50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 50 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-09-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kuusteistnullkaheksa
Õppematerjali autor
11. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid. 12. Klaviatuur. SILVER 13-18 13. Paralleelarvutid (SISD, SIMD, MIMD, MISD). 14. Printerid ja värviline trükk. 15. Magnetmäluseadmed. 16. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad 17. Erineva pöördumis viisidega mälud :LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu. 18. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26. Adresseerimise viisid. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30
11. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid. 12. Klaviatuur. SILVER 13-18 13. Paralleelarvutid (SISD, SIMD, MIMD, MISD). 14. Printerid ja värviline trükk. 15. Magnetmäluseadmed. 16. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad 17. Erineva pöördumis viisidega mälud :LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu. 18. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26. Adresseerimise viisid. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30
erinevates lainepikkustes, mis kiirgavad infrapunavalgusest ultraviolettvalguseni, omades sealjuures väga kõrget eredusastet. OLED ehk orgaaniline valgusdiood. Orgaaniline valgusdiood ehk OLED on valgusdiood, milles kiirgavaks elektroluminestsentseks kihiks on orgaaniline ühend, mis kiirgab valgust elektri toimel. See orgaanilise pooljuhi kiht asub kahe elektroodi vahel. Üldjuhul on vähemalt üks elektrood läbipaistev. OLED-e kasutatakse enamasti televiisorite ekraanides, arvutite monitorides, väikestes portatiivsetes seadmetes nagu näiteks mobiiltelefonid ja pihuarvutid. Samuti kasutatakse neid valgusallikatena, ent oma varajase arengufaasi tõttu kiirgavad nad tavaliselt vähem valgust pindühiku kohta kui mitteorgaanilised LED valgustid. OLED ekraanil puudub taustvalgustus ning seetõttu suudab kuvada palju sügavamaid musti värve ning võib olla ka palju õhem ja kergem kui hetkel turul olevad LCD ekraanid. Sarnaselt võivad OLED
Siinipuhver kolme olekuga Enable (out 0 või 1), NOT Enable (out ?) siinitsükkel üks andmeedastustsükkel, mille käigus liigub 1 kvant infot bridge erinevate protokollidega siinide sidestamine Siinid on andevahetuskanalid mikroarvuti CPU, mälu ning I/O seadmete vahel. Eristatakse ühe vs mitme siiniga arvuteid. Ühe siiniga arvuti puhul on sildadega ühe põhisiini külge poogitud CPU, I/O & memory. Mitme siiniga arvutite korral võib eristada Local Bus'i (CPU<-->mälu, cache), mis bridge'itud System Bus'i külge (CPU<-->main mem), mis bridge'itud I/O bus e Expansion Bus'i külge (CPU<-->I/O) Siin kujutab endast mitut paralleelselt jooksvat juhti, mille kaudu vooluimpulsid liiguvad saatjast vastuvõtjasse. Sünkroonne vs asünkroonne siin, tagasisidega vs tagasisideta. Grupi andmeedastusega & konevier-andmeedastusega. 30. Erinevad siinid ning nende osa andmevahetuses: andmesiin data liigutamiseks
Siinipuhver kolme olekuga Enable (out 0 või 1), NOT Enable (out ?) siinitsükkel üks andmeedastustsükkel, mille käigus liigub 1 kvant infot bridge erinevate protokollidega siinide sidestamine Siinid on andevahetuskanalid mikroarvuti CPU, mälu ning I/O seadmete vahel. Eristatakse ühe vs mitme siiniga arvuteid. Ühe siiniga arvuti puhul on sildadega ühe põhisiini külge poogitud CPU, I/O & memory. Mitme siiniga arvutite korral võib eristada Local Bus'i (CPU<-->mälu, cache), mis bridge'itud System Bus'i külge (CPU<-->main mem), mis bridge'itud I/O bus e Expansion Bus'i külge (CPU<-->I/O) Siin kujutab endast mitut paralleelselt jooksvat juhti, mille kaudu vooluimpulsid liiguvad saatjast vastuvõtjasse. Sünkroonne vs asünkroonne siin, tagasisidega vs tagasisideta. Grupi andmeedastusega & konevier-andmeedastusega. 30. Erinevad siinid ning nende osa andmevahetuses: andmesiin data liigutamiseks
Trigerid Triger on mäluelement mis säilitab 1bit informatsiooni. Qt = S + -R * Qt-1Trigeril on 2 stabiilset olekut 1 ja 0. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront. Ühe- vs kahetaktiline triger (MS-triger) master ja slave pool ... kahetaktilisse on kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimisel nulli haaramist elimineerida... slave lülitub esimesel taktil, master järgneval SR Set-Reset Triger ... seadesisendiga triger T-triger Toggle triger .. sisendisse impulsi andmisel muudab oleku vastupidiseks D delay triger .
Arvutid I eksamiküsmused ja vastused Eksamikonspekt 2011 IABB22 1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogum
Regenereerimishetke kindlaksmääramine, kõigi rea-aadresside etteandmine, lugemise ja kirjutamise blokeerimine jms operatsioonid teevad dünaamiliste pooljuhtmälude kasutamise võrreldes staatiliste mäludega keeruliseks, sest nad nõuavad lisaelemente. Dünaamiliste muutmälude eeliseks on väike hind ja võimsustarve. Neid saab valmistada väga suure integratsiooniastmega, mis võimaldab toota suure mälumahuga kiipe. Seepärast ehitatakse arvutite ja mikroprotsessorsüsteemide suuremad mäluseadmed tavaliselt dünaamilistest mälukiipidest. Kõigi muutmälude üheks oluliseks puuduseks on salvestise hävinemine toitepinge väljalülitumisel. Selle puuduse vältimiseks kasutatakse avariitoidet (katkematu toite allikaid) ning muid mäluseadmeid, kus informatsioon säilib teatud aja ka ilma toitepingeta. 13.Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel. 14.Spetsiaalse riistvara realiseerimine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid