimälust aeglasem ja suurem mälu, näiteks kõvaketas. Lisaks sise- ja välismälule on kasutusel veel virtuaalmälu, mis kujutab endast sisemälu laiendust kõvakettale. Personaalarvutites kasutatakse virtuaalmälu siis, kui sisemälu mahust ei piisa programmide täitmiseks. RAM (Random Access Memory) muutmälu, suvapöördusmälu. Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust saab neid lugeda. Suvapöördus (random access) tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ning nii lugemiseks kui kirjutamiseks on võimalik pöörduda suvalise aadressi poole. Enamik muutmälusid pole säilmälud, s.t. toite väljalülitamisel mälus olevad andmed hävivad. ROM (Read Olny Memory) püsimälu. Mälukiip, kuhu salvestatud andmed säilivad alaliselt. Need
tootmises. Probleemiks on aga siirdekäsud, sest IF teostatakse parajasti käsu jaoks, mida kavas polegi. Tekib nn ,,mull". Viivitusega siire seisneb selles, et kuna uue käsu aadressi arvutamine toimub OE ajal, täidetakse järgnev käsk täielikult enne kui siirdekäsu aadressile minnakse, kaotatakse ainult 1 takt. Andmete sõltuvuse korral tekib samuti ,,mull". Probleemi lahendab andmete otsene edastus. SUVAPÖÖRDUSMÄLUD Random access memory (RAM) suvapöördusmälu (iga sõna poole pöördumine nõuab samapalju aega sõltumata tema asukohast mälus). Põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Sõltuvad toitepingest ja jagunevad kahte liiki: staatilised koosneb trigeritest vm positiivse tagasisidega elementidest. Andmed hävivad toite kadumisel. Kasutatakse protsessoris töötsüklite ajal vajaminevate andmete säilitamiseks
protsessid on olulisemad ning neile tuleb jagada kõige suurem hulk riistvaralisi ressursse. Kriitilistel hetkedel, kui serveril on suur koormus, antakse sellisel juhul valdav osa riistvara ressursist andmebaasiserveri käsutusse, see võib tähendada, et mingil hetkel ei ole veebiserver üldse kättesaadav, kuid samas on tõenäosus, et andmebaasiserver töötab, sellevõrra suurem. C2.1.2 Mäluhaldus Muutmälu ehk operatiivmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu (ka: RAM (inglisekeelne lühend sõnadest random access memory) on digitaalseadmetel mälu, kust saab andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada. Operatiivmälu sisu on reeglina ajutise iseloomuga, see tähendab, et kui seadmel vool välja lülitada , siis läheb kogu info kaotsi. Muutmälu meediavormingutena on näiteks arvutis muutmälu plokid. et.wikipedia.org Kuna arvutis on piiratud hulk operatiivmälu, tingimustes kus töötavaid protsesse on rohkem
T: Igal lahenduva hulga karakteristlikku masinat saab tesendada nii, et ta jääks olekusse qr jõudmise asemel tsüklisse ehk muutuks genereerivaks masinaks. Registermasin sisaldab registreid R1… (sisuks naturaalarv) ja märgendeid N1… Operaatorid on INC (+1), DEC (-1), CLR (nullimine), R → R (omastad ühe väärtuse teisele), JMP Na (go to N), JMP Nb (go to N+1), R JMP Na (kui R=0…), R JMP Nb, CONTINUE (ei tee midagi). Registermälu kasutab suvapöördusmälu RAM ehk on võimeline iga oma registrini pöörduma võrdse ajaga. Mälu ja registri suurus on piiramatud. DEF: Registermasina programm P realiseerib funktsiooni f (x1…xn ) parajasti siis, kui ta käivitatuna seisus, kus registrid R1,...,Rn sisaldavad arve x1,...,xn ning teised programmi P kasutatavad registrid on algväärtustatud 0-dega, peatub ainult juhul, kui f(x1,...,xn) on määratud, kusjuures peatamise korral on registris R1 arv f(x1,...,xn).
mikroarvutites ja mõnedes miniarvutites). 3.1 Mäluseadmed ja mälutüübid Mälu jaguneb sise- ja välismäluks. Sisemälu on seade, millele protsessoril on otsene juurdepääs (sinna saab andmeid kirjutada ja sealt neid lugeda). Mälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Sisemälu tüübid on järgmised (3): Otsepöördusmälu (RAM - Random Access Memory) ehk põhi- ehk muut- ehk operatiivehk töö- või suvapöördusmälu sinna laetakse töötlemiseks vajalikud andmed ja seal asuvad ka arvuti tööks vajalikud programmid. Lugemismälu (ROM Read Only Memory) seal hoitakse infot sisselülitatud arvuti esimeste sammude tarvis (seda osa muuta ei saa) ja eraldi mäluosas arvuti "isikuandmeid" (parooli, kellaaega ja kuupäeva, kõva- ja pehmekettaajamite tüüpe jms.), mida arvuti väljalülitamisel hoiab alal aku (ingl. CMOS battery);
moodul võib olla 2^n, kus n järkude arv, aga mitte alati kahendloendurite korral kas loendatakse kasvavas või kahanevas suunas sünkroonne või asünkronne Järjestikülekanne või paralleelülekanne Lk 108 näide joonis 2. Suvapöördusmälud. Suvapöördusmälud on sellised mälud, kus suvalise sõna poole pöördumine võtab ühesuguse aja sõltumata tema asukohast mälus erinvalt SAM (jadapöördusmälust), kus sõltub asukohast. RAM suvapöördusmälu, kiire aga kallis SRAM staatilises pooljuhtsuvapöördusmälus on info salvestatud positiivse tagasiside kaudu trigerites. Tegemis on kiire mäluga, mida kasutatakse registermälus ja vahemälus. Kiiruselt SRAM funktsioneerida protsessori taktsagedusega, kuid nõuab palju kristallpinda, seega pole sobilik suurte mälumahtude realiseerimiseks. Andmed hävivad toite kadumisel. DRAM dünaamiline pooljuhtsuvapöördusmäluna on tüüpilise PC arvuti põhimälu realiseeritud
1.5.3 Sisemälu Emaplaadil on kaht sorti mälu: püsimälu ja muutmälu. Püsi- mälu (ROM12 ) on vajalik ainult arvuti käivitamisel. Toite sis- selülitamisel käivitub püsimälus olev programm, mis kont- rollib üle arvuti seadmete korrasoleku ning annab juhtimise üle kõvakettal paiknevale juhtprogrammile. Püsimälus ole- vat programmi pole eriti kerge muuta, samas säilivad selles andmed muutmatuna ka voolu väljalülitamisel. Muutmälu e. operatiivmälu e. suvapöördusmälu (RAM13 ) säilitab andmeid arvuti töö ajal. Näiteks kui mingis prog- Joonis 23. Operatiivmälu rammis on mingi fail avatud, siis nii see programm ise kui moodulid: SIMM, SDRAM, ka avatud fail asuvad töö ajal operatiivmälus. Kui vool välja DDRAM. Noolekestega on lülitatakse, siis operatiivmälus olevad andmed hävivad. tähistatud sälkude Tänapäevasel lauaarvutil on tüüpiliselt 2561024 megabaiti mälu. asukohad.
Kui vajalik info cache-s puudub, otsitakse põhihoidlast. Koopia salvestamine vahemällu lähtub oletusest, et üks kord kasutatud infot läheb suure tõenäosusega veelgi vaja. Cache on alati kiirem ja seega kallim kui põhihoidla. Tema maht on põhihoidla mahust tunduvalt väiksem. Kuna vahemälu maht on piiratud, peab tema käsitlemine olema hoolikalt projekteeritud. Vahemälu suurus ning asendusmeetodid võivad olulisel määral mõjutada süsteemi töö efektiivsust. Muutmälu, suvapöördusmälu Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust saab neid lugeda. Suvapöördus (random access) tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ning nii lugemiseks kui kirjutamiseks on võimalik pöörduda suvalise aadressi poole. Enamik muutmälusid pole püsimälud, s.t. toite väljalülitamisel informatsioon kaob 4
annaabi.ee 
