Kaupmehed Kes olid kaupmehed? · Kaupmehed olid kauba toojad. Kaupa toodi vajaduse korral teistest riikidest. · Kaupmehed kuulusid gildidesse. · Gildid- Olid kaupmeeste hendused. Kaupmeeste oskused · Kaupmeestel oli vaja oskusi. · Nad pidid oskama · Võõrkeeli · Ennast kaitsta · Ja pidid tundma võõraid olusid. Kartograafia · 14.-15.sajandil andsid reisid ja meresõidud tõuke kartograafiale. · Kartograafia- Kaarditeadus · Neid kaarte vajasid enamasti kaupmehed. Kontori kaupmehed · 15.-16.sajandil hakkas järjest rohkem tekkima kontori kaupmehi. · Nemad kauplesid agentide kaudu. · Raha nad teenisid protsendi peale välja laenates, sellega nad teenisid varandusi.
Inimesed lõpetasid rändamise ja hakkasid paikseteks, nad hakkasid tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Seda muutust nimetatakse neoliitiliseks revolutsiooniks. Teiseks tähtsamaks linnaks oli tänapäeva Kesk-Türgist leitud Catal Hüyük, mida peeti kaubanduskeskuseks. Catal Hüyüki tähtsaim ressurss oli obsidiaan, kuid leitud on ka pronksi. Majade seintelt on leitud joonistusi linnaplaanidest, mistõttu võib arvata, et just selle linna elanikud panid aluse kartograafiale. Catal Hüyükis polnud tänavaid, liigelda sai mööda katuseid, kuna majad olid kokku ehitatud ning võrdlemisi madalad. Catal Hüyüki skulptuurinäiteks võib tuua Willendorfi Veenusele sarnanevat istuvat naisekuju. Neoliitikumi inimesed valmistasid maske. Sellel oli arvatavasti mingisugune religioosne tagamõte. Maske kandvad inimesed (samaanid) tundsid end jumalale lähedamal olevat. Leitud on ka palju ornamentikat taimemotiivid, loomamotiivid, geomeetrilised kujundid. Arenes
suurt akadeemilist, kunstipärast ja hariduslikku huvi kartograafia vastu välja hakanud näitama. Seda on kergesti näha: 1980datel hakkas University of Chicago Press välja andma mitmeosalist "Kartograafia ajalugu", mille toimetajaks olid David Woodward - tunnustatud autoriteet kaartide ja kaardistamise tehnilises valdkonnas. Hiljem tegeles toimetamisega ka Brian Harley samuti väga lugupeetud autoriteet ja õpetlane. Nende projekti eesmärgiks oli kartograafiale suurema tähelepanu pööramine üldsuse poolt. 1992. aastal ergutas Columbuse esimese reisi 500. tähtpäev taashindama suhteid varasema modernse kaardistamise ja kolonialismi vahel laiendades rahvusvaheliste konverentside ulatust kartograafia ajaloo teemadel, mis senimaani toimusid vaid Washingtonis ja Lissabonis. Individuaalsed õpetlased on uurinud kaardistamise olukorda kui tähelepanuväärset protsessi läbi aegade. Kaardistamine on
Võivad olla nii loodusvormilised kui geomeetrilised. Tingmärke võib leida ka petroglüüfide hulgas. Meieni on säilinud põletatud ornamentidega keraamikat. Vanim keraamika leitud Jaapanist, Euroopasse levis 8. at eKr. Eesti aladel kasutati kammkeraamikat. Neoliitikumist on säilinud jälgi asulatest, mis olid kas savist või kivist. Vanimad asulad olid Jeeriko (ümbritsetud kividest kaitsemüüriga) ja Catal Hüyük (leitud seinamaale, sh linnakaart pandi alus kartograafiale). Leitud ka portreeskulptuure kipsiga täidetud kolpasid. MEGALIITEHITISED usulised monumendid Enim leidub Loode-Euroopas, Inglismaal ja Prantsusmaal. Stonehenge kromlehh, Cornwalli poolsaarel, ilmselt rajatud 2. at eKr. Keskel asus altar. Newgrange hauakamber, Iirimaal, maeti kuningaid. Lähedal asub Tara küngas, kus asus loss Dolmen haudehitis, kaetud horisontaalse kiviplaadiga, kiviplaatidest kamber Menhir kõrge püstine kivirahn, vahel asusid rühmiti
Kõik see näitab, kui suure töö on teinud ära Eesti kartograafia alusepanijad, kelle abivahendid manuaalse kaardistamise teostamisel, olid väga primaarsed. Kubermangukaartide jaoks koguti andmeid kirikuõpetajate kaudu kirjade teel, ajafaktorid venisid pikale andmete kogumisel ning ka töötlemisel ja kontrollimisel. Tähelepanuväärne on kaartide visualiseerimise metoodika ning filigraanne detailsus. Eesti kartograafiale on põhja alla pannud väga oskuslikud haritlased ning Rückeri ja Schmidti koostatud kaardid on selle parimateks näideteks. Hoolimata sellest, et mõlema mehe kohta leidub materjali vähesel määral, on nad meie alade uurimise juures väga suure töö ära teinud. 14 Allikate loetelu 1. Eesti Loodusuurijate Selts. [http://www.elus.ee/planeetmaa/?show=47&do=1] (23.03.2014) 2. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv. [http://www.digar
kuni 19. sajand 1601.a. kogus Moskvas viibinud hollandi kaupmees Isaac Massa kohalikke kaarte, mis hiljem Hollandis trükki läksid. Veidi hiljem sattus Amsterdamist pärit kartograaf Hessel Gerritzi kätte tsaarevits Feodor Godunovi algupärane käsikirjas koostatud Venemaa kaart, mille Gerritz 1613.a. viimistletuna trükivormi valas. Samas oli sellel kaardil vähe seost vene algupäraste kaartidega, kui mitte mainida just paari venepärast nimetust, sest kaart koostati euroopa kartograafiale tuginedes. XVI. sajandi vene kartograafia tipuks oli "Suur joonis kogu Moskva riigile", mis oli koostatud, ilmselt, umbes 1600. aastal (1598?) Teenistusprikaasis juhtivusasutuses, mis juhtis riigi sõjavägi. 1627. aastal ,,Suur Joonis" oli uuesti tehtud, sest aktiivse kasutamise tõttu esimene oli juba kehvas seisukorras. Sellel aastal ,,Suure Joonise" lisaks oli koostatud, arvatavasti sõjalistel kaalutustel, ,,Joonis Moskvast Perekopiani" teede kaart Moskvast Krimmini. Nendele
Merekaardid koostatakse vastavalt rahvusvahelistele traditsioonidele Mercatori normaalprojektsioonis WGS-84 ellipsoidi alusel. Eesti territoriaalvete merekaardid on mõõtkavas 1:100 000 ja väiksemad kasutavad peaparalleeli 60 oPL, aga mõõtkavas 1:50 000 kasutatakse peaparalleelina 59 oPL ja veel suuremates mõõtkavades kasutatakse peaparalleelina mõõdistuspiirkonna keskmist paralleeli. *Selle programmiga pandi paika põhisuunised kogu Eesti kartograafiale, olulised olid järgmised lõigud: - Mõõtkavad Vajadus kaartide erinevate mõõtkavade järele oleneb nõutavast kaardi detailsusest ja kaardistatava maa- ala suurusest. Programmiga kehtestati järgmine mõõtkavade rida: G Põhimõõt Täiendav Kaardi Kaartide ru kava mõõtkava otstarve grupi p otstarve p I 1:50 Rajatiste 1:200 ja
C märgi kasutamine Eestis on juriidiliselt ebakorrektne ja eksitav. C märk on tunnuseks, et riik on ühinenud ,,Universaal Copyright Conventsion"-ga, mida EESTI TEINUD EI OLE. Eesti on liitinud vaid ,,Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga", mis ei kasuta C märki. 89. Klaudius Ptolemaios, tema kaardid 90. A. Ortelius, tema kaardid 91. G. Mercator, tema kaardid 92. Kartograafia areng Euroopas keskajal 93. Suurte maadeavastuste mõju kartograafiale 94. Atlaste tootmise ajalugu 95. Saksa kartograafia 15. saj. lõpul, 16. saj alguses 96. Topograafilise kaardistamise ajalugu 97. Merekaardid 17. sajandil 98. Varasemad kaardid Eesti kohta kuni 17. saj. 99. Kaardid Eesti kohta 17. sajandil 100. 18. sajandi Eesti kaardid 101. 19. sajandi Eesti kaardid 102. W. Struve ja K. Tenneri tegevus Eestis 103. C.G. Rückeri ja J.H. Schmidti kaardid 104. Eesti ala topograafiline mõõdistamine 105. Esimesed eestikeelsed kaardid ja atlased
Võivad olla nii loodusvormilised kui geomeetrilised. Tingmärke võib leida ka petroglüüfide hulgas. Meieni on säilinud põletatud ornamentidega keraamikat. Vanim keraamika leitud Jaapanist, Euroopasse levis 8. at eKr. Eesti aladel kasutati kammkeraamikat. Neoliitikumist on säilinud jälgi asulatest, mis olid kas savist või kivist. Vanimad asulad olid Jeeriko (ümbritsetud kividest kaitsemüüriga) ja Catal Hüyük (leitud seinamaale, sh linnakaart pandi alus kartograafiale). Leitud ka portreeskulptuure kipsiga täidetud kolpasid. MEGALIITEHITISED usulised monumendid Enim leidub Loode-Euroopas, Inglismaal ja Prantsusmaal. Stonehenge kromlehh, Cornwalli poolsaarel, ilmselt rajatud 2. at eKr. Keskel asus altar. Newgrange hauakamber, Iirimaal, maeti kuningaid. Lähedal asub Tara küngas, kus asus loss Dolmen haudehitis, kaetud horisontaalse kiviplaadiga, kiviplaatidest kamber Menhir kõrge püstine kivirahn, vahel asusid rühmiti
Põhja-Ameerika on eraldi mandrid. Märkimisväärsed omadused on veel, et Aasia ja Põhja-Ameerika on teineteisest lahus ja kujutatud on ka Loodeväil. · Flandria kaart 1540 · Euroopa kaart 1554 · Britannia kaart 1564 · ,,Ptolemaiose geograafia" 1578, esimene atlas Mercatori enda atlas ,,Mercator Hondius", sai valmis pärast surma 1606 91. Kartograafia areng Euroopas keskajal 92. Suurte maadeavastuste mõju kartograafiale o Itaalias - Vespucci (4 retke Ameerikasse), G.Cobato (Newfoundlandi saar), Marco Polo (reisid Hiinasse). o Portugal - Diogo Cao (rännakud Aafrikasse), B. Dias (Aafrika lõunatipp), Vasco da Gama (Ida-India avastamine), Alfonso Albuquerique (retked Itaaliasse), F. de Magalhaes (ümbermaailmareis). o Holland - Abel Tasman (Tasmaania, Uus-Meremaa), Willem Barents (Teravmäed).
annaabi.ee 
