Kunstiajalugu- Kreeka ja Rooma (0)

Kreeta - Mükeene
3000a eKr, hõlmab Kreeta saart , Mükeenet ja Tiryns , Eguse mere saari ja Väike- Aasia poolsaart . (Kuningas Minos tõi jumalate juurest süüa ja juua. Külla kutsudes küpsetas ära oma poja ja nii läks igavestesse piinadesse.)
Mereline kultuur, kus lossid kujunesid ühiskonna elu keskusteks. Lossid olid kaitsmata (Kreeta).
Mükeene on sõjaline kultuur, lossid kindlustatud.
Õitseaeg oli 2000-1250 eKr. Suurimad lossid: Knossos , Phaistos, Hagia Triada, mis olid ehitatud kivist, ilma siduaineta, laed puust.
Sambad olid ülevalt jämedamad ja alt kitsamad, need olid puust, tubade liigendamiseks. Sambad olid värvilised.
Tirynsi ja Mükeene linnamüür laotud suurtest kividest, ilma siduaineta.
Mükeene lõvivärav oli tähtsamaiks väravaks. Mükeenes on hauad, mida peetakse kuningate omaks. Suured ringhauad osadel ka kuppel peal.
Kujutavas kunstis olid põhilised mütoloogilised stseenid (ntks Zeus võrgutab ära Europe). Tegu on kõrgreljeefiga, kus võib natukene näha ka egiptusepoosi.
Knossose palee seestpoolt seinamaalingutega kaetud. Knossose palee oli mitme tasapinnaline. Palju kasutatakse meremotiivi ja elurõõm.
Megaron - kreetlaste elamu
Knossose palee seinamaal- Kreetas oli härjakultus.
Terrakato- põletatud savist skulptuurid . Kodukolde jumalanna madudega u.1600 eKr. Palju rõhku pandud soengutele ja ehetele.
Keraamika- enamasti vaasid.
Mükeenes oli sõrmustel kujutatud mütoloogilisi stseene. Kuningas Agamemnoni (Mükeene kuningas) surimask , mis oli kullast . Mõõgad kaunistatud graveeringutega ja reljeefidega.
Phaistose ketas - arvatavasti kalender.
Kreeka kultuur
Kreeka kultuur on antiikkultuur. Kreeklased olid kõrge eneseteadusega.
Jumalad olid nagu inimesed.
Kreeka kultuuri iseloomustab lihtsus, selgus, loogilisus, mõistuspärasus (eriti arhitektuuris)
Ajastud: 1. Arhailine aeg 600-480 eKr
2. Klassikaline aeg 480-323 eKr (õitseaeg)
3. Hellenistlik aeg lõppes 30 eKr (Kreeka kultuur levib)
Arhitektuur
Vanimad templid pärinevad arhailisest ajast, kus hakatakse kasutama marmorit ja eeskujuks megaron. Klassikalisel ajal templid muutuvad ilusamaks.
Võeti aluseks üks moodul nt samba läbimõõt, et saavutada täielik harmoonia . Põhiplaan on ristküliku kujuline.
Templi kolm osa: alus- koosneb kolmest astmest, ülemine aste grebidooma
sammastik
tarastik
Sammaste taga naos , kus polnud aknaid, seal oli jumala kuju. Lagi oli puust, kassettlagi.
Antiikaja näide: Pseidoni tempel Paestumis, Lõuna-Itaalias, 450eKr, varane dooria stiil.
Tarastiku peal kolmnurk viilkatus . Siduainet ei kasutatud. Sambad on paigutatud sissepoole kaldu, et kaugelt tunduks otse.
Ehituskunstistiilid ehk orderid : 1. Dooria- kõige vanem, levib Penoponnosel (Partelon). Sambal ainult tüves ja kapiteel . Samba vagusi nim. panelüürideks, samba keskel on väike paisutus . Kapiteeli alumine osa on ketta kujuline ja üleval ristkülik. Arhitraav kaunistamata. Friis on lihtsalt kaunistatud. Sammas on mehelik .
2. Joonia - Väike-Aasia poolsaarel ( Nike tempel). Sambad on sihvakamad, kõrgemad ja naiselikumad.
3. Korintose- kõige uuem, vähim levinud. (Olümpiavaremed Ateenas). Sammas on kui noortütarlaps, veelgi sihvakam ja kuni 18meetri kõrgune. Kapiteel on väga looduslähedane.
Klassikaline näide: Ateena akropol
Akropol- linna keskel asuv kindlustatud koht. 1. Värav- propüleed , 2. Kõrval Nike tempel, 3. maalikogu - Maaligalerii (kreeklaste lemmikuim), 4. Athena kuju (Phartenoisos), 5. Ereotein (Boseidonile ja Athenale ), seal on naisekujulised sambad ehk karatiidid, 6. Partheon (Athenale, sees kuju).
Joonia stiilis hauamonoment kuningas Homosolosele.
Aleskandria ja Pergamon 1.saj
Pergamonis rahualtar Zeusile ja Athenale- tegu joonia stiiliga. Friis on 2meetrit kõrge. Kreeklaste reljeef kõrgreljeef, mis on emotsionaalsed ja anatoomiliselt tõesed.
Amfiteater .
Skulptuur
vähe säilinud originaale terveid, marmorist, saam näha läbi rooma koopiate, krüsohfantiin tehnika- säilinud vaid kirjeldused nt Athena kuju ja Zeusi kuju Olümpias .
Krüsohfantiin tehnika: 1. puidust karkass , 2. Kehaosad kaetakse elevandiluuga, 3. riided kullaga. Väga kallis tehnika.
Jagatakse kaheks: ehitusplastika ja vabafiguurid (hiljem ka portreepüst).
Arhailisel perioodil kujutati peamiselt alasti mees figuuri- kourus ja riides naine- kore . Tajutav egiptuse mõju. Näos puuduvad emotsioonid, tajutav arhailine naeratus. Kreeklased esimesed, kes hakkavad tegema skulptuure ilma toeta. Kourus ja kore näitavad välja kujunenud ideaale. Mees ilus ja lihases ; kore puhul alati rõhutatud ilus soeng ja riietus.
5.saj reljeef- aphrodite seind.
Klassikalisel perioodil teeb kunst läbi muutuse ja keha pannakse liikuma. Säilinud pronksskulptuur- Poseidon Artemisioni neemelt. Selleks, et kujud liikuvamad oleksid, kasutati kontraposte ehk tugijalga, et luustik ja lihased mängiksid.
Perikles 425 eKr- portreepüst. Kole peakuju , oli sibula pea ja see pärast kujutati teda alati kiivriga.
5.sajandi skulpturid:
Polykleitos, pärit Spartast. (Odakandija u.450-430 eKr). Pani paika 1/7 proportsioonid, mis jäävad kehtima kauaks . Mooduliks oli pea.
Myron , kujutab sportlasi ja olümpiavõitjaid. Annab täiuslikku liikumist (Kettaheitja u.450eKr ja Athena 450eKr).
Pheidias, Athena ja Zeusi kuju autoriks. 4.saj skulptuur muutub pikaks ja venitatuks ( Lysippose Aleksander Suure kuju)
4. ja 5. saj hakatakse naisi kujutama aktina ja tuuakse sisse erootilisust.
Hellenistlik skulptuur
Kreeka kunst jõuab Aasiasse . Hakatakse tegema suuri skulptuure.
1. Melose Aphrodite ehk Milo Veenus u.130-120 eKr
2. Lakoon (grupp) u.150 eKr- Trooja linna preester . Leiti 16.saj alguses, peeti algul kreeka skulptuuri ripuks.
Hellenism oli emotsionaalsem, pigem kujutatakse noori jumalaid ilusate inimestena, lihalisus kadunud, pigem meeleline ilu. Hakkab kunsti iseseisvumine ja kunsti kollektsioneerimine.
Maalikunst
Kreeka maalikust pole säilinu. Kõige levinum tahvelmaal . Säilinud kirjeldused ja rooma koopiad . Paremini säilinud keraamika ja vaasimaalid. Vaasid pealt kaetud ornamentidega või maalidega. Alates 9.sajandist geomeetrilised mustrid . Kaks vaasimaali tüüpi:
1) Musta figuuriline vaas - musta lakiga maaliti vaaside peale u. 5-6. saj algusest kujutati mütoloogiat, eluole, olümpiamänge .
2) Punase figuuriline vaasimaal- figuurid jäeti punaseks ja taust värviti mustaks. Kehad pandi poolpöördesse, mis andis juurde ruumilisust ja liikuvust. Geomeetriline ornament (lianderint) ei kao. Valge värv andis veel rohkem elavust juurde.
4.saj kuulsaim kunstnik Apelles - Merevhaus sündinud Aphrodite valgusevarjuga on antud ruumilisust. Apelles töötas Aleksander suure õukonnas.
Seitse maailmaimet:
1. Giza püramiidid
2. Babüloni rippaiad
3. Halikanassose maoseleum
4. Aleksandria tuletorn
5. Rhodose koloss
6. Zeusi kuju Olümpias (Pheidas)
7. Arteenise tempel Efiosises.
Etruskide kultuur
8-3.saj eKr, kõrghetk 7.saj.
Pole ühtset riiki aga 12 suuremat linna. Nad olid põlluharijad ja meresõitjad. Olulisel kohal metallurgia. Viimased roomlased olid etruskid .
Haua tekstid- sisu piiratud, raske aru saada. Tähtsal kohal olid preestrid , kes looma maksa põhjal ennustasid tulevikku. Täringumäng oli religioosne. Etruskid võtavad üle kreeklastelt ja rooma etruskidelt jn. Säilinud on hauamälestised, mida on palju. Selle kaudu saab teada kultuuri ja kunsti. Hauad asuvad rühmadena, maapealsete kuplitega.
Maasisesed kivisse rajutud hauakambrid, mis olid tihti seest sisustatud kui elutuba . Aknad ja ukseavad maalitud. Seinamaalidel kujutati meeleolukaid stseene. Surmajärgne elu ei pidanud olema ei parem ega halvem .
Etruskide seinamaalid on looduslähedased ja emotsioonikad. (nt: Fresko Tridiniumi hauast Torquinia). Püütakse rõhutada isikupärasust. Urnid olid savist või kivist, kus oli lahkunu portree peal. Sarkofaagid olid poollamavas asendis, mis olid põletatud savist terrakota tehnikas.
Arhitektuur
Linnad olid ümbritsetud kõrgete müüridega, olles väravad . Teada on ka templid kirjelduste järgi. Põhiplaan oli pigem ruudukujuline. Tempel paigutatud kivist aluse peale, eeskohas püharuumid (2-3). peamiselt ehitatud puidust ja sambaid oli hõredalt. Hiljem olid templid ja sambad kivist. Sambad meenutavad Dooria sambaid aga neil on baas. Kaunistatud keraamiliste figuuridega.
Skulptuur nt: Apollo , Veji templist , värvitud terrakotta u.500eKr
Eeskujuks arhailine kuros , arhailine naeratus ja riides. Tegu massiivse ja maskuliinse ning liikuva kujuga.
Loomade anatoomiat tunti paremini. Skulptuure tehti ka pronksist (sõjajumal Mars või võitlev sõdur, pronks 5.saj eKr. Kapitooliumi emahunt, 500eKr)
Sidemed olid kreeklaste ja idamaadega. Osavad kullasepad, oskasid seda töödelda ( kuldne kinnituspannal). On kasutatud ornamenti ja looma kultuuri. Pronksist tehti ka nõusi.
Rooma
enim võeti üle kreekalt; visuaalses kunstis suur kreeka mõju; arhitektuur arenes, sest võeti kasutusele ehituses kaar, võlv ja kuppel; võtsid kasutusele lubimördi ehk siduaine.
Kaari kasutati erinevate seinas olevate avade jaoks. Silindervõlv annab võimaluse katta nelinurkse ruumi, kus raskus langeb kahele seinale. Veelgi kergemaks tegemisel võeti kasutusele ristvõlv, kus sai ära jätta seinad ja võlvid toetusid piilaritele. Ümmargused ruumid kupliga .
Võeti kasutusele ehitusmaterjalid- kruus ja tellis . Mört koosnes kruusa ja tellise purust. Betooni kasutati müüride, võlvide ja kuplite katmisel. Ehitusuuendused, kuna inimesed vajasid neid.
Roomas suur teedevõrgustik , sillutatud kividega, mis säilinud osaliselt tänaseni.
Võlvid ja kaared aitasid ehitada sildu. Nii ehitati ka akvedukte.
Linnad olid kaitstud betoonist müüridega.
olulisel kohal ühiskondlikud hooned- termid ja amfiteatrid
70ndal aastal eKr hakati ehitama Colosseumit, mis oli kolmekorruseline ja oli arvestatud korruste funktsioone. I korrusel dooria sambad, II korrusel Joonia sambad, III korrusel Korintose sambad. 80 sissepääsu. Areeni all olid treeningruumid.
Templid- eeskujuks kreeka ja etruski templid. Tempel asub kõrgemal, sammastega eeskoda pühamu ees. Seinad liigendatud poolsammastega.
Triumfi kaared- suurte võitude monumendid, kus peal tekstid ja reljeefid . Roomlased elasid Vabariigi ajal ühepere elamutes (villades).
Suurt tähelepanu hakati pöörama linna planeeringule, sõjaväelaagri järgi, mis nelinurkne , kus keskel ristusid kaks teed. Keskne plats oli foorum , kuhu ümber ehitati kõige olulisemad hooned. Tänapäevases Roomas näeb suurt arhitektuuri segu- Keisririigi ja Vabariigi aegsed ehitised. Keisririigi ajal marmor ja Vabariigi ajal tellis. Vabariigi aegseid ehitisi, villasi, leiab Pompeis aga neid on vähe. Keisririik tõi kaasa endaga korrapärasuse. Foorum jääb oluliseks väljakuks. Kõik Rooma juhid lasid ehitada endale foorumi. Nt: Trianaariuse, mille keskel on Traianuse sammas, ümber samba lindireljeef. Tähtsaim ehitis basiilika ehk raamatukogu. Basiilika ruutküliku kujuline, mis oli jagatud kolmeks lööviks.
Rooma reljeef on ajalooline ja dokumentaalne.
Rahualtar, mis on osaliselt säilinud, kus on kujutatud Rooma asutamist ja Augustuse pere rongkäigul. Reljeefide autor on eeskuju võtnud Partelioni reljeefidest, tegu kõrgreljeefiga.
Roomas oli komme austada inimesi monumentidel või raidtekstiga. Monumendid muutusid oluliseks
Keisririigi ajal, Ratsamonument ja püstised. Monument on staatiline, kuid uhke, proportsioonid paigas.
Kõigil keisritel oli vähemalt pks triumfikaar . Constatiniuse kaare puhul 4.saj on näha kunsti langust.
templeid ei ole palju säilinud, sest ehitati ümber kristlikeks kirikuteks. Fona Irilise templi puhul on näha kreeka ja etruskide mõju. Sambad on pigem kaunistuseks. Säilinud Lõuna-Prantsusmaal, mitte Itaalias.
Pantheoni tempel on kõige paremini säilinud. Tempel on ümarplaaniga, peetakse üheks täiuslikumaks kuppelehitiseks. See on pühendatud kõikidele planeedinimedega jumalatele. Ruumi kõrgus 43,5 meetrit. Kuppel seestpoolt kaetud kassettidega, valgus tuleb kupli keskel olevast avausest. Tempel on puhas betoon , marmor on pealt ära võetud. Sisekujunduses on näha erinevat värvi marmorit. Tänapäeval on tegu kirikuga , kuhu maetud renessanssi aegsed suurkujud .
Basiilika termid ja lossid.
Circus Maximus , kus korraldati hobukaarikute võiduajamisi.
Vabariigi ajal oli linn kaitstud müüridega, mida ka laiendati. Keisririigi ajal ei olnud Rooma kaitstud. 3.saj lõpul hakati ehitama uut müüri tellistest ja betoonist 6m kõrge, 3m paks, kogupikkus 19km, kus olid ka nelinurksed tornid.
Skulptuur
tegid vabafiguure ja portreesi; ei teinud jumalaid; kujutati põhiliselt iseennast ; populaarne portree püst , kuna austati esivanemaid, need olid õdus tähtsal kohal; portreed on väga realistlikud ja psühholoogilised .
Provintsidesse saadeti keisrite portreed, mille ees toodi ohverdusi. Austati nagu keisrit .
Hilisvabariigi ja Keisririigi ajal muutus skulptuur idealiserritumaks ( keiser Augustuse skulptuur). Polegleitose odakandija oli palju eeskujuks. Rahualatri puhul on võetud eeskujuks Friesi reljeefidest. Idealiseeritus kreeka mõju tõttu.
Maalikunst
Pompeii ja Herpanaljoni, mis kavatakse 18.saj välja. Kõikides Pompeii majades olid põrandad mosaiigid ja seinamaalid. Roomlased kasutasid palju optilisi petteid. Temaatika oli seinast -seina. Seinamaalid illusionistlikud ja püütakse jäljendada loodust ja erinevaid materjalle. Üheks teemaks oli mütoloogia ja kirjandus. Seinamaalid on valminud mitme sajandi jooksul, eristatakse nelja stiili, millel pole rangeid ajalisi piire .
Majade omanike ei teata v.a Veituste maja. Müsteeriumite villast on leitud Dianüsost läbi viimas rituaali (maal).
Roomas levis tahvelmaal, mida ka koguti. Tahvelmaalid olid esivanematest enkaustika tehnikas- värvimullad segati vahaga, mis andis värvidele puhtuse ja sära . Kõige olulisemad olid silmad.