Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid. Roomas oli juba vabariigi ajal kombeks austada riigimehi ja sõjapealikke nende kujude paigutamisega linna väljakutele. Koos keisrivõimu kehtestamisega muutus ausammaste paigutamine linnaväljakutele veelgi olulisemaks. Roomas seisab keiser Trajanuse auks ehitatud ausammas, mille sees oli kunagi tema matuseurn. Samba otsas seisab Trajanuse kuju ja mööda sammast spiraalselt kulgevatel reljeefidel on kujutatud Trajanuse juhitud sõda daaklaste vastu. Uuenduseks oli ka ratsamonumentide püstitamine. Kõige paremini on säilinud Marcus Aureliuse ratsamonument Maalikunst Rooma maalikunsti on palju vähem säilinud kui skulptuuri. Rohkem on saadud sellest teada alates 18.saj. , kui alustati Vesuuvi tuha alla mattunud linnade Pompeji, Herculaneumi ja Stabiae väljakaevamisi.
ajaloolised reljeefid. Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid. Julius Cesar Tiberius Skulptuurid Koos keisrivõimu kehtestamisega muutus ausammaste paigutamine linnaväljakutele veelgi olulisemaks. Roomas seisab keiser Trajanuse auks ehitatud ausammas, mille sees oli kunagi tema matuseurn. Samba otsas seisab Trajanuse kuju ja mööda sammast spiraalselt kulgevatel reljeefidel on kujutatud Trajanuse juhitud sõda daaklaste vastu. Uuenduseks oli ka ratsamonumentide püstitamine. Keiser Trajanuse sammas Marcus Aureliuse ratsamonument Maalikunst Rooma maalikunsti on palju vähem säilinud kui skulptuuri. Rohkem on saadud sellest teada alates 18.saj. , kui alustati Vesuuvi tuha alla mattunud linnade Pompeji, Herculaneumi ja
Milline rahvas Teotihuacani ehitas on siiani ebaselge. Sageli arvatakse, et need olid tolteegid, omapärane rändurrahvas, kes aegade jooksul ikka ja jälle vaenlaste poolt sisseelatud paikadest lahkuma sunniti ja oma teedel lõpuks koguni maajade juurde välja jõudis. Tolteekide kunstist on palju kaduma läinud, säilinud on aga nende pealinna Tollani varemed. Rikkaliku kultuuri lõid ka Mehhiko lõunaosas, praeguse Oaxaca ümbruses elanud sapoteegid ja misteegid. Sapoteegi matuseurn Ilu nõuab ohvreid. Nii Õigeid võlve deformeeriti maaja maajad laduda ei ülikute kolpa, et osanud. Selle saavutada õilis asemel kasutati kotkaprofiil pseudovõlvi Maajad Kõige rohkem teatakse-tuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade (maiade) kultuuri
(kool) Vana Ameerika kunst referaat SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS 3 2. VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD 4 2.1.Arhitektuur 4 2.2.Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbeesemed 5 2.3.Kultuuri seos usuga 6 2.4.Arengutase 7 3.KESK-AMEERIKA KÕRGKULTUURID 7 3.1.Olmeekide kultuur 8 3.2.Maiade kultuur 8 3.3. Sapoteekide ja misteekide kultuur 10 3.4..Teitihuacani kultuur 11 3.5.Tolteekide kultuur 12 3.6.Asteekide kultuur 12 3.ANDIDE KÕRGKULTUURID 13 4.1. Motsiika kultuur ...
Trajanuse foorum: · Sinna pääses ühest suurest kaaravaga väravast · Ümbritsesid hooned, fassaad korrapärastest sammastest · Keskel trajanuse ratsamonument · Väljaku tagaküljel oli raamatukogu basilica ulpia Basiilika avalikud ehitised · Peeti kohut, äritehingud, poliitilised koosolekud · Ristkülikukujuline põhiplaan · 2 rida sambaid jagasid ruumi 3 pikerguseks lööviks, keskmine kõrgem, katuses aknad Trajanuse sammas matuseurn · Koosnes alusest ning 19 silinderjast marmorblokist · Tipus pronkskuju(enam pole) · Sammast ümbritses reljeefriba spiraalina, 200 m pikk Reljeefid realistlikud, dokumentaalselt täpsed · Rahu altar Rooma asutamine, Augustus oma perekonna ja tuttavatega pidulikult rivis, eeskujuks Partheoni naose friis Triumfikaarte seintel reljeefid ja raidkirjad Fortuna Virilise tempel: · Kõrge alus, trepp kitsamal küljel · Sügav eeskoda(portikus)
annaabi.ee 
