Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

Kategooria arvutid i - 99 õppematerjali

Informaatika >> Arvutid i
4
txt

Arvutid I Labor I - segment G baas NOR

0E-6 10.20027730826997 49 5.0 50 L 128 64 80 64 0 1 false 5.0 0.0 L 128 176 80 176 0 1 false 5.0 0.0 L 128 400 80 400 0 1 false 5.0 0.0 x 28 182 52 188 0 24 x2 x 23 73 47 79 0 24 x1 x 24 296 48 302 0 24 x3 x 27 412 51 418 0 24 x4 153 208 80 304 80 0 2 0.0 153 208 192 304 192 0 2 0.0 153 208 304 304 304 0 2 0.0 153 208 416 304 416 0 2 0.0 w 144 64 208 64 0 w 144 176 208 176 0 w 144 400 208 400 0 w 144 64 144 96 0 w 144 96 208 96 0 w 144 176 144 208 0 w 160 208 208 208 0 w 160 208 144 208 0 w 144 288 144 320 0 w 144 320 208 320 0 w 144 400 144 432 0 w 144 432 208 432 0 153 432 112 544 112 0 3 0.0 153 432 240 544 240 0 4 0.0 153 432 384 544 384 0 4 0.0 w 128 64 144 64 0 w 128 64 128 32 0 w 128 32 352 32 0 w 432 32 432 96 0 w 128 176 144 176 0 w 128 176 128 144 0 w 128 144 320 144 0 w 320 144 320 112 0 w 320 112 432 112 0 L 128 288 80 288 0 1 false 5.0 0.0 w 128 288 144 288 0 w 160 288 208 288 0 w 160 288 144 288 0 w 128 288 128 256 0...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
106 allalaadimist
0
zip

Arvutid I - Labor 1

1. kodutöö aines Arvutid I. Tehtud Falstad Circuit Simulatoriga. ZIP-file sisaldab nii ülesande kirjeldust, Falstadi faili kui ka pilti tööst. Ülesande püstitus (üldosa): Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil Ülesande variandi info: Segment : F Elementbaas : {NAND} Edukat lahendamist!...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
82 allalaadimist
0
zip

Arvutid I - Labor 2

2. kodutöö aines Arvutid I. Tehtud Falstad Circuit Simulatoriga. ZIP-file sisaldab nii ülesande kirjeldust, Falstadi faili kui ka pilti tööst. Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) Ülesande variandi info: F0=A - B (aritmeetiline lahutamine) F1=ror A (ringnihe paremale) F2=set A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '1') F3=A xor B...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
267 allalaadimist
0
zip

Arvutid I - Labor 3

3. kodutöö aines Arvutid I. Tehtud Falstad Circuit Simulatoriga. ZIP-file sisaldab nii ülesande kirjeldust, Falstadi faili kui ka pilti tööst. Ülesande püsitus: Mäluga skeem - 4-bitine loendur või nihkeregister. Ülesande variandi info: Laetav loendur mooduliga 10, 1...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
172 allalaadimist
25
doc

Arvutid I eksamipiletid ja vastused

PILET.............................................................................................................................................4 1. Trigerid.......................................................................................................................................4 2. Konveier protsessoris ja mälus...................................................................................................5 3. Suvapöördusmälud.....................................................................................................................5 2. PILET.............................................................................................................................................6 1. Loendurid................................................................................................................................... 6...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
912 allalaadimist
0
zip

Arvutid I Labor 2 Järjestikülekandega loendur mod 13, +1

IAF0041 Arvutid I - Labor 2 - Järjestikülekandega loendur mooduliga 13, +1 Pakitud .zip arhiivi. Tehtud Falstad Circuit Simulatoris http://www.falstad.com/circuit/ Avamiseks kopeerida tekstifaili sisu ja Circuit SImulatoris avada File-Import...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
289 allalaadimist
0
zip

Arvutid I Labor 1 Segment C juhtimine (NOR)

IAF0041 Arvutid I Laboritöö nr 1 Ülesande püstitus (üldosa): Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil Ülesande variandi info: Segment : C Elementbaas : {NOR} Kaasas Circuit Simulator (.jar -aplikatsioonina ja shortcut veebilehele http://www.falstad.com/circuit/)...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
197 allalaadimist
17
pdf

Arvutid I eksamipiletid 2013

Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops)kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtusest. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. + 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00­>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . t R S Q t-1 0 0 Q ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sünkroon...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
369 allalaadimist
23
docx

IAF0041 Arvutid I - eksamikonspekt

Arvutid I eksamiküsmused ja vastused Eksamikonspekt 2011 IABB22 1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, as...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
244 allalaadimist
1
txt

Arvutid I Labor 1

0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 256 128 192 128 0 1 false 5.0 0.0 L 256 224 192 224 0 1 false 5.0 0.0 L 256 304 192 304 0 1 false 5.0 0.0 L 256 384 192 384 0 1 false 5.0 0.0 150 576 224 672 224 0 2 5.0 150 576 304 672 304 0 2 0.0 150 576 400 672 400 0 2 0.0 150 576 144 672 144 0 2 5.0 w 576 128 256 128 0 w 256 128 256 208 0 w 256 208 576 208 0 w 576 160 544 160 0 w 544 160 544 224 0 w 544 224 256 224 0 w 576 240 544 240 0 w 544 240 544 304 0 w 544 304 256 304 0 w 256 224 256 288 0 w 256 288 304 288 0 I 304 288 352 288 0 0.5 w 352 288 576 288 0 w 304 384 256 384 0 I 304 384 336 384 0 0.5 w 336 384 544 384 0 w 544 384 544 320 0 w 544 320 576 320 0 w 544 384 576 384 0 w 256 304 256 416 0 w 256 416 576 416 0 152 816 256 896 256 0 4 5.0 w 672 144 816 144 0 w 816 144 816 224 0 w 672 224 800 224 0 w 800 224 800 240 0 w 672 304 800 304 0 w 800 304 800 272 0 w 800 272 816 272 0 w 672 400 816 400 0 w 816 400 816 288 0 w 896 256...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
65 allalaadimist
4
docx

Arvutid I - Holograafiline mälu

Arvutid 1 Kontroll töö 2 Holograafilised Mälud Holograafiline andmekandja on optiline andmekandja mis võimaldab oma kõrge salvestustiheduse tõttu salvestada andmete mahtu mis ulatub terabaitidesse (1000TB) mis on ka tänapäeval väga suur andmemaht. Paljude tehniliste probleemide tõttu pole veel antud mälu tüüp laialdaselt kasutusel. Mitmetele allikatele tuginedes, võib väita, et on loodud 300GB mahutav 12cm läbimõõduga kõvaketas. Holograafia ­ on meetod ruumilise objekti kujutise saamiseks, mis põhineb laine interferentsil. holograafiline mälu, holomälu põhineb ruumilistel hologrammidel. Kui optilistel ja magnetketastel salvestatakse andmeid kahemõõtmelise struktuurina, siis holomälus kasutatakse kolmemõõtmelisi struktuure ja see võimaldab väikesse ruumalasse salvestada tohutul hulgal andmeid. Holograafilised kettad võivad olla kas ühekordselt kirjutatavad (WORM) või ainult lugemiseks (ROM). WORM­süs...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
15 allalaadimist
4
docx

Arvutid I - Vahemälu organiseerimine

Vahemälust andmete lugemine on kiirem kui lähteandmete lugemine muutmälust (RAM) või kõvakettalt. Vahemälu kasutamise tulemusena väheneb korduvalt kasutatavate andmete lugemseks kulunud aeg ja suureneb üldine tulemuslikkus arvutisüsteemis. Tööpõhimõte Vahemälu on suure juurdepääsukiirusega mälu, mille eesmärk on saavutada vähima juurdepääsuajaga ligipääs andmetele, mis sisalduvad püsimälus (edaspidi "põhimälus"). Vahemälu kasutatakse keskprotsessoris (CPU), kõvaketastel, brauserites, veebiserverites, DNS-is ja WINS-is. Vahemälu koosneb kirjete kogumist, mille iga kirje on seotud andmeühikuga või andmete blokiga (väikese osaga andmetest), mis on andmeühiku koopia püsimälus. Igal sissekandel on tunnus-ID, mis määratleb andmeühikute vastavuse vahemälus nende koopiatega põhimälus. Kui vahemälu kasutaja (CPU, veebibrauser, operatsioonisüsteem) soovib andmeid, uuritakse...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
20 allalaadimist
0
rar

Arvutid I Labor2 4-bitine järjestikloendur -1 mooduliga 11

pilt circuit programmist ja excelis väike selgitus koos tõeväärtustabeliga...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
281 allalaadimist
0
rar

Arvutid I labor 3 ALU

ALU F1=A+B F2=rorA F3=invB F4=AnorB...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
386 allalaadimist
47
ppt

Arvutid I harjutus 2

Kahendfunktsioon Loogikaskeem x3 x3 1 1 x2 + x3 x2 y = x1 (x2 + x3) + x1 x2 x3 & x1(x2 + x3) 1 y x1 x1 1 x1x2x3 & x2 1 17.3.14 T. Evartson 1 Koostada loogikaskeem 17.3.14 T. Evartson 2 Koostada loogikaskeem x1 x3 & x4 1 & 1 1 y 1 & 1 & x2 1 1...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
119 allalaadimist
4
txt

