ainult nõjatud. 500.a. e. Kr. valmis skulptor Polykleitose kreeka sõdalase-atleedi ideaaltüübi ,, Odakandija" (teose nimi), mis sai inimkeha kujutamise normiks e. kaanoniks. Liikumist on väga hästi tabanud skulptor Myron oma teose ,, Kettaheitjaga" Leia kunstnikule õige töö! Praxiteles - ,,Hermes Dianysos-lapsega" Kore- alasti meesfiguur Lysippos - ,,Kaapija" Myron - ,,Kettaheitja" Polykleitos - ,,Odakandja" Kourus - riietatud naisfiguur Reljeefkunst. Kreeka reljeefkunst erines egiptuse omast, nimelt eelistasid kreeklased .......................... ..............................., mis mõjusid omaette mahuliste teostena. Kreeka reljeefkunstis kujutatakse enamasti ........................................................ . Parimad ehitusega seotud teosed leiame Hegeso hauakivil ja ka Nike templitel. 400 a. e. Kr. hakkas levima reljeefkunst, mille abil jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni. TÖÖLEHT NR. 4 - ROOMA
Profaanarhitektuur: · Linnused, kindlused · Kindlusteks olid kivihooned ja mõned pühakojad · Linnuse tähtsaimaks osaks müür ja tornid · Arvestati looduslikke tingimusi (järsud mäenõlvad, veekogud) · Müüride taga olid hooned · Saksamaal tähtsaim osa kõrge torn e bergfried · Prantsusmaal peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone ROMAANI STIILI KUJUTAV JA TARBEKUNST Reljeefkunst: · Peamiseks reljeefkunst, nendega kaeti fassaade ja portaale (patedel, tümpanonilviilu väli) · Siseruumis samba kaunistamine · Peamine ülesanne pühakirja illustreerimine e ,,vaeste piibel" st jutustava sisuga · Kujutav laad: figuurid tinglikud, esmane oli tunnete väljendamine · Temaatika: kristuse kannatused (nt kirstus ristil); imed; viimne kohtupäev jne Seinamaal: · Temaatika ja kujutuslaad sama
Näiteks sfinks (inimese pea ja lõvi kehaga olevus) Giza püramiidide juures. Vaaraode täisfiguurid olid tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu ees, rusikasse tõmmatud käed tugevalt vastu külgi, vahest üks käsi rinnal. Pilk suunatudüle vaatajate peade. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate- siledate kivimassidega. Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli reljeefkunst ( madal- ja süvendreljeef). Reljeefid ja hieroglüüfid (seletasid ja täiendasid) katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid. Maalikunst erines eelmistest vähe (pinnakunst). Lõpututest inimkeha võimalikest poosidest kujutati kindlalt ainult mõnda ilmekamat. Tegelasi kujutati tihti nn. egiptuse poosis- inimene pika sammuga astumas (jalad küljelt), rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates.
Raamatumaal e. miniatuurmaal. Põhiliselt pärgamendile maalitud värvilised pildid, mis selgitasid teksti. Vanimad käsikirjad pole paraku säilinud. 5.-6. sajandist pärinevad käsikirjad on kõrgetasemelised. Seina- ja laemaalid. Neid leidub katakombides. Meenutavad Rooma seinamaale, suured erinevused temaatikas. Sisse on viidud keeruline kristlik sümboolika. Igapäevastes motiivides on vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Vähe seinamaale on säilinud. Reljeefkunst. Ehiti sarkofaage. Temaatika võetud Piiblist. Reljeefikunst hakka levima, kui ristiusk lubatuks sai. Rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Monumentaalsust ei peetud oluliseks. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kujult ja stiililt sarnanevad kristlikud sarkofaagid täielikult paganausu sarkofaagidega. Säilinud ainult Itaalias. Tekkis Idas. Hellenistlikul ajastul ja Roomas kasutati peamiselt põrandate kaunistamisel.
Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Poolringikujuga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk 9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hinduistlikud templid 8. Mis oli India skulptuuri valitsevaks vormiks? Valitsevaks vormiks oli reljeefkunst: jutustav laad. 9. Miks ei rõhutata India kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. 10. Mida või keda kujutasid tavaliselt India vabaskulptuurid? Vabafiguurid kujutasid peamiselt hinduistlikke jumalaid. 11. Millal oli India kujutava kunsti õitseaeg klassikaline periood? 4 7. sajand 12. Nimeta kaks kuulsat India tüüpi templit, neist üks kambodzas ja teine Jaava saarel Indoneesias.
Pehmesse vulkaanilisse kivimisse tuffi oli kerge käikusid uuristada. Katakombides leiduvad ka esimesed varakiristlikud kunstiteosed: seina- ja laemalid. Meenutavad rooma seinamaale, kuid kõrvale on jäetud erootilised motiivid ja kõik, mida võiks seostada paganlikusega. Alates 4. Sajandist oli ümarskulptuur keelatud, lubatud olid vaid reljeefid. Reljeefidega ehiti näiteks sarkofaage. Temaatika on võetud Piiblist. Kristlik reljeefkunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Monumentaalsust ei peeta oluliseks, jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina Egiptusest pärit papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid.
Kuigi anatoomia oli õige, kujutati inimesi ’’egiptuse poosis’’- nägu profiilis, keha ja silm otse. Liikumist kujutati üks jalg ees. Näod olid emotsioonitud. Loomi kujutati inimestest palju liikuvamatena ja emotsioonirohkematena. Kujutatud olid ka lihased, mis tegid tervikut loomutruumaks. Värvikasutus oli mõlemas nii Mesopotaamias kui Egiptuses sarnane. Mesopotaamias kasutati kollast ja sinist, kuid Egiptuses lisaks veel ka punaseid toone. Egiptuse reljeefkunst oli tavaliselt palju värviküllasem kui Mesopotaamias. Kummagi kultuuri kunstis ei olnud oluline ruumi kujutamine. Seda küll tehti, kuid vähe. Seljuhul kujutati kaugemal olevad objektid üleval pool. Kahe kultuuri skulptuurikunstis oli kõige silmapaistev ’’egiptuse poos’’. Oluline oli ka jumalate kujutamine segaolenditena. Jumalatesse suhtumine ja nende auks nii palju vaeva nägemine oli tollal suur austuse märk.
surematust, tuvi – Püha Vaimu jne. Kohtame ka pilte, mis illustreerivad kohti piiblist. Väga sagedasteks motiivideks on rist ja palvetaja. Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimkujutisi rooma maalikunstis. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud peaaegu üldse. Rohkem harrastati reljeefkunsti. Vormilt meenutavad need esialgu roomlaste reljeefkunsti, kuid nende temaatika on võetud piiblist. Reljeefkunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem inimesi. Varakristlikud reljeefi rõhutavad Kristuse jumalikkust, harva kannatuslugu. 20. KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumidee järele. Kuna varasemad usulised ehitused polnud praktilised võeti eeskujuks basiilika. Varakristlik kirik oli lihtnepikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks osaks (lööviks).
lehvimist vms). Skluptuur+arhitektuur= nt Sfinks. Arvatakse, et sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kujur ei lähtunud mitte koonuse vormist, nagu seda tegi Mesopotaamia oma, vaid kivitahukast, mille eri külgedele ta joonistas kavandatud kuju erinevad vaated. Lihtrahvast kujutavad skulptuuridolid aga väiksemad, elavamad ja vabad rangusest, tihti puidust ja värvilised. Egiptuse reljeefkunst- enamasti madalreljeef, aga sageli ka kujutise kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef). Inimese ja loomafiguuride vahele lükiti hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Need katsid tempilte seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. Lisaks reljeefile levis ka seinamaal. Hieroglüüfid- piltkiri, mis koosneb osalt mitmetest figuuridest (loomad, inimesed), mistõttu pole selget piiri kirja ja üksnes pildina mõeldud reljeefi vahel.
5. Millist ehitusmaterjali kasutati Mesopotaamias? Miks? Mis oli selle tagajärjeks? Peamiseks ehitusmaterjaliks oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellised, mistõttu lagunesid majad kiiresti. 6. Kuidas on omavahel seotud Marduki templi tsikuraat Babülonis ja Paabeli torn? Paabeli torni tipus asus Marduki tempel. Mõlemast räägiti ka piiblis. 7. Kuidas kaeti Mesopotaamias ruume, kui polnud ei puitu pikkadeks laetaladeks ega kivi lage toetavaks sammasteks? 8. Mesopotaamia reljeefkunst saavutas tipu assüüria kunstis. Mida nendel reljeefidel kujutati? Paljud reljeefid röökisid kindluste piiramistest, lahingutest, vangide võtmisest ja ka valitseja tegevustest. Egiptuse kunst 1. Kui kaua püsis egiptuse kunst peaaegu muutumatuna? Egiptuse maalikunst püsis umbes kaks ja pool tuhat aastat peaaegu muutumatuna. 2. Millised uskumused mõjutasid enim egiptuse kunsti? Egiptuse kunsti mõjutas enim uskumus, et inimese elu võib jätkuda peale surma. Selleks tuli
Babülonis ja Paabeli torn? Paabeli torn oli Babüloni jumala, Marduki templi tsikuraat, mille 4-nurkse aluse külg oli üle 90m. pikk ja mis olevat tõusnud seitsme astanguna samuti 90m. kõrgusele. 7. Kuidas kaeti Mesopotaamias ruume, kui polnud ei puitu pikkadeks laetaladeks ega kivi lage toetavaks sammasteks? Ehitusmatetrjalideks olid päikse käes kuivatatud savitellised.Seal leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel. 8. Mesopotaamia reljeefkunst saavutas tipu assüüria kunstis. Mida nendel reljeefidel kujutati? Egiptuse kunst 1. Kui kaua püsis egiptuse kunst peaaegu muutumatuna? Tänu uskumustele ja rangetele seadustele püsis egiptuse kunst umbes kaks ja pool tuhat aastat peaaegu puutumatuna. 2. Millised uskumused mõjutasid enim egiptuse kunsti? Vanad egiptlased uskusid , et pärast surma elab hing edasi nin tuleb teatud aja möödudes kehasse tagasi. 3. Kellega võisid sarnanede Egiptuse jumalad? Too paar näidet.
tehtud kirjutusmaterjali. Papüürust õpiti esmakordselt valmistama 4000 aastat eKr ja sellest kujunes üks Vana-Egiptuse tähtsamaid ekspordiallikaid. Papüürus oli väga habras ja õrn materjal, ning ei kannatanud murdmist ja õmblemist, siis ei saanud sellest valmistada raamatuid selle asemel hoiti kirjutatut rullidena. Hieroglüüf arenes kogu aeg ja pidevalt tuli uusi märke juurde. Lõik egiptuse papüüruserullilt. Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli reljeefkunst. Reljeefid ja hieroglüüfid katsid templite seinu, sambaid, obeliske ja skulptuure. Reljeefiks peetakse skulptuurteost, mille puhul kujutatud figuurid ja esemed eenduvad tasapinnast. Eristatakse madalreljeefi, poolreljeefi ning kõrgreljeefi, seda vastavalt kujutatava motiivi pinnast esiletõusmise astmele. Vana-Egiptuses kasutati laialdaselt süvistatud reljeefi, mille puhul figuurid olid pinna sisse süvendatud. Süvistatud reljeefi kõrval kasutati
Hieroglüüfkiri, preestrite e hieraatiline kiri, rahva e demootne kiri Egiptuse arhitektuur ja kujutav kunst. Püramiidide liigid, templisse sisenemisel Sfinkside allee, väravaehitis, mille juurde kuulused sambad, templi sees ohtralt sambaid. Kujutav kunst- looduslikud värvid- valge, must, punane, pruun, roheline, segati juurde munavalget ja vaiku, kaunistati urne. Skulptuurid- kujutas vaaraod ja nende naisi v loomi, linde, vaaraod ranged, vasak jalg ees, käed rusikas. Reljeefkunst- uuristati pinnasesse. Maalid- kujutati hauatagust elu. Maal + reljeef= pinnakunst. Loetle iseloomusta Mesopotaamia esimesi rahvaid. Sumerid- rajasid Mes. Tsivilisatsiooni, tegelesid niisutuspõldudega, rajasid küllaltki suuri asulaid, kasutasid piltkirja, hakkasid kasutama vasest tööriistu, leiutasid ratta, võtsid kasutusele kiilkirja, kõrgetasemeline kirjandus, kunst. Semiidid- võtsid oma keele
Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Poolringikujuga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk 9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hinduistlikud templid 8. Mis oli India skulptuuri valitsevaks vormiks? Valitsevaks vormiks oli reljeefkunst: jutustav laad. 9. Miks ei rõhutata India kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. 10. Mida või keda kujutasid tavaliselt India vabaskulptuurid? Vabafiguurid kujutasid peamiselt hinduistlikke jumalaid. 11. Millal oli India kujutava kunsti õitseaeg klassikaline periood? 4 7. sajand 12. Nimeta kaks kuulsat India tüüpi templit, neist üks kambodzas ja teine Jaava saarel Indoneesias.
tagasihoidlik · motiivides olid peidus kristlikud sümbolid, mida teadsid vaid kristlased. Kristus- lamba talle õlul hoidev karjane, kala. Surematus-paabulind. Lootus- ankur. Püha Vaim-tuvi. Maaliti pilte joonasest ja vaalaskalast, taaniel lõvide keskel, Moosest, riste, üles tõstetud kätega inimesi · katakombimaalid olid kohmakavõitu. Sai alguse uus kunst, uus ellu suhtumine · harrastati reljeefkunsti, millega ehiti sarkofaage, temaatika Piiblist · reljeefkunst sai alguse siis, kui ristiusk lubatuks sai. Kristlust püüti ühendada Rooma traditsioonidega. Varased reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust · monumentaalsus pole enam oluline, jutustust tehakse arusaadavaks tingmärkidega VARAKRISTLIK KIRIK · 313. Milano edikt · hoone tüüp basiilika (kohtu- ja ärihoone) · kompaniil- eraldiseisev kellatorn · Santa Maria Maggiore Roomas 5. saj · Saint Apollinare in Casse Ravennas 6. saj
· Surnu viidi palsameerimismajja segati munavalget ja vaiku. · Surnukeha palsameeriti: siseorganid eemaldati ja pandi Kanoobid ehk urnid eraldi anumatesse, keha jäeti 70-ks päevaks soodavette Skulptuur- teosed, mis kujutasid vaaraosid, nende naisi, linde, likku. loomi. · Seejärel määriti keha õlidega ning mässiti valgetesse Reljeefkunst- madalreljeef (obeliskide peal, templite seintel) linadesse. Maalikunst- kujutati hauatagust elu. Pinnakunst=maal+reljeef · Muumia viidi paadiga Niiluse läänekaldale · Järgnes nutulaul hauakambri juurde 16. Loetle ja iseloomusta Mesopotaamia esimesi rahvaid
Värvitud puust või lihvitud kivist kujusi täidab eriline väärikus. Vaaraosid kujutati sageli ühesugustes asendites, 7 enamasti seismas sirgelt, käed küljel ja ning üks jalg veidi teisest ees. Kuigi idealiseeritud, annavad kujud edasi inimeste erijooni. Rohkem, kui valitsejakujud väljendasid elu ja liikumist rohkem lihtinimeste teosed. Omamoodi vaheastme skulptuuri ja maalikunsti vahel moodustab egiptuse reljeefkunst. Et Egiptuse kunstnikud perspektiivi ja lühendusi ei tundnud, olid kujutusvõimalused maalis võrdlemisi piiratud; kitsad piirid tõmbas ka püüd olla igas üksikasjas võimalikult selge ja täpne. Niisama piiratud olid kunstnikud reljeefis. Sellele vaatamata võib konstateerida imetlusväärset tähelepanu- ja iseloomustamisvõimet, samuti suurt maitset, joonte peenust ja nüansirikkust. Väga hästi oskavad Vana riigi meistrid kujutada loomi ja selgelt esile tuua
hauatagust maailma kujutavate piltidega. Samuti kujutati inimese igapäevaelu, seega ka jahiretki, lõbustusi, tantsijaid, lauljaid ja isegi orjatare. Kunstnikud kujutasid inimesi tihti nn egiptuse poosis, kus inimese jalad ja pea olid külgvaates ning ülakeha ja silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati vaid mõne üksiku taimemotiiviga. Reljeefikunst Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli reljeefkunst, mis jagunes madal- ja süvendreljeefiks. Reljeefid ja hieroglüüfid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid. Uskumused Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Vanad egiptlased uskusid, et pärast inimese surma elab inimese hing edasi ja tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püüti surnukehi hoolikalt säilitada, need palsameeriti ja maeti kindlatesse hauaehitistesse
Vaarao= jumal. Egiptuse rligioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine keha muumiateks muutmine. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate siledate kivimassidega. Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli reljeefkunst. Reljeefid ja hieroglüüfid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid. Maalikunst erines eelmistest vähe (pinnakunst). Lõpututest inimkeha võimalikest poosidest kujutati kindlalt ainult mõnda ilmekamat. Tegelasi kujutati tihti nn. egiptuse poosis inimene pika sammuga astumas (jalad küljelt), rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust
Katakombides olid seintes nisid , kuhu maeti kirstud. Seal peeti ka jumalateenistusi. Katakombides on palju inimeste luid , sest hauad said täis. Siis hakati luudest erinevaid kujundeid moodustama, enamasti riste. sümboolika oli kristlikus maailmas oluline, sest ei osatud lugeda. Kristluse sümbolid- karjane, kala, tuvi(püha vaim), paabulind(surematus). skulptuure ei loodud, sest kardeti, et neid hakatakse jumala asemel paganlikult kummardama. oli reljeefkunst, mis sarnanes rooma omale.sellega kaunistati sarkofaage. See tekkis, kui kristlusega ühinesid rikkamad inimesed. 4.sajandil kristlus rooma riigis legaliseeriti ja kõik muud usud muutusid paganlikuks. Täna sellele tekkis vajadus pühakodade järgi. Võeti kasutusele basiilika(hoone, mis on jaotatud samaste abil löövideks). Pühakodades oli sissepääas läänes ja altar idas.basiilikatel oli kesklööv külglöövidest kõrgem. Alguses torne polnud kiriku küljes, tornid olid kirikutest
taimi. (nt. päikesetemplid) Skulptuur: Palju vaaraode täisfiguure- tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Jäsemed ei ole kehast eraldatud. Nende nägudel võimukas, salapärane, pidulik, pisut nagu üleolev naeratus. Kujude pilk suunatud üle vaataja pea kaugusse. Samasugused on ka istuvad valitsejafiguurid. Egiptuse skulptuurid olid määratud peamiselt otse eest vaatamiseks. Reljeefkunst läks sujuvalt üle maalikunstiks. Maalikunsti iseloomustab dekoratiivsus ja Egiptuse poos. (Nägu profiilis, silm otse. Õlad otse, puusad ja jalad profiilis.) Värvid on harmoonilised ja maitsekad. Ei anta edasi varju ja värvivarjundeid. Teos: Nofretete portreebüst Kreeka Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas megaroni. Vanemad tempelehitised tehti
igavlikulisust. Samasugused on ka istuvad valitsejafiguurid. Egiptuse skulptuurid olid määratud otse eest vaatamiseks. Inimeste kujutamiseks kujuned välja kindel kaanon, mis kasutas moodulina nn väikest küünart kaugust küünarnukist põidla tipuni. Skulptuurid, mis kujutavad inimesi ja loomi on väiksemad, elavamad ja vabad paraaditsevast rangusest. Tihti on nad puidust ja värvilised. Omamoodi vaheastme skulptuuri ja maalikunsti vahel moodustab egiptuse reljeefkunst. Egiptuse reljeef oli enamasti madalreljeef, aga sageli olid kujutiste kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeed). Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Inimese- ja loomafiguuride vahele lükiti hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Lisas levi ka seinamaal, mis erines esimesest põhimõttest vähe. Pinnakunstis valitses samasugune üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Egiptuse kunstnik tajus suurepäraselt inimkeha
Usukommete täitmiseks katakombid maa-alused koopad kuhu seintesse maeti surnuid Osalt looduslikud koopad, aga ka inimeste kätetöö, nt Rooma linna all oli käikude kogupikkus 900 km Seina ja laemaalid · Üldilmelt meenutavad rooma seinamaale · Temaatikas oli kõrvale jäetud erootika, paganlus Kristlik sümboolika vihjed ristiusule Nt püha vaim tuvi Sagedane ka ülestõstetud kätega inimene palvetaja Vabalt seisvaid skulptuure ei tehtud Reljeefkunst ehiti sarkofaage, rõhutavad kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust Monumentaalsust ei peetud enam tähtsaks, jutustused tingmärkidega Diptühhon kaheosalinne kokkuklapitav kirjutustahvel, sisekülg kaetud vahaga, materjalid: puust, elevandiluust, väärismetallist Nt diptühhon peaingel miikaeli kujutisega Varakristlik kirik: · Basiilika stiilis · Pikergune hoone · Kaherealised sambad jaotasid 3 lööviks · Lääne-idasuunaline(uks läänes)
papüürus ja palm). Kogu kompleks koosneb erineval ajal paigutatud pühamutest, ümbritsevad massiivsed sambad. Karnaki tempel on ühenduses sfinkside alleega. Tempel: sissekäik, sammashoov (kuhu lasti ka tavainimesi) ja kinnised tagumised ruumid (ainult preestritele). Üldmulje templitest oli monotoonne, erkust lisasid sinu kaunistavad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainus arhitektuurne lahendus oli sammas ja tala. KUJUTAV KUNST: Egiptuse maali- ja reljeefkunst on väga lähedased, kuna reljeef sel ajal on väga madal ja enamasti värviline. Neid võib üheselt nimetada pinnakunstiks. Iseloomulik on äärmine selgus ja ülevaatlikkus kujutistes. Tihedalt seotud hieroglüüfkirjaga piltkiri ju. Perspektiivi ei tunne Egiptuse kunst üldse. Plastikas nagu ka kirjas võib eristada kaht suurt gruppi: esimesse kuuluvad vaaraode ja ülikute portreekujud (tüüpide ja pooside valik on piiratud), teise
Egiptuse kujud on suured tüübiportreed. Egiptuse kujus ei lähtunud aga mitte koonuse vormist, vaid kivitahukast, mille eri külgedele joonistati kavandatud kuju erinevad vaated. Kogu Vana- Egiptuse ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamise traditsioon muutumata. Hoopis väiksemad ja elavamad olid skulptuurid lihtrahvast ja loomadest tihti värvilised ja puust, mitte ranged nagu valitsejate skulptuurid. * Reljeefkunst omamoodi vaheastme skulptuuri ja maalikunsti vahel moodustab. Enamasti madalreljeef, aga ka süvendreljeef. Reljeefid olid tihti värvilised. Inimese ja loomafiguuride vahele lükiti hieroglüüfe. Hieroglüüfid piltkiri. * Levis seinamaal Pinnakunstis valitses samasugune üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Egiptuse kunstnik tajus suurepäraselt inimkeha proportsioone aga hoidis kujutamast elu kogu selle liikuvuses. Lihtrahva ja loomade kujutamine vabam
Ei toodud välja üksikasju. Sarnanevad mesopotaamia skulptuuridega, aga egiptlane lähtus kivitahukas, mille külgedele ta joonistas kavandatud kuju vaated. See aitas saavutada selge, kindla vormi. Ei kujutata riidevolte, juuste lehvimist jne. Inimeste kujutamisel kujunes välja kindel kaanon mis kasutas kaugust küünarnukist pöidla tipuni. Erinevad vaaraode omadest, sest on elavamad, väiksemad, vahel puidust ja värvilised. Vahepeal on ka reljeefkunst, mis oli enamasti madalreljeef, sageli ka süvendreljeef. Mõjuvad valguse ja varju vahekorrad, värvilised. Inimese-ja loomafiguuride vahele tehti hieroglüüfe, mis selgitasid kujutatut. Levis ka seinamaal, mis erines eelmisest vähe. Neid mõlemat nimetatakse vanaegiptuse pinnakunstiks. Pinnakunstis levis samasugune üldistamine ja stiliseerimine ja vabafiguurides. Tähelepanelikult jälgiti eri tahvuste rasiilisi tunnuseid ja eripära
Panormose sadamast viis Apolloni templi juurde tee, mis Egiptuse eeskujul kaunistatud lamavate lõvifiguuride ja istuvate inimkujudega (kujutasid valitseva suguvõsa liikmeid). Neist on säilinud kümme. Raskepärased ja elutud. Lendava Nike figuur - Deeloselt leitud; loojaks peetakse Archermost. Esimene lendavate figuuride seas, mida hiljem leidub arvukalt. Vanema joonia koolkonna reljeefkunst: Harpüiade monumendi reljeefid Lüükias - tüüpiline Lüükia piilarisarnane haudehitis; 7 m kõrge; hauakamber on ülemises osas ja seda ümbritsevad friisina reljeefid, mis kujutavad pidulikus poosis istuvaid surnuid elavatelt annetusi vastu võtmas. Pärinevad VI - V saj vahetusest; kehad on täies profiilis, kehavormid loomutruud ja liigutused vabad ning loomulikud.
annaabi.ee 
