1.Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Seepärast kutsutakse teda ka arvuti ,,ajuks" Pildil on pentium MMX protsessor 2.Magnetlint on sobivate mehaaniliste omadustega plastist riba, mille üks külg on kaetud magneetuva kihiga -- magnet ehk töökihiga. Magnetlinti kasutatakse andmekandjana, analoogsignaali (helisignaali), magneetilise salvestamise puhul. Andmete salvestamine lindile on palju odavam kui nende salvestamine magnetketastele. Lintidel on ka väga suur mälumaht, mis ulatub sadadest kilobaitidest paljude terabaitideni. Teiselt poolt on aga
ARVUTI RIISTVARA Saaremaa Ühisgümnaasium Teele Treiel SISUKORD · Arvuti protsessor Arvuti välised salvestusseadmed · Magnetlint · Disketiseade · CD -CD-de jagunemine · USB mälupulk · Mälukaart · ID-kaardi lugeja 2 ARVUTI PROTSESSOR · arvuti "aju" · täidab operatsione · töötleb andmeid 3 MAGNETLINT · Plastist riba · Kasutatakse andmekandjana 4 DISKETISEADE · Andmesalvestusseade · Andmed diskettidele · Viimasel ajal eba- populaarsed · 1969 5 CD · Inglise keeles Compact Disc · Andmekandja · Kettakujuline · Esmakordselt müügil 1983 6 CD-de jagunemine Funktsioonilt jaotatakse · CD-ROM · CD-R · CD-RW 7 USB MÄLUPULK
Esimesed andmesalvestusseadmed loodi juba 1800 aasta keskpaigas, kus kogu informatsioon talletati aukude näol kaarti. Edasine tehnoloogia areng on olnud aga väga murranguline ja kiireloomuline. Arvutivälisteks andmesalvestusseadmeteks on välised kõvakettad, CD-kirjutajad, DVD kirjutajad, disketi seadmed (paljudel juhtudel on need ka arvutisisesed andmesalvestusseadmed), USB mälupulgad, mälukaardid,magnet optilised seadmed, magnetlint seadmed. Andmesalvestusseadmete eesmärk on kõigil sama - talletada informatsiooni ja see hiljem uuesti sealt kätte saada. Erinevad on nad aga oma salvestamise tehnoloogia, andmemahu, salvestuskiiruse, töökindluse, andmesäilivusaja ja ka hinnaklassipoolest. Käesoleva kursusetöö eesmärk on uurida erinevaid enim kasutatavaid arvutiväliseid andmesalvestusseadmeid ja anda lühike ülevaate nende ajaloost, ehitusest,
· Hiir Lihtsustab töö tegemist arvutiga. · Skänner Saab sisestada dokumente ja pilte arvutisse Loetle arvuti töötlusseadmeid ja selgita mida need teevad · Keskseade(CPU) Ta · Välismälud et säilitada andmed pikemaks ajaks siis võtab vastu kõik arvu- kasutatakse mitmeid viise: tiprogrammide saade- · diskettseadmeid · kõvakettaseadmeid tud korraldused ja täi- · magnetlint- ja dab need. Paikneb magnetkassettmälusid · mälukaarte (protsessorkaarte) emaplaadil · optilisi mälusid (CD-ROM jms) · mälupulki Medalikomplektide jagunemine Taliolümpiamängudel 80 · Enim medaleid on ja- 70 gatud XIX talimän- 60 gudel, 78 medali- 50
· Füsioloogilised andmekandjaid · Mineraalsed andmekandjaid · Orgaanilised andmekandjaid Infotehnoloogias kasutatakse · Mehhaanilised andmekandjaidPõhiliselt kolme liiki · Keemilised andmekandjaid · Perforatsioonilised andmekandjaid · Magnetilised andmekandjaid · Optilised andmekandjaid · Elektroonilised andmekandjaid Magnetilised andmekandjaid · Magnetketas Kõvaketas e. HDD Disk e. FDD · Magnetlint Optilised andmekandjaid · CD plaadid CD-R CD-RW · DVD plaadid DVD-R DVD-RW DVD+R DVD+RW · HD DVD · Blu-ray Disc · Minidisc Elektroonilised andmekandjaid · USB mälupulgad (välkmälu e. flashmemory) · Mälukaardid SD Mini SD XD MMC RS-MMC MicroStick Tähtsamad andmekandjad · Kõvaketas Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses
kaudu. Mälupulga maht võib olla 12MB kuni 1 GB. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade, mis ilmselt lähitulevikus vahetab välja disketid. Uuematel IBM-sülearvutitel polegi enam sisseehitatud disketiseadet, andmevahetus teiste arvutitega on võimalik mälupulga või arvutivõrgu vahendusel. Vähemlevinud andmekandjad: magnetoptilised kettad laser- ja magnetsalvestuse kombinatsiooni kasutav andmekandja; magnetlintseadmed andmekandjaks on magnetlint, mahutavad küll palju infot (gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Levinuimad on DAT- kassetid (digital audio tapecassette) digitaal-helilint pangakaardi suuruses kestas, mahutab kuni 8 GB andmeid; zip-kettad 100 MB ja 200 MB disketid, mida loeb Zip-seade (Iomega ZIP-drive).
levinud salvestise- ja mahamängimise nimikiirused on 19,05; 9,53; 4,76 ja 2,38 cm/s. Digitaal-magneetiline helisalvestis ehk helikassett SÄILITAMINE: Hoitakse tolmukindlates originaalkarpides. DAT kasett ja helikasett, videokasett VIDEOSALVESTISED Videokassett on magnetlinti mahutav lame plastkarp. Helikassetid hoitakse tolmukindlates originaalkarpides. Kuna kassetides on magnetlint, kehtivad samad tingimused nagu helilintide ja helikassettide puhul – hoida vertikaalselt ja vältida magnetväljade mõju. HELIPLAATIDE JA –LINTIDE HOIUTINGIMUSED KESKKOND HELIPLAADID VIDE JA HELILINDID Temperatuur 15 - 20℃ 15 - 23℃ Õhuniiskus 25% - 45% 25% - 55% Temperatuuri mitte üle 2℃ mitte üles 4℃ muutus Õhuniiskuse mitte üle 5% mitte üle 20% muutus
VHS-C / Super VHS-C Teine variant on VHS-C, algselt valmistatud kaasaskantavate VCR-de jaoks aastal 1982, kuid lõpuks peopesasuurutes videokaamerates. Pikeim lint, mis saadaval on, omab 60 minutit SP reziimis ja and 180 minutit EP reziimis. Kuna VHS-C lindid põhinevad samasugutel magnetlintidel kui täissuurustes lindid, siis neid saab mängida ka standardse VHS mängijaga kasutades mehaanilist adapterit, ilma, et oleks vaja mingit signaali ümber muuta. VHS-C kassetide magnetlint on keritud ühe peamise rulli peale ja kasutab hammasratast, et seda edasi kerida. Adapter ei nõua patarei funktsiooni ja on lihtsalt mehaaniline adapter. See on sisemise südamikuga, et ühenduda VCR mehhanismiga. Kui VHS-C on adaptarisse pandud, siis üks väik käsi tõmbab lindi miniatuurses kassetist välja , et pikendada lindi teekonda ümber rullide nagu täismõõdus lintidel. See võimaldab kasutada miniatuurset kasseti sama pealelaadimis mehanismiga, mis täismõõdus lintidel on.
Lülitused sisaldasid algul elektronlampe, hiljem on need asendatud pooljuhtseadistega transistoridega ja integraallülitustega. Viimastes on ühte umbes 5x5 mm suurusesse ränikristalli vormitud tuhandeid takisteid, kondensaatoreid, dioode, transistore ja elektrilisi ühendusi. Protsessoris toimuvad arvutustehted ja muud operatsioonid. Andmeid säilitatakse põhimälus tillukeste magnetsüdamike olekuna või pooljuhtlülitustes olevate elektrilaengutena. Välismälu moodustavad magnetlint-mäluseadmed, milles andmed on jäädvustatud magnetlindile umbes nagu magnetofonis, ning ketasmäluseadmed, kus andmed säilivad magnetkelmega kaetud ketastel. Sisendseadmete kaudu sisestatakse andmeid näiteks mulgustatud kaartidelt ning väljundseadmed esitavad arvutustulemused tabelitena, joonistena või muul viisil. Arvuti talitlust juhib programm, töökiirus on sadu tuhandeid ja isegi kümneid miljoneid tehteid sekundis
Mälupulga maht võib olla 12MB kuni 1 GB. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade, mis ilmselt lähitulevikus vahetab välja disketid. Uuematel IBM- sülearvutitel polegi enam sisseehitatud disketiseadet, andmevahetus teiste arvutitega on võimalik mälupulga või arvutivõrgu vahendusel. · Vähemlevinud andmekandjad: magnetoptilised kettad laser- ja magnetsalvestuse kombinatsiooni kasutav andmekandja; magnetlintseadmed andmekandjaks on magnetlint, mahutavad küll palju infot (gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Levinuimad on DAT-kassetid (digital audio tapecassette) digitaal-helilint pangakaardi suuruses kestas, mahutab kuni 8 GB andmeid; zip-kettad 100 MB ja 200 MB disketid, mida loeb Zip-seade (Iomega ZIP-drive). Kõvaketas CD/DVD Keskseade Disketiseade ID-kaardi lugeja
algdokumendis sisalduva info sisulise läbitöötamise tulemused (annotatsioonid, bibliokirjed, referaadid jne). teavikute liigid aluseks sisu (loodusteadused, kirjandusteadus jne) teavikute laadid aluseks vorm (helisalvestused, trükised jne) teavikute tüübid aluseks otstarbemäärang (õppekirjandus, reklaamväljaanded jne) informatsiooni salvestamiseks kasutatava materjali ehk andmekandja (savitahvel, papüürus, pärgament, paber, magnetlint, diskett, CDROM, DVDROM jt) poolest informatsiooni fikseerimisviisi poolest (trükitud tekst, pildid, noodikiri, salvestatud helid nn. analooginformatsioon; digitaalselt salvestatud tekst, pildid, helid, multimeedia jm) publitseeritud trükised (raamat, ajakiri, ajaleht, postkaart jms. (paberil)) elektroonilised publikatsioonid (eraamat, eajakiri, veebileht internetis jms) audiovisuaalsed teavikud ehk auvised (helisalvestised, filmid, videod jms)
Interaktiivsed operatsioonisüsteemid kasutavad ka mingitasemelist tagasisidet, mille tulemusena kasutaja kasutatav programm saab kõrgema prioriteedi. Mäluhaldus Parkinsoni seaduse kohaselt ,,Programmid laienevad kuni nad täidavad kogu neile saadaoleva mälu". Seega meeldivad programmeerijatele piiramatu suuruse ja kiirusega mälud. Tänapäeval on enamus arvutimälust organiseeritud hierarhiliselt alates kõige kiiremast registrid, vahemälu, RAM, kettasalvestus ja lõpuks magnetlint. OS-i mäluhaldur koordineerib mälu jälgides, milline on temale kättesaadav, milline tuleks kasutusele võtta või kasutusest eemaldada ja kuidas vahetada põhimälu ja teiste mälude vahel. See toiming, mida nimetatakse virtuaalmälu halduseks suurendab märgatavalt protsessidele saadaoleva mälu hulka ( kuni 4GB 32-bitise protsessoriga süsteemis, kuigi RAM-i on ainult 256MB). Sellega kaasneb aga kiirusekadu, mis on tavaliselt väike, aga võib ekstreemsituatsioonides muutuda
Interaktiivsed operatsioonisüsteemid kasutavad ka mingitasemelist tagasisidet, mille tulemusena kasutaja kasutatav programm saab kõrgema prioriteedi. Mäluhaldus Parkinsoni seaduse kohaselt ,,Programmid laienevad kuni nad täidavad kogu neile saadaoleva mälu". Seega meeldivad programmeerijatele piiramatu suuruse ja kiirusega mälud. Tänapäeval on enamus arvutimälust organiseeritud hierarhiliselt alates kõige kiiremast registrid, vahemälu, RAM, kettasalvestus ja lõpuks magnetlint. OS-i mäluhaldur koordineerib mälu jälgides, milline on temale kättesaadav, milline tuleks kasutusele võtta või kasutusest eemaldada ja kuidas vahetada põhimälu ja teiste mälude vahel. See toiming, mida nimetatakse virtuaalmälu halduseks suurendab märgatavalt protsessidele saadaoleva mälu hulka ( kuni 4GB 32-bitise protsessoriga süsteemis, kuigi RAM-i on ainult 256MB). Sellega kaasneb aga kiirusekadu, mis on tavaliselt väike, aga võib ekstreemsituatsioonides muutuda
traadiga kui traadita võrgulahendused), mille vahendusel informatsiooniga töötada. Arvutid ja võrguühendused on järjest kiiremad ning võimsamad. Lisaks tekstile audio ja video edastamine arvuti, andmeside vahendusel jne. Andmebaasidele, einfole juurdepääsu võimalused: *veeb; *kompaktandmeplaat; *trükiväljaanne, *sidusreziim (tekstikeskkond), *magnetlint jm.; kasutajad Lõpptarbijad, kelle jaoks kõik eelnev toimib. Üksikkasutajad, raamatukogud, infoasutused jt. Mida rohkem on sidusinfot võimalik kasutada, seda enam selle kasutamist ka uuritakse. Infosüsteemid võimaldavad välja võtta statistikat, korraldatakse küsitlusi jms. 3. Mis on põhilised aspektid, mida on soovitav meeles pidada andmebaasi või infoteenuse valimisel? (4)
(teekonna-ja lõpplül, sammvalijad, loendurid, programmeeritava loog.sead.) Selliste ajamite hulka kuuluvad ka kopeersüst. Prog.lõikude küsitlemine toimub tsükliliselt üxteise järel nende paiknemise järjekorras tagastumisega prog.algusse pärast kogu tsükliküsitlemise lõppu. Ühe tsükli küsitluse(skaneermise) aeg on 2-10ms. 1000-de mälu sõna kohta. 35. Arvprogrammjuht. El.ajam-Iseloomulik et programme antaxe arvude näol. (perfokaart, perfolint,magnetlint, diskett)Programmikandjale on kirjutatud (fikseeritud)käsklussignaalide andmise järjekord, tööorg.liikumise kiirus, liikumise suund ja suurus. Arvprog.juhtskeemided kasutataxe sageli sammM. milliseid juhitaxe käsklusimpulssidega. Eelised-progr.etteandmine ja täitmise suur täpsus, lihtne üleminek teisele programmile.Jagunevad:analoog e.pideva- toimelised ja diskreetsed e.impullstoimelised. 36. Mikroprotsessorjuht. el.ajam-Ajam peab kindl
seda üksteise järel, suurendades protsessori tööhõivet. Paketttöötlus Pakketttöötluse jaoks on vajalik täidetavate programmide järjekord. Operatsioonisüsteem võib kindlustada programmmi laadimist mällu välistelt andmekandjatelt. Seda selliselt, et eelmise programmi täitmise lõpetamist ära ei oodata. Nii saab ära hoida protsessori tühijooksu. Programmi tekst sisestati perfolindile või perfokaartidele. Magnetlint kompilaatoriga paigutati seadmesse ning seade ühendati. Kaardi(perfolindi)lugeja luges kaardid (perfolindi), mille sisu väljastati magnetlindile. Kompilaator käivitati Draiverid Järgmiseks etapiks olid sisendit ja väljundit teostavad programmid, mis sisestasid ja väljastasid infot ajal, kui cpu töötas. Sisend-väljundoperatsiooni lõppemisel edastasid nad katkestuse. Katkestuse saamisel salvestas arvuti vajalikud andmed ja juhtimine suundus vastavalt katkestuse iseloomule
paigutusele hoidlas. Hoidla peab vastama tuleohutusnõuetele (Arhiivieeskiri, 2011). Keskkonnatingimused on paika pandud vastavalt kogu sisule erinevatel andmekandjatel on erinevad hoiutingimused, mis on sätestatud Rahvusarhiivi juhistest fotode, filmide, heli- ning videosalvestiste säilitamise kohta käivas dokumendis. Üldjuhul sõltub a/v ainese füüsiline seisukord kolmest komponendist: alusmaterjalist ja selle omadustest (näiteks nitrofilm, klaasplaat, magnetlint vms), tehnilise teostuse viisist ja selle tegijate oskustest (kui hoolikas on olnud fotograaf filmi ilmutamisel, missuguse kvaliteediga seadmeid ja tehnilisi võtteid on kasutatud) ja hoiutingimustest (seisnud valguse käes, niiskuse ja temperatuuri mõju jne). 1. Fotomaterjalide hoiutingimused Õhuniiskust tuleb hoida nii stabiilsena kui võimalik 30% ja 40% vahel (lubatud kõikumine +-5% ööpäevas) ning temperatuuri nii konstantsena (lubatud kõikumine +-
programmeerimise keeli (OOP) · OOP'is on struktuurprogrammeerimise parimad printsiibid, milledele on listaud uued konseptrsioonid Paketttöötlus · Paketttöötluse jaoks on vajalik täidetavate programmide järjekord, · Operatsioonisüsteem võib kindlustada programmi laadimist mällu välistelt andmekandjatelt · Põhimõtted o Programmi tekst sisestati perfolindile või perfokaartidele o Magnetlint kompilaatoriga paigutati seadmesse ning seade ühendati Draiverid · Järgmiseks etapiks olid sisendit ja väljundit teostavad programmid, mis sisestaisd ja väljastasid infot ajal kui CPU töötas. · Sisend- Spooling Batch Systems Multiprogramming systems Multiprogrammeerimine see arvutusprotsessi organiseerimise meetod, kus ühe protsessori peal kordamööda täidetakse mitut programmi
positiivsel tagasisidel, väike maht, random access memory kiire, kallis protsessor - ALU, mälupuhvrid, etc peidikmälu / cache: 512KB kiire, mahukam... protsessor, puhvrid põhimälu: 50ns, 4GB aeglasem, mahukam, emaplaat kõvaketas: 10ms, 180GB aeglasem, mahukam CD-ROM: 100ms, 17~GB odavam, teisaldatav perifeeriaseadmed (magnetlint,...): 100s, 10TB serial access memory 20. Mälu klassifikatsioon: suvapöördusmälu jadapöördusmälu pooljuhtmälu magnetmälu magnetmälu optiline mälu mittesäiliv säiliv säiliv säiliv säiliv Static RAM ROM ferriit mullmälu CD-ROM Dynamic RAM PROM floppy disk CD-R EPROM hard disk CD-RW
ringhääling * raadio kui programmi loov meedium avastas Frank Conrad (oma garaazist jagas laule, infot, kohalikud kaubamajad nägid reklaamivõimalust) * 20. nov 1920 esimene USA raadiosaade (programm) * 1920ndate teisel poolel alalisvool>vahelduvvool, vastuvõtjad paranesid * raadios tekkisid esimesed seebiooperid. Sõja ajal läks raadiotel väga hästi (paberit polnud..) * televisiooni tulles spetsialiseerus raadio peamiselt muusikale * MAGNETLINT parem lindistus, monteerimisvõimalus, mitmerealine lindistus (odavam, lihtsam) * 1950ndatel raadio tähtsus tõusis taas mainekujundajad (TOPid), DJ tähtis amet EESTIS: * esimesed katsetused 1920ndatel * 1921 demonstreeriti Eestis esmakordselt raadioaparaati * 1924 kanti üle Haapsalus õpilaste segakoori kontsert * 17. mai 1924 asutati esimene raadioalane organisatsioon Eesti Raadio Klubi, mis andis välja esimest raadioalast ajakirja Eesti Raadio * 1
on alla vajutatud Mälu hierarhia arvutis. registermälu: 100B, 5ns staatiline suvapöördusmälu, baseerub positiivsel tagasisidel, väike maht.Random access memory RAM kiire, kallis protsessor - ALU, mälupuhvrid, etc peidikmälu / cache: 512KB kiire, mahukam... protsessor, puhvrid põhimälu: 50ns, 4GB aeglasem, mahukam, emaplaat kõvaketas: 10ms, 180GB aeglasem, mahukam CD-ROM: 100ms, 17~GB odavam, teisaldatav perifeeriaseadmed (magnetlint,...): 100s, 10TB Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne Sünkroonne siin clock reguleerib, millal andmed leotakse Asünkroonne siin Siinitsükkel = 'mälu aadress valmis' genereerib 'mem. read' signaali, lisaks saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis. Kui andmed käes, saadab prose teise sünkrosignaali, mis eelmised maha võtab. Tagasisideta siin DAtaValid signaal, mille peale võib siini teises otsas asuv seade hakata andmeid lugema
positiivsel tagasisidel, väike maht, random access memory kiire, kallis protsessor - ALU, mälupuhvrid, etc peidikmälu / cache: 512KB kiire, mahukam... protsessor, puhvrid põhimälu: 50ns, 4GB aeglasem, mahukam, emaplaat kõvaketas: 10ms, 180GB aeglasem, mahukam CD-ROM: 100ms, 17~GB odavam, teisaldatav perifeeriaseadmed (magnetlint,...): 100s, 10TB serial access memory 20. Mälu klassifikatsioon: suvapöördusmälu jadapöördusmälu pooljuhtmälu magnetmälu magnetmälu optiline mälu mittesäiliv säiliv säiliv säiliv säiliv Static RAM ROM ferriit mullmälu CD-ROM Dynamic RAM PROM floppy disk CD-R EPROM hard disk CD-RW
Koostöös vastava süsteemse tarkvaraga korraldab keskseade andmevahetust, samuti andmete salvestamist, töötlemist, edastamist ja väljastamist keskseadme sees ja koos välisseadmetega. Keskseade sisaldab tavaliselt peitmälu (vahemälu), mis toimib ajutise mäluseadmena (töötlusseadmed 2009). 1.4.2.2 Välismälu Sisend-, töötlus- ja väljundandmeid on vaja säilitada arvuti töö ajaks ja ka kauemaks. Selleks kasutatakse tavaliselt diskettseadmeid, kõvakettaseadmeid, magnetlint- ja magnetkassettmälusid, mälukaarte (protsessorkaarte) , optilisi mälusid (CD-ROM jms) ja mälupulki. Väliste mäluseadmete peamiseks ülesandeks on andmehulkade pikemaajaline "konserveerimine" (töötlusseadmed 2009). 9 1.4.2.2.1 Arvuti mäluseadmete ühikud Arvuti mäluseadmete või andmete mahu kirjeldamisel kasutatakse palju erinevaid ühikuid.
professionaalsed lindid professionaalsed lindid helifilmidele kodukasutajatele mõeldud lindid 2 Videolindid professionaalsed lindid kodukasutajatele mõeldud lindid 3 Arvutite välised infokandjad (kõvakettad, disketid, magnetlindid) 4 Täpissalvestuslindid- magnetlindid mida kasutatakse telemeetrilise info salvestamiseks ning programmjuhtimisseadmetes Ehitus on neil kõigil üsna sarnane, vahe on vaid kasutatavates töökihi materjalides ja nende parameetrites. Magnetlint koosneb polümeersest põhimikust ja sellele kantud magneetuvast kihist e. töökihist. Magnetlindi töökihi vastaspoolele kantakse tagakiht, mis sisaldab tahma polümeerses sideaines. Tagakiht kaitseb linti kulumise eest, maandab staatilisi elektrilaenguid ning tagab ühtlasema kerimise. Vanematel lintidel võib tagakiht ka puududa. Pinnalt kaetakse lint kaitsekihiga, mis aeglusatab lindi pinna ja ka tööpeade mehaanilist kulumist.
rundatava(te) kataloogi(de) sisu mõne arhi- veerimisprogrammiga kokkupakkimist vajadusel krüpteerimist ja talletamist kas sama arvuti teisele kõvakettale vöi mõnda teise arvutisse. Selle meetodi puuduseks on et mõnikord puudutavad ohud (nt. vargus) server,st suuremat hulka arvuteid, ning koos alq- fa Iidega lahkub sellisel juhul ka varukoopia Alternatiiviks on erinevate varundusseadmete ja andmekandjate kasutamine. Nendeks on erinevatel aegadel olnud magnetlint/striimeriImt magnetoptiline salvestus ja paljud muud vahendid. Suuremat osa neist saab kasutada ka tanapaeval. Varukoopiate tegemise sagedus sõltub asutuse töö intensiivsusest. Enamasti peetakse sobivaks varundamist kord nädalas, kuid suurema firma puhul võib kõne alla tulla ka iga päev toimuv varundamine. Varukoopiate puhul peaks silmas pidama, et neile kehtivad samad konfidentsiaalsus- nõuded kui
professionaalsed lindid professionaalsed lindid helifilmidele kodukasutajatele mõeldud lindid 2. Videolindid professionaalsed lindid kodukasutajatele mõeldud lindid 3. Arvutite välised infokandjad (kõvakettad, disketid, magnetlindid) 4. Täpissalvestuslindid- magnetlindid mida kasutatakse telemeetrilise info salvestamiseks ning programmjuhtimisseadmetes Ehitus on neil kõigil üsna sarnane, vahe on vaid kasutatavates töökihi materjalides ja nende parameetrites. Magnetlint koosneb polümeersest põhimikust ja sellele kantud magneetuvast kihist e. töökihist. Magnetlindi töökihi vastaspoolele kantakse tagakiht, mis sisaldab tahma polümeerses sideaines. Tagakiht kaitseb linti kulumise eest, maandab staatilisi elektrilaenguid ning tagab ühtlasema kerimise. Vanematel lintidel võib tagakiht ka puududa. Pinnalt kaetakse lint kaitsekihiga, mis aeglusatab lindi pinna ja ka tööpeade mehaanilist kulumist.
8GB. Paikneb eraldiseisvate kiipidena emaplaadil. *Kõvaketas: Kõvaketas liigitub oma tüübi poolest juba jadapöördusmälu alla, ent ta on arvuti põhiliseks ,,andmemaardlaks". Kui arvuti on välja lülitatud, paiknevad kõik vajalikud andmed kõvaketal. (Arvuti üleslaadimisel kantakse sealt vajalik mäludesse jne). Pöördumisaeg näitusena 10ms, maht 10 - 1000GB. *CD-ROM: 100ms, 700MB, odav ning teisaldatav. *Perifeeriaseadmed (magnetlint,...)100GB; 35. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving).[1] *Üldjuhul määrab andmesiini järgulisus (nt. 16,32,64bit) ära ka sõna järgulisuse mälus, kui sõna ei edastata just osade kaupa (mida on muuseas ka võimalik realiseerida). *Suureks probleemiks muutmälude puhul on aga see, et puht-tehnoloogilistel põhjustel pole võimalik valmistada kogu adresseeritavat mälu ühe mooduli baasil. Seetõttu koostatakse
FLOPPY õhuke ümmargune andmekandja, ümbritsetud ruudukujulise plastkesta ehk ümbrikuga. Kest vooderdatud riidega, et eemaldada magnetkettalt tolmuosakesi. 80-90ndatel üldlevinud. Mõõdud on alati tollides. 1969 IBM Alan Shugart 8 tollise flopi, 79.75kB ja oli ainult lugemiseks. Praeguseks kasutuselt üldiselt läinud, asemel USB-mälupulgad, välised kõvakettad, optilised andmekandjad, mälukaardid, arvutivõrgud ja eesotsas internet. MAGNETLINT õhuke magneetuv kiht pikal kitsal plastribal. Töötati välja Saksamaal, põhinedes traatsalvestusel. Seadmed, mis seda kasutavad on magnetofon (heli) ja videomakk (pilt). Praegugi laialt kasutusel. Fritz Pfleumer 1928. Esimene arvuti, mis kasutas andmete salvestamiseks magnetlinti oli Eckert-Mauchly UNIVAC I 1951. MAGNETOPTILINE ketas kirjutamisel kasutatakse magnetid, lugemisel optikat. Plastikust kesta all on magnetile vastuvõtlik metallist ketas
Seejuures mõõtesignaal võib olla nii pidev kui katkendlik. Anduri (aga ka mõõteahela) esimest muunduselementi, mis on mõõtesuuruse otsese mõju all, nimetatakse tajuriks. Väljundseadis on mõõteriistas niisugune mõõtesignaali muunduselement, mis on ette nähtud mõõdiste väljastamiseks. Ta võib esinedsa nii otseväljundseadise, nagu meerik, arvesti, skaalaga väljundseadelfis (skalaarnäidik) jt. kui ka kaudväljundseadise kujul, nagu magnetlint, magnetketas jms. mäluseade. Tehnilises kirjanduses on võrdlemisi laialt levinud väljundseadise asemel mõisted lugemisseadis ja näidik (vt. p. 1.4.11) Mõõteriista kasutusvõimaluste laiendamiseks võivad mõõteahelasse kuuluda ka abiseadised (adapterseadised), nagu võimendi, vahe-, edastus- ja mastaabimuundurid ning teised mõõteahela koosseisu kuuluvad nii mõõtesignaali muundavad kui ka kodeerivad mõõtevahendid
Rahvusarhiivi juhisest "Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus", Siseministeeriumi poolt väljatöötatud "Ministeeriumi valitsemisala hädaolukordade riskianalüüsi ajakava ja metoodika 2007". Õigusaktide ja standardite vahel esineb vastuolusid. Selletõttu on lähtutud töös mõistete valikul just õigusaktidest ja juhenditest. Andmekandja ese või materjal, millele on teave jäädvustatud (nt paber, magnetlint, CD). Arhiiv arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus ning käesolevas seaduses sätestatud Rahvusarhiivi struktuuriüksus. Arhivaal dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Asjaajamine dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi
Kettad ise on kas metallist või klaasist ning kaetud üliõhukese (kuni 0,000001 mm) magneetuva kihiga pehme ketas floppy disk. Väike eemaldatav medium, esimesed floppyd olid painduvad ja suhteliselt pehmest materjalist. Erinevalt kõvakettast, kus pea hõljub ketta kohal õhupadjal, siin pea on vastu ketast ja puudutab seda. Selle tulemusel nii pea kui ka ketas kuluvad kiiresti ära. Kulumise vähendamiseks peatatakse pea ja pöörlemine, kui draiv ei loe ega kirjuta. magnetlint striimer Striimer on kassettmagnetofoni taoline seade suurte infohulkade säilitamiseks ja ülekandmiseks ühest arvutist teise. Striimer kasutab lindikassette, mis on täiesti sarnased laiatarbe kassettmagnetofonide kassettidele, kuid lint on kvaliteetsem. Ühele kassetile mahub 60...300 Mb informatsiooni. Striimerist on abi, kui on soovi säilitada oma hinnalisemat tarkvara ja andmeid võimalike rikete eest koopiatena või kui on soovi kogu kõvaketta sisu kanda üle teise arvutisse
tehnoloogilised andmed nagu instrumendi või tooriku (või mõlema) liikumise viis, kiirus ja suund, töötlemise operatsioonide järjekord, tooriku materjal, st tema omadused, instrumendi tehnilised andmed, toote töötlemise täpsuse aste, töötlemise viis ja iseloom jne arvude kujul. Nende arvude kogum moodustabki antud toote töötlemise programmi, milline eelnevalt arvutatakse välja, kodeeritakse ja sisestatakse vahetult programmaatori abil või mingi programmikandja (perfolint, magnetlint, floppy disk, mälupulk vms) vahendusel elektriajami programmseadmesse, milline seejärel kindlustab toote töötlemise ilma inimese vahetu osavõtuta. Kui tekib vajadus töödelda mingit muud toodet, piisab programmi vahetamisest. Seega lüheneb oluliselt tööaeg tänu abioperatsioonide (instrumendi viimine töötsooni ja sealt eemaleviimine, detaili mõõtmine, ettenihke suuruse ja lõikekiiruse seadistamine jne) ärajäämisele.
Näiteks helivõnkumised muudetakse alguses heli magnetilisel salvestamisel mikrofoni abil elektrivoolu võngeteks. Magnetlindile kantud ferromagneetiku kihis kindlaviisiline magneetumine tekitatakse antud voolu magnetväljaga. Lint liigub seadmest ehk helipeast mööda, mis tekitab helivõnkumistele vastavat magnetvälja. Just domeenide magnetvälja kindla paigutusena jäädvustuvad helid lindile. Heli taasesitamisel tekitab magnetlindi väli helipea mähises voolu, kui see magnetlint möödub helipeast. Selle põhjuseks on elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Kõlar muudab voolu võnkumised uuesti helivõnkumisteks, kui seda on võimendatud. Helimagnetofon just niimoodi töötabki. Põhimõtteliselt samamoodi töötab ka kujutist salvestav videomagnetofon. Info salvestamine ja lugemine arvuti magnetketaste korral toimub põhimõtteliselt samamoodi nagu magnetofonis. ( Tarkpea 2003, 146 ).
Näiteks helivõnkumised muudetakse alguses heli magnetilisel salvestamisel mikrofoni abil elektrivoolu võngeteks. Magnetlindile kantud ferromagneetiku kihis kindlaviisiline magneetumine tekitatakse antud voolu magnetväljaga. Lint liigub seadmest ehk helipeast mööda, mis tekitab helivõnkumistele vastavat magnetvälja. Just domeenide magnetvälja kindla paigutusena jäädvustuvad helid lindile. Heli taasesitamisel tekitab magnetlindi väli helipea mähises voolu, kui see magnetlint möödub helipeast. Selle põhjuseks on elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Kõlar muudab voolu võnkumised uuesti helivõnkumisteks, kui seda on võimendatud. Helimagnetofon just niimoodi töötabki. Põhimõtteliselt samamoodi töötab ka kujutist salvestav videomagnetofon. Info salvestamine ja lugemine arvuti magnetketaste korral toimub põhimõtteliselt samamoodi nagu magnetofonis. ( Tarkpea 2003, 146 ).
annaabi.ee 
