Kunstiajalugu 10.klassile - Kunstiliigid (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

KUNSTIAJALUGU
1. teema – Kunstiliigid
Kunstiliigid

ARHITEKTUUR

Sakraalarhitektuur – ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, mošeed, templid, kabelid , kloostrid .
Profaanarhitektuur – ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused , linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned.

SKULPTUUR

Reljeefid – vaadeldav ühest küljest
- kõrgreljeef – figuurid on alusmaterjalid kõrgemal
- madalreljeef – figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad
- süvendreljeef – figuurid on uuristatud alusmaterjali
Ümarplastika – vaadeldav kõigist külgedest

Võib jagada ka

Monumentaalplastika – suur, liigutatav kraanaga , u 4-5 m
Vabaplastika – inimjõul liigutatav, 2-3 m
Ehitusplastika – seotud ehitisega või ka nt pargikujundusega

MAALIKUNST – kordumatu värviline kujund tasapinnal

Seinamaal (e monumentaalmaal ) – traditsiooniliselt temperavärvidega. Eristada saab fresko (märjale seinale)- ja seko(kuivale seinale)tehnikaid.
Tahvelmaal – pärit Vana- Kreekast , transporditav, tänapäeval enamasti lõuendil
Miniatuurmaal – nt käsikirjalise raamatu illustratsioon keskajal
Vitraaž (e klaasimaal) – enamasti akendel
Mosaiik – kujutis klaasitükkidest või kividest, pärit hellenismiajast

GRAAFIKA – tasapinnaline kunstiline kujund, loodud trükkimise abil

Trükigraafika
- Kõrgtrükk – jälje jätavad värviga määritud trükiplaadi kõrgemad osad
- Sügavtrükk – trükipressi abil, kujutise jätab trükiplaadi uuretes olev värv, millele paber surutakse
- Lametrükk – trükitehnika, milles on trükiplaat täiesti lame, värv kinnitatakse keemiliste võtetega
Joonistused (söe-, grafiit -, pastell- jm joonistused)

TARBEKUNST – tarbeesemed , millel on kunstiline tähendus

Keraamika
Metallehistöö
Klaasikunst
Nahkehistöö
Tekstiil
Puitehistöö

MÕISTED
Kujutav kunst – graafika, maalikunst, skulptuur
Vabad kunstid – vt eelmist, mõiste tuli kasutusele 20. saj-l
Kaunid kunstid – maalikunst ja skulptuur, mõiste tuli kasutusele 17.-18. saj-l
Disain – 20. saj-l tekkinud haru, tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine
Realism – reaalse jäljendamine kunstis, tavaliselt midagi olulist või tüüpilist
Naturalism – jäljendab reaalset, kuid erinevalt realismist valimatult
Stilisatsioon – looduslike vormide muutmine nii, et need sobiks paremini süsteemi
Idealiseerimine – parandatakse loodusvorme, et vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile
Kaanon – reeglistik kunstis
Stiil – ühiste joonte kogum kunstiteostel
2. teema – Paleoliitikumi kunst
Paleoliitikum – 2 mln a kuni 10 000 a tagasi
Kromanjoonlased – meiega samasse liiki kuuluvad inimlased, nimetus Cro-Magnon’i kaljujooniste järgi. Nendega algas visuaalsete kujundite loomine.
Vanimaiks kunstiteosteks peetakse Lääne- ja Põhja-Austraaliast leitud kaljujooniseid u 60 000 – 50 000 a tagasi.
40 000 – 20 000 a tagasi – sellest ajast leitud mammutiluust loomakujutisi, samuti leidus neid koobaste seintel värvitult ja kraabitult.
Tarbeesemed – ehted , nt merikarpidest kaelakeed, hiljem ka mammutiluust
Skulptuurid - Inimest kujutati vähe, üks tuntumaid Willendorfi Venus (30 000 – 25 000 a tagasi), seotud naiste- ja viljakusekultusega, nägu on välja töötlemata. Enamasti säilinud kas väikesed skulptuurid või suurte tükid.
Koopamaalid
Altamira seinamaalid – Hispaanias, avastati 19. saj-l Santuola poolt. Maalingud mitmevärvilised, realistlikud . U 15 000 a vanad.
Lascaux koopad – Prantsusmaal, 15 000 – 10 000 a vanad seinamaalid. Turistidele suletud, jagatud saalideks. Avastati nelja teismelise poolt.
Chauvet koopad – L-Prantsusmaal, u 35 000 a vanad. Kujutatud on loomi ja linde.
Koopamaalide tehnika:

kivisse kraabiti kontuur (vahel täideti värviga)

pehmele seinale joonistati puupulga või sõrmega

mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga
Värvid: peeneks hõõrutud mineraalid segatuna veega või rasvaga. Peamised värvid kollane, punane, must, valge.
Peamiselt kujutati loomi: mammuteid, piisoneid, metshobused, põdrad, hirved. Kujutatud on ülimalt täpselt, kuid suurusvahekord puudub. Kujutatud on ainult loomi ilma taustata. Vahel kujutati seda, mida teati, nt loomade sisikondi.
Maalimine oli ilmselt seotud oluliste asjadega, sest nt koobasteni jõudmiseks tuli näha palju vaeva. Ilmselt oli kujutistel maagiline tähendus, nendega püüti nt suurendada jahiõnne. Kujutisi võidi koobastesse maalida ehk maagiline ümbruse loomiseks, sinna tee läbimine võis olla rituaal , nt millega õnnistada sisse uusi täiskasvanuid.
KUNSTI TEKKE PÕHJUSED:

usuliste vaadete teke (seotud jahimaagiaga ja viljakusmaagiaga)
mänguteooria – levitatud ateistide poolt, kunsti eesmärgiks on lõbu ja meelelahutuse pakkumine

3. teema – Neoliitikumi ja paleoliitikumi kunst
10 000 a eKr – mesoliitikumi algus, viimase jääaja lõpp
Neoliitikumi algus – viljelusmajandusele üleminek, paikseks jäämine, asulate teke. Tööjaotusega loodi võimalus kõrgkultuuride tekkeks. Lähis-Idas 7.-3. at eKr, Põhja-Euroopas hiljem, 3.-2. at eKr.
Neoliitikumi ajal kaob realistlike koopamaalingute viljelemine. Sellest ajas on palju leitud aga petroglüüfe – kaljukraapeid, mis olid täiendatud värviga ja jäid reljeefi ja maali vahepeale, palju leitud Norrast, Venemaalt jm P-Euroopast. Need on primitiivsemad ja vähem kunstipärasemad kui koopamaalid, kasutatud on tingmärke.
Maalinguid on leitud ka Hispaaniast (kuj. mesindust), Saharast – Tassilist (nii realistlikest kui ka fantastilistest loomadest).
Kujunes uskumus, et on olemas ka teispoolne olemine, maailm. Usuti vaime. Usuti ka tootemitesse – hõimu kaitsevaimudesse, tavaliselt mingi kindel loom. Osad hõimud austavad ka inimlikke esivanemaid, ka nendest tehakse koondkujud (ei kujutata ühte konkreetset).
Teispoolsusega suhtlemise rituaale juhtivad nõiad kandsid maske.
Ornamendid – kaunistused, sageli rituaalse tähendusega. Võivad olla nii loodusvormilised kui geomeetrilised . Tingmärke võib leida ka petroglüüfide hulgas.
Meieni on säilinud põletatud ornamentidega keraamikat. Vanim keraamika leitud Jaapanist, Euroopasse levis 8. at eKr. Eesti aladel kasutati kammkeraamikat.
Neoliitikumist on säilinud jälgi asulatest, mis olid kas savist või kivist. Vanimad asulad olid Jeeriko (ümbritsetud kividest kaitsemüüriga) ja Catal Hüyük (leitud seinamaale, sh linnakaart – pandi alus kartograafiale ). Leitud ka portreeskulptuure – kipsiga täidetud kolpasid.
MEGALIITEHITISED – usulised monumendid
Enim leidub Loode-Euroopas, Inglismaal ja Prantsusmaal.
Stonehenge – kromlehh , Cornwalli poolsaarel, ilmselt rajatud 2. at eKr. Keskel asus altar .
Newgrange – hauakamber , Iirimaal , maeti kuningaid. Lähedal asub Tara küngas, kus asus loss
Dolmen – haudehitis, kaetud horisontaalse kiviplaadiga, kiviplaatidest kamber
Menhir – kõrge püstine kivirahn, vahel asusid rühmiti. Neid leidub Prantsusmaal Carnacis kilomeetrite pikkuste ridadena. Levinud ka Saksamaal, Skandinaavias ja mujal.
4. teema – Vana- Mesopotaamia kunst
Viljaka poolkuu alades tekkisid riigid, sest nt niisutussüsteemide rajamiseks oli vaja koostööd. Riikides tekkis kiri, riigipäid peeti jumalateks.
Esimesed riigid tekkisid Egiptuses ja Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahelisel alal.
1. ajastu
Sumerid – rajasid linnriike , võtsid kasutusele kiilkirja, ehitasid templeid.
2. ajastu
Akadid – võtsid omaks sumerite kultuuri. Sargon ühendas linnriigid , algas valitseja ülistamine. Hammurapi ajal muutus keskuseks Babülon.
Templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused – savist (enamjaolt toortellised). Seal leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati küll väravate ja keldrite ehitamisel .
Templikomplekti tähtsaim osa – tsikuraat , astmiktorn, ülemisel astmel tempel, kõige paremini säilinud Uris .
Kujutav kunst: tähtsaim oli skulptuur (reljeefid ja kujud), enamasti ehitusplastika, aga loodi ka reljeeftahvleid ehk steele (nt Hammurapi seadused) ja vabafiguure. Austati jumalaid, kunstis kujutati neid vahel inimestena. Tunda oli silindri- või koonusekujulise kivi vormi, millest skulptuur välja raiuti. Tähelepanu oli silmadel. Mütoloogilised tegelased olid segu inimestest ja loomadest. Proportsioonid on veidrad , asend ebaloomulik . Kasutati ka egiptuse poosi.
Kuningavõimu tugevnes suurenes ülistamine: nt Naram-Sini võidusteel, Gudea figuur.
Palju on leitud ka keraamikat, kasutatud on maagilisi ornamente.
3. ajastu
Assüüria muutus suurriigiks alistades Babüloni, omaks võeti sumeri traditsioonid. Pealinnad olid Dur-Šarrukin ja Ninive.
Sargon II loss Horsabadis – 210 ruumi, 30 siseõue. Väravates seisid tiivulised viiejalgsed inimpeaga lõvid ja härjad
Kujutava kunsti eesmärk – kuninga ülistamine, sellest säilinud palju reljeefe. Figuurid olid üldistatud, väheste detailidega. Paljudel kujutatakse kuningat lõviga võitlemas – rituaalne kohustus.
4. ajastu
Uus-Babüloonia ajal ümbritseti pealinn Babülon müüridega. Peavärav oli pühendatud Ištarile, sellest lähtus peatänav, kus peeti rongkäike. Värava ja tänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest, leidus ka reljeefe.
Marduki templi tsikuraat – Paabeli torn, 90x90x90m, seitsme astanguna
Hiljem vallutati Babülon pärslaste poolt.
5. teema – Egiptuse arhitektuur
Põllupidamine on võimalik ainult tänu Niilusele. Egiptus ühendati vaarao Menese poolt 4. at eKr. Egiptuse ajalugu jagatakse riikideks.
Egiptuse kunst arenes üsna isoleeritult, kunst ei muutunud pika aja jooksul. Kasutatud on egiptuse poosi – jalad ja pea külgvaates, keha ja silm otsevaates.
Kunst oli tugevalt seotud religiooniga. Enamasti kujutati jumalaid inimese ja looma seguna. Tähtsamaiks kujunesid inimesekujulised jumalad nt Osiris, Isis , Amon. Ka vaaraod peeti jumalaks .
Usuti, et uuestisünniks on vaja säilitada midagi, milles hing saaks elada. Seda tehti kas palsameerides või inimesele portreeskulptuure või maale kaasa pannes. Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma parema elukeskkonna.
Materjaliks oli kivi, sellepärast on kunst paremini säilinud.
Haudehitised
Mastabad – maa-alused haudehitised, peal kividest kast. Kõrguse lisamisel tekkisid algsed astmikpüramiidid – kõige paremini säilinud vaarao Džoseri oma.
Tõelised püramiidid – suurimas asuvad Gizas . Neid on kolm: Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose. Suurim on 140 m kõrgune, Chefreni oma paar meetrit väiksem, Mykerinose oma u 70 m kõrge. Püramiidides on palju käike, pealt olid need kaetud lihvitud kiviplaatidega.
Nende ehitamiseks vajati palju tööjõudu, kasutati kange ja rulle.
Püramiidide läheduses asusid ka templid: orutempel asus veepiiril, sinna toodi vaarao laevaga . Sealt viidi see edasi hauatempli juurde.
Helkivad püramiidid tekitasid päikesekultuse. Pärast püramiidide ehitamise lõpetamist ehitati benben-monumente, mis olid mitmest kiviplokist ülespoole ahenevad tornid, ning obeliske, mis olid monoliitsed e ühest kivist.
Tempel – nelinurkne , müüriga eraldatud, pealt lahtine . Väravaehitist nimetatakse pülooniks, selle juurde viivat teed ääristasid tavaliselt sfinksid. Püloone, sambaid ja müüre katsid värvilised reljeefid ja hieroglüüfid. Põhilise osa moodustas sammasõu, selle taga oli sammassaal , kuhu tohtisid siseneda aristokraadid , preestrid ja vaaraod. Selle taga olevates ruumides tohtisid käia ainult preestrid ja vaaraod. Kasutati sambaid, taimevormilisi ning ka 16-tahulisi.
Suuremad templid:

Karnaki ( Teeba lähedal)
Luksori (Teeba lähedal)
Ramses II matusetempel (Teeba lähedal)
Hatšeptsuti matusetempel (Teeba lähedal)
Abu Simbeli kaljutempel ( lastud ehitada Ramses II poolt)

Uue riigi ajal loobuti püramiididest, matma hakati kaljuhaudadesse. Need on kogunenud Kuningate Orgu, kust on leitud ka rüüstamata Tutanhamoni haud.
6. teema – Egiptuse kunst
Seotud enamjaolt surmajärgse elu kujutamisega, nt loodi hingele asupaigaks portreesid ja skulptuure.
Skulptuur:
Vaaraosid kujutatakse ülirangelt, üldistatult, nt Sfinks (Chefreni näojoontega?). Nad on kindlas poosis (seismas, vasak jalg eespool , vahel üks käsi rinnal), pilk suunatud üle vaatajate pea. Vaaraode kujutamise traditsioon ei muutunud.
Kuigi osati hästi kujutada proportsioone, ei kujutatud iseloomulikke jooni ja üksikasju. Lähtuti kivitahuka vormist .
Väljakujunenud kaanon kasutas moodulina väikest küünart.
Lihtrahvast kujutati tõetruumalt, elavamalt. Tihti on need skulptuurid puidust ja värvilised.
Reljeef:
Maalikunsti ja skulptuuri vaheaste. Levinud madalreljeef ja süvendreljeef. Need olid tavaliselt eredalt värvilised, olid täiendatud hieroglüüfidega. Nt Narmeri palett
Levis ka seinamaal.
Vanaegiptuse pinnakunst – reljeef + seinamaal
Pinnakunstis levis üldistamine, kasutati kindlaid poose, lihtrahva ja loomade kujutamine oli vabam. Sellegipoolest tajuti hästi proportsioone, rassilisi tunnuseid.
Lihtrahvast kujutati tõetruumalt, sest nad ei pidanud kuuluma igavikku.
Puudus kolmedimensiooniline kujutamine, kaugemal asuvad asjad asusid kõrgemal.
Vaarao Ehnatoni (e Amenhotep IV) ajal toimus reform , tuli uus riigiusund, jumalaks sai Aton, kelle kehastuseks peeti päikeseketast. Rajati uus pealinn Ahet-Aton (praegune Tell -el-Amarna).
Atoni templites polnud hämaraid ruume , sest tegu oli päikesejumalaga. Valitsejate hauakambrid rajati idakaldale päikesetõusu suunas.
Jumalakujusid ei vajatud, Atoni maapealne kehastaja oli vaarao perekond, kunstnikud pidid kujutama neid. Kadus senine kindel ja geomeetriline vorm, hakati kujutama tõetruumalt. Ehnatoni kujud mõjuvad elavana, kuid siiski üleolevana. Ka on vabalt näidatud peresiseseid suhteid. Jumalikkust näitab piltidel saatev päikeseketas.
Säilinud on ka kujusid Nofretetest (büst) ja nende tütardest.
Pärast Ehnatoni surma taastus peagi endine kord kunstis, pealinn viidi Teebasse tagasi.
Tutanhamoni hauakamber avastati Kuningate Orust, muumia asus kolme kirstu seest, sisemine oli kullast . See avastati 1922. a-l. Hauakambris asus ka palju luksusesemeid – kaarik , troon, valitsuskepid, jumalate kujud jm. Urnides olid ka siseelundid, neid valvasid jumalannad .
7. teema – Egeuse e Kreeka-Mükeene kunst
Egeuse ääres oli soodne pidada põldu, kalastada, tegeleda kaubandusega. Pinnamood oli mägine, rannajoon liigendatud. Kasutati lineaarkirja.
KREETA :
Rahulik kultuur, polnud vaenlasti – linnad ei olnud kindlustatud.
Polnud eriti palju templeid, tundus valitsevat viljakusekultus. Valitsejaid eriti ei ülistatud.
Lossid:
suurimad Knossos, Phaistos , Hagia Triada , need kaevati välja 20. saj alguses. Lossidel puudus kindel põhiplaan, ruumid paiknesid ümber siseõue korrapäratult. Alumisel korrusel olid laoruumid, ülemisel suuremad ja esinduslikumad toad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Sambaid valmistati samuti puust, need ahenesid allapoole. Need liigendasid ruume, toestasid lagesid. Värvitud olid punaseks, kollaseks, mustaks. Sissekäigud polnud paraadlikud, kuid lossid olid värvilised ja kaunistatud piltide ja ornamentidega.
Kujutav kunst:
Egiptuse poosi kasutati harva, püüti jäädvustada vabalt ja loomulikult. Laad on mänglev, elav. Palju on kujutatud sõnni, kellest noored üle hüppavad.
Keraamika – ornamentika looduslähedane, mereteemaline.
Kreeta kultuur nõrgenes mitme järjestikuse looduskatastroofi järel (maavärin, vulkaanipurse ), seejärel ei suudetud end kaitsta sissetungijate eest.
Kreeta kuninga Minose järgi kutsutakse Kreeta kunsti minoiliseks kunstiks.
MANDRI-KREEKA:
Ahhaialased, doorlased , joonlased.
Kultuur oli sõjakam, oli rohkem kokkupõrkeid. Olid kindlustatud lossid, linnamüürid.
Tirynsi linnus – ümbritsetud kivimüürist, põhiplaan korrapärasem. Keskseks ruumiks oli megaron , mille põhiplaan on eeskäijaks templite omale.
Mükeene – ümbritsetud linnamüüriga – kükloopilised müürid. Müüris oli Mükeene Lõvivärav (monumentaalreljeef), mis koosnes kahest kivimürakast ja neile toetuvast kiviplaadist, millel on sammas kahe lõviga.
Kuppelhauad – kaevusarnased, kaetud kividega, sideainena muld
Mükeene kujutav kunst ei olnud nii omapärane. Kõrgel järjel oli tarbekunst (kullassepatöö, keraamika). Mükeenest on leitud ka nn. Agamemnoni kuldmask (hauast)
Trooja sõda – ahhaialaste sõjakäid Väike- Aasiasse 12.-13. saj eKr. Trooja leiti H. Schliemanni poolt.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 55 allalaadimist

Kunstiajalugu 10 klassile - Kunstiliigid #1

Kunstiajalugu 10 klassile - Kunstiliigid #2

Kunstiajalugu 10 klassile - Kunstiliigid #3

Kunstiajalugu 10 klassile - Kunstiliigid #4

Kunstiajalugu 10 klassile - Kunstiliigid #5

Kunstiajalugu 10 klassile - Kunstiliigid #6

Kunstiajalugu 10 klassile - Kunstiliigid #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

joanaj Õppematerjali autor

Mõisted

kunstiliigid vana-mesopotaamia kunst paleoliitikum neoliitikum disain realism naturalism stilisatsioon idealiseerimine kaanon stiil

Sarnased õppematerjalid

doc

Kunsti arvestus

· seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon- püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajalugu

KUNSTIAJALUGU ESIAEG – 40 000 a tagasi Paleoliitikumi algust võib pidada ajaks mil tekkis kunst. 19.saj avastas arheoloog Santuola Põhja-Itaalias Altamira koopas seinamaalingud. Ei tahetud uskuda, et need pärinevad Paleoliitikumi ajast, kuna neis kasutati erinevaid värve ja oli realistlik, kuid hilisemad uued koopamaalingute (Lascaux Prantsusmaal jm) avastused andsid kinnituse, et need pärinevad siiski Paleoliitikumi ajast. Varasemast ajast on leitud ka lihtsamaid loomakujutisi. Inimesi kujutati väga harva

Kunstiajalugu

pdf

Kunstiajalugu

KUNSTIAJALUGU I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajalugu 10. klass

Tarbekunst ehk disain jaguneb kuueks: keraamika, metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil ja puitehistöö. Tarbekunsti mõiste juba viitab, et tegu on tarbeesemetega, millel on kunstiline tähendus/väärtus. Kunstilisi objekte on valmistatud savist, metallist, klassist, puust, nahast jm materjalidest. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud ,,kauniteks kunstideks", sest nende peaülesanne on ilu loomine. 19. sajandil levis realismi esteetika, mille järgi pidi kunst taotlema tõde ja selleks jäljendama nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend ,,kujutav kunst". Vana-Mesopotaamia kunsti 4 ajastut Vana-Mesopotaamia kunst jagunes lahti neljaks ajastuks: 1. Sumeri-akadi ajastu kirjutati kiilkirjas savitahvlitele (4. at eKr - ~1800 eKr) 2. Vana Babüloonia ajastu Hammurapi päikesejumal (ainus kunstiteos sellest ajastust) (1800-1500 eKr) 3. Assüüria ajastu (13-7 saj eKr) 4

Kunstiajalugu

doc

Kunstiliigid ja varane kunst

saj. alguses. (autodisain, elektroonika) o Keraamika päris Jaapanist, laiemalt hakkab levima 8-7. at. eKr. (Hiina, Aasia) 5. at eKr(Ameerika) 4.at eKr (Eesti) o Tekstiilikunst (ka moe-) Kangakunst, Tekkis esiaja lõpus (neoliitikumis) o Puit- ja metallitöö sepis, vasksepis, mööblikunst o Klaasikunst sai alguse Bütsantsist. Laiemalt hakkab levima renessansiajastul o Nahkehistöö Esiaja kunst (6.milj at 4. at eKr) Paleoliitikum Lääne-Austraalia kivikõrbete kaljumaalingud ~60 000 a. tagasi Lääne-Euroopa Püreneede mäestik ja selle ümbrus on peamiseks leiukohaks(~120 koobast) Kujutatakse arktilise kliima loomi o põhjapõdrad o mammutid o euroopa piison 1) 1994. avastas J.Chovet üle 300 stseeniga koopa, kujutatakse loomi ja linde

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajalugu 10 kl

moodi, kavandite järgi a) Keraamika - Savist esemed, 10 000 aastat vana, vanimad Jaapanist. b) Metallehistöö jaguneb materjali järgi c) Klaasikunst d) Nahkehistöö - kasutati loomanahka, vööd, pandlad, köited, rahakotid e) Tekstiil - kanga valmistamine ja värvimine, kunstiline kujundamine, moekunst f) Puitehistöö - esemed ei säili eriti, väiksemad puidust esemed, tisleri amet 2. Paleoliitikumi kunst (konspekt) 3. Mesoliitikumi ja paleoliitikumi kunst (konspekt) Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (10000 eKr - VII või VI saj. eKr.), mis lõppeb põllu harimise ja karja kasvatuse kasutusele võtmisega neoliitikum e. Uuskiviaeg, algas savinõude kasutusele võtuga ja lõppeb metallide kasutusele võtuga. Neoliitiline revulutsioon on põllu harimise ja karja kasvatamise kasutusele võtt.

Kunstiajalugu

doc

Vana-Mestopotaamia, -Egiptuse, Assüüria, Babüloonia kunst

kividest. Reljeefi näited Urnanse oma perekonnaga, Hammurapi päikesejumala ees, Akadi kuninga Naram-Sni võidusteel. Skulptuurid: preester- kuningas Gudea, preestri või valitseja pea Ninivest. Inimkehade proportsioonid sumeri skulptuuris on tihti ebaloomulikud, kehade asend veider. Mõjuvad okeilt. Sumeri reljeefikunstis nt Urnanse ja tema perekonna kujutistes on figuuridel kehaliselt võimatu poos. Assüüria ja uus-babüloonia kunst Asüüria valitsejatel olid Mesopotaamia suurimad lossid. Nt Sargon II loss Hosrabadis. Assüüria losside väravas seisid tiivulised viiejalgsed lõvid ja härjad kellel oli habemiku mehe pea. Seintel leidus madalreljeefe kotkapäiste ja-tiivuliste, aga inimkehadega jumalatega. Assüüria kujutava kunsti peateemaks on oma kuninga ülistamine. Säilinud on palju reljeefe. Pidulikud tseremooniad, jahitseenid, lahingud, vangide võtmised. Assüüria sõdurid sõjavankritega.

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid