vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks. · Sisepõlemismootoreid on kahte liiki: Neljataktilised ja kahetaktilised. · Kahe- ja neljataktilised mootorid jagunevad omakorda bensiini (gaasi) ja diiselmootoriteks. · Sisepõlemismootoreid liigitatakse veel õhkjahutusega ja vedelikjahutusega mootoriteks. · Sisepõlemismootorid erinevad ka silindrite arvu ning silindrite asetuse poolest. Loomine · Kahetaktiline sisepõlemismootor loodi Karl Benzi poolt aastal 1879. · Neid hakkati tootma aastal 1883. · Karl Friedrich Benz sündis 25. novemberil 1844 Mühlburgis Karlsruhe lähedal Badeni Suurvürstiriigis ning suri 4. aprill 1929 Ladenburgis, Saksamaal. Ta oli saksa leidur, bensiinimootoriga auto leiutaja, auto Mercedes- Benz looja. Tema perekonnanimest on tulnud sõna "bensiin". · 1885. aastal lõi ta esimese auto, mis oli kolmerattaline. Kahetaktiline sisepõlemismootor
Kahetaktiline diiselmootor Kahetaktilised-diiselmootorid, need on mootorid, kus töötsükkel toimub kahe takti vältel. Kahetaktiline diiselmootor vajab kindlasti turbiini, et täita silindreid vajaliku hulga õhuga. Niisuguseid mootoreid kasutatakse üldjuhul suurtel masinatel nagu laevad, vedurid jne. Kolvi liikumisel silindris toimub pidevalt gaaside ruumala ja temperatuuri muutumine. Muutub ju kolvi peal oleva ruumi suurus pidevalt väiksemaks kui kolb liigub ülemise surnud seisu poole ja vastupidi. Teame ka, et diiselmootoris kokkusurutud õhk peab kuumenema
3. Takt: Põlemisel tekkinud gaasid tekitavad suure rõhu silindris ning suruvad kolvi alla. Seda nimetatakse töötaktiks. Kolvi liikumine antakse edasi kepsule, siis väntvõllile ning sealt edasi, kuni ratasteni välja. Teise ja kolmanda takti ajal on klapid suletud. 4. Takt: Kolb liigub üles ning avanenud väljalaskeklapi kaudu eraldatakse põlemisproduktid keskkonda. Seejärel väljalaskeklapp sulgub ning töötsükkel kordub. 2.2 Kahetaktiline mootor. Kahetaktilisel mootoril on omad eelised, mis teevad selle töötamise lihtsamaks. Kahetaktilisel mootoril puuduvad klapid, mis lihtsustavad selle ehitust ja vähendab kaalu. Mootoris põleb süüteküünal iga pöörde järel korra, mis annab olulise jõu võimsuse. Kahetaktilisi mootoreid aga ei kasutata autode peal, sest neil esineb mõningaid puudusi. Kütus võetakse karburaatorisse sisse läbi väikese klapi, mis avaneb automaatselt peale igat mootori pööret
Meriliin Susi SISEPÕLEMIS MOOTORID Referaat Juhendaja: August Kalamees Kehra 2008 1 SISUKORD: 1. Sisepõlemismootorid.....................................................................lk3 1.1 Neljataktiline sisepõlemismootor.......................................................lk3 1.2 Neljataktilise sisepõlemismootori töötaktid...........................................lk4 1.3 Kahetaktiline sisepõlemismootor.......................................................lk4-5 1.4 Diiselmootor...............................................................................lk 5 2. Mootorite areng.............................................................................lk6 3.Pildid..........................................................................................lk7 4.Kasutatud allikmaterjalid..................................................................lk8
(PS! Qt on otseväljundi seis enne vasakul toodud S ja R kombinatsiooni realiseerumist. Qt+1 on seis pärast S ja R seisu realiseerumist) Asünkroonseks nimetatakse trigerit, mille sisenditele mingi seisundite kombinatsiooni andmist ei sünkroniseerita täiendava signaaliga. Kui sünkroniseeritakse nimetatakse trigerit sünkroonseks trigeriks. 2. Kui RS-trigerile lisada sünkroniseerimislüli saame sünkroonse RS- trigeri 3. Sünkroonne kahetaktiline RS-triger (TT) Kasutatakse vähe. Võimaldab luua side sisendsignaalide ja väljundite olekute vahel 4. Sünkroonne kahetaktiline JK-trigger Sünkroonsele kahetaktilise RS trigeri sisendeid juhitakse läbi JA lülide, mille ühed sisendid on ühendatud väljunditega. Seda nimetatakse JH trigeriks (J-jump, K-key) Omadused - universaalne, lihtsate ühendustega võimalik muuta seade-, loenduse- või andmesisenditega trigeriks; 1 sisendil J viib väljund alati
· Indlemisperiood-aeg mil emasloom indleb J · Jõudluskontroll-kontrollitakse looma piima ning looma ennast(piima valjalüps) · Jõusööt- suure toitainetesisaldusega, vähese vee ja kiudainega sööt · Jahuti- seade vedelike v. gaaside jahutamiseks, jahutusseade · Jahu-jahvatatud teravili K · Kaheväljasüsteem- maaviljelussüsteem, mille puhul üks osa põldu oli vilja, teine osa kesa all. · Kahetaktiline mootor- kaks kolvikäiku kestva töötsükliga · Kõrreline- sugukond üheidulehelisi taimi, millel on kõrs · Kultivaator-maaharimistööriist · Karboraator- sisepõlemismootori osa, kus moodustub küttesegu vedelkütusest ja õhust. L · Lüpsmine-piima väljutamine looma udarast · Lehm-emane veis · Laut-koht kus peetakse loomi · Lehmik-noor emane veis · Looduslik karjamaa- harva v. lühiajaliselt üleujutuv lammirohumaa M
lihtsalt mootorist välja. Peale kahe- ja neljataktilistele on veel mootorid jaotatud diisel ja bensiini mootoriteks. Need erinevused olenevad masinast, milline masin on kõige efektiivsem mõne kütusega töötamisel ning mitte mingil juhul ei tohi panna bensiinimootorisse diislit, ega diislimootorisse bensiini. Neljataktiline sisepõlemismootor Sisselaskeklapp Väljalaskeklapp Kolb Kahetaktiline sisepõlemisemootor Süüteküünal Kolb
klass Juhendaja: Rein Reiner Tallinn, 2008 Esimeseks sügise saabumise märgiks on langevad lehed, mida aegade algusest peale on riisutud käsitsi. Erinevad firmad pakuvad selle tarbeks aga ka elektrilisi aiamasinaid. Tüütu leheriisumise saab olulisemalt meeldivamaks muuta tänapäevast tehnikat appi võttes. Kuigi see referaat räägib elektritööriistadest, võiks esimeseks alternatiiviks olla ikkagi bensiinimootoriga õhuluud. Selle kahetaktiline bensiinimootor käitab turbiini, tekitades nõnda tugeva õhujoa maapinnal lebavate lehtede lihtsaks hunnikusse kokkukoondamiseks. Veidi kallimal õhuluua mudelil on komplektis ka kogumisvarustus, millega annab peale lehtede ka muud maas vedelevat sodi, nagu oksaraod ja paberid, kokku tõmmata. Ka elektrilise lehepuhuriga saab vaevata sügislehed nurka hunnikusse puhuda, siis sisse imeda, mille käigus purustab hakketurbiin sisseimetavad lehed, vähendades nii lehekuhilat kuni 90%
MOOTORI TÖÖTAMISEL SOORITAB KOLB SILINDRIS SIRGJOONELISELT EDASI- TAGASI LIIKUMIST. · KEPS - KUJUTAB ENDAST KANGI MIS SEOB KOLVI EDASI TAGASI LIIKUMISE VÄNTVÕLLI PÖÖRLEVAKS LIIKUMISEKS JA VASTUPIDI, OLENEVALT SELLEST, MIS SUGUNE NEIST ON LIIKUMISE ALLIKAS. · VÄNTVÕLL - KOOSNEB POOLITATUD VÕLLIST, MIS ON ÜHEKS TERVIKUKS LIIDETUD NEID ÜHENDAVA VÄNDA KAUDU. SEGUMOODUSTUS · OTTOMOOTOR · DIISELMOOTOR TÖÖVIIS · NELJATAKTILINE · KAHETAKTILINE SILINDRITE PAIGUTUS · RIDA · VASTAK ·V · VR ·W KOLVI LIIKUMISVIIS · KOLBMOOTOR · ROOTORMOOTOR JAHUTUSSÜSTEEMI JÄRGI · VEDELIKJAHUTUS · ÕHKJAHUTUS EHITUS · MOOTORI KORPUS KLAPIKAMBRI KAAS, PLOKIKAAS, SILINDRIPLOKK, KARTER, · VÄNTMEHHANISM KOLVID, KEPSUD, VÄNTVÕLL · GAASIJAOTUSMEHHANISM KLAPID, KLAPIVEDRUD, NOOKURID, HÜDROTÕUKURID, NUKKVÕLL, JAOTUSAJAM (KETT, RIHM, HAMMASRATTAD) · SEGU MOODUSTUS PRITSESEADE, SISSEVÕTUTORU
BMW Motorrad. Bmw mootorrataste ajalugu saab alguse 90 aastat tagasi ning on tänaseks päevaks kujunenud üheks tuntumatest mootorrataste tootjatest. Lugu saab alguse 1921 aastast, mil insener Max Friz'i juhtimisel töödati välja mootor M2B15. M2B15 oli kahetaktiline boksermootor, töömahuga 486cc. Mootor arendas 8,5 hobujõudu, millega saadi lõppkiiruseks 95100km/h. Mootorratta mudelinimetuseks sai R32. BMW R32 pani aluse BMW mootorrattatootmisele. 1937. aastal püstitas Ernst Henne 500cc töömahu ja ülelaadimisega R32ga maailmarekordi, saavutades kiiruse 279,83 km/h, rekord püsis 14 aastat. II. Maailmasõja ajal vajas Wehrmacht nii palju liikurvahendeid, kui võimalik.
0 Pulse width Tagafront Negative edge, Falling edge 1 0 Periood T Periood T Period T Period T Taktsignaaali sagedus = 1/T Clock frequency 15/12/13 T. Evartson 4 Kahetaktiline triger (MS.triger) & S & S & Q A C & Q & R & R C T
rajajaid. Ta võttis esimesena kasutusele aatommassid ja molekulmassid. Tema järgi on nimetatud daltonism ehk värvipimedus ja Daltoni mudel. · John Joseph Thomson - oli inglise füüsik. Katsetega jõudis järeldusele, et looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Avastas 1897. aastal katoodkiiri uurides elektroni. Töötas välja Thomsoni aatomimudeli. · Karl Benz - oli saksa leiutaja. Lõi esimese bensiinimootoriga auto. Automark Mercedes-Benz looja. Kahetaktiline sisepõlemismootor loodi Karl Benzi poolt aastal 1879 .a. · Lord Kelvin e. William Thomson - oli iiri-soti füüsik, matemaatik ja insener. Võttis 1851. aastal kasutusele absoluutse temperatuuriskaalaga ehk Kelvini skaalaga termomeetri. Tema järgi on oma nime saanud temperatuuri mõõtühik kelvin. · Louis Pasteur - oli prantsuse keemik ja üks mikrobioloogia rajajaist. Avastas Siberi katku vaktsiini ning lõi maailma esimese vaktsiini marutõve vastu.
..2943 Pa. Valin Pj = 1000 Pa rõhutõuse aste k kompressoris arvutakse välja valemiga: P k = k Po 2,010 * 10 5 k = = 2,45 0,821 * 10 5 õhurõhk silindris täiteprotsessi lõppul Pa kahetaktiline ülelaadimisega mootoril arvutakse valemiga: Pa = 0,96Ps ...1,12Ps (Pa) Pa = 1,00Ps = 1,00 * 0,20 * 10 6 = 2,0 * 10 5 (Pa) õhutemperatuur kompressori väljumisel Tk arvutakse välja valemiga: (n -1)/n Tk = To * k k k (K) Tk = 293 * 2,45 (1,6-1)/1,6 = 410 (K) To õhutemperatuur kompressori sissenemisel (Kelvin kraadides)
3) Korvpallis sooritatakse mängu ajal erinevaid hüppeid: paigalt ja liikumiselt, ühe ja kahe jala tõukega, hüpped üles, edasi ja kõrvale, üksikuid hüppeid ja kordushüppeid. Hüppeid sooritatakse eraldi ja seeläbi koos teiste mänguvõtetega nagu hüppevise, korvi alt vise, lauavõitluses jne. 4)Peatumisviise liikumiselt on korvpallis kaks: · Ühetaktiline peatumine ehk peatumine hüppega · Kahetaktiline peatumine ehk sammpeatus 5) Pallikäsitsustehnika all mäeldakse järgmisi ründemängu võtteid: - söötmine-püüdmine - põrgatamine - viskamine Pallikäsitsustehnika all mõistetakse ka lauavõitlust ja läbimurdeid 6) Palli käsitsemisel hoitakse palli harali ja pingevabade sõrmede vahel sõrmeotstega, peo- pesad palli ei puuduta. Sõrmed asetsevad pallil ühtlaselt ja sümmeetriliselt, pöidlad moodustavad nimetissõrmedega umbes 90 kraadise nurga. Käte liigutus pallikäsitsemisel on
Palli peab käest andma enne, kui üks või mõlemad jalad uuesti maad puudatavad. o ei tohi tõsta tugijalga ja alustada põrgatamist, enne kui pall on käest antud. Et liikuda palliga määruste päraselt, on mängija peatumiseks kaks võimalust. Need on hüppega peatus ja sammuga peatus. Hüppepeatus. Et teha hüppepeatus, haarab mängija palli õhust ja peatub, maandudes üheaegselt mõlemale jalale. Sammpeatus ehk kahetaktiline peatus. Et teha sammpeatus, kasutab mängija peatumiseks tervet sammu. Kui ta püüab palli nii, et mõlemad jalad on õhus, maandub ta ühele jalale ja astub siis edasi teisele. MÄÄRUSED Põrgatamine · Algab siis, kui palli oma valdusse saanud mängija viskab, lööb või veeretab seda põrandal. · Põrgatamine on lõppenud hetkest, kui mängija puudutab palli korraga mõlema käega või võtab palli ühte vöi mõlemasse kätte.
saabumishetkest. 31.Takteeritav triger. Triger, millel on C(lock) sisend. Clock juhib trigeri tööd ajaliselt. 32.Taktimpulsi frondiga lülitatav triger. Triger, mille väärtus muutub ainult sisendsignaali muutumisel 1-st 0-ks (tagafrondiga sünkroniseeritav) või 0-st 1-ks (Esifrondiga sünkroniseeritav). 33.RS-triger. Reset-Set ühetaktiline triger. Asünk. 2 sisendit (R ja S) ja 2 väljundit (Q ja -Q). Sünk on lisaks C(lock). Keelatud kombinatsioon on R=1 ja S=1 34.JK-triger. Kahetaktiline. Sama, mis RS-triger, aint selle vahega et ei ole keelatud kombinatsiooni. J=1 ja K=1 kombinatsiooni puhul muudab ta oma väljundoleku vastupidiseks. 35.D ja T trigerid. D-triger ehk nihketriger. D(elay) on ühetaktiline. T-triger ehk loendustriger. Kahetaktiline. Lülitub ümber iga kord, kui sisendisse saabub järjekordne impulss. 36.MS-printsiip trigerite ehitamisel. Ühetaktilise mäluga triger. Kaks kokkuühendatud trigerit, millest teine (Slave)
o 20. September 1924 Tallinn-Nõmme elektriraudtee Tramm 1918 seiskus hoburaudtee 1921 13. mail mootortramm Vene turg Kadriorg 1934 november elektritramm Pärnu maanteel EESTI RAUDTEEDE HIILGEAEG MOOTORSÕIDUKITE SAAMISLUGU Sisepõlemismootor soojusmasin, milles kütus põleb mootori sees. (kasutegur 60% ja rohkem) Välispõlemismootor kütus põletatakse väljaspool mootorit. (kasutegur 10%) KÜTUSE JÄRGI Gaasimootor Bensiinimootor Diiselmootor TAKTIDE JÄRGI Kahetaktiline Neljataktiline SILINDRITE PAIGUTUSE JÄRGI Ridamootor V-mootor (V8,V12) Boksermootor Tähtmootor (rootormootor) EHITUSE JÄRGI Kolbmootor Vankelmootor Turbomootor Reaktiivmootor BENSIINIMOOTOR Põhiosad: silinder, kolb, keps, väntvõll, klapid, küünal. Taktid: 1. SISSELASKETAKT 2. SURVETAKT 3. TÖÖTAKT 4. VÄLJALASKETAKT DIISELMOOTOR Diiselmootor raskem ja massiivsem. Küünlad puuduvad. Põlemiselt tekib rohkem tahma ja jääkaineid.
humanitaarkultuur - inimestega seotud massikultuur - kik mis inimesed omavahel toimetavad, televisioon jne. krgkultuur - kindel ja tnapevasel hetkel ainulooming. (Arvo Prt) ei ole kikide jaoks tehnika kujunemine - tehniline lahendus, teaduslikud avastused, disan ja vajadused Teaduste ssteem: loodusteaduste ssteem: tehnikateadused meditsiin (rahendusteadused) astronoomia bioloogia (uurivad teadused) geograafia fsika keemia geoloogia filosoofia matemaatika Tehnika harud: *mehaanika *elektroonika *tuumatehnoloogia *keemia *biotehnoloogia *kberneetika (arvuti alusteadus) Tehnika perioodid: *kiviaeg *rauaaeg *rniaeg Transport ja logistikassteemid Transpordi olemus ja vajadused selle jrele: Transport - kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu transpordi liigid: *maismaatransport *veetranspo...
Palli peab käest andma enne, kui üks või mõlemad jalad uuesti maad puudatavad. o ei tohi tõsta tugijalga ja alustada põrgatamist, enne kui pall on käest antud. Et liikuda palliga määruste päraselt, on mängija peatumiseks kaks võimalust. Need on hüppega peatus ja sammuga peatus. Hüppepeatus. Et teha hüppepeatus, haarab mängija palli õhust ja peatub, maandudes üheaegselt mõlemale jalale. Sammpeatus ehk kahetaktiline peatus. Et teha sammpeatus, kasutab mängija peatumiseks tervet sammu. Kui ta püüab palli nii, et mõlemad jalad on õhus, maandub ta ühele jalale ja astub siis edasi teisele. Ajareeglid ja vead 24 sekundi reegel. Rünnaku aeg on 24 sekundit. 8 sekundi reegel. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. Pärast ründetsooni jõudmist ei tohi mängija enam palli kaitsetsooni toimetada. See reegel
(Flip-Flops) kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtus-test. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. Esitades trigerit tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua aja parameeter. Triger on kahe stabiilse olekuga element. Tavaliselt trigeril on kaks väljunidit: Joonis: SR-TRIGER (set-resest) ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00–>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- Asünkroonse trigeri puhul muutub väljundi väärtus sisendite väärtuste muutuste järgi. Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR : Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1, sest otseväljund ja inversiooniväljund ei saa olla võrdsed. MS-TRIGER (Master Slave)
5. Nikolaus August Otto (14 juuni 1832, Holzhausen der Haide, Nassau - 26 jaanuar 1891, Köln) oli saksa leiutaja esimese sisepõlemis-mootoriga tõhusalt põletada kütust otse kolvi kambrisse. Kuigi peale muude sisepõlemismootorite oli leiutatud (nt Etienne Lenoir) need ei põhinenud neli erinevat lööki. Otto ehitas esimese neljataktilise sisepõlemismootori, ja see mudel (mida sageli nimetatakse "Otto tsükkel") moodustab aluse Karl Benz 's arengu kahetaktiline mootor 1879. 1884 Otto leiutas esimese praktilise madalpinge magnet süttimist. 8 Nikolaus August Otto 9 5. Sõiduautode põhiosad 1. Mootor - Engine 2. Pidurid Brakes 3. Kere - Body 10 4. Veermik chassi 5. Käigukast Gearbox 11 6. Rool Steering wheel 12 7. Vedrustus Suspension
changed. 4. The combustion gases turn the turbine and the compressor rounds as they escape from the combustion chamber 5. They then leave the engine throught the nozzle Different engine types; - Auru motor stream-engine - Diesel engine diiselmootor - Eesmootor front engine - Kahe ülanukkvõlliga motor : double ohc engine - Kaheksasilindriline v motor v eight engine - Kahetaktiline motor two-stroke engine - Karburaatormootor carburator engine - Külgklappidega motor (keskmootor) engine mid engine [side valve] - Kuuesilindriline lamamootor flat six engine - Lühikese käiguga motor short stroke engine oversquare engine - Ottomootor otto engine ( petrol burning) engine - Pikakäiguline motor : long stroke engine overtroked - Resmootor inline engine - Rip ja külgklappidega motor over exhaust engine
mootorsõidukeid. 1928. aastaks, vaid seitse aastat pärast oma sündi, oli DKWst saanud maailma suurim mootorrattafirma. Ometi põles ka Rasmusseni hinges salatuli. Ta tahtis, maksku mis maksab, ehitada autosid. Ning see salatuli sai kütust juurde. 1928 tuli DKW mootrrattatehase konveierilt turule P15 - esimene neljarattaline selle firmasildi all, varustatud tavapärase esimootori ja tagakardaaniga. Eriline oli ainult kahetaktiline jõuallikas. Spandau tehases valminud puitkere kaeti hiljem kunstnahaga. Vahest seetõttu jäid müüginumbrid suhteliselt mõõdukaks: ajavahemikus 1928-1930 müüdi esikmudelit napilt 500 eksemplari. Seljatagust toetamas iga päevaga aina jõulisemaks muutuv mootorrattamüük, võttis Rasmussen 1928. aastal üle majanduslikult kuivale jäänud Audi tehased ning insenerid Oskar Arlt ja Walter Haustein said ülesande tuua ilmale kahesilindriline, konkurentsivõimeline väikeauto
sünkroonseks, vastupidisel juhul aga asünkroonseks. Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigerid ühe- või kahetaktiliseks. Triger on elementaarne salvestuselement, millel on 2 olekut. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad 2-ks: 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. SR (set-reset) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, S=R=1 on keelatud. Töötab: SR; Q(t), 00– >Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . R S Qt 0 0 Qt-1 ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sünkroonne NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1.
Palli peab käest andma enne, kui üks või mõlemad jalad uuesti maad puudatavad. o ei tohi tõsta tugijalga ja alustada põrgatamist, enne kui pall on käest antud. Et liikuda palliga määruste päraselt, on mängija peatumiseks kaks võimalust. Need on hüppega peatus ja sammuga peatus. Hüppepeatus. Et teha hüppepeatus, haarab mängija palli õhust ja peatub, maandudes üheaegselt mõlemale jalale. Sammpeatus ehk kahetaktiline peatus. Et teha sammpeatus, kasutab mängija peatumiseks tervet sammu. Kui ta püüab palli nii, et mõlemad jalad on õhus, maandub ta ühele jalale ja astub siis edasi teisele. Ajareeglid ja vead 24 sekundi reegel. Rünnaku aeg on 24 sekundit. 8 sekundi reegel. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. Pärast ründetsooni jõudmist ei tohi mängija enam palli kaitsetsooni toimetada. See reegel kehtib kehtib igas olukorras, nii audist sisseviskel kui ka
............................................................................. 26 6.3 Trigerite liigid............................................................................................................... 26 6.4 Asünkroonne RS - triger.............................................................................................. 27 6.5 Sünkroonne RS-triger.................................................................................................. 28 6.6 Sünkroonne kahetaktiline RS-triger............................................................................. 29 6.7 D-triger......................................................................................................................... 30 6.8 JK-triger....................................................................................................................... 30 6.9 T-triger.................................................................................................................
Kui C-sisend pole aktiivne, siis triger säilitab vana oleku olenemate muude sisendite väärtustest. 2) MS-triger (Master Slave) Master ja slave pool. Aitab lahendada probleeme tagasidega tekkivaid probleeme, nt sünkrosisend on aktiivne ja triger avatud, siis võib ümberlülitumist toimuda mitu korda, sest väljundi uus väärtus jõuab tagasiside kaudu sisendisse ja põhjustab uue ümberlülitumise. Kahetaktiline MS-triger aitab tagada trigeri ühekordse ümberlülituse. Kahetaktiline triger koosneb kahest identsest trigerist Master ja Slave, mida juhitakse erinevate sünkrosignaalidega läbi EI- elemendi. Korraga saab avatud olla ainult üks pool trigerist. Kahetaktilisel trigeril on C = 1 puhul avatud ainult Master pool ja C = 0 puhul lülitub Slave peale. See väldib Master trigeris muutust ehk ei toimu mitmekordset ümberlülitumist.
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
· SR- seadesisendiga triger *a-sünkroonne | * sünkroonne - Keelatud on anda mõlemasse | sisendisse signaal 1. Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroseerimis sisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimis- signaal. Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne. 4. LOENDURID. Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks.
Andmesisenditega ehk D-trigerid Universaalsisenditega ehk JK-trigerid SÜNKROONNE TRIGER (flip-flop) oleku reguleerimine sisendite baasil toimub vaid taktiimpulsi mõjul. ASÜNKROONNE TRIGER (latch) info salvestatakse vahetult sisenditesse antud signaalide põhjal. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest liigitatakse ühe- või kahe-taktilisteks. Ühetaktiline: puuduseks, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada. Kahetaktiline: master-slave, kokku ühendatud kaks trigerit, et sünkroonimisel nulli haaramist elimineerida, siseviivitusega, slave lülitub esimesel taktil, maste järgneval. Trigereid kasutatakse skeemides, kus on vaja saada tagasisidet, nt mälu vaatamine. (Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlatel sünkroimpulssidega määratud ajahetkedel. Lisaks infosisenditele S ja R on ka sünkroniseerimissisend C (clock).
· ei tohi tõsta tugijalga ja alustada põrgatamist, enne kui pall on käest antud. 3 Et liikuda palliga määruste päraselt, on mängija peatumiseks kaks võimalust. Need on hüppega peatus ja sammuga peatus. Hüppepeatus - et teha hüppepeatus, haarab mängija palli õhust ja peatub, maandudes üheaegselt mõlemale jalale. Sammpeatus ehk kahetaktiline peatus - et teha sammpeatus, kasutab mängija peatumiseks tervet sammu. Kui ta püüab palli nii, et mõlemad jalad on õhus, maandub ta ühele jalale ja astub siis edasi teisele. Ajareeglid ja vead 24 sekundi reegel - rünnaku aeg on 24 sekundit. 8 sekundi reegel - kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. Pärast ründetsooni jõudmist ei tohi mängija enam palli kaitsetsooni toimetada. See reegel
vastupidisel juhul aga asünkroonseks. Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigerid ühe- või kahetaktiliseks. Triger on elementaarne salvestuselement, millel on 2 olekut. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad 2-ks: 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00 >Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . R S Qt 0 0 Qt-1 ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sünkroonne NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1. Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail
(Flip-Flops)kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtusest. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. + 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . t R S Q t-1 0 0 Q ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sünkroonne NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1.
ilma spetsiaalse sünkrosisendita. Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR-triger: Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. Kui C sisend ei ole aktiivne, säilitab vana oleku, on avatud kuni C sisendil on kõrge nivoo. JK-triger(Jump Key) Käitumiselt sarnane SR-trigeriga, mõlema aktiivse nivoo puhul eelmise oleku inv. MS-triger(Master Slave) Kahetaktiline triger koosneb kahest identsest trigerist, mida juhitakse erinevate sünkrosignaalidega läbi EI-elemendi. Korraga saab avatud olla vaid üks pool trigerist, lahendab mitmekordsete ümberlülitumiste probleemi. D-triger(Delay) Potentsiaaliga : saab realiseerida potentsiaaliga SR-trigeri baasil. S- ja R- ühendatakse kokku EI-elemendi kaudu. ,,Väljund võtab sisendis oleva väärtuse, kui sünkrosisend lubab."
antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront. Ühe- vs kahetaktiline triger (MS-triger) master ja slave pool ... kahetaktilisse on kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimisel nulli haaramist elimineerida... slave lülitub esimesel taktil, master järgneval SR Set-Reset Triger ... seadesisendiga triger T-triger Toggle triger .. sisendisse impulsi andmisel muudab oleku vastupidiseks D delay triger ... säilitab niikaua eelmise väärtuse, kuni sisendisse antakse uus väärtus JK triger universaalsisenditega triger ..
antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront. Ühe- vs kahetaktiline triger (MS-triger) master ja slave pool ... kahetaktilisse on kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimisel nulli haaramist elimineerida... slave lülitub esimesel taktil, master järgneval SR Set-Reset Triger ... seadesisendiga triger T-triger Toggle triger .. sisendisse impulsi andmisel muudab oleku vastupidiseks D delay triger ... säilitab niikaua eelmise väärtuse, kuni sisendisse antakse uus väärtus JK triger universaalsisenditega triger ..
ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront. Ühe- vs kahetaktiline triger (MS-triger) master ja slave pool ... kahetaktilisse on kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimisel nulli haaramist elimineerida... slave lülitub esimesel taktil, master järgneval SR Set-Reset Triger ... seadesisendiga triger T-triger Toggle triger .. sisendisse impulsi andmisel muudab oleku vastupidiseks D delay triger ... säilitab niikaua eelmise väärtuse, kuni sisendisse antakse uus väärtus JK triger universaalsisenditega triger ..
Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigerid ühe- või kahetaktiliseks. Triger on elementaarne salvestuselement, millel on 2 olekut. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad 2-ks: 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . R S Qt 0 0 Qt-1 ei muutu 0 1 1 set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sünkroonne NB! Keelatud on anda mõlemasse | sisendisse signaal 1.
Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigerid ühe- või kahetaktiliseks. Triger on elementaarne salvestuselement, millel on 2 olekut. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad 2-ks: 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . R S Qt 0 0 Qt-1 ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sünkroonne NB! Keelatud on anda mõlemasse | sisendisse signaal 1. Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid
valmistasid Rootsi pommitus- ja hävituslennukeid. Peale sõda tehti igati loogiline otsus hakata valmistama lennukitehase ruumes autosid. Kogemus, mis oli saadud lennukite ehitusest andis Saabile ainulaadselt hea lähtepositsiooni. 1945 aastal otsustati autoehitusega eralduda lennukitootmise üksusest. Esimene prototüüp valmis 1946 ning seda näidati esmakordselt ajakirjandusele 10. juunil 1947. Autol oli käsitsi valmistatud kere, kahesilindriline kahetaktiline mootor, mille võimsuseks oli märgitud 18 hobujõudu. Saabi iseloomulikud jooned olid olemas juba algusest peale - esisilla vedu ning head aerodünaamilised kerejooned.Tulemuseks on ohutum auto eeskujulike sõidunäitajatega. Autod, mille vorm ja sõidu veetlus loovad kindla omapära erinevalt tesitest sama klassi autodest. Saab oli esimene autotootja, kes esitles turvavöid 1962. aasatal auto põhivarustuses. Algusest peale on Saab osutanud suurt tähelepanu nii
VÕI - EI 0 1 0 1 0 0 1 1 0 x1 x2 y 0 0 0 VÄLISTAV 0 1 1 VÕI 1 0 1 1 1 0 24. Trigerid. Asünkroonne ja sünkroonne RS-triger, skeemid NOR ja NAND-lülitustel, seisunditabelid, sisend- ja väljundsignaalide ajadiagramm kasutamine lukkregistrina: rööpse lukkregistri skeem ja signaalide ajadiagramm. JK-triger: skeem, seisunditabel. Kahetaktiline trige kahetaktilise D-trigeri signaalide ajadiagramm. JK-triger T-trigerina (loendustrigerina, selle juhttrigeri ja abitrigeri signaalide seisun Asünkroonne RS-trigeril on kaks sisendit, S ja R ning kaks väljundit Q ja Q. Kui Q- väljundis on 1-signaal, si Tüüp Olekutabel Tingmärgid Skeeminäited Aegdiagram S R Q0 Q1 0 0 1 1 0 0 0 0
pihustiavaused. Plokikaane paigalduse kord ja kinnituspoltide pingutusmomendid sõltuvad plokikaane valmistusmaterjalist. 13. Kahetaktilise mootori tööprintsiip ja selle eripära Võrdsete parameetrite korral on 2-taktiline mootor 60 ... 70 % võimsam 4-taktilisest mootorist; 2-taktilised mootorid töötavad ühtlasemalt;2-taktilised mootorid on ehituse ja kasutuse poolest lihtsamad; 2-taktilised mootorid on ebaökonoomsemad, Kahetaktiline mootor tähendab seda, et töötsükkel koosneb kahest taktist(kahe kolvikäigu) ehk väntvõlli ühe täispöörde jooksul. põlemisjääkide eemaldamine silindrist ja selle täitmine värske kütteseguga toimub peaaegu üheaegselt töötakti lõpul ja survetakti algul. Tänu sellele saab mootori töötsüklit teostada väntvõlli ühe täispöörde vältel. 14. Vänt-kepsmehhanismi sõlmede loetelu Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest
Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... ...
1. Trigerid Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt (seega sültub trigeri väljund ka selle eelmisest väljundist). Trigeril on tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T- trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ...
Nüüd tekib probleem sünkroniseerimisega. Kui sünkro sisend on aktiivne ja triger avatud, siis võib ta lülituda ümber mitu korda, sest väljundi uus väärtus jõuab tagasiside kaudu sisendisse ja põhjustab uue ümber- lülitumise. D-trigerid ehk ptentsiaaliga sünkroniseeritav triger See triger on avatud seni kuni juhivsisend C on 1 ja suletud siis kui see on 0. Seega ümberlülitumise aja määrav C sisendi pitentsiaal. D triger võib olla nii ühe kui ka kahetaktiline. Frondiga sünkroniseeritav D-triger(inglise keeles Edge trigered d flip-flop) Fondiga sünkroniseeritav triger, lülitub ümber, kui C sisendi väärtus muutub 0-st 1-ks ja või 1-st 0-i. Lülitumine toimub ainult frondi ajal, muidu triger säilitab oma oleku sõltumata sisenid väärtusest. MS-trigerid ehk kahe takitga trigerid Koosneb kahest osast Master(tõlkes siis pea või esimne) ja Slave(teine). Suhteliselt sarname sünkroonnse SR- iga
alati alalispinge. Joonisel 1.29, b, näidatud keskväljavõttega muundur koosneb ainult kahest transistorist, kuid vajalikud on kaks kondensaatorit (üks kondensaator kummalgi pool keskväljavõtet). Sellist lülitust kasutatakse mõnikord veidi väiksematel võimsustel kui täissildlülitust. Kahetaktiline alalispinge muunduspõhimõte võimaldab ehitada kõrgema kasuteguriga lülitusi. Kahefaasiline kahetaktiline muundur on näidatud joonisel 1.29, c. Lülitus koosneb keskväljavõttega trafost ja keskväljavõttega alaldist. Esimese perioodi vältel on üks lüliti suletud ja teine avatud. Sel juhul läbib vool ülemist dioodi ning laeb kondensaatorit. Teise perioodi kestel muudavad lülitid oma seisundit. Vool läbib alumist dioodi ning laeb kondensaatorit uuesti ja selliselt toidetakse koormust kummagi perioodi vältel. Pinget tõstvad pulsilaiusmuundurid. Eelpool vaadeldud pinget madaldavate
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks...
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
