Personaalarvuti Andrey Cheremisinov 6.b klass Ajalugu Esmakordselt kasutati väljendit ,,personaalarvuti" IBM-i valmistatud arvuti IBM 610 AUTO-POINT COMPUTER kohta. Termini tähendus oli mõeldud veidi teisiti: ,,Arvuti, mida saaks kasutada üks inimene (1 Person)." Tänapäevane tähendus mõistel ,,Personaalarvuti" hakkas välja kujunema alles 1970. aastate keskel nn mikroarvutite tootmisega, näiteks Altair 8800. Järgmine samm oli firmas Apple Inc. loodud mikroarvuti Lisa, mis oli juba varustatud graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteemiga. Personaalarvutite kasutamise levikut suurendas mudeli Apple II valmistamine. Põhitüübid Lauaarvuti on personaalarvuti, mis on ette nähtud töötamiseks kontoris või kodus. Nettop on väike, soodne ja ökonoomne lauaarvuti. Pihuarvuti on väga väike portatiivne personaalarvuti, sageli koos mobiiltelefoni võimalustega. Sülearvuti on mobiilne personaalarvuti, töötab nii aku kui ka
1. Test Millal loodi esimene elektronarvuti? 1945 Mille leiutamisele järgnes elektronarvutite teine põlvkond? Transistori Millises firmas loodi esimene mikroarvuti? MITS Millal jõudis turule firma IBM esimene personaalarvuti? 1981 Millises firmas valmistati esimene mikroprotsessor? Intel Tahvelarvuti on inglise keeles: Tablet computer Neumanni arvuti koosneb järgmistest seadmetest: aritmeetika-loogikaseade, mäluseade, juhtseade ja sisend-väljundseadmed 1 kilobait on 1024 baiti A Programmifailid sisaldavad: korraldusi ehk käske arvutile Lauaarvuti korpuses asuvad: emaplaat, välismäluseadmed, toiteplokk ja teised
Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms Küsimus 2 Hinne 1 / 1 Vii kokku arvutitüübid. võrguarvuti personaalarvuti The correct answer is: Võrguarvuti miniarvuti, Personaalarvuti mikroarvuti. Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Protsessoreid eristab üksteisest: Vali üks või enam: a. käskude hulk, mida protsessor suudab täita b. protsessori taktsagedus c. protsessori sisendsõna pikkus; Õige vastus on: käskude hulk, mida protsessor suudab täita protsessori sisendsõna pikkus; protsessori taktsagedus Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Arvuti on Vali üks või enam: a. määratud info töötlemiseks b. riistvara c. tarkvara d
Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms Küsimus 2 Hinne 1 / 1 Vii kokku arvutitüübid. võrguarvuti personaalarvuti The correct answer is: Võrguarvuti miniarvuti, Personaalarvuti mikroarvuti. Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Protsessoreid eristab üksteisest: Vali üks või enam: a. käskude hulk, mida protsessor suudab täita b. protsessori taktsagedus c. protsessori sisendsõna pikkus; Õige vastus on: käskude hulk, mida protsessor suudab täita protsessori sisendsõna pikkus; protsessori taktsagedus Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Arvuti on Vali üks või enam: a. määratud info töötlemiseks b. riistvara c. tarkvara d
Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms Küsimus 2 Hinne 1 / 1 Vii kokku arvutitüübid. võrguarvuti personaalarvuti The correct answer is: Võrguarvuti – miniarvuti, Personaalarvuti – mikroarvuti. Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Protsessoreid eristab üksteisest: Vali üks või enam: a. käskude hulk, mida protsessor suudab täita b. protsessori taktsagedus c. protsessori sisendsõna pikkus; Õige vastus on: käskude hulk, mida protsessor suudab täita protsessori sisendsõna pikkus; protsessori taktsagedus Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Arvuti on Vali üks või enam: a. määratud info töötlemiseks b. riistvara c. tarkvara d
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Energeetikateaduskond Elektroenergeetika instituut Energiasüsteemide õppetool Laboratoorne töö nr:1 Õppeaines AES3610 ,,Programmeeritavad kontrollerid" PROGRAMMEERITAVAD KONTROLLERID JA PROGRAMMERIMINE 2007 Tallinn Kontroller on mikroarvuti, mis on ettenähtud seadmete, protsesside juhtimiseks. Tänapäeval kasutatakse kontrollereid väga laialdaselt erinevates valdkondades. Kontrollereid kasutatakse meditsiinis, energeetikas, transpordis (autod, lennukid, laevad), olme elektroonikas (televiisorid, raadiod), sides jne. Automaatjuhtimises kasutatakse kahte juhtimisviisi: aparatuurne juhtimine ja programmjuhtimine (joonis 1.1). Esimesel juhul koostatakse düüsiline skeem, mis koosnev releedest, lülititest, kontaktoritest jne
