Kunstiajalugu- Kreeka ja Rooma (0)

Kreeta - Mükeene
3000a eKr, hõlmab Kreeta saart , Mükeenet ja Tiryns , Eguse mere saari ja Väike- Aasia poolsaart . (Kuningas Minos tõi jumalate juurest süüa ja juua. Külla kutsudes küpsetas ära oma poja ja nii läks igavestesse piinadesse.)
Mereline kultuur, kus lossid kujunesid ühiskonna elu keskusteks. Lossid olid kaitsmata (Kreeta).
Mükeene on sõjaline kultuur, lossid kindlustatud.
Õitseaeg oli 2000-1250 eKr. Suurimad lossid: Knossos , Phaistos, Hagia Triada, mis olid ehitatud kivist, ilma siduaineta, laed puust.
Sambad olid ülevalt jämedamad ja alt kitsamad, need olid puust, tubade liigendamiseks. Sambad olid värvilised.
Tirynsi ja Mükeene linnamüür laotud suurtest kividest, ilma siduaineta.
Mükeene lõvivärav oli tähtsamaiks väravaks. Mükeenes on hauad, mida peetakse kuningate omaks. Suured ringhauad osadel ka kuppel peal.
Kujutavas kunstis olid põhilised mütoloogilised stseenid (ntks Zeus võrgutab ära Europe). Tegu on kõrgreljeefiga, kus võib natukene näha ka egiptusepoosi.
Knossose palee seestpoolt seinamaalingutega kaetud. Knossose palee oli mitme tasapinnaline. Palju kasutatakse meremotiivi ja elurõõm.
Megaron - kreetlaste elamu
Knossose palee seinamaal- Kreetas oli härjakultus.
Terrakato- põletatud savist skulptuurid . Kodukolde jumalanna madudega u.1600 eKr. Palju rõhku pandud soengutele ja ehetele.
Keraamika- enamasti vaasid.
Mükeenes oli sõrmustel kujutatud mütoloogilisi stseene. Kuningas Agamemnoni (Mükeene kuningas) surimask , mis oli kullast . Mõõgad kaunistatud graveeringutega ja reljeefidega.
Phaistose ketas - arvatavasti kalender.
Kreeka kultuur
Kreeka kultuur on antiikkultuur. Kreeklased olid kõrge eneseteadusega.
Jumalad olid nagu inimesed.
Kreeka kultuuri iseloomustab lihtsus, selgus, loogilisus, mõistuspärasus (eriti arhitektuuris)
Ajastud: 1. Arhailine aeg 600-480 eKr
2. Klassikaline aeg 480-323 eKr (õitseaeg)
3. Hellenistlik aeg lõppes 30 eKr (Kreeka kultuur levib)
Arhitektuur
Vanimad templid pärinevad arhailisest ajast, kus hakatakse kasutama marmorit ja eeskujuks megaron. Klassikalisel ajal templid muutuvad ilusamaks.
Võeti aluseks üks moodul nt samba läbimõõt, et saavutada täielik harmoonia . Põhiplaan on ristküliku kujuline.
Templi kolm osa: alus- koosneb kolmest astmest, ülemine aste grebidooma
sammastik
tarastik
Sammaste taga naos , kus polnud aknaid, seal oli jumala kuju. Lagi oli puust, kassettlagi.
Antiikaja näide: Pseidoni tempel Paestumis, Lõuna-Itaalias, 450eKr, varane dooria stiil.
Tarastiku peal kolmnurk viilkatus . Siduainet ei kasutatud. Sambad on paigutatud sissepoole kaldu, et kaugelt tunduks otse.
Ehituskunstistiilid ehk orderid : 1. Dooria- kõige vanem, levib Penoponnosel (Partelon). Sambal ainult tüves ja kapiteel . Samba vagusi nim. panelüürideks, samba keskel on väike paisutus . Kapiteeli alumine osa