Vanaaeg (0)

Kunstiajaloo konspekt
1. Esiaja kunst .
Paleoliitikum - 30 000-80 000 a eKr (e vanem kiviaeg)

• Statuetid - Väikesed naise kujutised/ skulptuurid . (Willendorfi Veenus )
  
• Koopamaalid - Altamira , Lascaux. Korrrapärased, tõetruud, iseloomuliku poosiga. Figuurid suured (ca 4-5 m), tugev kontuur , värvid, loomad.
  

Mesoliitikum - 8000 -6000 eKr (keskmine kiviaeg)

• Inimese kujutamine - Addadura koobas. Looma kujutamine pole enam nii tähtis.
  
• Tööriistad välja kujunenud.
  
• Inimese sõltuvus loodusest väheneb.
  

Neoliitikum - 6000-2000 eKr (noorem kiviaeg)

• Ornamentika , keraamika areng.
  
• Põlluharimine
  
• Menhir - Haudehitiste vorm. Hauatähised, u 20 m. Üksikud kivid . nt: P.-Prantsusmaal Carnac’i kiviallee.
  
• Dolmen – Haudehitise vorm. Kolmest püstisest ja neid katvast rõhtsast kiviplaadist moodustatud ruum, mis on ühest küljest avatud.
  
• Kromlehh - ringidena asetatud menhirid . Nt: Stonehenge Inglismaal.(Kasutatud observatooriumina)
  

2. Vana-Egiptuse kunst
Arhitektuur
Vana Riik

• Haudehitised - 1)Astmikpüramiid: tellistest
  

Arvatavasti 7 astet, säilinud 5-6
nt: Vaarao Džoseri püramiid Sakkaras
2) Mastaba : Egiptuse algne hauakamber
Piklik, längus seinte ja lameda kivikatusega
Idaseinas petikuks(Ka), lääneseinas tuuakse ohvreid
Nt: Sakkaras asuv 14 mastabast koosnenud hauakambrite kogum.
3) Püramiidid: Ruudukujuline põhiplaan
Kaetud lubjakiviplaatidega(tasandatud)
Nt: Giza püramiidid.
Keskmine Riik

• Püramiide enam ei ehitata. Nende asemele templid/kaljuhaudu, nt: Benihassani kaljuhauad .
  
• Hakatakse kasutama sambaid. (Protodooria e Eeldooria sammas, lootossammas, papüürussammas suletud pungkapiteeliga, papüürussammas avatud õiskapiteeliga, sammas palmkapiteeliga)
  

Uus Riik

• Templiarhitektuur, nt: Luxori ja Karnaki templid
  
• Püloonid - templi väravehitised, mille ees on värvilised lipud.
  
• Obelisk – sihvakas, teravatipuline monument templi ees(idas)
  
• Kaljutemplid, nt: Ramses II kaljutempel Abu Simbelis
  
• Kaljuhauad, nt: kuninganna Hatšepsuti kaljutempel Deir el-Bahari’is
  

Vana - Egiptuse pinnakunst

• Egiptuse poos - inimese kujutamise viis vanaegiptuse kunstis, kus figuuri pea, käed, alakeha ja jalad on külgvaates ning õlad ja silm eestvaates
  
• valitses üldistamine ja stiliseerimine
  
• värvi kasutamine maitsekas ja dekoratiivne , mitte loomulik
  
• Perspektiivi ei tunta
  

Skulptuur
Istuvad figuurid: Tõsine, vasak käsi süles, parem käsi rinnal, põlved koos.
Seisvad figuurid: Käed külgedel, vasak jalg ette sirutatud.

• Ülikute kujutamine - Ranged, suursugused, stiliseeritud. Skulptuuris liidetud arhitektuurilisete ansamblitega
  
• Vaaraode täisfiguurid - tardunud , sirge poos. Skulptuurid olid mõeldud eestpoolt vaatamiseks.
  
• Lihtrahva kujutamine - lihtrahvast ja loomi kuj. elavamalt, väiksemalt , iseloomutruumalt, realistlikumalt.
  
• NÄITED: Vana riik-Mykerinose grupp, Sfinks Giza pür. juures; Uus riik - Kuninganna Nofretete büst, Abu Sinbeli kaljutempel, Ramses II figuurid.
  

Amarna periood(20 aastat)

• Kunstis loobuti jumalate kujudest
  
• Vormikaanonid heideti kõrvale
  
• Vaaraote kujutamises loobuti idealismist
  
• Kujutatakse igapäevaelustseene.
  
• Värvivalik varjuderikkam
  
• Rõhutati inimeste iseloomujooni, tihti isegi inetust
  
• Skulptuur säilitab vana kunsti parimad jooned
  
• Selle perioodi kunsti on leitud Ehnatoni järeltulija Tutanhamoni hauast
  

3. Egeuse kunst
Kreeta - Mükeene arhitektuur
a) Kreeta arhitektuur

• Suured paleed
  
• Valgus pääses sisse maja terrassidelt ja galeriidest
  
• Paleede seinad olid kivist, laed puidust, eriruume ja tasapindu liigendasid sambad
  
• Suured lossid - Knossos , Phaistos, Hagia Triada
  
• Kreeta sambad - Peenenevad ülevalt alla, valmistatud puidust ja kaunistatud punase, musta, kollase koloriidiga
  

Kreeta kujutav kunst

• Losside seinamaalingud, maalingud ja reljeefid mitmesugustel nõudel.
  
• Kunst nagu inimene - värviküllane, mänguline, muretu, siiras, maaliline laad .
  
• Inimesi, loomi, esemeid kujutati loomulikult ja elavalt . Neid ei stiliseeritud, samuti puudub sümmeetria. PULLISARVED!
  

!Kreeta keraamika!

• Ere värvitoon ja dekoratiivsus
  
• Pinnakaunistus: Looduslähedane, mereloomi kujutatavaid vaase võrreldud akvaariumidega.
  

b) Mükeene arhitektuur

• megaron - suur pikergune saal . (N: Tirynsi linnuse keskne pearuum)
  
• Akropolid
  
• Mükeene lõvivärav – koosneb 3st kivimürakast ja neile toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, sellel kõrgreljeef kahe sambale toetuva lõviga
  

4. Vana - Kreeka
Arhitektuur
Dooria order (templid) - nt: Poseidoni tempel, Parthenon

• lihtsus, rangus , tugevus.
  

Kandvad osad:

• Baas puudub
  
• Entaas -tüvese paisutus . Tüves aheneb ülespoole.
  
• Kannelüürid - tüvest katvad püstised vaod
  
• Kapiteel koosneb: Ümmargusest Ehhiinist(ümar kiviplaat), sellele on asetatud nelinurkne plaat ehk abakus .
  
• Krepidoma - Templi osa. Alus, mis koosnebühest kuni kolmest osast.
  
• Stülobaat - Viimane aste, millel seisab sammas
  

Kantavad osad:

• Arhitraav - kapiteelidele toetuv talastiku alumine osa. Lihtne ilustusteta riba.
  
• Friis - Ehisriba . Arhitraavi kohal.
  
• Triglüüfid - plaadid 2 püstise vaoga . Friisi üks osa.
  
• Metoobid - Friisi osa, mis on kaunistatud reljeefidega.
  
• Tümpanon - viilväli. Templit katva murdkatuse kitsastel külgedel asuvad kolmnurksed viilud.
  
• Sima - Liist, mis on murdkatuse viilu ülemine osa. Ei lase vihmaveel üle viilukülgede joosta .
  
• Akroteer - Viilu tippu ja nurki kaunistavad detailid.
  

Joonia order – nt väike Nike ; Artemise tempel(hävinenud)

• Elegantne, ja õhuline üldmulje. Sammas peenem , kergem ja pikem kui dooria stiilis.
  
• Sambal entaas puudub. Baas on mitmeosaline.
  
• Kapiteel:Helmisnöör ja munavöö - Motiivid, millega ehhiin on kaunistatud.
  
• Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõppeb voluutidega - keerukujuline kaunistus.
  
• arhitraav lihtne
  
• friis on kogu ulatuses kaunistatud reljeefidega.
  
• Hammaslõige - Friisi kattev riba.
  

Korintose order - nt Olümpeion

• Erineb joonia stiilist vaid kapiteeli poolest
  
• abakus nelinurkne
  
• ehhiin karikakujuline, seda katavad Akantuselehed(lopsakad taimevormid ), või väädid või õied.
  
• Sambad eriti saledad ja kõrged
  

Ateena akropol

• Periklese algatusel 5. saj eKr
  
• mälestusmärk võidule pärslaste üle.
  
• ARHITEKT Phedias
  
• Väravehitised ehk Propüleed (arhitekt Mineskles)
  

• 2 eeskojaga hoone
  
• DOORIA STIILIS
  
• VÄIKE NIKE TEMPEL - Arh. Kallikrates
  

• PARTHEON - Itkinos ja Kallikrates: Dooria ordenis peripteer - 1 rida sambaid ümbritseb hoonet
  

sees on Phediase Athena Parthaenose kuju krüselefantiintehnikas(elevandiluu ja kullaga kaetud)

• ERECHTEION : joonia stiilis, arh. Phikoles
  
• EPIDAUROSE teater arh. Polykleitos noorem: Orkestra - teatri keskmine osa.
  

Mõisted

• Proskeenion – eeslava , kus on näitlejad
  
• Naos - templi siseruum
  
• Pronaos – templi eesruum
  
• Opistodomos -
  

5. Vana - Kreeka Skulptuur
Arhailine periood - 450 eKr

• kouros ’ed (meeste kujud, alasti) kore ’d ( naiste kujud, riietatud)
  
• Peegeldasid väga hästi erinevaid sugupoolte rolle Kreekas. Erinevust rõhutati.
  
• kujud mõeldud eestvaatamiseks
  
• NÄIDE: Merejumal Poseidoni pronkskuju
  

Klassikaline periood
a)Kõrge stiil

• kujunes välja kõik kreekapärane
  
• Tardunud hoiak
  
• tõsine ja rahulik ilme
  
• ! Polykleitos “ Odakandja ”
  
• 1/7 kehast on pea, mis tekitab üliinimlikkuse.
  
• luuakse kreeka ideaaltüüp, mis kujuneb kehtivaks kaanoniks.
  
• Keha liikumine oluline - Myron “ Kettaheitja ”
  
• Pronkskuju peajumal Zeusist
  
• Ehitiste juurde hakkasid kuuluma reljeefid-kõrgreljeefid
  
• figuurid reljeefidel katsid osaliselt teineteist
  
• temaatika enamasti Võitlus
  

b) Kaunis stiil

• inimlik ja maine elu
  
• alasti naisfiguurid esmakordselt
  
• skulpt-d saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks
  
• proportsioonid läksid paika-pea 1/8 kehast
  
• portreekunst
  
• Halikarnassose mausoleun - autor Skopas
  
• Praxiteles “Hermes Dionysose lapsega”
  
• Lysippos “Kaapija”
  

Hellenism

• mitmekesisem
  
• jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks
  
• arenes edasi portreekunst
  
• elav, reegleid eirav, liikus realismi poole
  
• Enam pööratakse thelepanu tunnete kujutamisele
  
• NÄITED: Milose “Veenus”, Lakooni grupp, Rhodose koloss
  

6. Vana - Kreeka maalikunst

• Enkaustika e. vahamaal - kuuma vahaga segatud värvid kantakse pintsliga kuumana alusele
  

Vaasimaal

• 40 erin. vaasitüüpi. Tuntumad: hüdria( 3 käepidemega veenõu), amfora (2 sangaga nõu veini hoidmiseks), krateer ( lai nõu, milles segati vett ja veini), lekythos( kultuse, salvi - ja kosmeetikanõud), kantharos (jooginõu)
  

Geomeetriline stiil

• 8. saj eKr
  
• kasutati lihtsaid korduvaid kujundeid
  
• Meandrid - geomeetriline muster.
  
• vaasid väga elavavärvilised
  
• Kasutati ka taimemotiive - palmette
  

Mustafiguuriline stiil

• Figuurid maaliti musta värviga punasele savipinnale
  
• al 6. saj eKr
  
• Detailid kraabiti nõu pinna sisse
  
• Inimesi kujutati realistlikumalt
  
• Naisfiguurid maaliti valgena
  
• Hakatakse kujutama üksikuid figuure , stseene mütoloogiast
  

Punasefiguuriline stiil

• al 6. saj. lõpp eKr
  

• Taust värviti mustaks, kujutis jäi punakat savikarva
  
• Kujutised ruumilisemaks ja looduslähedasemaks
  
• Kujutatakse igapäevaelu
  

Valgepõhjaline stiil

• Anumaid valmistati põhiliselt hauamälestisteks
  

7. Etruski kunst
Hauakambrid :

• Sageli sisustatud elutoana
  
• sealt on leitud seinamaale ( kuulsamad : Tarquinia ja Cerveteri nekropolides - surnute linn)
  
• etruski kunst-suur looduslähedus. Surmajärgne oleks ei pea olema parem ega halvem kui maine elu, vaid sellega võimalikult lähedane
  
• figuurid ja portreed isikupärased ja tundeküllased
  

Arhitektuur

• Säilinud on mõned ümarakaarelised linnaväravad (nt Perugias)
  
• templeid pole säilinud
  
• templid sarnased kreekatemplitega, kuid proportsioonid erinesid oluliselt
  
• templi kivist alus peaaegu ruudukujuline
  
• Hoone põhiliselt puust
  
• Ühel küljel 1 või 3 väikest pühakoda, teisel lai ja sügav eeskoda
  
• puust talastik kerge, sambaid sai asetada hõredald
  
• sambad algselt puust, hiljem puust. Meenutasid dooria sambaid, kuid oli olemas baas.
  
• Arvukad keraamilised kaunistused
  

8. Vana - Rooma arhitektuur

• arengule said määravaks ehitustehnilised muutused : lubjamördi kasutuselevõtt, põletatud tellis , uued konstruktsioonid .
  
• Kaar - kasutati seinaavade katmiseks (aknad, uksed). Lihtsaim vorm on poolringikuj. kivirida
  
• Võlvid: a) silindervõlv
  

b)ristvõlv - kaks silindervõlvi risti asetatud. Võlvikuju, mis tekib sil. võlvide ristuval lõikumisel. ristumiskohtadel tekivad jooned(servdjooned) ja nende vahele jäävaid kolmnurkseid osi nim. võlvsiiludeks.

• Ümmargused ruumid kaeti kupliga
  
• Komposiitkapiteel - komposiitkapiteel on stiilide segu. nt joonia ja dooria stiilidega samba segu
  

Ehitusmälestised
Tee ja sillaehitised:

• Via Appia - tee
  
• Pont -du-Grand akvedukt - veejuhe
  

Foorumid - lahtiste sammaskäikude ja avalike hoonetega ümritsetud turuväljak.
Koosneb triumfikaarest, templid, raamatukogud, kohtu- ja kaubamajad.
NÄIDE: Traianuse foorum 2. saj. Arhit. Apollodoros Damaskusest
Teatrid :

• Marcelluse teater
  
• Colosseum Roomas - Põhiplaanilt ovaalne. Välismüür 48m4 korrust. 3 esimest korrust koosnes kaaristutest e Arkaadidest.Kaarte vahel poolsambad ( 1.k-dooria order, 2.k-joonia order, 3.k-korintose order, 4.k-pilastrid)
  

Termid e saunad

• suur ühiskondlin tähtsus
  
• CARACHALLA - termid Via Appia ääres
  

Templid

• Maison Carree Nime’s. Arhit. Apollodoros Damaskusest
  

Pantheon keiser Hadrianuse ajal: Suurim ja ulatuslikeim kuppelehitis; kõikidele jumalatele pühendatud.

• Vesta tempel Tiberi ääres Roomas
  

Triumfikaared - ühe või kolme kõrge kaarvaga massivne kivisein .

• Seina ülaosa eraldatud karniisiga - See poolkorrus on Atika.
  
• Näited: Tituse tk Roomas, Traianusetk Tingadis, Constatinuse tk Roomas-harmoonilised proportsioonid, kompositsioon rahulik ja selge.
  

9. Vana - Rooma skulptuur ja maalikunst
Portreekunst

• Tähelepanuväärseim roomaaegne portreekunst ja ajaloolised reljeefid.
  
• Kesier Augustinuse aegses portr.k-s idealiseeriv käsitluslaad nt: Kesiri Marmorfiguur
  
• Hiljem idealiseeritud kujutamine taandub
  
• Domineerivaks saab kreeka klassikalisele stiilile omane elegantsus
  
• N: Versuse Carcalla ja Philippus Arabs’i büstid
  
• Kõrgemast soost daamid-rõhutati rõivastust. Eeskujuks Praxiteles. N: Herkulaanlanna figuur .
  
• hiljem naisportreel maaililine juuksekäsitlus
  

Skulptuur

• Valitsev realism
  
• Käiki sõjalisi sündmusi anti edasi võimalikult täpselt ja selgelt
  
• Näited: Marcus Aureliuse ratsamonument Roomas Kapitooliumi väljakul, Traianuse sammas (h-38m, võimalik autor Apollodorus , puhas ja klaar , loomulik kujutav laad, teos suurepärane näide roomlastele omasest jutustavast kujutluslaadist)
  

Maalikunst

• vähe säilinud, enamus näiteid Pompeist, Herculaneumist ja Stabiaest.
  
• 4 stiili: Inrustatsioonistiil, arhitektuuristiil, kolmas ja neljas stiil.
  
• Ei esine ranges järjekorras vaid kattuvad osaliselt
  
• Teema mitmekesine
  
• Suurim kunstivaramu Fauni majas . Seal asub Isose lahingu mosaiik.
  

10. Varakristlik kunst
Katakombid

• 1.-2. saj kunsti ainsad allikad
  
• leitud Lähis-Idas, Itaalias jm
  
• Esimesed varakristliku kunstiteosed (seina- ja laemaalid)
  
• Kristlik sümboolika
  
• Kohmakavõitu katakombid
  

Basiilikad - Varakristlik kirik . Lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas ruumi 3-ks kitsaks osaks ehk lööviks.

• Kirik lääne-idasuunaline. Uks läänes, altar idas.
  
• Pikihoone idapoolse osa vastas võis olla Transept - kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. (põikihoone)
  
• Transeptist ida poole madal ja kitsas poolringikujulise põhiplaaniga ruum ehk Apsiid .
  
• Põhiplaanilt ristikujuline
  
• Sambaile toetuv talastik sirge või sambad ühendatud kaartega
  
• Kesklöövi kaaristu (arkaadide) kohal nimetatakse Valgmikuks( aknad)
  
• Välisilme lihte, torn puudus. Mõnikord kiriku kõrval eraldi kellatorn ehk Kampaniil
  
• Näitede: Santa Constanza, Santa Maria Maggiore, Santa Sabina Roomas.
  

Kujutav kunst

• Seinamaalingud - mosaiigid
  
• kasutati klaasi (heleroheline, kuld , helesinine, ooker)
  
• Sümb. motiivid, piiblistseenid, pühakute elu
  
• Tardunud poosid , range ja pühalik ilme
  
• Keha kaeti võimalikult palju (keha=patusus). Seda põhjustas uue religiooni suhtumine. *1 olulisemaid erinevusi antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel*
  
• Miniatuurmaal – käsitsi tehtud raamatute illustratrioonid