Arvutid I Labor1 segmentindikaator

0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 w 832 336 976 336 0 w 832 240 832 320 0 w 832 320 976 320 0 w 832 528 848 528 0 w 848 368 976 368 0 L 352 288 272 288 0 0 false 5.0 0.0 L 352 352 272 352 0 0 false 5.0 0.0 L 352 224 272 224 0 0 false 5.0 0.0 L 352 416 272 416 0 0 false 5.0 0.0 w 352 384 352 352 0 w 416 288 352 288 0 w 416 224 352 224 0 w 352 224 352 256 0 w 880 384 976 384 0 153 976 352 1152 352 0 4 5.0 w 832 432 832 368 0 w 832 368 848 368 0 w 848 528 848 384 0 w 848 384 880 384 0 w 352 416 352 448 0 153 704 240 832 240 0 3 0.0 153 704 336 832 336 0 3 0.0 153 704 432 832 432 0 3 0.0 153 704 528 832 528 0 4 0.0 w 352 352 416 352 0 w 352 416 416 416 0 w 464 256 464 224 0 w 464 320 480 320 0 w 480 320 480 240 0 w 480 240 704 240 0 w 416 416 496 416 0 w 496 256 704 256 0 w 464 384 464 336 0 w 496 352 704 352 0 w 512 224 512 416 0 w 512 416 704 416 0 w 528 336 528 432 0 w 528 432 704 432 0 w 544 320 544 512 0 w 544 512 704 51...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
53 allalaadimist
20
doc

Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks

Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur ­ dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL ­ Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL ­ Shotky TTL ... lisatud Shot...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
692 allalaadimist
76
doc

Arvutid I eksami materjal

1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
469 allalaadimist
16
doc

Arvutid I - Konspekt

MIKROSKEEMIDE VALMISTAMISE TEHNOLOOGIAD. * DTL (Drod Transistor Logic) - 3 osa: 1). kombinaator, mis realiseerib loogikafunktsiooni. 2). Taastaja, mis taastab õiged nivood. 3) puhver väljundi hargnemisteguri tõstmiseks. 1) on dioodidest, 2) ja 3) on transistorid. Dioodidel on takistus,seetõttu tekib väljundisse igal juhul mingi pinge (U=IR), seetõttu teda ei tarvitata. Liiga vana versioon lihtsalt. * TTL (Transistor Transistor Logic)- sama, mis DTL, aga 1). osa on samuti transistoritega. (Bipolaarne tehnoloogia). Suur edusamm- dioodide asemel transistorid. Tarbib vähem voolu ja kiirem. * STTL (Schollky TTL e. Low TTL)- kasutatakse Soti dioodi. Pannakse transistori ette diood, et transistor ei küllastuks, kuna küllastunud transistori sulgemine võtab kauem aega. Järelikult on TTL- st kiirem. * ECL- (Emitter Coupled Logic)- bipolaartransistoridel põhinev, kiiretoimeline. Väga kiire. * MOS (Metal Oxyde Silicon)- unipolaarne tehnoloogia * NMOS (n-...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
424 allalaadimist
1
txt

Arvutid I labor I

0E-6 1.0312258501325766 50 5.0 50 L 80 96 48 96 0 0 false 5.0 0.0 150 432 64 512 64 0 2 0.0 150 432 160 512 160 0 2 5.0 150 432 240 512 240 0 2 5.0 150 432 336 512 336 0 2 5.0 150 432 432 512 432 0 2 5.0 152 656 240 736 240 0 5 5.0 w 432 48 144 48 0 w 144 48 144 96 0 w 112 96 112 128 0 I 128 128 192 128 0 0.5 w 144 96 112 96 0 w 112 96 80 96 0 w 128 128 112 128 0 w 432 416 208 416 0 w 432 320 208 320 0 w 432 224 208 224 0 w 192 128 208 128 0 w 208 128 208 224 0 w 208 224 208 320 0 w 208 320 208 416 0 L 112 192 48 192 0 1 false 5.0 0.0 I 128 176 192 176 0 0.5 w 128 176 112 176 0 w 112 176 112 192 0 w 192 176 336 176 0 w 336 176 336 80 0 w 336 80 432 80 0 w 112 192 112 256 0 w 112 256 432 256 0 L 96 320 48 320 0 0 false 5.0 0.0 L 112 400 48 400 0 1 false 5.0 0.0 I 112 320 176 320 0 0.5 w 112 320 96 320 0 w 176 320 176 208 0 w 176 208 352 208 0 w 352 208 352 144 0 w 352 144 432 144 0 w 176 320 176 352 0 w 176 352 432 352 0 w 432 448 384 448 0 w 432 176 384 176 0 w 384 448 384 400 0 w 384 176 384 400 0 w 384 400 112 400 0 w 512 64 656 64 0 w 656 64 656 208 0 w 512 160 608 160 0 w 608 160 608 224 0 w 608 224 656 224 0 w 512 240 656 240 0 w 512 336 608 336 0 w 608 336 608 256 0 w 608 256 656 256 0 w 512 432 656 432 0 w 656 43...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
169 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun