Skulptuur · Ehitusplastika · Reljeefid · Vabaplastika Materjalid: puit, klaas, jää, plastik, liiv, metall, pronks, vaha V.Timofeev Mati Karmin ,,Jahil" ,,Kalevipoeg" Malm Betoon, raudkivi 1899 1990 Mati Karmin, Tiit Trummal ,,Suudlevad tundengid" 1988 Riho Kuld ,,Energia" ...
Skulptuur Skulptuuri üldmõiste Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval. Materjali ja töötlemisviisi alusel jaotatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Skulptuur on kujutava kunsti liik, mille peamine väljandusvahend on mingi jäiga või plastse materjali kolmemõõtmeline vorm; skulptuuri nimetatakse kolmemõõtmelist kunstiteost, kuju. Skulptuuride valmistamis viisid Eri materjale vormitakse erisugusel viisil: savi voolitakse puitu nikerdatakse kivi raiutakse pronksi valatakse Monumentaalskulptuur
Hiinas skulptuuri ei peetud tõeliseks kunstiks, sest sellega kaasnes füüsiline töö, mis polnud kohane ühele korralikule aadlikule, seetõttu peeti skulptuuri käsitööliste pärusmaaks ja skulptuure tehti puhtalt religioossetel põhjustel, mitte kunsti pärast. Kõige vanemad Hiina skulptuurid on tehtud kivist, põhiliselt marmorist. Varasemad näited pärinevad siis Shang-Yini kultuurist, mis ongi marmorist looma ja inimkujukesed. Shang'i dünastia ajal (1750-1040 e.Kr) võib skulptuurist rääkida üksnes pronksanumate näitel, mis olid kaunistatud reljeefsete mustritega, loomapeadega. Suuremõõtmelisi skulptuure hakati tegema alles Han'i dünastia aegsel perioodil ja hiljem, seega suurem osa skulptuure pärinebki alles hilisematest perioodidest. Suurepärane Hiina skulptuuri leid pärineb Qin'i dünastia ajast (221-206 e.Kr) esimese Hiina keisri Qin Shi Huangdi hauast Shaanxi provintsist, kust 1974 a. leiti suur hulk elusuuruses terrakota sõduri-, hobusef...
Vanakreeka skulptuur Koostas: Päivi Margna Arhailine ajajärk e. vana aeg 600480 e. Kr Vanakreeka skulptuur Naise kujuke ehk Kore, u 650 a e. Kr. Kored Noormehe kujuke ehk Kuros u 600 a e. Kr Kuros Apollon autor Cytharede. Klassikaline ajajärk e õitseaeg 480323 e. kr Vanakreeka skulptuur Apollon autor Cassel. Atleet autor Polykleitos. Odakandja autor Polykleitos. Kettaheitja autor Myron. Marmor. Gladiaator autor Agasias Maratonijooksja autor Ephebe. Poseidon Saatür lapsega Kaapija autor Lysippos. Marmor. Aphrodite autor Praxiteles. Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Marmor. Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Hellenistlik ajajärk e. hiline aeg 323 e. Kr30 p.Kr Vanakreeka skulptuur
Klassitsistlik skulptuur (A.Canova, B.Thorvaldsen) Viktoria Arro Tartu KUNSTIKOOL 2009 Skulptuur Sõltus täielikult antiikeeskujudest Materjaliks oli marmor Teemadeks olid mütoloogia ainelised süzeed Inimesi kujutati antiik kreeka stiilis näoilme, poos, riietus. Idealiseeritud, soliidne, range, suursugune. Poolakt või aktportree väljendas klassitsismi ajal antiigiimetlust. Skulptuure rakendati ka ehituses-reljeefsed kaunistused Kuulsamad kujurid olid itaallane Antonio Canova ning taanlane Bertel Thorvaldsen ANTONIO CANOVA (1.nov
Vanakreeka skulptuur Põhijooned Näod ilmetud, skulptorite põhieesmärk oli kujutada täiuslikku ilu Enamus skulptuurid loodud ainult eespoolt vaatamiseks Erinevatel aegadel loodud kujud on siiski põhijoontes samasugused Vanimad skulptuurid Pärinevad arhailisest ajastust Küllaltki algelised Külgedele surutud käed, otsevaade Üks jalg pisut eespool Kuros , u 600 e.m.a Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuros/kore Click to edit Master text styles Click to edit Master text stylesSecond level Third level Second level Four...
ROMAANI SKULPTUUR Jane Hiop Romaani skulptuur tavaliselt reljeefina kiriku fassaadil ja siseruumis (eriti piilarite kapiteelidel). Reljeefide ülesandeks oli piltlikult lahti seletada pühakirja kirjaoskamatule rahvale (nn."vaeste piibel"). Keha kujutis ei ole anatoomiliselt täpne, põhirõhk tunnetel Eelistati ähvardavaid, õpetlikke süzeesid, imetegusid. Pühakuid tunneb ära nende sümbolite abil (nt. Peetrust kujutati võtmega, Püha Andreast X tähe kujulise ristiga jne.) Kujutised tinglikud, sümboolsed, stiliseeritud, skemaatilised Hildeseimi toomkiriku pronksuksed ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et Piiblistseenid Ro ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et Hildeseimi toomkiriku Kristu...
sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Ühtki pole säilinud. Krüselefantiintehnika südamik oli puust, ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. tavaliselt alasti vasak jalg ees käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud) nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti "ideaalsete" proportsioonidega näol nn "salapärane arhailine naeratus" tavaliselt lokkisjuukselise soenguga Praxiteles. Knidose Aphrodite.
Gooti skulptuur 11:33 Nt. Chatrtres'i katedraali läänefassaadi portaali pühakute kujud.(13.saj) Skupltuurikunsti eesmärgiks oli ka kirikute kaunistamine. Pildid andisid edasi kirjaoskamatutele piiblitõdesid. Skulptuurid läksid anatoomiliselt veidi korrektsemaks. Skulptuurid tungivad seinast välja. Inimfiguurid on sageli pikemaks venitatud. Inimesed on rüütatud pikkadesse voldilistesse rüüdesse, et inimese füüsilist keha peita. Tekivad ehitusmeistrid, toimub spetsaliseerumine. Pöörati suurt tähelepanu käte ja silmade modelleerimisele. Kunsti tulid pessimistlikud ja masendavad jooned. Vitraazid Kristlikus kujundavas kunstis on väga levinud tuvi sümbol, nad tähistasid pühakuid. Roosakendel on ka stseene ,mis kutsuvad üles kirikule raha annetama, nagu reklaamplakatid 11:33
Menaad võitlus Senised skulptuurid olid kõik määratud eestpoolt vaatamiseks, Lysippos lõi aga oma kujud igast küljest vaatamiseks- see oli jällegi uuendus Sootuks erinevad eelnenuist aga Skopase teosed, mis on täis liikumist ja tormilist jõulisust. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. Pergamoni altari Milo Venus Laokoon reljeefid Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn
Itaalia vararenessansi skulptuur · LORENZO GHIBERTI osales VÕISTLUSEL, kus otsiti Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku põhjapoolse pronksukse valmistajat. Paarikümne aasta jooksul tegi 28 KULLATUD PRONKSIST RELJEEFI, mis kujutasid Vana Testamendi sündmusi. Valmistas veel idapoolse kahe poolega ukse ning tegi 10 SUUREMAT RELJEEFI, mille raamid on nelinurksed ning on kasutatud tsentraalperspektiivi. Kullatud pronksust nimetatakse PARADIISI VÄRAVAKS. · DONATELLO ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. "PÜHA JÜRI" üle 2 meetri kõrgune, kasutatud kontraposti. "TAAVET" pronksist peaaegu elusuurune alastifiguur. Padovas Veneetsia palgasõdurite pealiku GATTAMELATA RATSAMONUMENT. · ANDREA del VERROCCHIO 15.saj II poole tähtsaim itaalia skulptor. TAAVETI PRONKSKUJU ja kavandas COLLEONI RATSAMONUMENDI. · Levisid ilmalik portreekunst, madonnar...
asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Peamiselt on tehtud kahte sorti kujusid: 1) alasti noormehi kuros 2) riietatud tütarlapsi kore. Kurosekujusid on leitud peamiselt surnuaedadest vanade meeste haudadelt. Enamasti seostatakse neid jumal Apolloniga . Arvatakse, et tegemist oli Olümpiamängude võitjate auks püstitatud kujudega .Neil kujudel on ka näol kerge naeratus nn arhailine naeratus. Kõige enam kore kujusid on leitud Ateena akropoliselt. Arhailisel ajastul oli skulptuur siiski veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Suur murrang kreeka skulptuuris toimus arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr, kui võeti kasutusele pronk. Seni valmistati skulptuure peamiselt marmori leiukohtade juures. Nüüd asuvad skulptorid elama suurematesse linnadesse. Tekivad kaks suuremat skulptuurikoolkonda: 1)Ateena 2)Sparta. Kõige tuntum kreeka skulptuurgrupp pärineb arhailise ajastu lõpust. See on skulptor Antenori ,,Türannitapjad"
Referaat Vana-Kreeka skulptuur Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................3 2 Vana-Kreeka Skulptuur.........................................................................................4 Illustratsioonid......................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................................8 Vana-Kreeka skuptuur Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid. Nii kujusid, kui
Vana-Kreeka skulptuur Vana-Kreeka kunst on suurt mõju avaldanud järelmaailmale. Ka skulptuur on mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti. Kreeka skulptorid on andnud maailmas palju imetletuid töid, millest mõned on ka tänaseni säilinud või üritatakse taas üles ehitada. Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite tööd. Rooma ülikutel oli kombeks oma villaseid kaunistada kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega ja enamasti ongi säilinud just need roomaaegsed koopiad. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Arhailise ajastu
Vana-Kreeka skulptuur Kreeka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku: · Arhailine ehk vana aeg 600-480 eKr · Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr · Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudnmatud Kurose skulptuurid: · Tavaliselt alasti. · Vasak jalg ees. · Käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas. · Musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud). · Nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega. · Esineb peamiselt dooria
Vastseliina Gümnaasium Vana- Egiptuse skulptuur Referaat 10 b Klass Vana riigi skulptuur Egiptus oli oma asendi tõttu paremini kaitstud rändrahvaste eest ja kannatas nende rüüsteretkede all vähem kui Mesopotaamia. Egiptus oli suhteliselt suletud, samuti oli tema etniline koosseis püsiv, mistõttu näemegi, et siin olid igasugused traditsioonid väga tugevad ja egiptuse kultuuris säilisid erakordselt kaua vanad vormid. Ka majanduse iseloom jäi mitme aastatuhande jooksul peaaegu muutumatuks. Juba Vana Riigi päevil ehitati kanalid ja veehoidlad, kus
Kunstiliigid: Arhitektuur,disain,tarbekunst,rahvakunst,kujutavkunst. Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid mbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri miste hlmab nii ksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussstlikumad, parema vljangemise ning suurema kasutusmugavusega. Elukutselist disainialal tegutsevat inimest nimetatakse disaineriks. Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Tarbekunst on kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega. Vastavalt materjalile eristatakse klassikaliselt jrgmisi alasid:klaasikunst, tekstiilikunst, keraamika. Skulptuurid: Linda kuju (Linda mel), Russalka (1902 A.Adamson), Vike Merineitsi (Koppenhaagen), Pissiv Poisike (Brssel), Suur Svinks (Giza pramiidide vljal). Graafika on kujutava...
VANA-ROOMA SKULPTUUR Rooma skulptorid olid realistlikumad, hindasid rohkem loomulikkust. Peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutati iseend levist naturalistlik portreeskulptuur. Idealiseeritud portreid tehti rohkem naistest, aga ka mõndadest keisritest (Tiberius). Patriits kõrgemast soost Rooma kodanik, kes võis tähtsamatele ametikohtadele kandideerida. Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud). Tehti ka mitmeid ratsamonumente....
VANA-KREEKA SKULPTUUR VANA-KREEKA SKULPTUUR ON EHITISEGA SEOTUD RELJEEFID JA KUJUD NING VABAFIGUURID. KEDA KUJUTATI? Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri. Tähtsaimad objektid on reljeefid ja vabafiguurid. Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult. VÕRDLE VANA-KREEKA KOLME ERI AJASTU SKULPTUURI. Kolm perioodi ka skulptuuris: Arhailine e vana aeg 600-480 eKr Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr 1.Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. tavaliselt alasti vasak jalg ees
muuseumi. Parthenoni metoopidel kujutakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. Võitlus on tasavägine ja raiske, kuid metsikud stseenid on jaotatud tasakaalukalt ja harmooniliselt metoopide nelinurksele pinnale. Naose linditaolisel, algselt 159 m pikkusel friisil on kujutatud ateenlasi oma jumalate vastu austust avaldamas. 4. sajand e.m.a. 4. sajandil e.Kr. taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi, näiteks Skopas. Teised skulptorid lisasid figuuridele inimlikku, maist ilu. Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena, aga 5.sajandil e.Kr rõhutati rohkem jumalikkust, 4. sajandil e.Kr. inimlikkust. Aktina hakati kujutama ka naisi. Praxiteles on loonud kauneid, meelelisi noore inimkehaga jumalaid.
Gooti skulptuur Prantsusmaal Reims Reimsi katedraal omandas kõrgema staatuse tänu funktsioonile Prantsuse kuningate kroonimiskirikuna. Seetõttu peegeldavad iga selle portaali skulpturaalsed kaunistused vastava ajastu peapiiskopi poliitilist mõjuvõimu. Lõunatransepti portaal võimaldas otsest läbipääsu piiskopi paleest peaaltari nelitise ja presbüteeriumini. See oli peapiikopi erasissekäik ning seetõttu ei kaunistatud seda eriti uhkelt. Seevastu toomkapiitli ristikäiguga külgnev ning selle poolt ka ümbritsetud põhjapoolne transept oli kavandatud ülima suurejoonelisusega, mida sellele vastavalt ka rohkete skulptuuridega kaunistati. Mõned võrdlemisi väikese läänepoolse sissekäigu skulptuurielemendid näiteks trooniv Neitsi ja Jeesuslaps - pärinesid tõenäoliselt varasemast kirikust ning need teostati ilmselt 1180. Aasta paiku. Teised kaks portaali on juba oma ainestiku valiku poolest ...
India skulptuur iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. Kehad on nii painduvad nagu luid poleks. Maistest vahekordadest ja proportsioonidest ei peeta kinni, anatoomiast samuti mitte. Materjaliks on põhiliselt kivi. Valitsevaks vormiks on reljeef. Tõsised, pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest veetlevatest naistest, kes kehastavad alamaid jumaladi, deemoneid ja haldjaid. Hinduistlik hinduistlikud jumalad (Visnu, Siva) ja Buddha on vabaskulptuuride tähtsamad motiivid. Kuulsad on tantsiva Siva pronkskujud, tal on tihti rohkem kui kaks kätt. Grandhara kujud osutavad seoseid hellenismiga: rahulik, leebe ja ülev ilme. Kujunesid välja mediteeriva Buddha kujud. Suurim õitseaeg (nn klassikaline periood) olu Guptade dünastiaaeg (4.-7- saj. pKr). India templid templi kõige püham paik (seal asub jumala kuju) on väike, tempel ise võib aga olla väga suur. Saalide uksed...
KRISTALLMETS Skulptuur “Kristallmets” kujutab puidust modelleeritud kristalle, mille tipud on värviliseks maalitud. Enamasti peetakse ühe maa väärtuslikeks varadeks kulda, hõbedat või teemante. Kahjuks Eesti riigis neid maapõues ei leidu, kuid meil on siiski midagi, mida peaksime enam väärtustama ja millele rohkem tähelepanu pöörama - nimelt puit. Mets katab kuni 55% meie riigi territooriumist, täna veel… See number võib aga kiirelt kahanema hakata, kui me targasti oma metsi ei majanda. Korralik mets kasvab keskmiselt 70 aastat. Noored, kes täna oma talu maadele metsa istutavad, seal sirgunud palkidest endale tõenäoliselt maja ei ehita, pigem nende lapsed või lapselapsed. Unistame Eestist, kus ka meie laste lapsed teaksid, mis on mets ja saaksid seal igal ajal jalutada, marju korjata või talvel suusatamas käia. Soovisime mitte raisata seda, mille hoidmisele tähelepanu tahame juhtida. Seepärast kasutasime oma töös meie kodukandi puidut...
Vana-Kreeka skulptuur Alari Tammsalu 10.J klass Ajajärgud Vana-Kreeka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku: • Arhailine ehk vana aeg (600-480eKr) • Klassikaline ehk õitseaeg (480-323eKr) • Hellenistlik ehk hiline aeg (323eKr-30pKr) Arhailine ehk vana aeg • 600-480 eKr • Skulptuurid olid algelised, kohmakad ja sirged, justkui nagu tardunud olekus • Mehi kujutati alasti ja naisi maaniulatavates rõivastes • Kujud ei ole enam seotud taustaga Klassikaline ehk õitseaeg • 480-323 eKr • Toimus skulptuuris murrang • Skulptuuride kujundus muutus vabamaks Hellenistlik ehk hiline aeg • 323-30 pKr • Skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid • Figuurid muutusid saledamaks ning graatsilisemaks Kasutatud materjalid • http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/vana-kreeka-kunst.html Põhi...
Kõrgrenessanss (skulptuur). Michelangelo Michelangelo /mikelandelo/ Oli samuti väga mitmekülgne looja: skulptor, maalija, arhitekt, ka luuletaja. Suurema osa elust veetis ta Firenzes ja Roomas. Michelangelo oli tuntud oma raske iseloomu poolest, sallimatus ja terav keel muutsid tema jõulise isiku üksildaseks ja kohati traagiliseks. Michelangelo skulptuurilooming paistab silma monumentaalsuse ja võimsuse poolest. Tuntuimad tööd: · ,,Taavet- 5,5 m kõrgune, jõuline, ilmekas, figuuris on tunda suurt sisemist pinget Michelangelole oli omane võtta suuri ülesandeid, mida ta mitmesugustel põhjustel ei jõudnud lõpule viia. Selline oli paavst Julius II hauamonument. 40 figuurist valmis 3. Neist tuntuim on ,,Mooses" Medicite perekonna hauamonumendile Firenzes valmis Michelangelol neli figuuri: · ,,öö" ja ,,päev" · ,,hommik" ja ,,õhtu"
Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Ülo Õun - kelle looming tundub eesti kunstis väga erandlik Temaga tuli eesti skulptuuri midagi olemuslikult uut: sõbralik grotesk, mis väljendus nii portreedes kui ka figuraalses vabaloomingus Õuna köitis skulptuuris värv, vormide voolavus ning muutlikus Õuna realismi poole kalduvatel skulptuuridel on alati mingi nihestatus, seda ka portreedes Ülo Õuna loomingu keskmes oli inimene Tänu temale muutus eesti skulptuur tunduvalt komunikatiivsemaks ,,Nimetu" on tõenäoliselt üks Ülo Õuna viimastest töödest Töö on lahendatud modelleerimist kõrvale jättes vahetult suurelt kitkutud linnukehandilt võetud vormina Korduvalt esinev motiiv varasemates toestes Võimalik, et kana tähistas kunstnikule mingit sovetliku olme koondkuju oli ju kana napi toiduvalikuga aegadel ihaldatud sihtmärk igapäevastes poesabades konutavale liiduvabariigi kodanikule
Skulptuur ,,Lakoon" Skulptuur ,,Lakoon" on pärit Vana-Kreeka hellenistlikust ajajärgust. See ajajärk algas peale Aleksander Suure surma 323. aastal eKr ja kestis kuni viimase hellenistliku linna Aleksandria vallutamiseni 30. aastat eKr roomlaste poolt. Hellenismi ajajärgul levisid kreeka haridus, kunst ja kombed kaugele väljapoole Kreekat. Kogu hellenistlikus maailmas rajati kreeka stiilis linnu, kõneldi kreeka keelt ning võeti omaks nende meelelahutused.
Romaani stiilis skulptuur Romaani stiil sai alguse 10.sajandil keskaja Lääne-Euroopas . Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamerelieefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui ka figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaaniaegsetes kirikutes oli oluline koht skulptuuril. Enamasti on tegemist reljeefidega, mis kujutavad piiblisündmusi.Tavaliselt kujutati ähvardavaid lugusid või siis imesid. Kuna reljeefid ei olnud ette
lahkunu portree. Mõjuvõimsate inimeste tuhk säilitati savist sarkofaagides, millel kujutati lahkunud inimest pooleldi lamamas. Sarkofaag on kivist v. metallist kunstiliselt kujutatud monumentaalne kirst. Tõstetud ülakehaga lamav asend oli kombeks Kreeka ja Etruski ülikute pidusöömingutel. Paljudest hauakambritest on leitud seinamaale ja käsitööesemeid. Seinamaalidel näeme kalastamist, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist ja ka hoogsaid tantsijaid. Etruskide skulptuur: Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses Kreeka kunstis. Materjaliks kasutati põletatud savi ja pronksi. *Veji Apollon on üks kuulsam kultuur...keha on massiivne, kohmakas, samm hoogne, jalgadel musklid. Etruskide loomakujud olid väga looduslähedased. *Kapitooliumi emahunt see on emahunt kes imetab Rooma linna asutajaid Romulus ja Remus. Etruskide arhitektuur Etruskide ehitistest on säilinud mõned ühekorruselised linnaväravad ja müürijupid
III 7. ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 1. Millise kunstiteose loomiseks korraldati Firenze 1401.võistlus? Kes selle võitis (lisa hääldus)? Võistlus selleks, et leida parim kunstnik Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistamiseks. Võitis Ghiberti (gi' berti) noor kullasepp. 2. Kuidas kujunes konkursi võitja edaspidine tööelu? Milliseid tema teoseid veel tead? Mis on tema töödes renessanslikult uudset? Järgnenud paarikümne aasta jooksul tegi ta 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. Valmistas 10 suuremat reljeefi. Kullatud pronksust nimetati Paradiisiväravaks. Uuendus algselt ümbritsesid ta reljeefe gootipärane neliksiiru meenutav ehisraam. 10 suurema reljeefi raamid olid juba nelinurksed. 3. Tuleta meelde, mis on kontrapost (esines vanakreeka skulptuuris)? Kes seda taas kasutas pärast 1000 aasta pikkust vahet? S...
· Akropol: ehitatud Ateenasse, Akropoli mäele. Üks uhkemaid templikomplekse maailmas. Peatempel on Parthenon, seal asub Athena kuju(teisi kujusid pole tänaseks säilinud, kuna need varastati, sest olid tehtud kallist materjalist), mis on valmistatud puidust, kullast ja elevandiluust. Selle templi arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. Akropol koosnes väikestest templitest, nt joonia stiilis Nike tempel Arhailine skulptuur: · jäigad poosid, käed rusikas, üks jalg eespool, suunurgad ülespoole suunatud · kujutati alasti noormehi e. kuroseid ja maani ulatuvas riietuses naisi e. koresid · üks tuntumaid skulptuure on ,,Vasikakandja" · Egiptuse kunsti mõjutused Klassikaline skulptuur: · õpiti kujutama inimkeha täiuslikult · õiged proportsioonid, loomulikud näod ja liigutused · looduslähedane laad · lahendati kontraposti probleem(jalad harkis, üks jalg eespool)
VARAKRISTLIK KUNST I sajandil, kui Rooma impeerium oli oma õitsengu tipul, tekkis kristlus. See tekkis Vahemere idarannikul ja levis kiiresti üle kogu Rooma riigi territooriumi. Algul sattus kristlus Rooma võimudega konflikti, sest kristlus oli võrreldes teiste usunditega väga radikaalne - see nõudis inimeselt igapäevase elu ja usu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust ning Jeesuse eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlastele oli vastuoluline ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimest vaid ka vaenlast, eriti aga mõte, et jumala ees on kõik võrdsed. Seepärast võtsid Rooma valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Piinamised ja hukkamised aga ei suutnud usu levikut pidurdada. Tagakiusamise tõttu pidid kristlased koos käima katakombides - maa-alustes labürintides, kuhu nad ka oma surnud matsid. Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus peaaegu 900 kilomeetrile. Käigud e...
karikakujuline, mida katavad lopsakad taimevormid(akantuselehed,väädid). Sambad on eriti saledad ja kõrged. Arhitektuuris vaimustab konstruktiivne loogika. Tasakaalus on temli kandvad ja kantavad osad. * karüatiidid sambadi asendavad naistekujud Erechteioni tempel. Dooria - Appolloni tempel, Hera tempel, Poseidoni tempel, Zeusi tempel Olümpias Joonia Artemise tempel Efesoses, Athena Nike tempel Korintose Olümpienioni tempel Ateenas 2. Kreeka skulptuur. Marmor ja pronks. Väga vähe säilinud tervikteoseid. Enamikke teoseid tunneme koopiate pealt. Kõige väärtuslikumaks pidasid kreeklased KRÜSELEFANTIINTEHNIKAT sega- tehnika; kujul oli puust südamik, paljast keha jäljendas elevandiluuplaadikesed, riietust ja relvi kuldplekiga, kuju silmad olid värvilistest kividest. (Athena ja Zeusi kuju). Kreeka skluptuuri moodustavad ehitisega seotud reljeefid ja kujud, vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailine aeg - kuoros mees, kore naine
Vanavene kunst Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni. Vene kunstis valitsevad Bütsantsi kunsti eeskujud. Vanavene kunst hakkas kujunema, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis. Idaslaavlaste kõrval asus võimas ja rikas vana kultuuriga Bütsantsi riik. Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast. Arhidektuur: Alates 10. Sajandist hakati venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid. Kui linnades levid kiviarhitektuur, siis maal säilitati puukirikuid. 11. Saj on Kiiev Venemaa Euroopa suurim riik. Pealinna kaunistavad 400 kirikut. Kiievi peakirik on Sofia katedraal, millel on 13 kuplit. Algselt oli kirikul viis löövi, mis lõppesid igaüks idaseinas asuva apsiidiga. Hiljem ehitati juurde 2 löövi ning kahjuks on see kirik 17. Saj ümberehitusega rikutud – juurd...
Üldine taust Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Kõige rohkem teatakse-tuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate - hispaanlaste - tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Templiriigid, mida valitsesid preester-valitsejad. Kultuuril tihe s...
Barokk Sissejuhatus. Barokiks nimetatakse 17. sajandil Euroopas valitsenud kunstivoolu ja seda iseloomustab äärmine mitmekesisus. Poliitiline elu oli Euroopas sel ajal killustunud, osades maades kehtis veel kuningavõim, osa maid liikus aga kapitalistliku riigikorra suunas. Toimusid ka vaidlused ja võitlused usulistes küsimustes, katoliikluse ja protestantluse vahel, mitmel pool tegutses inkvisitsioon. Samuti arenesid jõudsalt teadus ja filosoofia, eurooplase maailmapilti avardasid uued geograafilised avastused ja kauged merereisid. Olulisim muutus oli aga inimese ja universumi suhte muutumine. Antiigist renessanssini oli ulatunud maailmapilt, mille keskel asetsesid maakera ja inimene. Uued teaduslikud avastused(Kopernik, Galilei) aga purustasid senise inimmõõdulise maailmapildi, muutes selle suureks ja avaraks. Nii nagu muutused ühiskonnas ja mõttemaailmas muudavad iga kodanikku, nii sai ka kunst mõjustatud uutest ideedest ja maailmapil...
Vararenessanss on renessanssaja osa, mis vältas aastatel 1430-1500. Sel ajajärgul on renessansiaja kujutavas kunstis tooniandjaks Itaalia. 15.sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks Firenze. Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust- inimest kui loojat. Otsitakse ja leitakse paralleele antiikajaga. Maalikunst Maalikunst oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss. Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põ...
Maal ja skulptuur Mesopotaamias Põhiliseks probleemiks skulptuuride tegemisel oli kivi puudumine. Seda toodi sisse enamasti põhjast. Tehti kujusid, kui ka reljeefi. Mesopotaamia reljeef oli madal ja ulatus kivipinnast mõned sentimeetrid kõrgemale. Mesopotaamia kunstnikud asetasid eespoolse õla külgvaatesse. Juukseid ja habet nad teha ei osanud ning need mõjusid pigem mustrina. Inimeste kehavorme kattis kange riietus, millest jäeti välja vaid käsivarred ja üks säär. Reljeefid olid värvilised, kuid mitte üleni. Üks kaunimaid on kuningas Hammurapi seaduste steel, kus Hammurapi seisab alandlikult käsi tõstetud palveasendisse, saades päikesejumalalt Samasilt saua ja rõngasse keritud nööri, millega skulptor viitab Hammurapi seaduste jumalikule päritolule. Väga silmapaistvad on Mesopotaamia kunstis loomade kujutised, mis on väga loomutruud. Kunstnik näitas välja oma kaastunnet ja emotsioone loomade kujutamisel, ...
Vararenessanss Vararenessanss on renessansiaja osa, mis vältas umbes aastatel 1430-1500. Kui varem oli kunsti tellijaks kirik, siis nüüd said seda endale lubada ka rikkad linnakodanikud, kes soovisid oma paleede seinu kaunistada. Arhitektuur: Keskuseks on Firenze Filippo Brunelleschi toomkirik (Firenze toomkirik) Roietega Matemaatiliste reeglite austamine Palazzo hoonetüüp, millest areneb välja palee Simsid eelduvad ribad korruste vahel Rustikaalne Palazzo 1. korrus, talupoeglik Hakatakse kasutama aknaklaasi kirikutes Skulptuur: Kujutatakse alasti inimest Donatello (1386-1466) ,,Püha Jüri" ja ,,Taavet" Seintel ja laes on palju maale 15. saj levis Itaalias ilmalik portreekunst Madonnareljeefid Joon- ja värviperspektiiv Autorid: Sandro Botticelli Giovanni Bellini Pietro Perugino Madalmaades: Jan van Eyck Rogier van der Weyden
7. Itaalia skulptuur 15. Sajandil 1. Renessansi skulptuur saab alguse 1401. aastal korraldatud uuelaadsest üritusest võistlusest, mille käigus selgitati välja parim kunstnik, kes valmistaks Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse. Selleks kunstnikuks osutus noor kullassepp LORENZO GHIBERTI (1378-1455). 2. See järgneva paariküme aasta jooksul valmistatud 28 kullatud pronksist reljeefiga Firenze toomkiriku baptisteeriumi põhjapoolne pronksuks ongi üks tema peateoseid. Sellel uksel on kujutatud Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. 4. Reljeefe ümbritseb gootipärane ehisraam kuid inimesed on kujutatud realistlikumalt kui gootikas. Firenzelased olid sellest nii vaimustatud, et tellisid temalt ka teine kahe poolega uks. 4. See oli 10 suure reljeefiga sama hoone idapoolne kullatud pronksuks (2. Paradiisi värav), reljeefide raamid on nelinurksed ning kasutatud on tsentraalperspektiivi. Re...
KUNST KU2 ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 41-46lk Lorenzo Ghiberti (1378-1455 [gi’berti lo’rentso] 1401 võitis ta parima kunstniku tiitli Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega
Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma skulptuur ● Ei loodud väga jumalakujusid vaid iseenda ● Portreeskulptuur ● Arvati, et kindlustab esivanema hinge kohalolekut ● Kasutati vahast surimaske ● Valmistati palju koopiaid ● Kreeka portreedega võrreldes isikupärasemad http://image.slidesharecdn.com/roomaarhitektuurjaskulptuur-110331050313-phpapp01/95/rooma-arhitektuur-ja- skulptuur-12-728.jpg?cb=1301547856 http://image.slidesharecdn.com/09-vana-roomaskulptuurjamaalikunst-111111160756-
Rokokoo Tekkis Prantsusmaa õukonnas 18. Saj 20-ndatel aastatel ja kestis 50 aastat ning levis mõningal määral ka teistesse riikidesse. Oli eelkõige sisearhitektuuris, kus loobuti välisarhitektuuri elementide (sambad) kasutamisest kuna need tundusid raskepärased.Seinad kaeti peeglite ja pannoodega, mida ümbritsesid taimemotiividest raamid ja tihti olid need värvitud kuldseks. Kasutusele tulid orvand- sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. SKULPTUUR Skulptuurid on pehmed ümara vormiga ja mõõtutelt väikesed. Valmistamiseks kasutati portselani. Kujud olid värvilised. Kujutati skulptuuris putosi (paljas paks poiss) ja amoreti (tiibadega puto). Kujutati ka lambureid (lamburiteks rõivastatud aadlikud) MAALIKUNST Armastati heledaid pastellseid toone. Maalidel kujutati lembestseene, taustaks maaliti loodust koos võbeleva valgusega. ANTOINE WATTEAU (1684-1721) rahvuselt oli flaam,...
Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites, mis rajati umbes 16.-14. sajandil e.m.a. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele kaldale ning pandi seal uuesti kokku. Skulptuur ja maalikunst Egiptuse skulptuuris on väga palju lihtsaid, kuid ülevalt mõjuvaid teoseid, milletaolisi pole loonud ükski hilisem ajastu. Värvitud puust või lihvitud kivist kujusid täidab eriline väärikus. Vaaraosid kujutati sageli ühesugustes jäikades asendites, kas seismas sirgelt, käed küljel või risti rinnal ning üks jalg veidi teise ees või siis istuvana põlved kokku surutud ja käed kas risti rinnal või põlvedele asetatud
alleed. Sarnaselt kujundatud parke on hakatud nimetama nn. prantsuse parkideks. Skulptuur Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevaid, otsitud poosides inimesi kujutatakse lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Voogavad draperiid, ülekuhjatus, ebatavalised zestid muudavad skulptuuride piirjooned sopiliseks, ebamääraselt laialivalguvaks. Vaatamata jõule ja kirglikkusele on skulptuuride välistes joontes siiski palju pehmet, sujuvat, ümarat. Sageli kuulus skulptuur lahutamatult kokku arhitektuuriga. Kujud kaunistasid hoonete sisemust ja fassaade, kusjuures neil polnud sellist jutustavat ülesannet nagu näiteks keskaja kirikutes. Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate mälestusmärke väljakutele, loodi kujudega kaunistatud purskkaeve ja trepistikke. Maalikunst
Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma kunsti on mõjutanud nii kreeklased kui etruskid, samuti on seal oma osa algupärasel või kohalikul kunstil. Siiski on kreeklased need kes ka ise roomlastest kasu saavad. Roomlaste kaudu jõuab kreeka kunst eurooplasteni. Rooma skulptuuris jätkuvad kreeka traditsioonid, seda nii vormi kui sisu poolest, aga ka tööde teostajate poolest. Nimelt on just kreeka meistrid, või meistrite järgijad need, kes roomaaegset plastikat teevad. Kuid kunstnike staatus on roomas erinev kui kreekas, rooma kunstnik on nimetu, ta on pigem tasustatud ülesande täitja kui iseseisev looja, tunnustatud pigem käsitöölisena. Seda ka seetõttu, et rooma ühiskond oli oma olemuselt tarbijalik, hea näide on arvukas koopiate valmistamine. Kuid siiski on kreeka kunst kui selline, roomlaste seas kõrges hinnas, allutatud Kreekast tuuakse hulgaliselt kunstiteoseid kaasa, et nendega näiteks oma elamuid kaunistada. Samuti tegeletakse just room...
Vanakreeka kunst (skulptuur, keraamika) Kreeka skulptuur saavutas täiuslikkuse 5.-4. Sajandil e.kr. ja jäi sajanditeks iluideaaliks. Materjaliks olid pronks ja marmor, ka kuld, elevandiluu, puu, savi. Kreeka skulptuurid olid algeliselt värvilised. Ka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku. Arhailine ajajärk Kujud on võrreldes hilisema ajaga algelised ja kohmakad. Kehad on sirged ja justkui tardunud olekus. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn. egiptuse poosis,kus vasak jalg on pisut eespool , käed sirgelt kõrval , kergelt naeratavatena . Mehi kujutati enamasti alasti ja naisi maaniulatuvates rõivastes . Võib oletada , et mehe ideaaliks oli hästi arenenud , treenitud keha , naise ilu seostus riietuse , ehete ja soenguga . Kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid figuure . Kujud ei ole enam seotud tausta või mingi "kivitükiga" . Nad seisavad jalgadel , mis on teineteisest lahutatud . Klassikaline ajajärk Kreeklased pid...
Vanarooma kunst (skulptuur, maal) Skulptuur- Pärast Kreeka vallutamist 1.saj. algas Roomas tõeline kreeka eluviisi jäljendamise buum. Kunstiga tegelemine jäeti siiski kreeklastele endile. Laevade kaupa toodi Kreekast skulptuure ja kui need otsa lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Tänu sellele tunneme paljusid kreeka hävinud töid. Siiski arenesid kõrgetasemeliseks rooma portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid. Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid. Roomas oli juba vabariigi ajal kombeks austada riigimehi ja sõjapealikke nende kujude paigutamisega linna väljakutele. Koos keisrivõimu kehtestamisega muutus ausammaste paigutamine linnaväljakutele veelgi olulisemaks. Roomas seisab keiser Trajanuse auks ehitatud ausammas, mille sees oli kunagi tema matuseurn. Samba otsas seisab Trajanuse kuju ja...
Rooma arhitektuur Võeti kasutusele lubjamört. See võimaldas kasutada konstruktsioone: kaari, võlve ja templeid. 1.Kaart kasutati seintes olevate avade sildamiseks. Kaare lihtsaim vorm on pooringi kujuline kivirida. 2.Võlvi võib ette kujutada kui üksteisetaha ehitatud kaarte rida tulemuseks silindervõlv, millega saab katta 4nurkset ruumi. 3.Kuppel ehitati ümmarguse ruumi katmiseks. Tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid betoon ja tellis. 18.Ehitusmälestised Roomas. Monumentaalne skulptuur Keiservõimu kehtestamisega toimus ehituskunstis suuri muudatusi. Esimene keiser Augustus väitis, et ta on tellistest linna asendanud marmorist linnaga. Vabariigi aegsele foorumile oli peaaegu iga põlvkond lisanud mõne ehitise. Ehitati kivist sildu üle jõgede. Roomlased hindasid väga kõrgelt puhast vett. Puhta vee saamiseks ehitati akvedukte . Akvedukt lahtine või kaetud veejuhe, kitsamas tähenduses sillataoline kaaristu, mis kannab üht või mitut veekanalit.
KAROLINGIDE KUNST Ajalised piirid, ühiskondlik-poliitiline taust, juhtivad õpetused. 751 Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike 732 Poitiers' lahing, islami usu edasitung peatatakse Karl Martelli poolt 742-814 Karl Suur Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas. Ühiskond tundis juba varem aukartust Rooma impeeriumi pärandi tugeva riigivõimu, ristiusu ja ka rooma kunsti ees. Noor feodaalriik ei suutnud veel luua oma originaalset riigiaparaati, vaid püüdis Roomast eeskujusid leida. Seetõttu täheldatakse ka 8-9 saj kunstis antiiktraditsioonide elavnemist. Siiski oskas Karl kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikaegseid raamatuid jne. Arhitektuur(eeskujud, näited) Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on 8-tahuline tsentraalehitis, mida...