Kummitustega seotud uskumused noorte seas PMG näitel (0)

Pirita  Majandusgümnaasium 
Mariell  Oolma 
Kummitustega seotud uskumused noorte seas Pirita 
Majandusgümnaasiumi näitel 
Uurimistöö 
Juhendaja : Mait  Talts  
 
 
Tallinn 2017  
Sisukord 
SISSEJUHATUS                                                                                                                             2 
1. KES VÕI MIS ON KUMMITUS?                                                                                              5 
2. KUMMITUSNÄHTUSED                               7 
2.1.  Teadlaste   seletused                               7 
2.2. Spirituaalsed vaated  kummitustele                               9 
3. VAIMUDEGA  SUHTLEMINE                               13 
4. INTERVJUU                               18 
5. KÜSITLUSE ANALÜÜS                              22 
6. KUMMITUSED  TÄNAPÄEVAL                                 29 
6.1. Kummitused tänapäeva populaarkultuuris                              30 
7. KOKKUVÕTE 33 
KASUTATUD KIRJANDUS                              34 
 LISA 1                              37 
LISA 2  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
39 
ABSTRACT                               42 
Sissejuhatus 
Valisin teema, mis on minu jaoks huvitav. Paranormaalsete nähtuste ümber levib palju erinevaid 
väiteid , kuid millised neist on tõesed ja millised valed, ei ole siiamaani kindlaks  selgitatud . Mind 
intrigeerivad   müstilised   ja  salapärased  nähtused  ning  selletõttu  valisingi  enda  uurimistööks 
paranormaalse maailma uurimise.  
Kummituste  tabu  on  põhjustatud  kummituslugude  levimisest  folklooris,  kus  jutuvestmise 
eesmärgil mõeldakse välja legende vaimudest. Leidub palju inimesi, kes usuvad kummitustesse 
ning  tunnistavad  nende  olemasolu.  Need,  kellel  on  olnud  kunagi   kokkupuude    vaimude   või 
teispoolsusega,  ei  saa  seda  kunagi  reaalselt  ega  teaduslikult  tõestada.  Mõnel  on  teadmatus 
kummitustest,  kuid  on  kogenud   olukordi ,  mida  ei  osata  põhjendada  ratsionaalselt.  Inimesi 
!  
2
hirmutavad  teadmised  mingist  müstilisest  olendist,  kelle  kohalolekut  ei  suudeta  füüsikaliselt 
seletada.  Seetõttu  on  väga  paljud   skeptikud   ja  teadlased  üritanud  loogilisi   seletusi   leida  ja 
püstitanud hulgalisi  teooriaid , et purustada paranormaalsuse  müüte . 
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on: 
•
Luua selgem  ettekujutus  inimeste erinevates (nii ratsionaalsetes kui ka traditsiooniliselt 
spirituaalsetes)  arusaamades  kummitusnähtuste  olemusest  ja  neid  põhjustavatest 
asjaoludest 
•
Tuua välja erinevaid seletusi paranormaalsetele nähtustele 
•
Esile tuua, kuivõrd usutakse kummitusnähtuste olemusse ja millisel moel neid endi jaoks 
tõlgendatakse  tänapäeva  noorte  seas  Pirita  Majandusgümnaasiumi  gümnaasiumiastme 
õpilaste näitel. 
Vaadeldav töö ei sea enda eesmärgiks kummitusnähtuste olemuse  lõplikku  ega ümberlükkamatut 
väljaselgitamist, sest tegemist on äärmiselt keeruka küsimusega. Küll aga on seatud eesmärgiks 
erinevate  seletusviiside   selgitamine   ja  spirituaalse  maailma  levikut    tänapäeva  noorte  seas 
uurida. Uurimisküsimused   olen   koostanud   järgnevalt:  millised  argumendid  kõnelevad 
traditsioonilise,  millised  ratsionaalsete  kummitusnähtuste  seletuse  poolt;  kuidas  uuritakse 
tänapäeval  kummitusnähtusi  folkloristide  ja  teiste  teadlaste  poolt,  millisel  moel  just  teadlaste 
arvamused on viimasel ajal muutunud ning millisel määral usuvad või ei usu tänapäeva noored 
kummitusnähtuste  olemasollu,  võrdlen  nende  erinevaidtõlgendamisvõimalusi  ning  kuidas 
sääraseid uskumusi mõjutavad nende sotsiaalne keskkond (sõprade vaated)? 
Sellised vaated võivad olla näiteks: 
a) usutakse kummitustesse ning peetakse neid teispoolsuses elavateks hingedeks või jõududeks 
b)  ei  usu  kummitustesse  ja   arvavad ,  et  nendel  on  loogiline  seletus  ning  inimesed  tõlgendavad 
paranormaalsed nähtused loomulikuks enda jaoks 
c) eitavad täielikku kummituste olemasolu. 
!  
3
Töö  käigus  kogusin  informatsiooni  nii  tõepõhistest  kirjandusallikatest,  veebilehtedelt  kui  ka 
intervjueerimise teel (kõik viited lõpus). Küsitluse  viin  läbi Pirita Majandusgümnaasiumi 10. – 
12. klasside õpilaste seas. Saadud tulemusi olen võrrelnud ja analüüsinud. 
Tänan     kõige  rohkem  oma  juhendajat,  kelle  näpunäideteta  ei  oleks  ma  osanud  uurimistööga 
kuskilt  alustada  ega  kuidagi  lõpetada.  Lisaks  suur  tänu  intervjueeritavale   Reet   Hiiemäele,  kes 
lahkelt  oli  nõus  minu  uurimistöö  eesmärgil  vastama  teemakohastele  küsimustele  ja  ka  tema 
soovituste eest. Niisamauti olen küsitluse läbiviimise ja tulemuste analüüsiga seotud küsimustes 
konsulteerinud professionaalse sotsiloogi, TTÜ doktorandi  Tarmo  Tuiskuga. 
1.Kes või mis on kummitus? 
Kummitus  on  koondnimetus  vaimudele,  tontidele,  viirastustele,  kodukäijatele,  poltergeistidele, 
deemonolenditele jt.Igal nn. kummitusnähtuse tüübil väljenduvad erinevused selles, kuidas nad 
ennast inimestele kujutavad ja milline  minevik  neil on olnud. Kummituse all peetakse eelkõige 
silmas ükskõik millist teispoolsuse jõu ilmingut. Vaimu saab eristada nö teistest tüüpidest selle 
poolest, et tegemist on hingega, kellele on omistatud elusolendi võimeid (nt  kõndimine , esemete 
liigutamine,   võtnud   kontakti  siinpoolse  maailma  inimesega  jpm).  Usk  vaimudesse   tunnistab  
olemasolu  üleloomulikudesse  olenditesse  mitmesugustes  usundilistes  kujutelmades.  Vaime 
võidakse  tunda  järgnevalt:  kurivaim,  kaitsevaim,  maja  vaim,  surnu  vaim,  paha  vaim  jt. 
Vaimukujutelm põhineb usundil, mis räägib inimhinge jätkuvast eksistentsist pärast surma. 
Veel üheks huvitavaks kummituse alaliigiks on poltergeist. Sõna poltergeist tuleb Saksamaalt ja 
tähenduseks  on ´´lärmakas hing´´. Üldiselt  defineeritakse  poltergeisti kui tundmatu jõuna, mis on 
!  
4
võimeline  asju   liigutama ,   luues   endast  pildi  paranormaalse  nuhtlusena.  Poltergeist  on 
destruktiivne, pahatahtlik ja kiuslik 
Kummituse  visuaalseid  stereotüüpe  on  kujundanud  kirjandus.  Iseloomulikuks  esinemiskujuks 
peetakse  pimeduses  hajuvat  inimkogu  ilmutist.  Kuid  on  ka   esinenud   jutustustes  näiteks  mõni 
looma- või linnukujutis, kes ei  jäta  jälgi endast liikudes.  
Traditsioonipäraselt  võib  eristada  vähemalt  kahte  liiki  vaimolendeid.  Ühed  rahutud  surnud 
ilmutavad end sugulastele, tuttavatele ja teistele lähedastele. Nende ilmumine toimub tavaliselt 
piiratud  ajal  pärast  surma  ja  nende  rahustamiseks  on  võimalik  kasutada  tõrjemaagiat.  Teistest 
kujuneb  ehituse   vaimolend ,  aardevalvur  vms  konkreetse  kohaga  seotud   olend .  Eestis  on  see 
nähtus  sageli  seotud  vanade  mõisate,  losside  või  linnamajadega.  Sagedamini  võib  kogeda 
kummituselamusi  kohtades,  kus  on  mõni  inimene  õnnetult  surma  saanud,  surnuaedadel  või 
erinevates  kummituskohtades.   Selliseks   kohaks  võib  olla  nii  ehitis,  maa-ala  kui  ka  maa-alune 
käik, näiteks  kanalisatsioon ,  katakombid , kaev jt. Üle maailma tuntud kummituskohad: Londoni 
Tower,  St. Augustine’i  tuletorn,  Poveglia  saar,  Pennsylvania  Ida   Osariigi   Vangla, Amityville’i 
õudusmaja, Pariisi katakombid. Kummituskohad saavad populaarseks, kui mitu isikut väidab, et 
on kokku puutunud kindlas kohas üleloomulikuga. 
Kummitustel  ei  ole  keha,  nad  eksisteerivad  selle  käsitluse  kohaselt  hingena.  Kuid  seetõttu  ei 
puudu neil sugu, neid saab eristada välimuse järgi. Kui ilmutis on oma eelnevas elus olnud naine, 
tõenäoliselt  oma  teispoolse  elu  veedab  ta  samuti   naisena .  Kindlat  iga  vaimude  puhul  ei  saa 
määrata, aga üldjuhul usutakse, et nende elu kestab umbes 50-400 aastat. Harvadel juhtudel on 
tegemist  rahutu  ja agressiivse surnuga, kes soovib tekitada inimestele kahju ja neile kätte maksta, 
sel juhul saab ta energiat kurjusest. Selle abil  kogub  ta piisavalt jõudu ja võib elada isegi  tuhat  
aastat.  
Vahel ilmub hing inimese ette tema lähedase kujutisena, kes soovib anda edasi sõnumit. Sellistes 
olukordades  on näha ilmutist ainult hetkeks. Tihti üritatakse võtta ühendust lahkunud hingedega, 
kas  siis  rituaalidega  või  suheldes  läbi  inimese,  kellel  on  võime  suhelda  teispoolsusega. 
!  
5
Kummitustega  suhtlemine  nõuab  oskusi,  mida  ise  omandada  on  raske.  Kummituse  paneb 
taanduma jumalasõna. 
2. Kummitusnähtused  
2.1 Teadlaste seletused 
Aastakümneid  Michael  Persinger,  neuroteadlane,  on  uurinud  elektromagnetväljade  mõju 
inimestele. Michaeli hüpoteesiks on, et impulssmagnetväljad võivad tekitada tunde, nagu oleks 
mingisugune  ’’ kohalolek ’’  ruumis  nendega.  Selle  tõestuseks  korraldas  ta  katse,  kus  inimesed 
kandsid  nn  ’’Jumalakiivrit’’.  Jumalakiiver  tekitas  mustrilisi  nõrku  magnetvälju  üle  pea. 
Tagajärjeks põhjustas see ebatavalise tegevuse mustri aju oimusagaras ning 15 kuni 30 minutit 
kulus  selleni , et inimestel tekkis mulje kummituslikust olemasolust. Kuigi seda teooriat surutakse 
tagasi,  on  paljud  teadlased  leidnud  ebatavaliselt  suuri  magnetvälju  keskkonnast,  mis  on  tuntud 
kummituste poolest. 
Infraheli heli tase on nii madal, et seda ei  kuule  inimesed, aga loomade, näiteks elevantide, jaoks 
on  see   kuuldav .  Madalad   võnked   võivad  põhjustada  erinevaid  psühholoogilisi  ebamugavusi. 
Teadlased on leidnud tuulegeneraatori ja liiklusmüra lähedal paiknevates elukohtades, et madala 
!  
6
sagedusega  müra  kutsub esile inimestes paanikatundeid, muutuseid südamerütmis, vererõhus ja 
muid nähtuseid, mis võivad olla kergesti seotud kummituse tajumisega. 
1921.aastal  arst  W.H.Wilmer  avaldas  ühe  veidra  artikli  kummitusmajast.  Perekond  H  kirjeldas 
kummaliste nähtuste teket, kui nad  kolisid  vanasse majja. Nad teatasid, et kuulsid  mööbli  ringi 
liikumist,  imelikke  hääli  öösel  ja  nähtamatu  olendi  juuresolekut.  Lisaks  väitsid,  et   tunnevad  
nõrkust  ja  nagu  keegi  suruks  neid  vastu  voodit.  Hiljem  selgus,  et  vigane  ahi  täitis  nende  maja 
süsinikmonooksiidiga,  tekitades  hallutsinatsioone. Ahi  parandati  ning  pere  jätkas  elamist  ilma 
kummitusteta. 
Psühholoog Christopher  French  seletab: ,,Kummitustesse uskumisel on motiveeriv külg. Me kõik 
tahame  uskuda  elu pärast surma. Idee meie suremusest ei tekita üldiselt rahulolu. Me leiame, et 
palju lihtsam on uskuda asjadesse, mida tahetakse uskuda.’’ 
Šveitsi  teadlased viisid läbi eksperimendi, kus nad elektriliselt stimuleerisid epileptiku patsiendi 
aju.  Patsient  raporteeris, et tema taga olevat istunud vari, kes imiteerib kõiki patsiendi liigutusi. 
Doktorid ütlesid, et patsient loeks  kaarti  enda käes, aga ta vastas, et varjuinimene üritas temalt 
kaarti  ära  võtta.  Nimelt  patsiendil  stimuleeriti  vasaku  ajupoolkera  piirkonda,  kus  ühinevad 
oimusagar  ja   kiirusagar .  Osa,  kus  aju  määratleb  idee  ’’iseendast’’.  Teadlased  oletavad,  et 
variolend on tegelikult inimese enda keha, mida teadvus tõlgendab võõra kehana. Loodetakse, et 
sellega saab seletada, miks paljud inimesed, nii skisofreenikud kui ka  terved , kohtavad müstilisi 
olendeid . 
Parapsühholoogide sõnul tekitavad kummitused nn ’’külmi kohti’’, see annab märku teispoolsuse 
jõu tegevusest  majas . Kuid on leitud sellisele nähtusele  ratsionaalne  seletus. Igal objektil on oma 
temperatuur  ja  mõned  pinnad  on  kuumemad  kui  teised.  Püüdes  võrdsustada  soojust 
toatemperatuurini,  toimub  protsess  nimega   konvektsioon .  Kui  soe  õhk  tõuseb,  siis  jahe  õhk 
langeb,  ning  kui  kuiv  õhk  siseneb  niiskesse  ruumi,  vajub  see   põrandale   ja  niiske  õhk  tõuseb 
lakke .  See   õhuringlus   tekitab  vastu  nahka  külmatunde,  mida  tõlgendatakse  kummitusliku 
olemasoluga. 
!  
7
2013.  aasta  juunis  streikisid  üle  3000   töötaja   rõivatehases  Bangladeshis.  Põhjuseks,  oli 
kummitus, kes ründas töötajat tualetis ning kelle kurja energia tõttu jäädi haigeks tööl. Töötajad 
kogesid psühholoogilist nähtust tuntud kui  massihüsteeria . Kollektiivsed luulud tekivad siis, kui 
inimesed  on  stressis,  tavaliselt  rõhuva  keskkonna  pärast.  Lisaks  oli  tegemist  väga  uskliku 
ühiskonna,  isoleeritud  töökoha  ja  halbade  töötingimustega.  Sellest  tulenev   stress   põhjustab 
peavalusid, iiveldust ning valutunnet kehas. Ka tunnistajad ütlesid, et polnud kunagi  kummitust  
näinud, vaid tundnud tema halba energiat, mis tekitas ebamugavusi. 
Kvantmehaanika   teadlased  Dr.   Henry    Stapp   ning  Dr.   Stuart   Hameroff  ja  tema  füüsikust  sõber 
Roger   Penrose  tegelevad  füüsikateooriaga,  mis   arvestab   mikroosakeste  käitumise  eripäraga. 
Nende teooriaks on, et  mikrotorukesed  inimeste ajurakkude sees, vastutavad teadvuse ehk hinge 
eest.  Stapp  usub,  et  inimese  iseloom  eksisteerib  ka  peale  surma  kui  ’’vaimse  üksusena’’.  Kui 
need  üksused  võivad  naasta  füüsilisse  maailma,  siis  Stapp’i  arvates  on  võimalik  kadunud 
hingedel keha võimust üle võtma ning teispoolsuse energiat suunata. 
Mõned  uurijad,  näiteks   professor   Michael  Persinger  (Laurentian   University ,   Kanada ),  on 
spekuleerinud,  et  muutused  geomagneetilistes  väljades  (mis  tulenevad  näiteks  maakoore 
tektoonilisest  stressist  või Päikese aktiivsusest), võivad stimuleerida inimestel oimusagaraid ajus, 
mille tulemusena aju toodab palju selliseid nähtusi, mida loetakse kummitamiseks. Seda teooriat 
on  testitud  mitmel  viisil.  Mõned  teadlased  on  uurinud  geomagneetiliste  muutuste  ja 
kummitamitse  juhtude  vahel,  teised  on  aga  uurinud,  kas  kummitavad  kohad  on  seotud  mõnd 
tüüpi  geomagneetilise  aktiivsuesga  kohtades.   Kolmandad   teadlased  on  uurinud  seda,  et  kui 
stimuleerida  oimusagarat  erinevat  tüüpi  magneetiliste  väljadega,  kas  siis  see,  mida  inimene 
kogeb ,  on  sarnane  kummitamiste  juhtudega.  Kõik  need  uurimused  on  aga  suhteliselt 
ümberlükatavad ning tekitavad enda ümber palju tähelepanu.  
Refereeritudallikatest :mentalfloss.com/article/70293/6- scientific -explanations-ghosts ja 
www.skeptic.com/reading_room/the- science - behind -why-people-see-ghosts 
2.2 Spirituaalsed vaated kummitustele 
!  
8
John  Zaffis,  kes  on  tuntud  paranormaalsete   uurijate   Ed  ja  Lorraine Warreni  poeg,  omab  erilist 
seisukohta  paranormaalse  maailma  kohta.  Paranormaalsete  nähtuste  uurija  John  on  pealt 
tunnistanud seestumist ja deemonite sidemete murdmist. Seestumise tunnusmärkideks on see, et 
inimene omandab erilisi teadmisi, võimeid ja tohutut jõudu. Ta ütleb: ,,Selliste juhtumite kallal 
töötades  on  tunda,  kuidas  teist  energiat  välja  tõmmatakse.  Selle  seanssi  viis  läbi  piiskop 
McKenna. Ta oli võimeline välja kutsuma  viimased   deemonid , kes naisesse jäänud olid. Pärast 
seda  sai  Pat  kümneks  aastaks  rahu.  Kahjuks  2005.  aastal  ta  suri.’’  John  nägi  juba  15-aastaselt 
esimest  kummitust,  kuid  lisab,  et  seitsmekümnendatel,  kui  see  kogemus  juhtus,  ei  olnud 
katoliiklus väga levinud ja ei  seostatud  juhtumit religioosse kokkupuutega. Kuid töö käigus on ta 
õppinud  tundma erinevaid vaimulikke ja erinevaid religioone. Seetõttu ei ole tal  kindlaid  usulisi 
veendumisi. Tema lemmiktermin on paranormaalne, sest see on tundmatu valdkond . 
(Belanger 2006: 194-200). 
Morris  Sabanski on  teadlane , kellel on omapärane vaatenurk kummitustele ehk ,,tontidele’’, nagu 
tema  neid  nimetab.  Ta  kasvas  üles  kummitusmajas  Torontos.  Aastaid  kestnud  seletamatud 
sündmused tekitasid temas  küsimusi  ja  kahtlusi  ka hiljem, kui ta sai  vanemaks  ja teadust õppima 
asus.  Küsimustest  kasvasid  järgmised  küsimused  ja  teda  intrigeeris  mõte,  et  kvantfüüsika  võib 
sellistele nähtusele seletust pakkuda. Ta jutustab, et kummitus number üks, kes ilmselt ei saanud 
aru,  et  ta  surnud  on,  kummitas  tema  lapsepõlvemaja  mitu  aastaid.  Nimelt  ta  käis   vannitoas  
hommikuti,  lastes  tervel  perel  ukse taga oodata. Seest kostus veepladinat ja liikumist. Uks läks 
valla ning välja ei tulnud kedagi. Kuid kraanikauss oli  märg , põrandal läikis vesi, käterätikud olid 
niisked , nagu ikka pärast vannitoas käimist. Morris peab kummitusi normaalseteks nähtusteks. 
(Belanger 2006: 83). 
,,Ma külastasin  tuttava  suvilat. Ta  palus  mul sauna kütma panna.  Niisiis  läksin, täitsin  veepada  ja 
panin puud ahju. Mõtlesin suitsu teha treppide peal. Oli rahulik lõunapoolik. Samal ajal suitsu 
tehes  tundsin  väga  korraks  külma  õhu  möödumist.  Ma  imestasin,  mis  see  olla  võis.  Rääkisin 
!  
9
sellest majas. Omanik sõnas, et see pole midagi uut, ta on  kuulnud  põrandate kriuksumist, kui on 
siin ööseks jäänud, kuigi kedagi teist polnud kodus samal ajal.'' 
,,Hiljem kuulsin, et keegi on selles majas mõrvatud'' 
Koski,  http://folklore.ee/folklore/vol65 
,,Minu vanatädi suri paar aastat tagasi talvel, oli väga külm ja  lumine . Hakkas pihta ärasaatmine. 
Kirst   keset  ruumi  ja  inimesed  ümber  selle.   Kusjuures   see  oli  väga  väike  ruum  ja  seal  polnud 
aknaid.  Meie  isa   luges   lahkunule  viimaseid  sõnu  ja  siis  kuuldus  lause:  ,,Loodame  et  sinu  hing 
saab  taevasse ’’(ma päris täpset sõnastust ei mäleta aga põhimõte on sama). Korraga lendas ei tea 
kust ruumi must lind (rõhutan veel, et aknaid polnud ja uks oli kinni). Lind tegi tiiru ümber kirstu 
lae  all  ja   kadus   teadmatult.  Kõik  muidugi  imestasid,  et  kust   linnuke   sisse  sai  ja  kuidas  välja. 
Meie suguvõsas on seda palju arutatud aga pole veel  lahendust  leitud .Paljud on veel rääkinud, et 
on seda  lindu surnuaial haua kõrval oleva puu otsas istumas näinud.’’  
,,Kolisime  uude  korterisse.   Korter ,  kuhu  me  kolisime  oli  vana  (  u.  100  aastat).  Alguses  ei 
märganud me midagi.Peale poolt aastat hakkas seal juhtuma imelikke asju.Ma panin laka peale 
pesunööri, et pesu kuivama panna ja ühel päeval viisin sinna pesu kuivama ja kõik pesulõksud 
hakkasid puntrast minu suunas liikuma.Kui  tuppa  jõudsin siis hakkasin mõtlema, mis seal õieti 
juhtus.Järgmisel kuul hakkasid mu väikesed  õed -vennad väga  imelikult  käituma.Mu väike vend 
hakkas  öösiti   unes   rääkima  ja  kui   hommikul   üles  ärkas,  ei  mäletanud  ta  enammidagi.Suurem 
vend  hakkas  öösiti  toas  ringi  käima,  aga  ise   magas .Noorem  õde  läks  alla  keldrisse  ( kelder   oli 
teisel  pool  kortermaja  otsa,   korter   oli  väga  suur  ja  seal  elas  palju  inimesi).Kui  mu  väike  õde 
silmad  lahti  tegi,  märkas  ta,  et  on  poolel  keldri  teel.  Kuigi  tegelikult  ei  julgenud  ta  kunagi 
keldrisse  minna,  sest  tema  jaoks  oli  see  suur  ja  jube  koht.  Köögist  kadus  palju  asju.  Hiljem 
leidsime   need  laka  pealt,  ka  meie  ülevalt   naabrid   kasutasid  seda  sama  lakka  oma  pesu 
kuivatamiseks. Laka ukse juures oli vana kirst. Ülevalt naabrimees avas kirstu ja tahtis teada, mis 
seal  sees  on.  Kuid  kirstus  olid  ainult  vanad   püksid .Kuid  ise  silmanurgast  piilusin,  mis  seal 
on...päris vaatama ei läinud.Ülevalt naabrid kolisid sealt majast ära, sest neil hakkas peale kirstu 
!  
10
avamist väga halvasti minema.Nende  lähisugulased  hakkasid ümberringi surema ja mööbel süttis 
vahetevahel   põlema.  Öösiti  oli   aknast   näha  inimese  kuju,  kes  rippus  nööri  otsas. Alguses  nägi 
seda ainult laps. Ühel ööl hakkas laps täiest kõrist  karjuma  ja isa läks vaatama, mis tütrel on. Isa 
nägi  sama  kuju.  Hiljem  hakkas  sealt  majast  rahvas  välja   kolima .  Pärast  jäid  sinna  majja  vaid 
meie pere ja üks vana naine, kes elas teise maja otsas teistest eraldatuna.Ka meie tahtsime sealt 
ära  kolida , eriti peale seda kui ma kuulsin, et seal majas on surnud palju inimesi. Ühel ööl mu 
väike õde nägi enda näo ees indiaanlase nägu. Ta  pistis  pea teki alla ja piilus uuesti välja, aga 
midagi ei näinud.Kui  hakkasime  ära kolima läksime pesunööre laka pealt alla võtma, ema saatis 
seda tegema minu kuna olin peres kõige vanem laps. Kui jõudsin laka peale ja hakkasin nööre 
seina küljest ära võtma, lõi miski mulle  pikki  näppe ja ma ehmatasin. Ma vaatasin ümberringi, 
kirstu kaas oli jälle kinni, need samad püksid rippusid  teiselpool  pesunööri. Raamatud, mis enne 
olid kastides olid nüüd laiali. Proovisin nööre uuesti ära võtta ja sain jälle piki näppe, aga nüüd 
juba  valusamalt.  Mõtlesin,  et  jätan  need  nöörid  sinna,  kedagi  need  ju  ei  sega.Tahtsime  võtta 
kaasa ka mõne mööblieseme.Kuid riidekapid olid katki ja  riideid  sees enam ei olnud. Me  tulime  
sealt  tühjade  kätega  ära,  sest  see  maja  muutus  liiga  õudsaks.  Seal  elas  enne  umbkaudselt 
kümmekond pere või isegi rohkem. Nüüdseks elabki seal ainult vana naine.’’ 
Refereeritrud allikas:  http://para-web.org/showthread.php?tid=2190&page=3 
!  
11
3. Vaimudega suhtlemine 
Möödunud  sajandi  algupoolel  köitsid  mitmel  pool  Euroopas  seltskonna  meeli  vaimudega 
suhtlemine ja meediumid, kes kahte erinevat maailma vahendasid. Eesti külaelus, veel enam aga 
linnamiljöös,  oli   spiritism    populaarne   üleeelmise  sajandi  lõpus.   Rahvaluule   arhiivi  andmetel 
jätkus   vaimudega  suhtlemine  elavalt  ka  eelmisel  sajandil,  eriti  viimase  sõja  eel.  Väikestes 
huviliste seltskondades jätkus  harrastus  hiljemgi.  
Üleloomulikke  olendeid  võib  suhete  poolest  reaalsusega   laias   laastus  liigitada  kahte  suurde 
rühma:  1)  mütoloogilised  olendid  (näit.  haldjad,   vanapagan   jt.)  ja  2)  varem  elanud  reaalsetest 
inimestest  lähtunud  olendid,  s.t.  surnute   hinged . Varasemas  rahvatraditsioonis  esineb  kirjeldusi 
kokkupuudetest  mõlemat  liiki  üleloomulike  olenditega.  Kontaktid  surnute  hingedega  olid 
valdavalt  rituaalset   laadi .  Uskumuste  kohaselt  lahkus  surnu  hing  siit   ilmast   teise  ilma,  kust  ta 
aeg-ajalt külastas elavaid. Kuigi surnuid esivanemaid  oodati  koju mitmetel kalendritähtpäevadel, 
langes kodu külastus  valdavalt sügisesele hingedeajale.  
Spiritismi harrastuse seisukohalt ei ole see oluline, millist liiki üleloomuliku olendiga üritatakse 
kontakti saada. Tähtis on, et ta oleks " teiselt  poolt", mitte meie maailmast ja suudaks vahendada 
informatsiooni,  mis  on  meie  jaoks  varjatud.  Tavatähenduses  hõlmabki  sõna  vaim  kõiki 
üleloomulikke olendeid, kellega loodetakse ühendusse astuda. 



Üle  Euroopa  on  tuntuim  vahend  vaimude  väljakutsumiseks  spetsiaalne  nõiaraamat  -  Seitsmes 
Moosese  raamat  . Tänapäeval  võib  seda   asendada   ükskõik  milline  (mustade  kaantega)  raamat. 
!  
12
Eesti  rahvapärimuses  oli  soodsaim  aeg  vaimudega  kontakteerumiseks  hämar  ja  pime  aeg, 
nädalapäevadest eelistatavalt neljapäev ja laupäev. Päevadele pööratakse küll vähem tähelepanu 
tänapäeval,  kuid  üsna  täpsed  ollakse  kellaaja   valikul :  südaöö  on  parim  aeg  üleloomulike 
olenditega suhtlemiseks. 



Kontakti loomiseks on levinuim nimetus vaim. Ta võib olla  anonüümne , sellisel juhul kutsutakse 
vormeliga: "Vaim, vaim, tule välja!" Ta võib olla ka nimeline ja siis öeldakse mõne konkreetse 
surnud  inimese  nimi:  Georg  Otsa  vaim,  Lydia  Koidula  vaim,  vanaema  Maali  vaim,  Urmas 
Kibuspuu vaim. Üleloomulike olendite ja isikute arv on üpris mitmekesine ja suur. Esinevad veel 
vanapagan, kurat, nõid, Valge  Daam , Lilla Daam jt. Öeldakse ka: üks mees, roheline mees või 
mehike  lukuaugust  -  need  tegelased  on  tuntud  lastehirmutistena  ning  hirmu-  ja  õudusjuttude 
tegelastena. 



Levinuim  viis  vaimude  väljakutsumiseks  on  taldriku  keerutamine.  Selleks  vajatakse  taldrikut 
(soovitavalt  portselanist ), valget paberit ja küünalt: peab olema paber, millele on joonistatud ring. 
Ringi ühes otsas on JA, teises otsas EI. Ringi ühe külje peal on tähestik, teisel pool aga tähtede 
arv. Taldrikul   peab  olema  kriips  EI  ja  JA  vahel.  Näpud  tuleb  küünlaleegiga   soojaks   teha  ning 
õrnalt  taldrikule  asetada  ja  siis  tuleb  hästi  viisakalt   paluda   kellegi  surnud  inimese  vaimu,  et  ta 
ennast ilmutaks. Paberile kirjutatu paigutus võib olla erinev.  Varieerub  ka taldriku koha  tähistus  
paberil  (ring,  kuradike,   rist ),  tähestik  (peamiselt  võõrtähtede  sisalduses),   numbrite   arv. 
Sagedamini  on  kasutusel   numbrid   nullist  üheksani,  millest  annab  mitmekohalisi  arve 
moodustada.  Noorematel  spiritistidel  on  aga  üles  kirjutatud  kõik  numbrid,  mille  piires 
ennustatakse. Ilmselt on tegemist seisukohaga, et pärast suurima numbriga tähistatud  vanust  ei 
tule  inimese  elus  enam  midagi  ennustamisväärset.  Peaaegu  kõigis  teadetes,  kus  kirjeldatakse 
vaimu väljakutsumist taldrikuga, on nõutavaks peetud küünlavalgust. Ainult Pärnu-Jaagupist on 
üksikteade, mille järgi toiminguks vajatakse kuuvalgust. 



!  
13
Teiseks  tuntud  vaimudega  suhtlemise   vahendiks   on  kõnelevad  lauad  või   pingid .  Siin  on 
põhiatribuudiks laud, mis soovitavalt peaks olema kolmejalgne ja valmistatud ilma  ühegi  naelata, 
kuna  raud  on  rahvausundis  tuntud  tõrjemaagilise  toime  poolest.  Lauale/pingile  esitatakse 
mitmeid  küsimusi  ja   vastuseks   kopsib  laud  jalaga.  Alfabeeti  kasutatakse  analoogiliselt 
taldrikukeerutamisega.  Puupingi  abil   ennustamine   oli  levinud  eelmise  sajandi  alguskümnendil, 
kus vaimudega suhtlema  kogunes  kindlasse peresse enamasti noorem rahvas. 



Raamatuga   ennustamiseks  vajatakse  kääre,  niiti  ja  raamatut.  On  hea,  kui   raamatul   on  mustad 
kaaned .  Niit  seotakse  raamatu  ümber  ja  käärid  asetatakse  kaantele.  Vastused  saadakse  kas-
küsimustele:  raamatu  pöördumine  ühele  poole  on  jaatus,  teisele  poole  aga   eitus .  Seegi  on 
varasemas traditsioonis tuntud võte, mida kasutasid rohkem kutselised ennustajad. 



Tähtis vahend oli  peegel . Peegli ette tuleb asetada 2 küünalt ja need põlema panna. Vaim võib 
peeglis  näidata   tulevast   abikaasat,  eesootavaid  sündmusi,  aga  ka  ilmutada  iseend,  mis  lisab 
toimuvale  psühholoogilist  pinget.Tuleb  pimedas  toas  panna  peegel  põrandale  ja  kõik,  kes  seda 
vaimu näha tahavad, panevad parema käe peegli peale ja hakkavad kutsuma nii, et üks loeb eesti 
keeles  10,  20...100  ja  kui  on  loetud,  siis  tuleb  sõna  lausumata  vaadata  peeglisse  ja  sealt  tuleb 
vaim välja. Naerda ei tohi, ka tuli peab kustus olema. Küünlavalgel peeglisse vaatamisel nähakse 
kas vaimu või tema tahtel ilmuvat nägemust - tulevast abikaasat, eelseisva elu tähtsamaid hetki 
vms. Seejuures on hädaohtlik kauaks  vaatama jääda või vaadates  kartma  hakata.



Ükskõik  millised  ka  ei  oleks  vahendid  vaimu  kutsumiseks,  tavaliselt  liituvad  neile  veel 
nõidussõnad.  Kõige  levinum  on  oma  soovi  edasiandmine  suhteliselt  vabas  sõnastuses  esineva 
pöördumisvormiga.  Säilinud  on  austav  suhtumine  üleloomulikesse  jõududesse.  Nendega 
püütakse  viisakalt   juttu   teha,  sageli  küsitakse,  kas  nad  üldse  soovivad  ennustusi  anda.  Üsna 
kohustuslik on vaimu tänamine ja seda isegi siis, kui ta keeldub edasisest suhtlemisest ja teadete 
andmisest.  Läbi  aegade  on  püsinud  arvamus,  et  nõidussõnad  peavad  olema  keerulised  ja 
!  
14
arusaamatud. Kasutatakse mitmesuguseid traditsioonilisi nõidussõnu, nagu näiteks  abrakadabra , 
aga  samuti  kirjandusest  rahvapärimusse  kandunud  salasõnu,  nagu  liirum-laarum-lumps,  simm-
salapimm. Abrakadabra  oli  rahvausundis  tuntud  ravimaagilise  nõiasõnana.  Sama  päritoluga  on 
ilmselt paberile kirjutatavad väljakutsumisvalemid ja -numbrid. Kindlaid vormeleid tarvitatakse 
vaimu ärasaatmisel. Tavaliselt on selleks tänamine, aga öeldakse ka otsesõnu välja: Vaim, vaim, 
mine ära! või Kõtt! Vaimu ei tohi  karta , muidu ta hakkab kiusama . 







Rahvapärimuse  järgi  on  kardetavad  üksikud  ja  pimedad   paigad :  surnuaed,  vanad  majad, 
metsatukad, teeristid. Teatud hirm selliste kohtade suhtes on säilinud nüüdki, sellega on mõneti 
seletatav nende eelistamine kohtumiseks vaimudega. Eriti näivad neid hindavat noored, kes on 
tulvil  seiklusjanu.  Tegelikult  ongi  selliste  kohtumiskatsete   tegelikuks   eesmärgiks,  mida  küll 
otseselt  välja  ei  öelda,  oma   julguse   ning  taiplikkuse  demonstreerimine.   Nüüdisaja   moodsas 
korteris   on  hõlpsamini  pimendatavaks   tehtav   ja  ülejäänud  pereliikmetest  isoleeritud  kohaks 
vannituba , mida sageli kasutataksegi vaimudega kontakteerumise paigana.  
Uskumusele, et üleloomulik olend saabub teisest maailmast, lisandub sageli kujutelm, et kontakt 
on  võimalik  ainult  tumedate  jõudude,  isegi   kuradi   enda  vahendusel.  Sellepärast  ei  tohi  vaimu 
väljakutsumise ajal kasutada jumalasõna ega ristimärki: 

Ükskord ennustasime taldrikuga. Küll palusime vaimu tulla, aga ta ei tulnud. Siis nägime, et ühel 
tüdrukul oli rist kaelas. Siis ta võttis selle ära ja kohe hakkas  taldrik liikuma. M.  Tõrva  (1985) 



Üleloomuliku elamuse  kogeja  võib kontakti üleloomuliku olendiga tajuda mitmeti:  
•
visioonina, s.t. teda nähakse  
•
auditsioonina, s.t. teda kuuldakse  
•
kehalise kontaktina, s.t nad võivad inimest puudutada, liigutada esemeid jms. 
!  
15
Need aistingud võivad esineda  omaette , aga ka omavahel kombineeruda.



Visioone võib omakorda liigitada kahte rühma: 1) nähakse vaimu ennast, 2) vaim pole nähtav, 
kuid võib jälgida tema tegevust või tegevuse tulemust. 



Suhtlemine  surnud  esivanematega  oli   vanarahva   hulgas  laialt  tuntud.  Kuigi  üht-teist  sellest  on 
kandunud  ka  tänapäeva  traditsiooni,  on  kontakti  eesmärk  ja  tõlgendus  tunduvalt  teisenenud. 
Varasemas  traditsioonis  peetakse  salapäraseid  koputusi  surmaenneteks,  laste  ettekujutustes  on 
nende selline tähendus taandunud. Antud juhul on  koputus  ainult tõendiks, et vaim on  tõepoolest  
olemas. 


Kummitusjuttudes  asetleidvad  õudused  võimaldavad  laiendada  oma  emotsionaalse  kogemuse 
piire , aga  balansseerimine  turvatunde ja hirmu rajajoonel on siiski vaid lõbu, mis lubab osalistel 
näidata end julgete ja südidena.  Hoiatus - ja hirmujuttude kõrval on küllaltki levinud kujundlikud 
ja  ülepaisutatud,  naljakad  või  iroonilised   teated ,  ennustamis-  või  ravimisvõtted,  mis  ei   eelda  
tõsiselt  järeleproovimist  või  aktsepteerivat  suhtumist.  Aga  isikliku  kogemuse  piirid  vajavad 
laiendamist  ning  kindlasti  üritatakse  vähemalt  kordki  saada  kontakti  ka  üleloomuliku 
maailmaga.  Osaliste  suhe  ettevõtmisse  on  kahtlemata  individuaalselt  erinev,  aga  valdavalt  on 
suhtlemine  vaimudega  ennem  närvekõditav  seltskondlik  mäng  kui  rahvausundiga  seotud 
kardetav tegevus.  
!  
16
4. Intervjuu 
Viisin  läbi  intervjuu  tuntud   rahvaluule   doktorandi  ja  Eesti  Kirjandusmuuseumi   folkloristika  
osakonna  teaduri  Reet  Hiiemäega.  Tema  avaldatud  teoste  hulka  kuuluvad  näiteks  ,,Väike 
deemonite  ja  vaimolendite  leksikon’’  ning  ,,Kaitsemaagia  Eesti  rahvausundis’’.  Olen  mitmeid 
lisaallikaid samuti kasutanud, mis on Reet Hiiemäe kirjutatud ja Tema kirjandus puudutab selle 
uurimistöö  teemat  kohati  palju.  Intervjuu  on  läbiviidud  e-maili  teel  ning  kogu  tekst  on  allikast 
otse kopeeritud ja lõppu lisatud minupoolne analüüs. 
1. Kui kaua olete uurinud kummitusnähtusi? 
Sõna  kummitus  on  üsna  ebamäärane,  see  võib  tähistada  nii  deemonlikku  kodukäijat  või  tonti, 
aga  ka   üldisemalt   vaimu  või  viirastust.  Ma  räägin  allpool  pigem  vaimudest.  Erinevate 
vaimolendenditega  -  näiteks  haigusvaimudega  -  seotud  pärimust  hakkasin   uurima   umbes 
kakskümmend aastat tagasi. 
2. Kas Teie arvates eristatakse vaimude maailmas kaht poolt - hea ja halb pool? 
Pärimusmaterjalis  tuleb  see   eristus   väga  selgelt  välja.  Halva  poole  hulka  kuuluvad  vanemas 
pärimuses näiteks demoniseerunud surnuhinged, keda peeti ohtlikuks, kuna arvati, et nad võivad 
elavaid  inimesi  kahjustada.  Isegi  kui  nad  ei  kahjustanud,  võisid  nad  lihtsalt  häirida,  näiteks 
kodukäijalugudes  mainitakse  tihti,  et  kodukäija  tuli  koju  ja   viskas   ahju  pealt   sodi   supi  sisse, 
kolistas ja ei lasknud magada, ehmatas vms. Hea poole hulka kuuluvad surnud sugulased, kes 
ilmuvad   elavatele  unenägudes  ja  nägemustes,  et  neid  ohu  eest  hoiatada,  tuleviku  kohta  teateid 
!  
17
anda või elavaid kaitsta. Sama eristust kohtab ka tänapäeva pärimuses. Tänapäeva pärimuses on 
lisaks väga olulisel kohal kaitseingliga seotud kujutelmad. 
3. Kuidas Teil tekkis huvi kummitusi uurida? 
Minu huvi ei olegi nii konkreetselt seotud kummitustega, vaid laiemalt vaimolendite ja inimeste 
üleloomulike  kogemustega.  Oma  folkloristikarjääri  alguses  juhtusin  uurima  katkupärimust  ja 
koostasin  sel  teemal  ka  oma  esimese  raamatu  "Eesti  katkupärimus". Valdavalt  väidavad  vanad 
muistenditekstid,  et  katkuhaigust  tõi  inimese  või  looma  kujul  ringi  liikuv  haigusvaim.  See 
pärimus oli väga  põnev ja ajendas usundiliste teemadega jätkama. 
4. Mis on Teie lemmik kummituslugu? 
Lugu, mille kuulsin sõpradelt  juba lapsepõlves ja see kõlab järgmiselt: 
Ükskord  suri  üks  väga  rikas  mees,  kellel  oli  lisaks  ka  kuldjalg.  Üks  tema  sugulane  mõtles,  et 
kahju  on  seda  hinnalist  jalga  maha  matta,  võttis  laibal  kuldjala  küljest  ära  ja  pani  endale 
riidekappi  peitu . Järgmisel ööl kuulis mees akna taga kobistamist ja surnu häält: "Anna mu jalg 
tagasi! Anna mu jalg tagasi!" Teisel ööl  kostis  hääl juba ukse tagant, ikka: "Anna mu jalg tagasi! 
Anna mu jalg tagasi" Kolmandal ööl kostis hääl juba mehe  toast , hääl tuli aina lähemale: "Anna 
mu  jalg  tagasi,  anna  mu  jalg  tagasi,  anna  mu  jalg  tagasi..."  (Viimaks  haarab   jutustaja   kõige 
lähemal olevast kuulajast äkki kõvasti kinni ja röögatab: Anna mu jalg tagasi!) 
Loo   puänt   tuleneb   kuulaja   ehmatuskogemusest.  Samas  seostub  see  lugu  vana  uskumusega,  et 
surnule  kuuluvaid  asju  ei  tohi  endale  jätta  ja  ka  tagasimaksmata  laenu  või  laenatud  eset  võib 
inimene tulla pärast surma kummitusena tagasi  nõudma . 
5. Mis on Teie argument tõestuseks, et kummitused on olemas? 
Teadlasena ei tohiks ma ehk siin isikliku seisukohaga välja tulla, vaid peaksin  jääma  neutraalsele 
positsioonile.  Siiski  on  minu  arvates  huvipakkuv  ja  märkimisväärne,  kui  sageli  inimesed 
kogevad  kontakti  oma  surnud  lähedastega,  kes  ilmuvad  neile   unenäos ,  nägemustes  või  kelle 
puudutusi või kohalolekut tajutakse vahel lausa füüsilisel kujul. 
!  
18
6. Kas olete kunagi kummitusega suhelnud? 
Olen korduvalt näinud unenägudes oma surnud sugulasi, kellega olen siis unenägudes vestelnud. 
Valdavalt  on  kõik  sellised   unenäod   positiivsed  -  näiteks  ühes  unenäos  teatasid  mu  surnud 
vanaema ja vanaisa, et neil on kõik hästi ja neil pole enam mingeid valusid ega tervisehädasid. 
7. Kuidas on võimalik kummitustega kontakti võtta? 
Kummitustest  oleks  siin  taas  ehk  liiga   kitsas   rääkida,  pigem  räägiksin  üldisemalt  vaimudest. 
Varateismelisena osalesin omaealiste gruppides, kes üritasid maagiliste rituaalidega vaime välja 
kutsuda,  et  saada   neilt   infot  tuleviku  kohta.  Püüti  välja  kutsuda  Lydia  Koidula  vaimu,  lihtsalt 
vaimu,  ühel  korral  vist  isegi  kuradit.  Selleks  oli  vaja  kirjutada   suurele   paberile  poolringis 
tähestik (paberi alaosasse) ja numbrid 0-9 (paberi ülaosasse). Paberi  keskele  tuli joonistada süda. 
Seejärel tuli võtta  nõel  ja panna niidi otsa. Nõelaotsa tuli küünlaleegis kuumutada ja asetada see 
seejärel  paberil  olevale  südamele,   hoides   nõela  taga  olevast  niidist  kinni.  Seejärel  tuli  esitada 
küsimus. Küünlaleegis kuumaks  aetud  nõel pidi siis mõtteliselt vaimolendi südant kõrvetama ja 
panema   teda  küsimustele  vastama.  Pärast  küsimuse   esitamist   hakkas  nõel  liikuma  ja   peatus  
erinevate  tähtede  juures.  Heal  juhul  tuli  tähtedest  kokku  mingi  loogiline  vastus.  Lõpuks  tuli 
vaimu tänada ja paluda tal lahkuda. 
8. Kuidas Teie arvates satuvad hinged meie maailma? 
Jällegi peaksin teadlasena jääma neutraalsele positsioonile ja mitte oma isiklikke seisukohti välja 
tooma. Ega rahvapärimus ka selle üle eriti ei  aruta . 
9. Kuidas nad eksisteerivad meie maailmas? 
Rahvapärimuse järgi valdavalt mittemateriaalselt, kuid aeg-ajalt on neid siiski võimalik näha. 
10. Kas Teil on kogemusi tuttava vaimuga? 
Mul on igivana rehitare, kus  tunnen majavaimu sõbralikku kohalolekut :-) 
11. Uurides kummitusi, olete kokku puutunud paljude erinevate 
inimestega, kas on mõni juhtum, mis on Teid isiklikult mõjutanud? 
!  
19
Ei meenu. 
12. Mis juhtub hingedega kui peaks tulema maailma lõpp? 
Saan  lähtuda  taas  pärimusmaterjalist,  millega  olen  tutvunud.  Sellele  küsimusele  inimesed  tõtt-
öelda kuigi sageli ei mõtle. Vanemas pärimuses on kõige  sagedasem  seisukoht, et hinged lähevad 
pärast  surma  taevasse  ja  põrgusse,  kaugemale  naljalt  ei  mõelda.  Tänapäeval  olen  kohanud 
seisukohta,  et  hinged  võivad  liigelda  ka  erinevate  planeetide  vahel  ja  seega  Maal  oleva  elu 
lõppedes nad lihtsalt koliksid ümber. 
Minu  intervjuus  Reet Hiiemäega on näha osades vastustes väga erapooletut ja teadlasele omast 
neutraalset  positsiooni.  Reet  mainis  mitu  korda  Eesti  rahvapärimuse  materjali,  millega  on 
huvitav  tutvuda  igal  inimesel,  kes  soovib  saada  rohkem  teadmisi  Eesti   mütoloogia   ajaloost. 
Eestis on kujunenud palju pärimusi ja legende vaimude uskumuste põhjal, mida kantakse edasi 
ka tänapäeval 
Huvitava  aspektina  võib välja tuua, et intervjueeritaval on endal kogemusi olnud kummituste ja 
nende   uskumustega .  Kuldjalg  on  hea  näide  suulisest  kummitusloost,  mida  räägitakse 
jutuvestmise  eesmärgil.  Samuti  unenäos  lahkunud  lähedase  suhtlemine  on  üks  viise,  kuidas 
vaimuga  kontakteeruda   vahendaja   kaudu.  Kuid  traditsioonilisem  viis  eesti  rahvakirjandusest 
inspireerituna on Lydia Koidula vaimu  väljakutsumine  isetehtud vaimulauaga, kuhu on märgitud 
tähed ja numbrid.  
5.Küsitluse analüüs 
!  
20
Viisin läbi küsitluse Pirita Majandusgümnaasiumi 10.-12.klasside õpilaste seas. Küsitlusel osales 
118  õpilast.   Nendest   78  olid  meessoost  ja  40   naissoost .  Läbiviidid   küsitlusuuring   on  üsna 
representatiivne  ja  hõlmab  PMG  gümnasistide  tervikkogumikku.  Kümnendate  klasside  64-st 
õpilasest  on  küsitlusele  vastanud  48  ehk  75%,  üheteistkümnendates  klassides  moodustub 
küsitlusele  vastanust  37  inimest  47-st  ehk  79%,    kaheteistkümnendate  klasside  puhul  on  see 
näitaja koguni 82,5% (33 40-st). 
Küsitluse põhjal sain välja selgitada  populaarsemad   vastusevariandid  nii uskujate, mitteuskujate 
kui ka ebamäärase seisukohaga inimeste seast.  
118-st gümnasistist peavad tõeks kummituste olemasolu 50 õpilast (42,4%) ja põhjendasid teiste 
inimeste  võimalikku  mitteuskumist  järgnevate  näidetega:  isik  pole  ise  näinud  oma  silmaga  või 
kokku puutunud, ebausklikkus, tõendite puudumine, arvatakse olevat lihtsalt  silmapete . 
Gümnasistid,  kes  vastasid  eitavalt  (32,2%)    või  ei  osanud  öelda  (25,4%),  seletasid  laialdast 
uskumist  kummitustesse  selliste  näidetega:  inimene  kasutab  meelemürke,   kuuleb   hääli, 
oletatavalt kuulnud teistelt, et nad on näinud, peaga pole kõik korras, interneti tõttu. 
Joonis 1. Uskumine  kummitustesse 10. – 12. klassi õpilaste hulgas (%) 
!  
21
Joonis 1  
 
50
e
 
42,4
s  ste 
37,5
32,2
istid u
25,4
as am
25
n v
umusest (%)
m ar mmitu
12,5
Gü
ku usk
0
Usuvad kummitustesse
Ei oska öelda seisukohta
 
Joonis 1a  
 
50
46
  e
43
38
sse sid
38
35
32
30
ste las
29
28
 k
Usuvad 
itu e s (%)e 25
19
m in ik
m mu lõ 13
Ei usu 
Ku sku
0
10. klass
11. klass
12. klass
! Ei oska   
Jooniselt  1a   selgub ,  et  11.  klassi  õpilaste  seas  on  kummitustesste  uskujaid  kõige  rohkem  ning 
seal on kõige paremini välja kujunenud selge arvamus kummitustest – neid kes oma seisukohta 
ei oma moodustub ainult 19% vastanutest. Noortematel ja vanematel klassidel sellist seisukohta 
esineb 9-10% rohkem. Samuti paistab, et kummitustesse uskujaid on kõige vähem 12.klassis.   
Kõigist vastanust oli 101 õpilast (86%), kes on kohanud kummitustesse uskujat ning tõlgendasid 
nende  tuttava  paranormaalseid  kogemusi  alljärgnevalt:  kuulsid  hääli,  uste  liikumine,  kellegi 
sammumine, asjade pildumine,  viirastuse nägemine,  hirmus  kogemus, kellegi  tunnetamine  enda 
lähedal, valge kuju pildil.      
17-nelt  õpilaselt  (14%),  kel  pole  ühtegi  tuttavat,  kes   usuks   kummitustesse,  küsiti,  kas  nad  on 
kuulnud  kummitustest  müüte  ja  kuidas  neid  põhjendaksid.  Gümnasistid  kuuldavasti  teavad  
näiteks:  majavaimudest  ja  nendest  rääkimisest  jutuvestmise  eesmärgil,   müüdid   on  võltsitud, 
!  
22
kummitused  on  tahtnud  kontakteeruda  kellegagi,  muinaslood  on  liigse  kanepi  suitsetamise 
tagajärg või on tegemist ajupuudega. 
Lähtudes kummituslugudest, on levinud arusaam, et vaim võib põhjustada asjade liikumise või 
külmema temperatuuriga koha.  Väitele , et kummitus saab esemeid liigutada, vastasid 11 õpilast 
(9,3%),  et  ei  ole  kuulnud  sellisest  nähtusest  ja  107  (90,7%)  on  kuulnud.  Küsides  külma  koha 
kohta vastas 77 õpilast (65,3%), et on teadlikud eeltoodud nähtusest ning 41 gümnasisti (34,7%) 
ei  ole  teadlikud.Lisaks  taheti  küsitlusele  nähtuste  selgitusi,  populaarsemad  vastusevariandid  on 
järgmised:  ei  oska  öelda,  tuul,  paranormaalne  nähtus,  vana  lähedane  tahab  märku  anda,  vaimu 
energia mõjutab, inimene ise teeb, ulme, maavärin , kass , külm aura. 
Joonis 2. 10 .-12.klasside sõprade suhtumine kummitustesse(%) 
Joonis 2 
70
63,6
52,5
35
30,9
17,5
4,5
0,9
0
! Kõik sõbrad usuvad kummitusi
Vähesed sõbrad usuvad kummitusi
 
Jooniselt 2 on näha, et üle poole vastanutest väidab, et nende tutvuringkonnas on väheseid, kes 
usuvad  kummitustesse  ja  pea  1/3  on  neid,  kellel  enamik  sõpru  usub  kummitustesse.  Kuna 
äärmised  kategooriad  on  väga  madala  protsendiga  (alla  5),  siis  järgmisel  joonisel  ühendatakse 
need kategooriatega ´´enamik sõpru´´ või ´´vähesed sõbrad´´ ning vaatleme uut jaotust klasside 
lõikes. 
Joonis 3. Sõprade suhtumine kummitustesse klasside lõikes (%) 
Joonis 3
!  
23
 
79
East
80
72
71
West
Joonis 6. 10 .-12 .klasside kummitusteemaliste filmide vaatamine 
Kõik või enamik 
60
sõpradest usub 
40
28
29
21
Vähesed või ükski sõber 
 
20
Joonisel 03  selgub,  et  10.  ja  11.  klass  oluliselt  üksteisest  ei  erine,  kuid  12.  klassi  õpilastel 
10.klass
11.klass
12.klass
moodustub  mitteuskujatest  sõpradest  kõige  suurem  hulk  gümnaasiumi  osas.  Samuti  võib 
järeldada  joonis  1a  põhjal  (kus  oli  välja  toodud,  et  12.  klassis  on  kõige  vähem  uskujaid),  et 
kummituste  fenomen  on  üldiselt  vähem  levinum  abiturientide  ja   eeldatavasti   nendevanuste 
sõprade seas. 
!  
24
Joonis 4. Sõprade kummitustesse uskumise mõju vastaja kummitustesse uskumisse (%) 
Joonis 4 
100
95
80
Kõik või enamik sõpradest usub
75
Vähesed või ükski sõber ei usu
52
48
50
25
20
5
0
!
Usuvad n=50
Ei usu n=38
Ei oska öelda n=30
 
Jooniselt  4võibvaadelda,  etnendest,  kesiseusuvadkummitustesse,  on  48%-l  ehk  pea 
pooltelkaendalsõbrad,  kellestenamikvõikõikpeavadtõekskummitusteolemasolu.  Nendel, 
keskummitustesseeiusu,  on  tuttavaidtõsiuskujaidvaid  5%-l  janendel,  kesei  ole 
omaseisukohaskummitustesseuskumiselkindlad  on  20%  sõpru,  kellestkõikvõienamikusub. 
K o k k u v õ t v a l t s a a b t u l e m u s t e p õ h j a l v ä i t a , 
e t 
sõpradetõekspidamisedkummitustegaseotuduskumustessemõjutavadoluliseltkagümnaasiumiõpila
s t e e n d a t õ e k s p i d a m i s i .  L i s a k s v õ i b j ä r e l d a d a ,  e t k u m m i t u s t e s s e u s k u j a d  o n 
sõpradevalikulsallivamad,  sestpeaaegu  pool  (52%)  väidab,  et  neil  on  vähevõieiolegisõpru, 
kesusuvadkummitusi.  Võrreldesnäiteksmitteuskujatega  on  näha,  etsamutiõpilased  (95%), 
kellelvähesedsõpradest  on  uskujadvõiükskisõberei  ole,  on  vaheuskujatega  43%, 
sellestsaabtehajärelduse, et mitteuskujatesõpradevalik on tunduvaltrangem

ningeiaksepteeriteistsugustetõekspidamistegaõpilasi. 
Joonis 5.Naistejameesteuskuminekummitustesse (%) 
!  
25
Joonis 5  
50
47,5
38,5
38,5
37,5
30
25
22,5
23
Naised
Mehed
12,5
0
!
Usuvad kummitustesse
Ei oska öelda
 
J o o n i s e l t s a a b j ä r e l d a d a , 
e t 
n a i s t e 
s e a s 
o n 
kummitustegaseotuduskumusedrohkemlevinudkuimeestehulgas.  Entvõibkanentida,  et  naisedei 
oleniikindlaseisukohaganing  7%  rohkemnaistesteioskaöeldaomaseisukohtavõrreldesmeestega. 
Huvitavaaspektinavõibkatuua, etmeestestuskujaid ja mitteuskujaid on täpseltvõrdselt. 
Joonis 6.Sõpradesuhtuminekummitustessenaistejameestelõikes (%) 
Joonis 6 
70
62,5 57,7
52,5
37,5
35
Naised
21,8
Mehed
17,5
6,4
0
1,3
0
0
!Kõik sõbrad usuvad kummitusi
Ükski sõber ei usu kummitusi
!   
Jooniselt 6 näeme, et naistel jaguneb sõprade uskumine kaheks – enamik või väheseid sõpru ning 
teised  variandid  puuduvad  täielikult.  Kuigi  naiste  seas  oli  kummitustesse  uskumine  levinum, 
saab  vaadelda  jooniselt,  et  naisi,  kellel  on  vähe  uskujatest  sõpru,  on  rohkem  kui  mehi.  Kõige 
väiksema  osakaaluga  on  variant,  et  kõik  sõbrad  usuvad  kummitusi,  ehk  ainult  1  mees  (1,3%) 
omab selliseid sõpru. 
Kui  gümnasistidelt  küsiti,  kas  nad  on  näinud  kummitusteemalisi  filme,  vastas  110  inimest 
(93,2%),  et  nad  on  näinud  ja  8  õpilast  (6,8%)  ei  ole.  See  tõestab,  et  kummituste  levik 
!  
26
popkultuuris  ja  filmitööstuses  on  suur  ning  see  võib  olla  ajendiks  laialdasele  kummituste 
uskumisele. 
Lisaks uuriti, kui palju õpilastest on üritanud kummitustega suhelda. 48 gümnasisti (40,7%) on 
üritanud oma elu ajal kontakti võtta vaimuga ning 70 õpilast (59,3%) ei ole. 
6. Kummitused tänapäeval 
YouGov’i  elanike  küsitlus  üleloomulike  tõekspidamiste  kohta  ajalehe  The  Sun’i  jaoks  leidis 
üllatuseks  suurt  populaarsust  tänapäeva  inimeste  seas  Suurbritannias.  Eelmised  YouGov’i 
uurimisaruanded on näidanud, et ainult 23% Briti inimestest on usklikud, aga vaadeldav uurimus 
teeb kindlaks, et  ateism  ei pruugi olla täielikult  teadusega  lahti mõtestatav.  
Üks igast neljast Briti inimesest (39%)usuvad, et majas võib kummitada mõningane üleloomulik 
olend ja peaaegu sama palju (34%) usuvad, et kummitused on päriselt olemas. 
!  
27
  Naistel  on  märgatavalt  suurem  soodumus  uskuda  üleloomulikku,  võrreldes  meestega,  10%  
suurema tõenäolisusega usuvad  naised kummitustesse, 17% rohkem peab tõeks elu peale surma 
ja  15%  rohkem  naisi  kui  mehiusub  kummitavate  majade  olemasolu.Kõige  üllatavamalt,  9% 
britlastest on veendunud, et nad on suhelnud surnutega, 5% neist enam kui üks kord. 
Halloween  on veel suurem sündmus USAs ja  Mehhikos , kus seda tähistatakse hoopis teise nime 
alt.  Dia  de  los  Muertos  –  surnute  päev  (Day  of    the  Dead)  –  see  võtab  aset  31.oktoobrist 
2.novembrini,  ja  tegemist  on  lahkunud  lähedaste  festivaliga,  kus  tähistused  hõlmavad  värvilisi 
altareid  kadunukese  lemmikjoogi  ja-söögiga,  öö  läbi  kestvaid  rituaale  surnuaias  ja  eripäraseid 
toite nagu pan de muerto – surnute leib (bread of the dead) ja miniatuursed  suhkrust  valmistatud 
luukere  pead. 
https://yougov.co.uk/news/2014/10/31/ghosts-exist -
say-1-3-brits/ 
Uurimuse andmed:  http://cdn.yougov.com/
cumulus_uploads/ document /otjwvdct9z/
SunResults_141027_Ghosts-Website.pdf
 
6.1.Kummitused tänapäeva populaarkultuuris 
Kummitused  ja  hinged  on  suur  osa  populaarkultuurist.  Kummitused  on  nii  juurdunud  meie 
uskumustusse,  et  nad  ilmuvad  loomutruult  paljudesse  meie  loomingulistesse  püüetesse.  Me 
võime  eristada  kummitusi,  kes  on  sõbralikud  ja  ka  neid,  kel  hing  kurjust  täis.  Alates 
!  
28
hommikuhelveste  pakist  kuni  multikateni,  kummitused  kaunistavad  meie  popkultuuri  maailma. 
Kummituslugusid  leidub  igalpool,  nii  raamaturiiulites  kui  lõkkeplatsi  äärsetes  jutuvestmistes, 
kummitused  on  meie  igapäevaelus.  Kummituste  fenomen  on  mõjutanud  ka  paljusid  tavasid  ja 
kombeid,  näiteks   aevastamise   korral  öeldud  ´´tervist´´  (bless  you    ingl  k),  on  tulnud  vanaaja 
uskumusest, et kummitus võib siseneda inimese kehasse, kui ta aevastab. All on mõned näited 
tuntud ja armastatud kummitustest. 
1. ´´Sõbralik kummitus´´ 
Casper  ilmus  esimest  korda  joonisfilmis  ´´Sõbralik  kummitus´´  (´´The   friendly    ghost ´´), 
kirjanikuks   oli   Seymour   V.  Reit  aastal  1945.  Casper  osutus  nii  populaarseks,  et  see  kajastus 
hiljem üle 30-nes joonisfilmis.  
Põhiteemaks Casperi multikates on Casper üritamas põgeneda ´´elust´´ kummitusena. Ta üritab 
tutvuda  päris  elu  maailma  inimestega,  aga  ehmatab  peaaegu  kõiki,  keda  ta  kohtab,  sest  teda 
peetakse  viirastuseks,  aga  asjaolu  on  –  ta  üritab  pageda.  Kuid  kuna  see  on  joonisfilm,  lõpp 
osutub ikka õnnelikuks – Casper leiab lõpuks sõbra. 
Casperit külastas vahel ka tema kurjahingelised  onud    nimega Kummituslik Trio. Nad nautisid 
inimeste hirmutamist, olid tavaliselt kurjad armsaloomulise Casperi vastu. 
Casper taasloodi 1995, kui ta toodi tagasi ellu kinoekraanil – sel korral arvutis animeerituna.  
Casperist on loodud veel laule, mänge, mitmeid erinevaid koomikseid ja teleseriaale.  
Refereeritud allikast: www.thingsthatgoboo.com/monsters/ghostspop.htm 
2. ´´ Hamlet ´´ 
Kummitused  ilmuvad  mitmes   Shakespeare ’i  näidendites,  kuid  kuningas  Hamleti  kummitus  on 
üks  tuntumaid  ja  mängib  suurt  rolli  ´´Hamletis´´.  Hamlet  on  küll  peategelane  selles  näidendis, 
aga ilma oma isa kummituseta, ei oleks seal lugu.  
!  
29
Kuningas  Hamlet  ilmub  näidendis  kolm  korda,  igakord  öösel.  Kummitus  ütleb  Hamletile,  et 
tema vend, Claudius, mõrvas ta ning palub Hamletil talle kätte maksta. 
Refereeritud allikast:  http://www.thingsthatgoboo.com/monsters/ghostspop.htm 
3. ´´Tondipüüdjad´´ 
´´Tondipüüdjad  (´´Ghostbusters´´)  ilmus  esmakordselt  1984  ja  on  üks  populaarsemaid  ja 
armasatumaid Hollywoodi filme. Kuigi  filmile  tehti kaks järge, aastal 1989 ning  2016 , on  seeria  
multifilmide,  videomängude,  koomiksite,   nukkude   jm.  kaudu   publiku   teadvuses  püsinud 
mitmekümneid aastaid.  
Slimer  on  pentsik  roheline  kummitus  ´´Tondipüüdjate´´  filmis  ja  multikas.  Ta  on  roheline, 
ennasttäis ja oskab sülitada lima. Slimer osutus nii populaarseks lastega, et ta sai peategelase rolli 
sarjas  ´´Tõelised tondikütid´´. Uuendatud kurja kummitusena liitus Slimer Tondipüüdjate tiimi ja 
on üks mälestusväärsemaid kummitusi oma  ahne  isu ja kuulekate röhitsustega.  
Refereeritud allikast:  http://www.livescience.com/11364-top-10-famous-ghosts.html 
4.  Verine   Mary  
Verine Mary (Bloody Mary) on üks tuntumaid linnalegende. Kõige tuntum lugu räägib, et Verine 
Mary oli nõid, kes elas rohkem kui sada aastat tagasi ja tegeles musta maagiaga. Ta avastati ja 
tapeti tuleriidal. 
Folkloori  kohaselt, on Verine Mary naine, kes mõrvas lapsi kaua aega tagasi. Kui on soov teda 
näha, tuleb minna vannituppa,  kustutada  tuled, seista peegli ees ja  korrata  tema nime kolm korda. 
Kuigi  loendamatud  lapsed  ja  täiskasvanud  on  üritanud  kutsuda  Maryt  kasutades  eeltoodud 
meetodit, on vähe kui üldse tõendeid selle õnnestumisest.  
Verise  Mary’i  legendi  põhjal  on  tehtud   film   ´´ Linnalegend :  Verine  Mary´´  ja  õudusseriaal 
´´Candyman´´. 
Refereeritud allikast:  http://www.scaryforkids.com/bloody-mary-legend/ 
!  
30
Refereeritud allikast:  http://www.livescience.com/11364-top-10-famous-ghosts.html 
7. Kokkuvõte 
Kummitustega  seotud  nähtuste  ja  uskumuste   uurimine   laiendab  silmaringi  ja  mõttemaailma. 
Mõte  sellest,  et  maailmas  võib  eksisteerida  seletamatuid  olendeid,  on  intrigeeriv  ning 
loomulikult  diskuteeritav.   Tuues   välja  nii   skeptikute   kui  ka  tõsiuskujate  seletusi,  jääb  ainult 
lugeja otsustada, millist poolt uskuda. 
Mainimisväärsena  võib  nentida  seda,  et  üsna  palju  inimesi,  nii  teadlased  kui  ka  spirituaalsed 
inimesed, on tunnistanud kohtumist lahkunud lähedasega. Kuid siiamaani isegi suurest teaduse 
revolutsioonist  hoolimata,  on  tõendid  vaimudega  suhtlemisest  ebamäärased.  Surnutega 
kontakteerumine  pole  tõestatud  ega  ka  ümberlükatud,  aga  laialdaselt  arvatakse,  et 
kummituslausujatel on vaimne  puue  mitte paranormaalsed võimed. 
!  
31
Kummitused või teiste sõnadega ´´olemus kunagisest  elavast ´´ on peaaegu kogu aeg olnud osa 
inimkultuurist.Uskumus   elusse   pärast  surma  ei  ole  ainult  levinud  kummitustega  seotud 
uskumuses.  Usk  eksisteerimisse  peale  seda,  kui  hing  on  lahkunud  kehast,  on  tuntud  kõikides 
suurtemates usundites. 
Käesoleva  uurimistöö  lõppjärelduseks  on,  et  kummitused  on  väga  levinud  tänapäeval  ja  jääb 
huvitavaks  teemaks  lõplike  tõendite  leidmiseni.  Kummitustesse  uskumine  võib  olla  nii 
populaarne,  sest  neid  kajastatakse  meedias  ja  kirjanduses  palju,  inimesed  leiavad  lohutust 
uskumisel elusse pärast surma või seletamatuid olendeid peetakse põnevateks. 
Tänapäeva noorte seas on paranormaalne maailm  aktuaalne  ning samuti leiab nende seast palju 
uskujaid,  kes  on  kokku  puutunud  vaimudega.  Kuid  samuti  on  gümnasistide  hulgas  skeptikuid, 
kes mõistavad sügavalt hukka tõsiuskujaid ning ei taha selle teemaga tegeleda. 
Kasutatud kirjandus 
Aformerskeptic.com 2016. Ghosts? What are they? 
http://aformerskeptic.com/whatarethey.html  (24.1.2017) 
Belanger, Jeff 2008. Kummitused meie keskel. [Tallinn] : Tammerraamat 
Bloody Mary legend 
http://www.scaryforkids.com/bloody-mary-legend/  (12.2.2017) 
Casper the Friendly Ghost 
!  
32
https://en.wikipedia.org/wiki/Casper_the_Friendly_Ghost#Harvey_Comics.2C_television .
2C_ana_films (12.2.2017) 
Debate.org. Are ghosts real? 
http://www.debate.org/opinions/are-ghosts-real  (24.1.2017) 
Ferro,  Shaunacy  2015.  6  Scientific  Explanations  for  Ghosts.  Mental_floss.  http://
mentalfloss.com/article/70293/6-scientific-explanations-ghosts (24.1.2017) 
Folklore  2016, Vol. 65.  Special  issue:  Belief  narratives / Quest  editor  Reet Hiiemäe. Kättesaadav 
ka Internetist 
http://www.folklore.ee/folklore/vol65/  (24.1.2017) 
Ghostvillage.com 
http://ghostvillage.com/  (24.1.2017) 
Ghosts  exist , say 1 in 3 Brits 
https://yougov.co.uk/news/2014/10/31/ghosts-exist-say-1-3-brits  (11.2.2017) 
Ghosts in pop culture 
http://www.thingsthatgoboo.com/monsters/ghostspop.htm  (12.2.2017) 
Goldstein,  Diane  E.; Grider,  Sylvia  Ann;  Banks  Thomas, Jeannie 2007. Haunting experiences : 
ghosts in contemporary folklore. Logan :  Utah State University Press. Kättesaadav ka Internetist 
http://digitalcommons.usu.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1017&context=usupress_pubs 
(24.1.2017) 
Hiiemäe,  Reet  2016.  Teispoolsuskujutelmad  pärimustekstides.   Teekond   sündmusest  tekstiks  - 
Keel  ja  Kirjandus,  nr  5,  lk  337-353.  Kättesaadav  ka  Internetist   http://kjk.eki.ee/ee/issues/
2016/5/785 (24.1.2017) 
!  
33
Kalmre,  Eda  2000.  Lilla  Daam  :  kogukonna  usundiline  muistend  kui   homogeenne   tervik  - 
Mäetagused,   nr 13,   lk 63-98. Kättesaadav ka Internetist  http://www.folklore.ee/tagused/nr13/
pdf/lilladaa.pdf (24.1.2017) 
Koski, Kaarina 2016. Discussing the Supernatural in Contemporary  Finland : Discourses,  Genres , 
and Forums.- Folklore, nr 65, pp. 11-36.  Available  also on the  Internet : http://folklore.ee/folklore/
vol65/koski.pdf (20.2.2017) 
Kulmar , Tarmo  1998.  Eesti  muinasusundi  hingefenomenoloogia  probleeme  -  Sator  1. Tartu,  lk 
38-49. Kättesaadav kanternetist 
http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator1/kulmar.html  (24.1.2017) 
Moore,   Nolan   2013.  10  Scientific  Explanations  For  Ghostly  Phenomena.   http://listverse.com/
2013/09/30/10-scientific-explanations-for-ghostly-phenomena/ (24.1.2017) 
Petzoldt,  Leander  2010.  Väike  deemonite  ja  vaimolendite  leksikon  /  Tlk.  Reet  Hiiemäe.  2.  , 
täiend . tr. Tartu : Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus 
Reha .  Liisa  2008.  Kolga  mõisa kummituslood Ulvi  Meieri  jutuvaramus.  Bakalaureusetöö . Tartu: 
Tartu Ülikool, Eesti ja võrdleva rahvaluule  osakond . Kättesaadav ka Internetist 
h t t p : / / d s p a c e . u t . e e / b i t s t r e a m / h a n d l e / 1 0 0 6 2 / 2 6 3 9 9 /
BA_Reha.pdf;jsessionid=5A49346C9F671BC7AE7BB88F91E04AF0?sequence=1 (24.1.2017) 
Sceptic.com. The science behind why people see ghosts  http://www.skeptic.com/reading_room/
the-science-behind-why-people-see-ghosts/ (24.1.2017) 
Spiritual  Science Research Foundation.  
Some facts about ghosts 
http://www.spiritualresearchfoundation.org/ghosts/ghost-facts  (24.1.2017) 
Top 10 Most  Famous  Ghosts 
!  
34
http://www.livescience.com/11364-top-10-famous-ghosts.html  (12.2.2017) 
Wikipedia. Ghosts in pop culture. 
https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Ghosts_in_popular_culture  (11.2.2017) 
Lisa 1. 
Lisa 1.1 10. -, 11. - ja 12.- ndate klasside õpilaste sõprade suhtumine kummitustesse 
Vastusevariant
10. klassi õpilased...
11. klassi õpilased...
12. klassi õpilased...
      ...kes usuvad kummitustesse
kõik sõbrad usuvad
0
0
1
!  
35
enamik sõpru usub
9
10
4
vähesed sõbrad usuvad
11
6
8
mitte ükski sõber ei usu
0
1
0
...keseiusukummitustesse
kõik sõbrad usuvad
0
0
0
enamik sõpru usub
1
0
1
vähesed sõbrad usuvad
13
12
8
mitte ükski sõber ei usu
0
1
2
...keseioskaöelda
kõik sõbrad usuvad
0
0
0
enamik sõpru usub
4
1
1
vähesed sõbrad usuvad
9
5
9
mitte ükski sõber ei usu
0
1
0
Kokku
48
37
33
Lisa 1.2 Naiste ja meeste sõprade suhtumine kummitustesse 
Vastusevariant
Naised
Mehed
kõik sõbrad usuvad
0
1
enamik sõpru usub
15
27
vähesed sõbrad usuvad
25
45
mitte ükski sõber ei usu
0
5
Kokku
40
78
!  
36
Lisa 2. Küsitluse küsimustik 
Kallis koolikaaslane! Pöördun Sinu poole, et aitaksid mind uurimustöö läbiviimisel. Alljärgneva 
küsimustiku täitmiseks ei tohiks kuluda üle 10 minuti.  Tänan sind abi eest! 
1) Kas  usud , et kummitused on olemas? 
•
Ja 
•
Ei 
•
Ei oska öelda 
2) Kui vastasid nr. 1 küsimusele jaatavalt, siis miks arvad, et paljud siiski kummitustesse ei usu? 
………………………………………………………………………………………………………
…………………………………………......................................................................................... 
3) Kui vastasid nr. 1 küsimusele eitavalt, siis miks arvad, et paljud siiski kummitustesse usuvad? 
………………………………………………………………………………………………………
…………………………………………......................................................................................... 
4) Kas oled kunagi kohanud tuttavat, kes usub kummitustesse? 
•
Ja 
!  
37
Ei  
5)  Kui  vastasid  nr.  4  küsimusele  jaatavalt,  kuidas  on  nad  oma  paranormaalseid  kokkupuuteid 
kirjeldanud?  
………………………………………………………………………………………………………
………………………………......................................................................................................... 
6)  Kui  vastasid  nr.  4  küsimusele  eitavalt,  kas  olete  kuulnud  kummitustest  müüte?  Kuidas  neid 
põhjendate? 
………………………………………………………………………………………………………
…………………………………………......................................................................................... 
7) Kas olete kuulnud, et kummitus tekitab liikumisega ’’külma koha’’?  
•
Ja 
•
Ei 
8) Kas olete kuulnud, et kummituslik jõud liigutab asju oma paigalt ära? 
•
Ja 
•
Ei 
9) Kuidas seletaksite selliseid nähtusi? 
………………………………………………………………………………………………………
…………………………………………......................................................................................... 
10) Kuidas suhtuvad su sõbrad väitesse: ,,Kummitused on olemas' . Vali sobiv vastusevariant 
•
kõik minu sõbrad usuvad seda 
•
enamik mu sõpru usub seda 
•
vähesed mu sõpradest usuvad seda 
!  
38
mitte keegi mu sõpradest ei usu seda  
11) Kas olete vaadanud kummitusteemalisi filme? 
•
Ja 
•
Ei 
12) Kas olete kunagi üritanud vaimudega suhelda? 
•
Ja 
•
Ei 
13) Sinu klass: 
•
10-nes 
•
11-nes 
•
12-nes 
14) Sinu sugu: 
•
Mees 
•
Naine 
!  
39
Abstract 
The main objective of the  study  was to  analyse  ghost phenomena  among  nowaday adolescences, 
specifically in Pirita’s Secondary Economic  Gymnasium   students  in  10th , 11th and 12th  grade . 
Another   aim  was  to  speculate  over  the  taboo  of   paranormal   encounters,  investigate   different  
standpoints and how ghosts appear in modern-day. A  brief  overview of ghosts and their different 
species  is  given  also. The  purpose  of this  paper  is not to  offer  specific  solutions  whether ghosts 
do or not exist.  
The  paper  falls  into  six   chapters .  The   first   one  describes  ghosts,  demons,  spirits  or   other  
creatures, how to distinguish  them  and the way ghosts essence is interpreted in  literature .  Chapter  
two  concentrates  on  representing   opinions   of  many  different  people.  As  one  side  include  the 
sceptics,  who  offer  a  rational  explanation,  and  the  other  side  have  witnessed  paranormal 
activites. Can not say which side is  wrong  or true, because it is up to every individuals belief. 
  Chapter  three  contains  the   analysis   of  communication  with  spirits   based   on  estonian  folklore. 
  An  interview  with  a  famous  folklore  and  a  ghost  phenomenon  researcher  Reet  Hiiemäe  is 
presented in chapter four . A short conclusion is also added to the end. 
Chapter  five   shows  the  results  of the questionnaire, where Pirita’s economic gymnasium students 
were  the  participants.  I  included  a  lot  of   questions ,  inquiring  their  explanation  and  opinion 
regarding  ghosts.  I  also  created  statistics  about  the  spiritual  belief   spread   among  students  and 
also their  friends . The general preference (42%) was to have belief in ghost phenomena. Other 
25% said not to believe in ghosts and 23%  can not  tell  a specific opinion. 
!  
40
The   final   chapter  is  a  review  of  ghosts  in  popculture.  Many  famous  ghosts  are  represented  in 
books,   movies ,  shows  and   games .  In  conclusion,  I  can  say  that  no  one  can  give  the  final 
explanation to the science behind ghost phenomenon, but it will remain as a  complex question. 
!  
41