Intel 8255 Intel 8255 (või ka 18255) Programeeritav välisseadme liidese kiip oli perifeeritud kiip mis originaalis loodi Intel 8085 mikroprotsessori jaoks, samas kuulub sinna ka hulgaliselt taolisi kiipe, tuntud kui MCS-85 Familyna. See kiip oli hiljem kasutusel ka Intel 8086-l ja tema järeltulijatel. See hiljem klooniti paljude tootjate poolt. On tehtud CIP40 ja PLCC 44 nõelkapseldatud versioonid. 8255 kasutatakse laialdaselt ka mitte ainult paljude mikroarvuti/mikrokontrollerite süsteemides eriti Z-80 baasil, koduarvutitel nagu SV-382 ja kõikidel MSX-del, kui ka tuntumatel emaplaatidel (rohkem tuntud BM-PC, Pc/XT, PC/jr, jne ) ja kloonidel, koos paljude koduehitatud avutitel nagu N8VEM Intel 8251A 8251A on programeeritav järjestiksüsteemide poolse kiibiga mis on mõeldud sünkroonse ja asüknroonse andmesideme jaoks. See toetab seriaal andmeedastust ja see on pakitud 28 pin DIP. Kokkuvõtteks
ettevõtte kohtvõrku ja Internetti ühendav funktsionaalüksus, mille ülesandeks on protokollide teisendamine andmete liikumisel üht tüüpi võrgust teist tüüpi võrku. 44. marsruuter- nimetatakse võrguseadet, mis edastab pakette ühest võrgust (või alamvõrgust) teise sama tüüpi võrku. 45. MBR- ketta jaotusele elulise tähtsusega: kui seal olevat infot rikkuda, on keeruline välja selgitada partitsioonide asukohti, mahtusid ja tüüpe. 46. mikroarvuti- ehk personaalarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. 47. mikrokontroller- mikrokiip, milles on peale keskprotsessori veel komponente, näiteks mälu. 48. miniarvuti- keskmise suurusega arvuti. Mõõtmete ja arvutusvõimsuse poolest asuvad miniarvutid tööjaamade ja suurarvutite vahepeal. 49. modem- seade või programm, mis võimaldab digitaalse informatsiooni edastamiseks
Tarkvara - Arvutile antavad käsud. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Buudihaldur - Buudilaadur, mis võimaldab vastavalt kasutaja valikule käivitada arvutis erinevaid opsüsteeme (näit. Windows'i või Linux'it) Buutsektor - Opsüsteemi alglaadurit sisaldav kõvaketta sektor Buudilaadur - kõvakettal paiknev programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi. Buutima - alglaadima Arvuti kõvakettale installeeritud operatsioonisüsteemi arvuti põhimälusse laadima ja käivitama
juhtimiseks kasutatavad. personaalarvutid, mis olid tänapäeva kiirete personaalarvutite esivanemad. Mikroprotsessoreid toodetakse tänapäeval põhiliselt ränist. Räni on selleks sobiv 1974. aastal hakkati turustama lihtsat materjal, kuna see võib juhtuda elektrit seadmekomplekti amatöörile mikroarvuti või ka mitte, mis tähendab, et räni on kokkupanekuks. Mitmel pool pooljuht. Peale mikroprotsessorite konstrueeriti senistest täiuslikumaid toodetakse ränist ka näiteks erinevaid universaal-mikroarvuti mudeleid. Eriti kiipe, mida ei kasuta ainult arvutid vaid edukaiks osutusid kaks noort inseneri
. kui kõik andmed on ühes mälusegmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil 7. indekseerimisega adresseerimine aadressibaas & indeks + nihe -> kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) 8. baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris 9. baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine nii indeksi- kui baasiregistrid 10. suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe Mikroarvuti riistvara 29. Mikroarvuti arhitektuur ja siinid: Mikroarvuti on mikroprotsessori baasil realiseeritud arvuti. Siin andmevahetuskanal arvutis, mille tegevust koordineerib siiniprotokoll Siinipuhver kolme olekuga Enable (out 0 või 1), NOT Enable (out ?) siinitsükkel üks andmeedastustsükkel, mille käigus liigub 1 kvant infot bridge erinevate protokollidega siinide sidestamine Siinid on andevahetuskanalid mikroarvuti CPU, mälu ning I/O seadmete vahel.
. kui kõik andmed on ühes mälusegmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil 7. indekseerimisega adresseerimine aadressibaas & indeks + nihe -> kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) 8. baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris 9. baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine nii indeksi- kui baasiregistrid 10. suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe Mikroarvuti riistvara 29. Mikroarvuti arhitektuur ja siinid: Mikroarvuti on mikroprotsessori baasil realiseeritud arvuti. Siin andmevahetuskanal arvutis, mille tegevust koordineerib siiniprotokoll Siinipuhver kolme olekuga Enable (out 0 või 1), NOT Enable (out ?) siinitsükkel üks andmeedastustsükkel, mille käigus liigub 1 kvant infot bridge erinevate protokollidega siinide sidestamine Siinid on andevahetuskanalid mikroarvuti CPU, mälu ning I/O seadmete vahel.
Bill Gates William Henry Gates III on USA tarkvarakorporatsiooni Microsoft ideoloogiline juht ja suuromanik. Ta on ameerika ettevõtja, filantroop ja Microsofti esimees. Ta on Microsoft suurim individuaalne aktsiaomanik. Gates on üks paremini tuntumatest PC revolutsiooni ettevõtjatest. Ta on on väga palju raha annetanud heategevuseks ja teaduslikeks uurimustöödeks. Ta on olnud alates 1995-st aastast maailma rikkaim inimene. Gates hakkas koostööd tegema MITS'iga, et luau uus mikroarvuti. Nad lõid koos firma, mille nimeks sai Microsoft. 26. Novembril 1976. aastal nimi Microsoft registreeriti. 1976. aastal Microsoft eraldus MITS'ist ja hakkas iseseisvaks. 1980. Aastal tuli IBM Microsofti juurde pakkumisega teha koos IBM PC-le BASIC sünkroontõlk. Kui IBM esindajad ütlesid, et nad vajavad operatsioonsüsteemi saatis Gates nad DRI-sse. Gates tegi ettepaneku kasutada 86-DOS-i mis oli varem tehtud sarnastele asjadele nagu arvuti. Litsensiga said nad hiljem täieõiguslikeks 86-
kohta öelda "monitor" 6) Mälu- Mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid. 7) Modem- Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. 8) Personaalarvuti- Personaalarvuti ehk mikroarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. 9) Tarkvara- Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 10) Riistvara- Arvuti riistvara (inglise keeles hardware) on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised.
SSD-de poole, mis on magnetketastest mõnevõrra energiasäästlikumad ja töökindlamad, suurema lugemis- ja kirjutamisiirusega ning vastupidavamad põrutustele, sest erinevalt HDD- dest ei ole neil liikuvaid osi. Üheks suurimaks puuduseks pooljuhtketastel on veel suhteliselt kõrge hind, mis ei aita kaasa konkurentsile magnetketastega, mis on kordades odavamad. PERSONAALARVUTI EHK PC TUTVUSTUS Personaalarvuti ehk mikroarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. Kasutatakse ka lühendit PC, mis tuleneb ingliskeelsest nimetusest Personal Computer. Termin võeti laialdaselt kasutusele arvutite Apple II ja IBM PC kohta. Personaalarvuteid kasutatakse tavaliselt teksti- ja tabelitöötluseks, veebis surfamiseks, mängude mängimiseks, videote ja muusika mängimiseks ning ka paljudeks muudeks tegevusteks.
seadised. 2. Mida tähendab termin "tarkvara"? Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 3. Millest tuleneb lühend IT? Infotehnoloogia IT tuleneb sõnast infotehnologia, inglise keeles Information technology. 4. Mis on PC? - personal computer Personaalarvuti ehk mikroarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. 5. Mis on Mac? Mac on Apple tehtud op süsteemi või arvuti nime lühend. 6. Mis on võrguarvuti? Võrguarvuti spetsiaalselt arvutivõrgus, eriti Internetis töötamiseks projekteeritud arvuti, millel on minimaalselt mälu, kõvaketta mahtu ja protsessorivõimsust. Võrguarvuti idee on selles, et enamik rakendusi töötab võrguserveril ning
kasutasid. Nende jaoks loodi minimalistlikud operatsioonisüsteemid. Üks esimesi oli CP/M, mida toetasid paljud varastest mikroarvutitest ja mida MS-DOS i loomise käigus suures osas klooniti. MS-DOS sai laialdaselt tuntuks kui IBM hakkas oma arvutitega, seda kasutama (IBM arvutites kutsuti seda IBM-DOS või PC-DOS). 80-ndatel aastatel oli ainuke suurem konkurent Mac OS, mis oli tihedalt seotud Apple Macintoch arvutitega. Üheksakümnendateks aastateks oli mikroarvuti arenenud staadiumi, kus tekkis nõudlus ulatuslikule graafilisele kasutajaliidesele ning suuremate arvutite operatsioonisüsteemi robustsuse ja paindlikkuse järele. Microsofti vastus sellele nõudlusele oli Windows NT, millel baseeruvad Microsofti operatsioonisüsteemid aastast 1999. Apple ehitas oma operatsioonisüsteemi Unixi baasil ümber ja lõi Mac OS X aastal 2001. Asjaarmastajad arendasid Unixi baasil GNU projekti abiga Linuxi kerneli, mis on saanud samuti populaarseks. Tänapäev
kasutasid. Nende jaoks loodi minimalistlikud operatsioonisüsteemid. Üks esimesi oli CP/M, mida toetasid paljud varastest mikroarvutitest ja mida MS-DOS i loomise käigus suures osas klooniti. MS-DOS sai laialdaselt tuntuks kui IBM hakkas oma arvutitega, seda kasutama (IBM arvutites kutsuti seda IBM-DOS või PC-DOS). 80-ndatel aastatel oli ainuke suurem konkurent Mac OS, mis oli tihedalt seotud Apple Macintoch arvutitega. Üheksakümnendateks aastateks oli mikroarvuti arenenud staadiumi, kus tekkis nõudlus ulatuslikule graafilisele kasutajaliidesele ning suuremate arvutite operatsioonisüsteemi robustsuse ja paindlikkuse järele. Microsofti vastus sellele nõudlusele oli Windows NT, millel baseeruvad Microsofti operatsioonisüsteemid aastast 1999. Apple ehitas oma operatsioonisüsteemi Unixi baasil ümber ja lõi Mac OS X aastal 2001. Asjaarmastajad arendasid Unixi baasil GNU projekti abiga Linuxi kerneli, mis on saanud samuti populaarseks. Tänapäev
Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik vahetult emaplaadile monteeritud kiibid kokku moodustavad emaplaadi kiibikomplekti. 4
Aritmeetika- loogikaploki protsessori koosseisu mitu adresseerimiseks on vaja 16- või 26.Mikroprotsessorsüsteemi põhifunktsioonideks on registrit ning juhtautomaat- enamsoonelist siini 16- bitise (mikroarvuti) komponendid: mitmekohaliste kahendarvude mikroprogrammautomaat. * aadressisiini korral saab otseselt sisend-väljund kontroller summeerimine, nende
seadmed CPU A D R/W A D C Aadressisiin Andmesiin Juhtsiin Joonis 2.2. Kolmesiinilise mikroarvuti struktuur 72 Kesk- Mälu Sisend- protsessor väljund- seadmed CPU R/W A D C A D
.............................................................................................................46 Käsusüsteem ja adresseerimine. .................................................................................................... 47 Käsuformaadid ja käsusüsteem (Instruction set)....................................................................... 47 Adresseerimise viisid (Addressing modes)............................................................................... 47 Mikroarvuti riistvara.......................................................................................................................47 Mikroarvuti arhitektuur ja siinid................................................................................................47 Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses...........................................................................48 Andmeedastus protokollid.....................................................................................
................................................................................... 46 Käsusüsteem ja adresseerimine. .............................................................................................................. 34 Käsuformaadid ja käsusüsteem (Instruction set) ........................................................................ 47 Adresseerimise viisid (Addressing modes) ................................................................................. 47 Mikroarvuti riistvara ............................................................................................................................... 47 Mikroarvuti arhitektuur ja siinid. ................................................................................................ 47 Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses. ............................................................................ 48 Andmeedastus protokollid.....................................................
Juhul, kui kasutatavast veebiserveritarkvarast leitakse turvalisusega seotud viga, ei takista tulemüür selle turvavea ärakasutamist, kuna antud teenus on avatud kõigile. Mis on server ? Arvuti, mis sisaldab serveri programmi ja mida kasutavad kliendid. server on riistvaraline kui ka tarkvaraline nähtus, mis pakub arvutitele teenust ehk serveerib. Tööjaam 1) kindla rakenduse (CAD/CAM, elektronkirjastamine, tarkvaraarendus vms) jaoks määratud terminal või mikroarvuti 2) personaalarvutist võimsamate üldotstarbeliste arvutite klass 3) kohtvõrgu jaam interaktiivseks tööks vastandina näiteks serverile Tööjaamad on üldiselt varustatud suure, kõrglahutusega graafilise kuvariga, vähemalt 64 MB muutmäluga, sisseehitatud võrgutoetusega ning graafilise kasutajaliidesega. Enamikul tööjaamadel on ka massmäluseade (kõvaketas), kuid on olemas ka ilma kõvakettata tööjaamu. Kõige tavalisemad tööjaamade opsüsteemid on UNIX ja Windows NT
.................................. 21 14. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu (Stack) (217-224) ................................ 22 15. Erineva pöördumisviisidega mälud: LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu (217-226) ..................................................................................................................................... 23 16. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine) (241-248) ................................. 24 17. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB) address bus, data bus, control bus (250-260) ............. 26 18. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid (265-282)29 19. Andmevahetus mikroarvutis: paralleeledastus, järjestikedastus, veakindlad koodid (282- 291) .............................................................................................................................................. 30 20. LCD, LED OLED ja plasma kuvarid (292-308) ..........................
18. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26. Adresseerimise viisid. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon. Doris - 30-32 31. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid. 32. Pinumälu (Stack) - realiseerimine ja kasutamine TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! Hannes 34 - 36 33. Püsimälud : ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja Flash. 34
süsteemi CP/M, mis muutus vähemalt 10 aastaks mikroarvutite kõige levinumaks op süsteemiks, 1974. a töötab välja CP/M op süsteemi Intel 8080-l põhinevatele süsteemidele WINCHESTER – 1973. a IBM-i välja töötatud odav kõvakettaüksus , maht 70 MB ALTAIR – et päästa enda firmat MITS, hakkab firma omanik Ed Roberts ehitama väikearvutit, mis baseerub Inteli uuel mikroprotsessoril 8080 ja 1974. a saab MITS valmis enda esimese Altair 8800 mikroarvuti, Popular Electronics ajakiri avaldab artikli sellest arvutist(hind ligikaudu ~500$), 1975. a MITS toob turule enda esimese üldsusele kättesaadava Altair arvuti hinnaga 375$, Altair oli esimene edukalt müünud arvutikomplekt, 1978. a lõpetatakse Altair tootmine, koduarvutid olid palju edukamad ALTO – 1972. a Xerox tahab hakata tegema väikest kontoriarvutit, mis oleks väiksem kui PDP ja IBM(Project ALTO algus), 1973. a Esimene Alto tööjaama arvuti prototüüp lülitatakse Xeroxis
Rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi tähistatakse neid all- järgnevalt. HNC (Hand numerical control) süsteem. Süsteem kindlustab operatiivse juhtimise programmi käsitsi etteandmisega juhtimispuldilt. SNC (Stored numerical control) süsteem. Süsteemil on mäluseade programmi säilitamiseks ja ta võimaldab ühesuguste toorikute partii töötlemist programmi ühekordse lugemisega enne töötlemise algust. CNC (Computer numerical control) süsteem. Süsteemil on mikroarvuti, mis võimaldab programmeerida tema tööd ja välja töötada vajalikku juhtimisalgoritmi. DNC (Direct numerical control) süsteem. Süsteem võimaldab realiseerida SNC või CNC süsteemidega varustatud tööpinkide grupi otsest arvjuhtimist. Süsteemi kuulub ka arvuti. Kaasaegsetes arvprogrammjuhtimissüsteemides kasutatakse enamasti mikro- protsessorit või arvutit. Sellise arvprogrammjuhtimissüsteemi struktuuriskeemi on kujutatud joonisel 5.16.
Segmendi aadress + operandi aadress 7.Adresseerimine indekseerimisega Indexed Addressing käsu juurde kuulub pikk baasaadress ja liidetaske juurde nihe, mis annab uue aadressi. 8.A baseeerimisega Based Addressing Käsukoodi juurde kuulub nihe, mis võib olla lühem kui pikk aadress. 9.A. baseerimine ja indekseerimisega - liidetakse kõik (baas kui ka indeks) kokku. 10.Suhteline adresseerimine - PC - käsuloendur + Nihe ja saadakse uus aadress. Mikroarvuti riistvara. · Mikroarvuti arhitektuur ja siinid. siinidraiverid, andmesiin, aadresssiin ja juhtsiin. Siin kujutab endast elektriliselt sõltumatute ahelate hulka, mis on mõeldud infosõna edastamiseks. Lihtsaim siinikontroller on register. Siin on süsteemi pudelikael. Andmesiin - (DB) edastatakse vist andmeid, Aaresssiin - (AB) ta laius määrab ära max aadressmälu, Juhtsiin - (CB). . Siin - üks komplekt juhtmeid. Andmesiinid - toimub andmevahetus mõlemas suunas. Aadresssiin - määrab ära max
kirjutamise eest. Segmenteerimine lehekülgedeks jagamisega tähendab, et virtuaalne aadress jaguneb segmendi numbriks, leheküljenumbriks ja nihkeks. Segmenteerimisel on mõningaid eeliseid lehekülgedeks jaotamise ees. Näiteks saab muutuva suurusega segmentide juures paindlikult lisada kaitset. Segmendi number on indeks segmendi tabelis, mis osutab lehekülgede tabeli baasaadressile. Seega vastab igale segmendile oma lehekülgede tabel ja segment on jagatud mitmeks leheküljeks. Mikroarvuti andmebahetus: Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne. Sünkroonne siin Kõik tegevused on seotud sünkrosignaaliga. Kõik tegevused on seotud esi või tagafrondiga. Näiteks kolme taktiga mälust lugemine. Esimese takti alguses paneb protsessor aadressisiinile aadressi. Tagafrondi ajal väljastab protsessor mälust lugemise signaali. Teise takti tagafrondi ajal väljastab mälu aadressile vastava sõna andmesiinile ja samal aja teatab signaaliga Ready
Võrguarvuti idee on selles, et enamik rakendusi töötab võrguserveril ning kasutajad ei vaja tegelikult kogu seda arvutusvõimsust, mida pakub tavaline personaalarvuti. Peamine argument võrguarvutite kasuks on asjaolu, et nende kasutamine võimaldab vähendada kogukulusid infotehnoloogiale. 4. Personaalarvuti (ingl. personal computer ehk lüh. PC), mille sünonüüm on mikroarvuti, põhineb digitaalsel ühel või mõnel mikroprotsessoril, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. Personaalarvuti võib koosneda erinevatest sisend- ja väljundseadmetest (riistvara): hiir, klaviatuur, mänguseadmed (joystick, rool), skänner, printer, monitor. Samuti on arvuti sees erinevaid muid riistvara komponente, mis on arvuti tööks suuremal või vähemal
Arvuti füüsilisi komponente nimetatakse riistvaraks ning käske ja andmeid nimetatakse tarkvaraks. Igal arvutil peab olema vähemalt järgmine riistvara: keskprotsessor mälu (kiiretoimeline pooljuhtmälu) massmälu (kõvaketas) sisendseade (klaviatuur, hiir jms.) väljundseade (kuvar, printer) 1.1.1.2 Personaalarvuti. Töölauaarvuti, sülearvuti ja tahvelarvuti erinevus tavakasutaja jaoks. Personaalarvuti. Personaalseks kasutamiseks mõeldud mikroarvuti (põhielemendiks mikroprotsessor), mida võib kasutada nii autonoomselt kui ka arvutivõrku ühendatuna. Kuna lühendit PC hakkas esimesena kasutama firma IBM oma IBM PC perekonna personaalarvutite kohta, siis sageli mõeldakse PC all just nimelt IBM PC personaalarvuteid, eristades neid sel viisil näiteks Macintoch'i personaalarvutitest. Teisiti õeldes, PC all mõeldakse Intel'i protsessoriga personaalarvuteid. Töölauaarvuti (desktop computer)
Lehepoogna kirjeldamine PDL- interpretaatori (PDL- tõlgi) abil võib toimuda ka arvuti keskseadmes (CPU-s). Sel juhul printeri draiverprogramm (juhtprogramm) töötleb vaid teksti- ja bittrasterandmeid, andes need edasi printeri kontrollerile, mis suunab nad printeri märketekitavale täiturmehhanismile. (vaata joonise 2 parempoolset osa) Sel juhul printeri kontroller on lihtne elektroonikalülitus, mis suurt mälumahtu ei vajagi. Klassikaline printeriarhitektuur sisaldab siiski terve mikroarvuti ühe või mitme protsessoriga ja suurte RAM- ning ROM-mäluseadmetega; kõrgtaseme printerites võib leiduda isegi kõvaketas salvestusseade. Printerite liigid Laserprinterid töötavad umbes samal põhimõttel nagu koopiamasinad: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega.
annaabi.ee 
