Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vanaaeg (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kunstiajaloo
konspekt

1. Esiaja
kunst .
Paleoliitikum
-
30 000-80 000 a eKr (e vanem kiviaeg)
  • Statuetid - Väikesed naise kujutised/ skulptuurid . (Willendorfi Veenus )
  • Koopamaalid - Altamira , Lascaux. Korrrapärased, tõetruud, iseloomuliku poosiga. Figuurid suured (ca 4-5 m), tugev kontuur , värvid, loomad.

Mesoliitikum
- 8000 -6000 eKr (keskmine kiviaeg)
  • Inimese kujutamine - Addadura koobas. Looma kujutamine pole enam nii tähtis.
  • Tööriistad välja kujunenud.
  • Inimese sõltuvus loodusest väheneb.

Neoliitikum
-
6000-2000
eKr (noorem kiviaeg)
  • Ornamentika , keraamika areng.
  • Põlluharimine
  • Menhir - Haudehitiste vorm. Hauatähised, u 20 m. Üksikud kivid . nt: P.-Prantsusmaal Carnac’i kiviallee.
  • Dolmen – Haudehitise vorm. Kolmest püstisest ja neid katvast rõhtsast kiviplaadist moodustatud ruum, mis on ühest küljest avatud.
  • Kromlehh - ringidena asetatud menhirid . Nt: Stonehenge Inglismaal.(Kasutatud observatooriumina)

2.
Vana-Egiptuse kunst

Arhitektuur
Vana
Riik

  • Haudehitised - 1)Astmikpüramiid: tellistest

Arvatavasti
7 astet, säilinud 5-6
nt:
Vaarao Džoseri püramiid Sakkaras
2) Mastaba :
Egiptuse algne hauakamber
Piklik, längus seinte ja lameda kivikatusega
Idaseinas
petikuks(Ka), lääneseinas tuuakse ohvreid
Nt: Sakkaras asuv 14 mastabast koosnenud hauakambrite kogum.
3) Püramiidid: Ruudukujuline põhiplaan
Kaetud
lubjakiviplaatidega(tasandatud)
Nt: Giza püramiidid.
Keskmine
Riik

  • Püramiide enam ei ehitata. Nende asemele templid/kaljuhaudu, nt: Benihassani kaljuhauad .
  • Hakatakse kasutama sambaid. (Protodooria e Eeldooria sammas, lootossammas, papüürussammas suletud pungkapiteeliga, papüürussammas avatud õiskapiteeliga, sammas palmkapiteeliga)

Uus
Riik

  • Templiarhitektuur, nt: Luxori ja Karnaki templid
  • Püloonid - templi väravehitised, mille ees on värvilised lipud.
  • Obelisk – sihvakas, teravatipuline monument templi ees(idas)
  • Kaljutemplid, nt: Ramses II kaljutempel Abu Simbelis
  • Kaljuhauad, nt: kuninganna Hatšepsuti kaljutempel Deir el-Bahari’is

Vana
Vasakule Paremale
Vanaaeg #1 Vanaaeg #2 Vanaaeg #3 Vanaaeg #4 Vanaaeg #5 Vanaaeg #6 Vanaaeg #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkrautman Õppematerjali autor
vana-rooma, vana-kreeka, varakristlik kunst

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
70
docx

Vanaajakunst

Egeuse kunst: ARHITEKTUUR:  Kreeta saare kunst.  Kolm ajajärku:  varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal.  keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja  hilisminoiline (1400 - 1100 eKr)  Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid  U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse)  vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil. Lossid:  Tähtsad on losside varemed:  Phaistoses

Vanaaeg
thumbnail
27
doc

Kunsti arvestus

a avastati Kesk-Prantsusmaal Leoni läheduses uus tohutu suur esiaja koopamaalide leiukoht · See on praegu teadaolevaist suurim · Leiukoht nimetati ühe leidja auks (Jean) Chauvet` koopaks · Chauvet` koopas loeti kokku üle 300 maalingu · Nende vanus on üle 30 000 aasta · Seal on kujutatud mõnedel maalingutel ka linde, mida varem ei olnud tehtud · 20.saj alguses leiti Austraaliast Willendorfi küla juurest pisike kivist kuju · Kuju oli 12 cm kõrge ja u. 30 000 aastat vana · Praegu asub see kuju Viinis Arheoloogiamuuseumis · Kunstiteadlased nimetasid kuju naljatamisi Willendorfi Veenuseks · Tegemist oli naisekujuga, mis ei ole kuigi ilus: paks suurte rindadega punnis kõhuga (ilmselt rase) · Näo osa on täiesti väljatöötamata · Hiljem on sarnaseid kujusid leitud ka mujalt Euroopast ja Aasiast · Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga · Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena

Kunstiajalugu
thumbnail
6
doc

Egeus - hellenistlik

EGEUSE JA KREETA-MÜKEENE KUNST TAUST: 3000 eKr-12 000 eKr Egeuse mere ääres. Kujunes välja küklaatidel (rõngassaared ümber Delose saare), Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarel (Mükeene linn) KLIIMA: mahe vahemereline kliima, taimestik lopsakas ja põlluharimiseks oli sobilik muld ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju väikseid eriilmelisi ruume

Kunstiajalugu
thumbnail
7
doc

Paeloliitikumi kunst - Vana - Kreeka arhitektuurini

PALEOLIITIKUM´i KUNST (30 000 - 8000 eKr) paeloliitikumi nooremal ajal tekkisid tööriistad, tekib ka sugukond. Venus of Willendorf, 11.1 cm. vormide rõhutamine, esiema kultus. statuett - puust, luust, kivist kujuke. joonistuste ja maalingute peamine aine on loomad - mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved. Hästi edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Koopamaalingud tugeva kontuuriga ja värvitud mineraalsete muldadega. Põhitoonid: must, valge, kollane. Lascaux koppad, Altamira. NEOLIITIKUM´i KUNST (6000 - 2000 eKr) tähtis põlluharimine ja loomakasvatus, tekivad võitlusedmaade ja söögi pärast, levinud ornamentika (loodusvormid, loomade väljendamine). Ornamentika oli seotud uskumisega vaimudemaailma ja maagiasse. Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Ilmuvad savinõud ­ keraamika. POLNUD HOONED, VAID USULISED MONUMENDID MENHIR - kõrged, püstised kivirahnud, keldi keeles ´´pikk kivi´´. CARNAC'i allee.

Kunstiajalugu
thumbnail
11
doc

Üldine kunstiajalugu eksamiküsimuste vastused

1. Egiptuse vana riik: ARHITEKTUUR: Arhitektuuris märksõnadeks püramiid, tempel ja mastaba. Egiptlaste jaoks oli tähtsal kohal ka, inimese kaitsevaim, kes saatis inimese keha maises elus aga avaldas ennast alles pärast inimese surma. Maine elu seega ajutine ja valmistati ette end eluks pärast surma ­ igavikuks. Seega suure tähtsusega olid haudehitised: vaaraode hauad püramiidid on Egiptuse ehituskunsti kuulsaimad mälestised. Vana riigi ajal saab Alam- ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks Memphis. Sel ajajärgul ehitati püramiidid, mida on säilinud umbes 100. vanim on astmikpüramiid Sakkaras (arhitekt oli Inhotop), mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiidid Dahsuris (astmikpüramiid). Kolm suurimat ja kuulsamat püramiidi on Gizas: Cheopsi, Chepreni ja

Kunstiajalugu
thumbnail
6
odt

Kreeka & Rooma kunst

- Agamemnoni kuldmask(16.saj eKr Mükeenest) II VANAKREEKA KUNST (600­ 338.a eKr) 1.Kreeka teater a)teatrikunst kasvas välja Dionysose austamise pidustustest b)teatrietendused toimusid vabas õhus ning suuremates linnades c)teatri põhiosad: orkestra(hobuserauakujuline väljak), proskenion(väljaku ja skeene vaheline osa), skeene(näitlejate ruum), theatron(vaatajate pingeread) 2.Perioodid a) Arhailine e vana aeg ­ 600-480 eKr b) Klassikaline e õitseaeg ­ 480-323 eKr c) Hiline e hellenistlik aeg ­ 323 ekr ­ 30 pKr 3.Arhitektuur a)templid - ristkülikukujulise põhiplaaniga - ehitusmaterjaliks algul puu ja savi, hiljem kivi (eriti marmor) - alt ülespoole osad: ALUS(krepidoma,mille ülemine aste on stülobaat), SAMBAD, KAPITEELID(samba ,,pead"), TALASTIK, VIILKATUS, TEMPLI SISEMUS(nn naos;cella ­ ruum, kus paiknes jumalakuju) b)sambad

Kunstiajalugu
thumbnail
25
docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

Dolmen- kaks või enamat vertikaalset kivi, mille peal on üks horisontaalne kivi; tähistab hauakohta. Menhir- üks suur püstine kivi, selle otstarve on teadmata. Nad võivad moodustada ka suuri allesid või välju. (Carnaci menhirid, veel on neid leitud Skandinaaviast ja Saksamaalt) Neoliitkikumis tegi tohutu arengu arhitektuur ja tarbekunst (keraamika ja tekstiilikunst), kui maalikunst jäi tahaplaanile. Siiski on leitud Hispaania idarannikult 5000-6000 aastat vana kaljujoonis, mis kujutba mesilaste pidamist. Petroglüüfkunst- reljeefsed kaljumaalid, esineb rohkesti Põhja-Euroopas. Vanimad säilinud petroglüüfid on Põhja-Norras Altas, seal asub ka nende muuseum. Sealsed põhjapõdramaalingud on umbes 6000 aastat vanad. Veel on petroglüüfe leitud Koola poolsaarelt, Karjalast, Valgemere äärest. Koopamaalingutest on nad palju primitiivsemad, eriti taandarenenud on loomade kujutamine.

Kunstiajalugu
thumbnail
14
pdf

Kunstiajaloo konspekt

Kunstiajaloo KT konspekt – Mathias Ranna 1.Kreeta-Mükeene (sarnasused, erinevused) Sarnasused: • lossid olid labürinditaolise plaaniga • lineaarkiri • sarnased jumalad/jumalannad Erinevused: • Kreeta lossid kindlustamata, Mükeene omad ümbritsetud väravaga • Mükeene kultuuris oli sõjakam Mükeene kunstist Lõvivärav periood kui Kreetal • Kreeta lineaarkirja A(alfa) ei ole võimalik tõlkida, Mükeene kiri B(beeta) arusaadavam • Kreeta kunst rahumeelne, värviline, seinamaalidel oli kalad ja delfiinid. • Mükeene kunstis domineerib sõjakus ning mees, värvid tuhmid 2. Vana- Kreeka 2.1 Arhitektuur: Arhailine – Dooria • vanim stiil, madalad ja jässakad sambad • sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik • friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest • triglüüf: nelinurkne plaat, millel on 2 püstvaokest • metoobid

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun