Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"operandid" - 46 õppematerjali

operandid on avaldises ees.), postfks (ab+ , pööratud poola kuju, operandid järel) ja infiks (a+b) kujul.
thumbnail
13
docx

Assembler

Süntaks: CMP (võrdle) operand, operandi kirjeldus: Võrdleb esimest operandi teisega ja analoogselt lahutamistehtele seab vastavalt tulemusele lipuregistri bitid. Instruktsiooni kasutatakse koos tingimushüppega , mis vastavalt lippude seisule otsustab, kas teha hüppe või mitte. Näide: Süntaks: MOV sihtoperand, lähteoperand Kirjeldus: Kopeerib lähteoperandi sisu sihtoperandi. Lähteoperand võib olla muutuja, konstant või register. Sihtoperand võib olla kas muutuja või register. Operandid peavad olema võrdse suurusega. Näide: 9 10 Lausete näide Inteli protsessori assemblerkeeles Tavaliselt kirjutatakse reale üks käsk, mis koosneb mõnetähelisest mnemokoodist ja sellele järgnevatest käsu parameetritest, mis eraldatakse üksteisest komaga: Selle programmi selgitus: Muudab registri AX väärtuse 200-ks, seejärel liidab all olevas reas arvu seitsme. Tulemus

Informaatika → Operatsioonisüsteemide alused
13 allalaadimist
thumbnail
34
xls

VBA (sisse lahendatud algus)

a NB! VBA objektid Omadused: nimi, väärtus, väärtuse b tüüp, ... pind Tegevused: salvestamine, lugemine Programm saab salvestada ja lugeda Peamine vahend - omistuslause nimi = avaldis nimi - pesa (muutuja) nimi. Näitab kuhu salvestada = - omistamistehte tähis avaldis - väärtuse leidmise eeskiri - operandid, - tehtemärgid - sulud Operandid a=5 - konstandid b=4 - pesade (muutujate) nimed y=x - funktsioonid S=a*b - viited omadustele d = Sqr(a^2 + b^2) y = 3 * Sin(2*x) - Cos(x / 2) vs = Shapes("auto").Left + 20 Makrode käivitamine ja täitmine - VBE menüü või riistariba

Informaatika → Informaatika
109 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

LAUSEARVUTUS

1 0 0 0 1 0 0 Implikatsioonitehte operandide staatus: eeldus  järeldus 1 1 0 1 1 1 1 t Ekvivalentsitehte mõlemad operandid on samaaegselt teineteise eelduseks ja u u järelduseks : Unaarset tehet inversioon võib eelnevas tabelis esitada ükskõik kumba i t P Q P Q Q P loogikamuutujat (A või B) kasutades; eelnevas tabelis defineeritakse ta t kui siis ja samal ajal ka

Matemaatika → Matemaatika
21 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Ülevaade psühholoogiast

Ülevaade psühholoogiast Õpikud: "Psühholoogia alused" Bachmann, T ja Maruste, R Ilo kirjastus 2003,2008,2011 (veider ülesehitus) "Psühholoogia" Gleitmann, H., Gross., J.,&Reisenberg, D (2014) Tallinn: Hermes (liiga põhjalik) "Psühholoogia gümnaasiumile". Tartu Ülikooli kirjastus (mugavam) Psühholooga kui aine: sissejuhatuseks: Psyche(kreeka k.): hing,vaim Logos (kreeka k.)-õpetus Psühholoogia-teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psühhikat. Psühhika-organismi kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psühholoogia jaguneb:  Protsessid  Seisundid:üleüldine meeleolu, aktiivusus tase  Omadused:nt: vaimsed võimed, hoiakut Psühholoohia eesmärgid: 1.kirjeldada ----2mõista----3prognoosida Psühholoogia: Psühholoogia: teaduslik-eelteaduslik-filosoofiline (ring diagramm) Psühholooga harud teoreetrilise orientatsiooniga:  psühhofüüsika  psühhofüsioloogia (aju ainev...

Psühholoogia → Isiksusepsühholoogia
7 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ

Andmevooarvutile iseloomulikud tunnused: 1. Asünkroonsus (käsutöötlust alustatakse vaid juhul, kui käsus rakendatavad operandid on kasutusvalmis); 2. Funktsionaalsus (mis tahes kaht töötlusvalmit käsku võib töödelda suvalises järjekorras või rööpselt). 56. Üldpõhimõtted informatsiooni töötlemisel andmevooarvutis (töödeldavuse ja käivituse reeglid). A. Töödeldavuse reegel //enabling rule// Käsk on töödeldav, kui kõik temas vajatavad operandid on kasutuskõlblikud. B. Käivituse reegel //computational rule, firing rule// Käsutöötlust alustatakse (käivitatakse) ainult siis, kui ta on töödeldav. 57. Erinevused staatilise ja dünaamilise andmevooarvuti vahel. Staatilise andmevoolumudeli korral on igale andmevoograafi tipule eraldatud vaid üks luba. Seetõttu kehtib neis infotöötlusel käivituse piirang – infoteisendus käivitatakse graafi tipus vaid juhul, kui selle tipu mis tahes väljundkaarel ei ole

Informaatika → Arvuti arhitektuur
138 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Arvutid 2017 Kospekt

2) Operandide laadimine mälust ­ Mälu poole pöördumise aeg on tavaliselt pikem kui teised käsu täitmise etapid ja selle aeg pole prognoositav, kuna mälu kasutavad ka teised süsteemi komponendid. Näiteks kui lugemisel teise käsu operandi mälu võtab kolm takti, siis on see seni hõivatud ja ei ole võimalik laadida kolmanda käsu käsukoodi. See võib peatada konveieri töö. Sellepärast on otstarbekas realiseerida koneieriga protsessoris ainult käsku, kus operandid on registermälus ja tulemus kirjutatakse ka registermällu. RISC eelistabki käske, kus operandid on registrimälus ja sinna kirja ka tulemus, mis toob vajaduse suurema registrimälu järele. 3) Andmete sõltuvus ­ Konveieriga protsessoris tekitab probleeme teineteisele järgnevate käskude andmete sõltuvus. Näiteks registri tulemuse liitmisel kasutatakse vana väärtust, kui konveier ei arvesta andmete sõltuvust, mis muudab tulemuse valeks. Sõltuvus võib olla soetud

Informaatika → Arvutid
26 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Skeemitehnika I kordamisküsimused

alamprogrammidega. Lühikeste aritmeetikatehete alla kuuluvad liitmine, lahutamine, moodulite jagamine, pikkadeks aritmeetikateheteks on korrutamine ja jagamine. Spetsiaalsete aritmeetikatehete hulka kuulluvad normaliseerimine, aritmeetiline nihutamine, loogiline nihutamine. ALU operantidega tiometamine jaguneb jada- ja paralleelmeetodiks. Jada-ALU operandid esitatakse jadakoodides ja operatsioonid sooritatakse järjestikku nende jadamisi edaldi järkude ajal. Paralleelsed-ALU operandid esitatakse paralleelkoodidega ja operatsioonid soortatakse paralleelselt kõikide operantide osade ajal. ALU numbri esitamise meetodeid eristatakse täisarvu, ujukomaarvu ja kümnenedsüsteemi arvu jaoks. Sõltuvalt elementideks ja sõlmede kasutamisekst jagatakse ALUd plokolisteks ja multifunktsionaalseteks. Plokilises ALUs sooritatakse operatsioonid täisarvude ja ujukomaarvude vahel, kümnendsüsteemi numbrite ja tähtnumbriliste väljadega sooritatakse operatsioonid eriplokkides

Informaatika → Skeemitehnika
26 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Sissejuhatus, lausearvutus, loogikaseadused

Unaarsed tehted on rakendatavad ühele lausele. Unaarseks on eitus. Milline aritmeetiline tehe vastab igale loogikatehtele? Konjuktsioon korrutamine. Disjunktsioon liitmine. Ekvivalents võrdumine. Implikatsioonile ei ole aritmeetikas analoogi. Millist loogikatehet nimetatakse loogikaliseks korrutamiseks? Millist loogikaliseks liitmiseks? Loogiline korrutamine on konuktsioon, liitmine on dusjunktsioon. Milline omavaheline seos on ekvivalentsil ja implikatsioonil? Ekvivalentsitehete mõlemad operandid on samaaegselt teineteise eelduseks ja järelduseks ehk P<->Q puhul P->Q ja Q<-P Millised on elementaarsed loogikatehted. Miks neid nimetatakse elementaarseteks? Nendeks on inversioon, konjuktsioon ja disjunktsioon. Nad on elementaarsed, kuna ei ole avaldatavad mingite teiste lihtsamate loogikatehete kaudu, kuna nad ise ongi lihtsaimad. Mis on lausearuvutsvalem? Lausearvutus valemi definitsioon. Nii liht kui ka liitlausete formaalseid esitusi nimetatakse lausearvutusvalemiteks.+ Definitsioon:

Informaatika → Loogika
42 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Orgaanilise keemia areng XIX sajandil

operatsioone, näiteks nihe. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendi mõjul suureneb v väheneb ühe võrra. Loenduri moodul määrab, mitmeni loendatakse või kui on reversiivne loendur, siis määrab, millest alustatakse. XII. Käsuformaadid ­ 0,1,2,3 ja 1,5 aadressiga arvutid /231-235/ Kõikides käskudes on käsukood, mis määrab tegevuse ja millega võib kaasneda info, kust leida operandid ja kuhu salvestada tulemus. Aadressid näitavad operandide ja resultaadi asukohta põhimälus(pikk aadress) või registrimälus(lühike aadress) Nullaadressiga ­ käsukoodi juures pole aadresse. Selline arvuti põhineb pinumälul: operandid võetakse pinumälult ja sinna salvestatakse ka tulemus. Ühe aadressiga ­ käsukoodiga on kaasa antud vaid üks aadress, mis viitab mälupesale, kus võib olla üks operand või tulemus

Keemia → Orgaaniline keemia
5 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Arvutid konspekt

ALU on kombinatsioonskeem, mis teeb teatud hulka aritmeetika ja loogikafunktsioone. Need on baasoperatsioonid , mida tehakse protsessoris otse riistvaras. Näiteks liitmine ja lahutamine aritmeetika poolelt ja EI JA VÕI loogika poolelt. Eeldame, et meil on võrdselt aritmeetika ja loogikafunktsiooni. Tabelis määrab M kas tegemist on aritmeetika või loogikareziimiga ning konkreetse funktsiooni määravad valiku sisendite väärtused. ALUl on andmesisendid, mis on üldjuhul k-järgulised. Operandid a ja b ning resultaat Y on k-järgulised kahendarvud. Iga operatsiooni jaoks on ALUs oma loogikaskeem. ALU on kombinatsiooniskeem, ehk mälu puudub. Kui juhtsisendi ja valiku sisenditega on operatsioon valitud, siis loogikaskeemi väljund määrab kogu ALU väärtuse. Operatsiooni valikuks kasutatakse multipleksorit. Kõigi järkude realiseerimiseks on identsed loogikaskeemid ja järgulisuse suurendamiseks tuleb neid lihtsalt paralleelselt omavahel ühendada

Informaatika → Arvuti
39 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks

11. Koodimuundur: On loogikaskeem, mis teisendab sisendkoodi mingisse teise loogikasse. Näiteks positiivsest loogikast negatiivsesse loogikasse inversiooni läbi. Binary-Decimal. Igale sisendjärgule vastab loogikaskeem, mis toimetab teisenduse. 12. ALU: Aritmeetika-Loogikaseadme ülesandeks on mitmekohaliste kahendarvudega erinevate aritmeetiliste ja loogiliste tehete tegemine. Tehe, mida teha, määratakse juhtsisenditega, operandid andmesisenditega. Iga järgu jaoks arvutatakse väljundi väärtus iseseisvalt. Protsessor 13. Üldstruktuur: Protsessor teostab mitmesuguseid operatsioone mälus paiknevate käskude järgi. Protsessori koosseisu kuulub ALU, juhtautomaat-mikroprogrammautomaat, mitu registrit ning vahemälu. Käsuloenduri ülesandeks on järjestikuste käskude lugemine PC aadressi järgi. Käsuloendur saab järgneva käsu aadressi ???-st (juhtautomaadist arvatavasti ... või siis programmistilt)

Informaatika → Arvutid i
704 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Arvutid I avalikele eksamipiletitele antud vastused.

. arvutitehnikas kasutusel Asünkroonne ­ ülemineku viide sõltub kombinatsioonidest Loenduri moodul ­ erinevate väljundkombinatsioonide arv ... väljundi väärtus, mille korral alustab uuesti nullist. Suvalise mooduliga loendur = ntx Grey koodi loendur, milles iga järgnev kood on eelmise naaberkood. Igasse sisendisse tuleb anda eelmise järgu moodul kaks summa iseendaga. Reversiivne loendur loendab nii pos. kui neg. suunas. Adresseerimise viisid 1. otsene adresseerimine ­ operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel 2. vahetu adresseerimine ­ operandide aadressid sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermälus või põhimälus 3. kaudne adresseerimine ­ käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPU-de vahel 4. autoinkrementne adresseerimine ­ pinumälust lugemiseks (pop) .. aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt & tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi 5

Informaatika → Arvutid i
64 allalaadimist
thumbnail
20
odt

Arvutid I eksamiküsimuste vastused

11. Koodimuundur: On loogikaskeem, mis teisendab sisendkoodi mingisse teise loogikasse. Näiteks positiivsest loogikast negatiivsesse loogikasse inversiooni läbi. Binary-Decimal. Igale sisendjärgule vastab loogikaskeem, mis toimetab teisenduse. 12. ALU: Aritmeetika-Loogikaseadme ülesandeks on mitmekohaliste kahendarvudega erinevate aritmeetiliste ja loogiliste tehete tegemine. Tehe, mida teha, määratakse juhtsisenditega, operandid andmesisenditega. Iga järgu jaoks arvutatakse väljundi väärtus iseseisvalt. Protsessor 13. Üldstruktuur: Protsessor teostab mitmesuguseid operatsioone mälus paiknevate käskude järgi. Protsessori koosseisu kuulub ALU, juhtautomaat-mikroprogrammautomaat, mitu registrit ning vahemälu. Käsuloenduri ülesandeks on järjestikuste käskude lugemine PC aadressi järgi. Käsuloendur saab järgneva käsu aadressi ???-st (juhtautomaadist arvatavasti ... või siis programmistilt)

Informaatika → Informaatika
32 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Programmeerimise algkursus

.. o adresseerimine - bitt, bait, sõna, aadress, aadressruum, ... k - kilo (10^3), M - mega (10^6), G - giga (10^9), T - tera (10^12), P - peta (10^15), E - eksa (10^18), Z - zeta (10^21), Y - jota (10^24) o siinid - andmesiin, aadress-siin, juhtsiin, ... o välisseadmed - välismälu, sisend/väljundseadmed, kontrollerid, ... · Programmi täitmine arvutis: o masinkäsud - protsessori käsustik o operandid, aadresside moodustamine o andmete kujutamine madaltasemel: täisarvud, ujupunktarvud, sümbolid ja stringid (sõned), ... o käskude täitmistsükkel juhtseadmes: käsuregister, käsuloendaja (PC), aadressregister, olekuregister (flags), ... o katkestused John von Neumann (1903 - 1957) - mällu salvestatud programmi idee. Annab võimaluse programme genereerida (programm on andmete eriliik). Neumanni arhitektuuri kriitika.

Informaatika → Programeerimise...
146 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Psüühika: Mälu

tingimine (operant kujundatakse käitumist sarrustamise (tasustamise) conditioning)? (positiivne või negatiivne) või karistamise abil. Ehk siis töötada välja tasude -karistuste süsteem. Kinnitus või tasu antakse treenitavale vaid siis, kui ta sooritab oodatud reaktsiooni - Operandid ehk käitumised on tahtest juhitud reaktsioonid, mida kinnituse saamine tugevdab - Leiab aset vaid siis, kui kinnituse saamine sõltub reaktsioonist - Õppimine leiab aset ka vaid siis, kui tingitud ja tingimatu stiimuli vahel näib olevat põhjuslik seos; pelgalt stiimulite kokkulangemisest ajas ei piisa

Pedagoogika → Eripedagoogika
54 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Psühholoogia koolkonnad

kirjeldamisest (tunnistades samas selle olemasolu) ja hakkasid uuringutes kasutama mõõdetavaid suurusi ­ stiimuleid ja reaktsioone. Biheiviorism osutus võrreldes introspektsionismiga edukamaks programmiks, mis tõi kaasa edusamme ka inimpsühholoogias, eriti õppimise uurimises. Burrhus Frederic Skinner pagendas psühholoogiast peale teadvuse ka sisemised füsioloogilised protsessid. Sellist lähenemist nimetatakse radikaalseks biheiviorismiks. Skinner kasutab operantse tingimise mõistet. Operandid (näiteks nupulevajutused) on organismi käitumisühikud, mida ta enne tingimist juhuslikult spontaanselt sooritab. Operantse tingimise käigus sagenevad need operandid, millele järgneb kinnitus, ning satuvad reaktsioonile eelnevate eristavate stiimulite kontrolli alla. Aina suuremate lähenduste suureneva kinnitamisega saab kujundada keerukaid käitumismustreid. Skinneri järgi ongi keerukas inimkäitumine, näiteks kõne, niiviisi kujunenud. Kinnituse pikaajaline puudumine

Psühholoogia → Psühhiaatria
33 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Loogika eksamiks küsimused - vastused

? Disjunktiivsel normaalkujul. 32.Kui arutlusprotsessis tuleb väidete tõesusi ümber hinnata, siis … ? Mittemonotoonne loogika. 33.Kui kategoorilise süllogismi mõlemad eeldused on üldised väited ja terminite mahud pole tühjad…? Võib olla ka osaline väide. 34.Ristuvad terminid on kindlasti… ? Ühendatud. 35.Üldeitav ja osaeitav erinevad alati teineteisest …? Kvantiteedi tõttu. 36.Disjunktsioon on väär siis ja ainult siis…? Kui kõik operandid on väärad. 37.Neljast traditsioonilise loogika põhireeglist… ? Küllaldase aluse seadus. 38.Teadmatusele tigenvat demagoogilist võtet nim…? Ed arantum?aranteim? 39.Loogilises ruudus peab olemasolu impordi vea võimalusega arvestama siis, kui … ? … osaeitava väite tõesus. 40.Binaarse predikaadi ees paikneb 2 kvantorit… Millal tohib neid kvantoreid vahetada? Milline on väär? Olemasolukvantor tõstetakse üldisus-kvantori ette või vastupidi 41

Filosoofia → Loogika
137 allalaadimist
thumbnail
64
docx

Arvutiarhitektuuri eksami teooriaküsimused vastustega

Käsustikupõhine arhitektuur (ISA) on liideseks arvuti riist- ja tarkvara vahel, mis hõlmab 1. Arvuti käsustiku 2. Mälu 3. Programmisti poolt kasutatavad registrid süsteemis. Lähtuvalt käsus kasutatavate operandide paiknemisest, eristatakse järgmisi käsustikupõhiseid arhitektuure: 1. Akumulaatoripõhine (enne 1960 aastat) ► 1 aadress; üks operandidest on ilmutamata. 2. Pinumälupõhine (1960-1970-ndad) ► 0 aadressi, mõlemad operandid on esitatud ilmutamatult 3. Mälu-mälupõhine (1970-1980-ndad) ► 2 aadressi või 3 aadressi (tänapäeval ei leia praktilist kasutamist). 4. Register-mälupõhine (alates 1970-st) ► 2 aadressi; üks operandidest on esitatud ilmutamatult. 5. Register-registripõhine (alates 1960-st) ► 3 aadressi; operandid on (laade- salvestusarhitektuur) esitatud ainukesena mõlemad ilmutatult. 7. Protsessorites kasutatavate käskude vormingud, formaadid käsukoodi valik.

Informaatika → Süsteemiteooria
36 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Arvutid - konspekt eksamipiletitest

Dekoodrid koostatakse peamiselt NING- elementidest. Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks nn. kaskaadlülitust, kus esimese astme dekooder aktiveerib ühe teise astme dekoodri ning see omakorda ühe väljundi. 2.Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Käskudes on alati käsukood, mis määrab tegevuse, mida tuleb teha. Samuti võib kaasneda informatsioon selle kohta, kuidas leida operandid ning kuhu salvestada tulemus. Käskude pikkus on oluline mälu kasutamise efektiivsuse jaoks. Käsu pikkus võib olla fikseeritud ja langeda kokku mälu sõna järgulisusega või olla tema kordne. Kasutatakse ka süsteeme, kus erinevad käsud on eri pikkusega. Käskude juurde võib kuuluda aadresse, mis näitavad operandid ja resultaadi asukohta põhimälus (pikk aadress) või registermälus (lühike aadress). Lühikese aadressi kasutamine võimaldab

Informaatika → Arvutid
17 allalaadimist
thumbnail
142
pdf

Arvutid eksamipiletid joonistega

käsu täitmise etapid ja tavaliselt ei ole selle pikkus prognoositav, sest mälu kasutavad ka teised süsteemi komponendid peale protsessori. Et ei tekiks ressurside konflikti, mis peataks konveieri tööd, on otstarbekas realiseerida konveieriga protsessoris ainult selliseid käske, kus operandid on registermälus ja ka tulemus kirjutatakse registrimällu. Suvapöördusmälud Suvapöördusmälud on sellised mälud, kus suvalise sõna poole pöördumine võtab ühesuguse aja sõltumata tema asukohast mälus. (Random Access Memory – RAM) RAM jaguneb valmistamise tehnoloogia järgi omakorda magnetmäludeks ja pooljuhtmäludeks.

Informaatika → Arvutid
31 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

ARVUTID I (IAF 0041)

 Paralleelülekandega summaator – paralleelne ülekanne, kus iga järgu ülekanne arvut eraldi funktsioonina ainult sisenditest. Sellisel juhul ei akumuleeru viited, mis tekivad kõigis nooremates järkudes.  Kiire ülekanne – levinuim summaatori ülekandemeetod. Tegemist on järjestikuse ja paralleelse ülekande kompromisslahendusega. 2.3. Lahutaja Loogikaskeem kahe kahendarvu vahe leidmiseks. Argumentideks on operandid ai, bi ja laen li. Funktsioonideks, mida soovime saada, on vahe vi, ja laen li+1, mida võetakse vanemast i+1 järgust. Lahutamine on täiendkoodi liitmine. 2.4. Multipleksor Andmekommutaator, mis võimaldab edastada loogilise väärtuse (0 või 1) mitmest sisendist ühte väljundisse. Sisendi valikuks on juhtsisendid S0, S1 jne. Tavaliselt on n juhtsisendi korral 2n andmesisendit. Info liigub ainult ühes suunas (sisendilt väljundisse)

Informaatika → Informaatika
17 allalaadimist
thumbnail
26
docx

IAF0041 eksamipiletite vastused: mälud ja trigerid

Reaalselt on võimalik projekteerida mistahes vajamineva mooduliga loendur, luues iga loenduris sisalduva trigeri kõikide sisendite jaoks tarvilik loogikafunktsioon. 2. ADRESSEERIMISE VIISID Vahetu (Immediate) ­ operand ise sisaldab operandi otsest väärtust, ei viidata mälu- ega registriasukohale NT: ADD #12, D0. (programmi on konstant sisse kirjutatud) Otsene (Direct, Absolute) ­ operandid viitavad mälu või registri asukohtadele, kus andmed asuvad NT: ADD D1, D0. Kaudne (Indirect) ­ käsukoodis on operandiks aadressi aadress. Esmalt loetakse operandi poolt määratud aadressilt sisse andmete aadress ning alles siis saadakse reaalne ligipääs andmetele enesele NT: MOVE (A0), D0 Autodekrementne ­ enne aadressiregistri kasutamist dekrementeeritakse tema väärtus automaatselt tagasi/väiksemaks ühe mäluasukoha võrra

Informaatika → Arvutid
17 allalaadimist
thumbnail
25
docx

ARVUTITE EKSAM piletid

IEC (International Electrotechnical Commission) avaldas 1999. aastal standardi, mille alusel saab UPS-id jagada kvaliteediklassidesse. Standard IEC 62040-3 defineerib UPS-id kolme klassi ­ klass 1, klass 2 ning klass 3. UPS-e iseloomustavad paljud parameetrid (millest paljusid hoiavad tootjad enda teada) ning uuemate mudelitega kaasnevad uued ja täiendavad lisafunktsioonid. PILET 11. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. Adresseerimise viisid. 1. Otsene adresseerimine ­ operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel. 2. Kaudne adresseerimine ­ käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPU-de vahel. 3. Vahetu adresseerimine ­ operandide aadressid on sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermälus või põhimälus. 4. Autoinkrementne ­ pinumälust lugemiseks saadakse aadress registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt ja tulemus läheb pinumälu järgmisse aadressi. 5

Informaatika → Arvutid
39 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Arvutid I Eksami pletid

Töötab: JK; Q(t), 00= Q , 01= 0, 10= 1, 11= Q J K Qt-1 Qt 0 0 0 0 0 0 1 1 0 1 0 0 0 1 1 0 1 0 0 1 1 0 1 1 1 1 0 1 1 1 1 0 MS (master-slave) – Kahetaktiline triger. Tegevus käib, kas läbi Slave’i või Master’i. 4. Adresseerimisviisid. Otsene adresseerimine – operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel Vahetu adresseerimine – operandide aadressid sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermälus või põhimälus Kaudne adresseerimine – käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPU-de vahel Autoinkrementne adresseerimine – pinumälust lugemiseks (pop) .. aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt & tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi

Informaatika → Arvutid
129 allalaadimist
thumbnail
23
docx

IAF0041 Arvutid I - eksamikonspekt

uuendada (regenereerida). Dünaamiline muutmälu on staatilise mäluga võrreldes lihtsama ehitusega (ühe biti salvestamiseks läheb vaja umbes kaks korda vähem elemente), ta on aeglasem, ent tarvitab tööks vähem energiat. 12. Adresseerimise viisid[2] 1. Vahetu adresseerimine ­ operand ise sisaldabki operandi otsest väärtust(nt. hex-number), ei viidata mälu- ega registrioasukohale. nt: ADD #12, D0. (st. programmi on konstant sisse kirjutatud). 2. Otsene adresseerimine ­ operandid viitavad mälu või registri asukohtadele, kus admed asuvad. nt: ADD D1 ,D0. 3. Kaudne adresseerimine ­ käsukoodis on operandiks aadressi aadress: esmalt loetakse operandi poolt määratud aadressilt sisse andmete aadress ning alles seejärel saadakse reaalne ligipääs andmetele enesele. nt: MOVE (A0), D0. 4. Autoinkrementne adresseerimine ­ Pärast aadressiregistri kasutamist inkremeteeritakse tema väärtus automaatselt edasi/suuremaks ühe mäluauskoha võrra.(postincrementing). nt: ADD

Informaatika → Arvutid i
250 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Eksami konspekt

naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur ­ Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur ­ Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. ADRESSEERIMISE VIISID otsene adresseerimine ­ operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel vahetu adresseerimine ­ operandide aadressid sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermälus või põhimälus kaudne adresseerimine ­ käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPUde vahel autoinkrementne adresseerimine ­ pinumälust lugemiseks (pop), aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt ja tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi

Informaatika → Arvutid i
139 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Spikker eksamiks

loendavad päripidi, Lahutavad- rauda. Lahutajad - lahutamine niisugust mälu staatiliseks. aadressiga arvutid. 1 aad arv KK: #1. operandi/resultaadi pikk jooksul täita korduvalt. Käsk on ühebitistest ALU-dest. 22.Mikroprotsessori aad#, KK näitab: *milline käsk mikroprogramm, mis koosneb Operatsiooniautomaadil on veel üldstruktuur: kuulub täitmisel, *kus operandid mikrooperatsioonidest. Ühele registermälu, mille töid korraldab (monoliitprotsessor,akumulaator, asuvad, *kuhu salvestada käsule vastab mikroprogramm. juhtautomaat mällu salvestatud registermälu, ALU, siinipuhvrid, resultaadid. 2 aad arv KK: #1. Käsukood määrab programmi kohaselt. pinumälu osuti ). operandi pikk aad #2

Informaatika → Arvutid i
369 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»

W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Ta oli strukturalist. Kirjelda biheiviorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda Biheiviorism · J. B. Watson (1878-1958) · Sisend Must kast Väljund · 1920 "Väikese Alberti" eksperiment lapse ja rotiga · B. F. Skinner (1904-1990) · Radikaalne biheiviorism, käitumised = operandid, erineb radikaalselt varasemast · Operantne tingimine Humanism · Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. ­ Inimene on oma olemuselt hea ­ Vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid ­ Soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole ­ Inimese arengupotentsiaal on piiramatu · Carl Rogers (1902-1987) · valikute ja vastutuse osatähtsus inimeste elus, empaatia olulisus · Abraham Maslow (1908-1970)

Psühholoogia → Ülevaade psühholoogiast
100 allalaadimist
thumbnail
100
docx

Arvutite eksam

Kogu mikroprogrammi täitmine taandub sõnade lugemisele mikroprogrammi sisaldavast püsimälust. Mingil määral toimib see analoogiliselt programmi täitmisega protsessoris. o operatsioonautomaat (Data Path) Operatsioonautomaat (OA) on vahetu andmete teisendaja. OA koosneb registermälust, ALU-st ja lippude registrist. Registermälu on väga kiire (SRAM tehnoloogia) ja väikesemahuline mälu vahetult teisendatavate operandide ja resultaatide salvestamiseks. Kuidas leida operandid ja kuhu salvestada resultaadid, määratakse käsukoodiga , mis käivitab juhtautomaadis vastava algoritmi. Mõne käsu täitmisel võivad operandid läbida korduvalt. Näiteks kui ALU-s puudub korrutamise riistvaraline realisatsioon, saab seda teha ka nihutamise ja liitmise abil. Lippude registries säilitatakse info alus teostatud operatsioonide tulemuste kohta (tulemus oli null, tekkis ületäitumise, tekkis ülekanne jne.).

Informaatika → Arvutid
45 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Arvutid I - Konspekt

|Käsu täitmine| | |PC modifitseerimine | |___________| | |_________________| `' | / ________|________'/' | Kk. Desifreerimine| |________________ | 12. ÜHE, KAHE, KOLME JA 1,5 AADRESSIGA ARVUTID. · ühe aadressiga arvutid käsukood näitab: * milline käsk kuulub täitmisele * kus operandid asuvad * kuhu salvestada resultaadid · kahe aadressiga arvutid · kolme aadressiga arvutid · 1,5 aadressiga arvuti Pikk aadress viitab mällu, lühike registrisse. 13. ADRESSEERIMISE VIISID. Operandide adresseerimiseks kasut. mitut viisi: otse- ja kaudadresseerimist, suht- ja indeksadresseerimist, vahetut adresseerimist, aga ka mitmesuguseid kombineeritud adresseerimisviise nagu kaudset indeksadresseerimist jne. Käsus sisalduva teabe põhjal leitakse vajalik

Informaatika → Arvutid i
429 allalaadimist
thumbnail
16
docx

TTÜ Arvutid eksamiküsimused

Suhteline ­ nihe + käsuloendur Käsuformaadid (0, 1, 1.5, 2, 3) 0-aadressiga: käsukoodis pole aadresse. Põhineb pinumälul: operand saadakse pinumälust ning kirjutatakse sinna. 1-aadressiga: 1 pikk aadress, mis viitab operandi või tulemuse asukohta mälus. 1.5 aadress: võib olla 1 aadress, mis näitab kus operand on põhimälus ja teine on kindlalt registrimälus, mis asub protsessoris. 2-aadressiga: 2 pikka aadressi 3-aadressiga: 3 pikka aadressi, mis näitavad kust saada operandid ja kuhu salvestada tulemus. Igal oma eelised. Kui võrrelda kiirust, siis 3-aadressiga pöördub 4 korda mälu poole, 2 aadressiga 15 korda, 1-aadressiga 2 korda. Pinumälu realiseerimine ja kasutamine protsessoris Pinumälu on mälu, kus esimesena salvestatud sõna loetakse viimasena (FILO). Alles hoitakse ainult osuti, mis näitab viimati salvestatud sõnale (TOS). Varasemaid sõnu saab lugeda peale esimeste ära lugemist. Push ja pop up.

Informaatika → Arvutid
26 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Arvutid I eksamipiletid ja vastused

Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. 2. Adresseerimise viisid 1. otsene adresseerimine ­ operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel 2. vahetu adresseerimine ­ operandide aadressid sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermälus või põhimälus 3. kaudne adresseerimine ­ käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPU-de vahel 4. autoinkrementne adresseerimine ­ pinumälust lugemiseks (pop) .. aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt & tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi 5

Informaatika → Arvutid i
938 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Arvutid I eksamipiletid 2013

Igale võimalikule sisendkoodile (n järgulise koodi korral on neid 2) vastab üks väljund ja järelikult on dekooderil 2 väljundit. Kuivõrd iga sisendkoodi korral on aktiivne ainult üks valjund, on meil seal unitaarkood (1-out-of-2 kood). Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Kõigis käskudes on alati käsukood, mis määrab ära tegevuse, mida tuleb teha ja samuti, kuidas leida operandid ning kuhu salvestada resultaat. Operandi leidmise ja resultaadi salvestamise koha leidmiseks on terve rida eri meetodeid, mida nimetataksegi adresseerimise viisideks. 0 aadressiga arvuti (Käsukood (OPCode)) ­ tegemist on pinumälul põhineva arvutiga. Aadresse ei ole käsu formaadis. Alati võetakse operandid pinumälu pealt ja kirjutatakse sinna tulemus. 1 aadressiga arvuti (Käsukood (OPCode)Aadress 1) ­ Käsu koodiga saab olla kaasa antud vaid üks pikk aadress, mis viitab mälu

Informaatika → Arvutid i
377 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

Algoritmid ja andmestruktuurid eksamiks kordamine

• Elemendid võiksid viidata olemasoleva pinu poole (nö alla poole) 6. Postfiks avaldis ehk Pööratud Poola kuju (Reverse Polish Notation). Mis see on, kuidas teisendatakse tavaliseks infiks avaldiseks ja vastupidi. Nii loogika kui ka aritmeetikaavaldisi saab kirja panna kolmel erineval kujul: prefiks (+ab , Poola kuju, operandid on avaldises ees.), postfks (ab+ , pööratud poola kuju, operandid järel) ja infiks (a+b) kujul. 6.1 Postfiks avaldis ehk pööratud Poola kuju – (ab+) viis kuidas panna kirja loogikaavaldisi sulge kasutamata. Operatorid pannakse operandide järele. Avaldise postfiks kujule teisendamine (teisendusalgoritm eeldab, et kõigi tehete järjekord on määratud sulgudega): • Arv kirjuta väljundisse • Vasakut sulgu ignoreeri • Operaator (tehtemärk) pane pinusse

Informaatika → Informaatika
296 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Arvutid I eksami materjal

sisaldavast püsimälust. Mingil määral toimib see analoogiliselt programmi täitmisega protsessoris. operatsioonautomaat (Data Path) 19 Operatsioonautomaat (OA) on vahetu andmete teisendaja. OA koosneb registermälust, ALU-st ja lippude registrist. Registermälu on väga kiire (SRAM tehnoloogia) ja väikesemahuline mälu vahetult teisendatavate operandide ja resultaatide salvestamiseks. Kuidas leida operandid ja kuhu salvestada resultaadid, määratakse käsukoodiga , mis käivitab juhtautomaadis vastava algoritmi. Mõne käsu täitmisel võivad operandid läbida korduvalt. Näiteks kui ALU-s puudub korrutamise riistvaraline realisatsioon, saab seda teha ka nihutamise ja liitmise abil. Lippude registries säilitatakse info alus teostatud operatsioonide tulemuste kohta (tulemus oli null, tekkis ületäitumise, tekkis ülekanne jne.). 20

Informaatika → Arvutid i
476 allalaadimist
thumbnail
74
pdf

Arvutid 1 eksam

sisaldavast püsimälust. Mingil määral toimib see analoogiliselt programmi täitmisega protsessoris. o operatsioonautomaat (Data Path) 19 Operatsioonautomaat (OA) on vahetu andmete teisendaja. OA koosneb registermälust, ALU-st ja lippude registrist. Registermälu on väga kiire (SRAM tehnoloogia) ja väikesemahuline mälu vahetult teisendatavate operandide ja resultaatide salvestamiseks. Kuidas leida operandid ja kuhu salvestada resultaadid, määratakse käsukoodiga , mis käivitab juhtautomaadis vastava algoritmi. Mõne käsu täitmisel võivad operandid läbida korduvalt. Näiteks kui ALU-s puudub korrutamise riistvaraline realisatsioon, saab seda teha ka nihutamise ja liitmise abil. Lippude registries säilitatakse info alus teostatud operatsioonide tulemuste kohta (tulemus oli null, tekkis ületäitumise, tekkis ülekanne jne.). 20

Informaatika → Arvutid i
587 allalaadimist
thumbnail
348
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

Formaalne lause A võib olla tõlgendatud tavakeeles kujule ,,Ants on inimene". Esimese interpretatsiooni korral võib tõlgendaja silmas pidada nt mingit konkreetset isikut nimega Ants. Teise interpretatsiooni korral võib tõlgendaja silmas pidada nt konkreetset kassi nimega Ants. Nii tõeväärtuste kui ka lausearvutuse algebras on defineeritud üks ühe operandiga ehk unaarne tehe ja mitu kahe operandiga ehk binaarset tehet. Binaarse tehte puhul moodustavad tehte operandid järjestatud paari, millele tehtega vastavusse seatud objekti nimetatakse tehte tulemiks. Lausearvutuses on tehete operandideks formaalsed laused, nende tõeväärtus sõltub interpretatsioonist. Lausearvutuse tehte tulem on operandidest moodustatud liitlause, operandid võivad olla liht- või liitlaused. Lausearvutuse tehe teostatakse küll formaalsete lausetega, ent igal lausel on tõeväärtus ning tehte tulemi tõeväärtus on üheselt määratud operandide tõeväärtustega

Õigus → Õigus
39 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Arvutid kordamisküsimused

Loomulik heli -(ja ka video-) signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikeks, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus. 26. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Käsukood ja aadresside arv käsus Kõigis käskudes on alati käsukood, mis määrab ära tegevuse, midatuleb teha ja samuti, kuidas leida operandid ning kuhu salvestada resultaat.Operandi leidmise ja resultaadi salvestamise koha leidmiseks on terve rida eri meetodeid, mida nimetataksegi adresseerimise viisideks. Null aadressiga arvuti Tegemist on pinumälul põhineva arvutiga (poola pöördkuju). Aadresse ei ole käsu formaadis. Alati võetakse operandid pinumälu pealt ja samuti kirjutatakse sinna tulemus Ühe aadressiga arvuti Käsu koodiga saab olla kaasa antud vaid üks pikk aadress, mis viitab mälu pesale, kus võib

Informaatika → Arvutid i
134 allalaadimist
thumbnail
197
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

Formaalne lause A võib olla tõlgendatud tavakeeles kujule ,,Ants on inimene". Esimese interpretatsiooni korral võib tõlgendaja silmas pidada nt mingit konkreetset isikut nimega Ants. Teise interpretatsiooni korral võib tõlgendaja silmas pidada nt konkreetset kassi nimega Ants. Nii tõeväärtuste kui ka lausearvutuse algebras on defineeritud üks ühe operandiga ehk unaarne tehe ja mitu kahe operandiga ehk binaarset tehet. Binaarse tehte puhul moodustavad tehte operandid järjestatud paari, millele tehtega vastavusse seatud objekti nimetatakse tehte tulemiks. Lausearvutuses on tehete operandideks formaalsed laused, nende tõeväärtus sõltub interpretatsioonist. Lausearvutuse tehte tulem on operandidest moodustatud liitlause, operandid võivad olla liht- või liitlaused. Lausearvutuse tehe teostatakse küll formaalsete lausetega, ent igal lausel on tõeväärtus ning tehte tulemi tõeväärtus on üheselt määratud operandide tõeväärtustega

Matemaatika → Matemaatika ja loogika
27 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Teoreetilibe informaatika kordamisküsimused

. , mrep(Tk)) o kui a on terminaalne tipp, siis mrep(T) = a Juur jääb keskele · Järjestatud puu T lõppjärjekord: avaldis rrep(T), kus o kui T juur on a, mille vahetud alampuud on T 1 .. Tk, siis rrep(T) = (rrep(T1), .. , rrep(Tk))a o kui a on terminaalne tipp, siis rrep(T) = a Juur jääb paremale Komad eraldavad sulus sama taseme tippe ­ sulu ees on selle taseme juur Programmi struktuuri esitamine puuna: Lehed on operandid, juur on operaator. Varem täitmisele tulevad operatsioonid on kõrgematel astmetel. Kuna viitstruktuurid liiga mahukad, kasutatakse ees-, kesk- või lõppjärjekordi. Selliseid programme saab täita ühe magasiniga raali ja funktsioone pop(element) ja push(element) Tõestuste esitamine puudena: Puu lehed on aksioomid ning teised tipud on teoreemid. Kaared vastavad tuletusreeglite rakendamisele. 5. Programmeerimiskeelte klassid. Arvuti töötleb fikseeritud märgisüsteemis esitatud infot

Informaatika → Teoreetiline informaatika
96 allalaadimist
thumbnail
28
docx

ITT0030 Diskreetne matemaatika II - eksamikonspekt

mooduseid, on eukleidese algoritm nendest optimaalseim: a). Algoritmi programmsel realiseerimisel on välistatud kõiksuguste silmuste tekkimine, st. programm lõpetab ALATI oma töö. b). Ta annab tulemuseks 100%-kindlusega suurima ühisteguri. c). Algoritm käib äärmiselt efektiivselt ümber arvuti ressurssidega nagu ka loengus mainitud sai. Sisuliselt ,,loeb ta vaid korra sisse" kõik ette antud operandid. Algoritmil kulub tulemuse saamiseks aega ülimalt 1 sammu. *Sõnades võib algoritmi tööd esitada järgmiselt: a). Valime b ossa suurema kahest arvust gcd(a,b). b). Jagame b'd a'ga, saame jäägi r ning asendame b selle jäägiga r. c). Pöördume tagasi silmuse algusesse või kui a on 0, siis väljastame b gcd'na. *Lisaks: Eukleidese algoritm on äärmiselt laia kasutust leidnud ka arvuteooria erinvates

Matemaatika → Diskreetne matemaatika ii
377 allalaadimist
thumbnail
128
docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

kast). Skinner pooldas tugevalt ideed, et inimese vaba tahe on tegelikult illusioon ning et inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste põhjustatud tagajärgedest. Kui tegevuse tagajärjed on halvad, on tõenäosus, et tegevust korratakse, madal; kui aga tagajärjed on head, korratakse tõenäolisemalt tegevust, mis viis hea tulemuseni. Skinner nimetas nähtuse sarrustusprintsiibiks.(Wikepedia). • Radikaalne biheiviorism, käitumised = operandid, erineb radikaalselt varasemast • Klassikaline tingimine- põhines I.Pavlovi töödel (kes sai kuulsaks tingitud reflekside ehk Pavlovi reflekside avastajana.) • Operantne tingimine- Edward L. Thorndike Üheks väljapaistvamaks teadlaseks, kes uuris õppimist läbi operantse tingituse oli Ameerika psühholoog Edward Lee Thorndike (1874 - 1949). Operantse tingimise puhul tuleneb inimese või looma käitumine vajadusest

Psühholoogia → Ülevaade psühholoogiast
175 allalaadimist
thumbnail
52
pdf

Mis on Diskreetne Matemaatika

↔ loogiline samaväärsus e. ekvivalents Kui vihma sajab, siis on suvi või väljas on soe ( võrdusmärgi ' = ' analoog loogikas) V → (S ∨ O) Implikatsioonitehte operandide staatus: eeldus → järeldus Ekvivalentsitehte mõlemad operandid on teineteise eelduseks ja järelduseks : Väljas on pime (siis ja) ainult siis, kui päike on loojunud ja pole suvi või päikesevarjutus kestab kui P ↔ Q siis P → Q ja samal ajal ka Q → P __

Matemaatika → Diskreetne matemaatika
6 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Exami materajal

Konveieri kontseptsiooni kohaselt ei jagata käsu täitmist ainult kahte ossa, vaid mitmesse ossa, millest iga ühega käib ümber teatud osa riistvarast, mis kõik töötavad paralleelselt. Näiteks 1 etapp haarab käsu mälust ja paneb selle puhvermälu registrisse kuni seda vajatakse. Etapp 2 dekodeerib käsu, määrates selle tüübi ja selle, mis operande tal vaja läheb. Etapp 3 määrab kindlaks operandide asukohad ja võtab nad kas registrist või mälust. 4. etapp sooritab käsu lastes operandid läbi operatsiooniautomaadi. 5 etapp kirjutab tulemuse õigesse registrisse. · Siirete (hargnemiste) ennustamine.(Branch Prediction) Pipelined machines must fetch the next instruction before they have completely executed the previous instruction. If the previous instruction was a branch, then the next-instruction fetch could have been to the wrong place. Branch prediction is a technique that attempts to infer the proper next instruction address, knowing only the current one

Informaatika → Arvutid
220 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Autocad II

Muutujanimi tuleb vormistada sõnena. Näiteks lausega (setvar "THICKNESS" 0) nullitakse süsteemimuutuja `THICKNESS väärtus. 46 Üks olulisemaid programmeerimiskeele AutoLISP lauseid on joonestuspaketi AutoCAD käsu täitmist organiseeriv lause (command argument ...). Esimeseks argumendiks on siin käsunimetus apostroofidega ümbritsetuna. Järgnevateks argumentideks on käsu operandid, nii nagu konkreetse käsu täitmine parajasti nõuab. Nendeks võivad olla tekstikonstandid, täis- või reaalarvud, punktid, või siis loetletud tüüpi väärtustega muutujad või avaldised. Kui käsk nõuab tühisisestust, tuleb argumendina kirjutada tühisõne "". Kõiki käske funktsiooni command koosseisus täita ei saa. Nende hulka kuuluvad dialoogakendega töötavad käsud, aga ka käsk DTEXT ja veel mõned käsud. Näiteks sirgjoone joonestamine punktist (1,1)

Insenerigraafika → Autocad
187 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Põhimälu võib kujutada suure sõnade (baitide) massiivina, kus igal ühikul on oma aadress. Töö toimub kahe operatsiooni kaudu: load ­ sõna antud aadressiga põhimälust kopeeritakse CPU registrisse, store ­ CPU registri sisu salvestatakse põhimällu ettenähtud aadressil. Käsu töötlemine von Neumanni arhitektuuriga arvutis toimub järgmiselt: alguses laetakse käsk mälust käsuregistrisse, seejärel dekodeeritakse ja vajadusel laetakse operandid mälust registritesse, käsk täidetakse ning tulemus võib olla jällegi salvestatud mällu. Ideaalne oleks säilitada kõik vajalikud programmid põhimälus, mis ei ole võimalik, kuna: -põhimälu on liiga väike, -põhimälu on ajutine hoidla, mille sisu hävib arvuti väljalülitamisega. Selleks, et säilitada suurt infohulka pikemat aega, omab arvuti ka sekundaarset välismälu (erinevad kettad ja magnetlindid). Tähtis on meeles pidada, et CPU saab töödelda vaid käske,

Informaatika → Arvutiõpetus
145 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun