Sisukord 1. Mis on uni ja unenägu?.....................................................................................................................2 2. Mis on unenägude põhjuseks? .........................................................................................................2 3. Miks ma ei mäleta oma unenägusid?................................................................................................3 4. Mida unenäos nähtu tähendab?........................................................................................................3 5. Mis iseloomustab unenägusid ja mis nendega kaasneb?..................................................................5 6. Une ja unenägude tüübid..................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..........................................................................................
Nad on vorminud religiooseid arusaamu ja kombeid ning paljud hingega seotud uskumused on saanud unenäokogemustest. Inspiratiooni on saanud arhitektuur, kunst ja muusika, unenäod on sünnitanud ka müüte. Kõigis läänemaade ja loodusrahvaste varastes kultuurides on unenäod seostunud enamasti religioosse taustaga. Neid arvatati olevat ühenduses teispoolsuse ja üleloomulike jõududega: unenäod olid jumalate või hingede sõnumid. Usuti, et jumalad võivad magajat tema unenäos ka täiesti konkreetselt külastada, hoiatada tulevaste ohtude eest või andsid nõu, kuidas mingis olukorras toimida. Muistsed inimesed tõesti uskusid, et magav inimene on une ajal tõepoolest läbi elanud need sündmused, mida ta unes nägi. Laboratooriumitingimustes läbiviidud uuringute jooksul täheldati aastal 1953, et unenäo nägemise ajal liiguvad magaja silmad silmalaugude all vilkalt. Seda hakati nimetama REM- unestaadiumiks ( lühendina sõnadest rapid eye movements).
Minul aga oli aega küllaga. Istusin seal ja ootasin. Tundus nagu oleks aeg seisma jäänud. Seintel olid õhkkerged maalitud liblikad ja laual lõhnrasked lillevaasid. Ma usun, et ma ootasin kevadet. Joonistasin väsinud käega lilli ja rohelist heinamaad. Pea lauale siis langes väsind pää ja mõtted said otsa. Silmi pilukil hoides nägin vaid, et kuldpunane oli alles taevasein. ,,Ah, unenäod nüüd tulevad mu üle," laususin viimaks. Nii suikusin ma unne, meel nii hale. Nägin unenäos ,et istusin aias ning vaatlesin teisi lapsi kaugel mängimas. Neil oli sama lõbus kui minul toona, väikese lapsena . Ma tahtsin samuti minna kodust kaugemale. Mul oli kurblik, aga siiski hää. Otsustasingi minna teiste juurde mängima. Avasin kiiksatusega värava, mi s oli juba kulunud. Astusin teele ja järsku ehmatas mind taevast kostuv mürin. See hirmus hääl liikus üle mänguväljaku ja üle minu rõõmsa maja ka . Ma sain aru ,et pean astuma tagasi
L. Pirandello eessõna katkendi "Kuus tegelast autorit otsimas" olemuslik ülevaade Pirandello käsitleb fantaasiat kui temast endast eraldi seisvat isikut, ent mis on siiski temaga üks (Pirandello tunnetab fantaasia ideid jne). Sealjuures on fantaasia mõttetegevus kiire ning seetõttu võib fantaasiat valesti mõista, ta võib isegi püsimatu tunduda. Tavaliselt on fantaasia ideed ülespuhutud, üleküllatud draamaga ja traagikaga (ilma nendeta ei oleks ju lugu põnev). Kunstnik ei tea kunagi täpselt, kuidas ta idee peale tuli. Ta võib küll oletada, kust ta inspiratsiooni ammutas, ent paljalt inspiratsioonist ei jätku kunstiteose reaalseks loomiseks. Selle taga on mingisugune tundmatu jõud, mida ei saa sõnadesse panna. Seda on võimalik vaid tunnetada. Arvatavasti tunnetavad kunstnikud seda jõudu aju ülesehituse omapära tõttu. Kirjanikke on kahte tüüpi: on selliseid, kes kirjutavad lugu lihtsalt loo enda pära...
mängimas, siis oleks poolearuline hull. Seda ma aga ei ole. Descartes: ,,Tõepoolest, kui sageli paneb uni mind uskuma neid tavalisi asju, et ma olen siin." Kuidas teha vahet unenäol ning reaalsusel, kuidas üldse me teame unenägu ei ole nii reaalne? Ometi võib ka unes näha neid olukordi sama aredatena. Descartes ei väida, et on olemas kindlaid tunnuseid, mille järgi võib eristada und. Siis on mõningad asju, mis võivad meid aidata. Unenäos me ei hakka arutama selle üle, kuidas teha vahet reaalsusel ja unenäol. Unenäos me lihtsalt kulgeme, mitte ei pea meditatsiooni une ja reaalsuse üle. Tahame leida, midagi üldist ja tõeset, milles ei saa kahelda. Descartes jõuab oma arutluses nii kaugele, et väidab neiks olevat aritmeetika ning geomeetria. Teadused, milleks ei pea liitma teadusi, nad ise ongi kõige alused. Teadused aga, mis sünnivad liitsete asjade vaatlusest annavad meile põhjuse nendes kahelda
välismaailm on ainult see mida mina mõistan või aru saan, siis see näitab inimese kõrget enesehinnangut. Tegelikult ma arvan, et inimesel ei ole võimalik absoluutset tõde tunnetada ja ka selle tõttu tõde välismaailma kohta, just oma piiratuse tõttu. Selle- tõttu ma ise soosin aukarlikku lähenemist elule välismaailmale ja hinnangute andmisele. 10) Kuidas oleks võimalik eristada unenägu ärkvelolekust? Vastus : Ärkvel olles saame me suunata oma tegevust, aga unenäos ei saa. Unenäos on kordused, mitte küll täpselt üks ja sama, vaid väga sarnane. Unenäos on üllatusmomendid aga ärkvel olles ei ole. Unenäos võib hüpata ühest ajast teise aga ärkvel olles nii ei ole. 11) Milles seisneb Descartes'i idee metoodilisest kahtlusest? Vastus : Descartes'i kahtlus on metodoloogiline, ta kahtleb ettevalmistavalt ja prooviks, teatava eesmärgiga. Kui mõni väide on kaheldav, kuni väiksemgi võimalus on olemas, oletagem väide
No nii kool, kes sa oled mulle kallis, sa oled igas mu unenäos hallis. Sa iga pühapäev mind natuke hirmutad, sest siis mina kui õpilane, kodutöid kirjutan. See aasta tehti meile uusi klasse, täpsustan paar, nende värvi kombinitsioon on nagu vikerkaar. Nende klasside ehitamine oli ju samas täitsa hea, aga kondisioneeriga tegid nad seal küll vea. Ma olen enda kooli üle uhke, ja isegi direktor õppetulemuste üle naeru puhkeb. Me oleme Eesti koolide nimekirjas päris kõrgel, aga selle pärast mõne õpilase aju kõrbeb.
Näed unes, et oled kuhugi kinni kleepunud ega suuda end lahti rebida Kas su elus on praegu olukord, millega sa rahul pole ja mida sooviksid lahendada? Näiteks vaevavad probleemid tööl või elukaaslasega. Näed unes inimest, kellega pole enam aastaid suhelnud Tõenäoliselt on ses inimeses omadusi, mida imetled. Või on ta hea samas valdkonnas milles sinagi. Näed unes madusid või (üleküpsenud) puuvilju Kõikidel sellistel unenägudel on seksuaalne alatoon. Tekitavad maod või puuviljad unenäos hirmu või vastikust, tähendab see, et sul on negatiivsed ootused oma partneri suhtes, samal ajal kui samad asjad rõõmsas või lõbusas kuues tähendavad igatsust partneri järele. Maja Unenäos maja nägemine kajastab vast kõige täpsemini inimese enesetunnet. Näed unes, et ehitad või remondid sõbralikult koos teistega maja või kolid sellesse: sinu kodune elu ja ka kõik sinu endaga seonduv on korras. Räämas viltu vajunud maja nägemine aga sümboliseerib vastupidist.
Aborigeenide hõimkondi elab üle terve Austraalia ning kogu maailma rahvastikust moodustab see 1.5 %. Osa neist on sulandunud tänapäeva tavaellu, kuid osad on jäänud truuks oma rahva kommetele ja eluviisile.Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihma, hoitakse ära üleujutusi ja juhitakse tuul sobivasse suunda. 2. Dreamtime ehk unenäoaeg saavutatakse püha instrumendi didgeridoo puhumisel. Unenäos tehakse kunstiteoseid, mis tulevad välja väga huvitavad, Need kunstiteosed jutustavad nende ajaloost. 3.
Ivo Uukkivi Janne Reimann 12.b Elust Sündinud 11. oktoober 1965 Tallinnas. On eesti näitleja ja laulja. 1984. aastal lõpetas Tallinna Polütehnikumi. 1992. aastal lõpetas ta Tallinna riikliku konservatooriumi labakunstikateedri XV lennu, mille järel siirdus töötama Tallinna Draamateatrisse. Rollid Eesti Draamateatris 1991 poeg, kunstnik Luigi näidendis ,,Kuus tegelast autorit otsimas´´ 1993 Laurits Mati Undi ,,Tuleinglis´´ 1997 Abel Madis Kõivu ,,Peiarite õhtunäituses´´ 2002 härra Forbright Michael Cooney "Rahauputuses" 2008 Bruderschaft Bogusùaw Shaefferi "Loojangus" 2009 Tarmo Lagle Liivaku näidendis "Sinul on meretäis hirmu" Rollid teistes teatrites 1990 Snug William Shakespeare'i "Suveöö unenäos" (Tallinna riikliku lavakunstikateedri diplomilavastus, Ugala teater). 2002 Jardan Jaak Tombergi ja Andreas W "Aurora tempora...
olla mujal ja kuulda jutlust patust". Siis Claviére ütles isale: "Jah, nagu see sagedasti juhtub rändtruppides". Kohe peale seda ärkas ta äratuskella helina peale. Siit võib järeldada, et näitleja sõnad "Ahaa, see on äri, mis telefoneerib" järgnesid esimesele kella helinale ja seega oli kogu unenäo kestus neist sõnadest kuni Claviére'i ärkamiseni umbes 22 sekundit. Samade sündmuste kordamine ärkvelolekus nõuab keskmiselt 17 kuni 18 sekundit. Toodud unenäos ei ole seega kujutluste voolamine sugugi kiirem neile vastavate reaalsete sündmuste käigust. 5.2.Tundmused ja soovid Unenägude tekkimisel võivad tähtsat osa etendada ka meie tundmused ja soovid. Tundmuste puhul võiks arvestada kaht võimalust. Esimene: teatavad tundmused, seotud teatavate asjadega, olid meil juba varem olemas ja tundmuste mõju unenägude tekkimisele väljenduks niisugusel juhul kõigepealt selles, et me näeme und esmajoones neist elava "tundelise
Otfried Preussler, ,,Krabat" (7. kl lugemiskontroll) 1. Miks läks Krabat veskisse ehk kuidas ta sinna sattus? .................................................................................... .................................................................................... .................................................................................... 2. Krabat nägi kolm korda unes, et ta põgenes. Keda ta selles unenäos kohtas? .................................................................................... .................................................................................... .................................................................................... 3. Kes oli kukesulega härra? .................................................................................... .................................................................................... 4
Must mootorrattur Mati Unt 1. Selle teose armastusintriig seisnes 3 inimese- Kongo, ajakirjaniku ja tema naise Karini vahel. Kongo ja tema hea sõber ajakirjanik olid tulnud N. väikelinna, kus olles tuli ajakirjanikule meelde üks ebatavaline uni. Unenäos nägi ajakirjanik, et tema naine on teda petnud ,,musta mootorratturiga". Kongol oli kunagi ammu olnud flirt Kariniga. Ajakirjanik vaevleb piinade käes, et Karin teda ei armasta nii nagu tema seda teeb. Samahästi võib seda armastusintriigi pidada kui mineviku juhtumiks, mis on unustatud, kuid ajakirjanik vaevab end pidevalt ikkagi nendes mõtetes. 2. Näilise ja tegeliku vahekord teoses on tugevas seoses. Ajakirjanik
saab iga inimene ainult ise. Ainus, milles teid tõepoolest saavad aidata teised, on - vormida teie unenäo ebaselged kujundid sõnadeks. Unedes ilmuvad meile meie lõpuni läbielamata või allasurutud tunded, millele me võinuksime üldse mitte mingit tähelepanu pöörata, kuid mis võivad tegelikult olla meie jaoks erakordselt tähtsad. Freudi järgi hakkab meie tõeline bioloogiline "mina", mis on sotsiaalsete normide ja keeldude poolt alla surutud, ennast realiseerima unenäos, võttes selleks varjatud, maskeeritud vormi. Seetõttu me näemegi vahel kummalisi unenägusid, vahel ärkame õudusega, mõistmata, mis meiega toimub. Tuleb arvestada, et seotud, loogilised unenäod reaalse sündmustiku ja reaalsete inimestega reeglina ei anna pilti teie sisemisest seisundist. Aga see, mis tundub mõttetu, mida on raske sõnades väljendada - mingid segased situatsioonid, imelikud inimesed, asjad, helid, aistingud, tunded - just see ongi kõige tähtsam.
saab iga inimene ainult ise. Ainus, milles teid tõepoolest saavad aidata teised, on - vormida teie unenäo ebaselged kujundid sõnadeks. Unedes ilmuvad meile meie lõpuni läbielamata või allasurutud tunded, millele me võinuksime üldse mitte mingit tähelepanu pöörata, kuid mis võivad tegelikult olla meie jaoks erakordselt tähtsad. Freudi järgi hakkab meie tõeline bioloogiline "mina", mis on sotsiaalsete normide ja keeldude poolt alla surutud, ennast realiseerima unenäos, võttes selleks varjatud, maskeeritud vormi. Seetõttu me näemegi vahel kummalisi unenägusid, vahel ärkame õudusega, mõistmata, mis meiega toimub. Tuleb arvestada, et seotud, loogilised unenäod reaalse sündmustiku ja reaalsete inimestega reeglina ei anna pilti teie sisemisest seisundist. Aga see, mis tundub mõttetu, mida on raske sõnades väljendada - mingid segased situatsioonid, imelikud inimesed, asjad, helid, aistingud, tunded - just see ongi kõige tähtsam.
Näiteks luuletus ,,Lävel" , mis räägib rõõmu tundmisest kõige tavapärasematest loodusnähtustest. ,,Veel olen laps, kel nähes lepalindu, kõik meelest kaob, pihk haarab õhku, silmad täis on indu ja süda taob." (,,Maa on täis leidmist" lk 28) Samuti on teemadeks kodu ja igatsus selle järele, inimeste käitumine ning osaliselt ka sürrealism. Näiteks luuletus ,,Nägemus", mis kirjeldab seda hetke, kus hakatake ärkama, kuid osaliselt ollakse alles unenäos ning kaheldakse, kas nähakse unenägu või mitte. ,,Nii sinine on öö. Mu silme ees, kas unes, ilmsi, hõbeniite heikleb. Käin mingis kumas, õhus vist, või vees. Mu ümber imelisi helke veikleb. Nii sinine on öö," (,,Maa on täis leidmist" lk 47) Luuletaja on kasutanud lihtsaid sõnu, kuid mitmekõlalisi lauseid. Esineb ka otsekõne. Tema luule värss on sageli laulev ja riim puhas. Näiteks luuletuses ,,Sinna väljade vahele" on olemas otsekõne ja laused on erineva kõlaga.
Kodumaised kunstnikud on hinnas Näituse pealkirjaks oli ,,Juubelikevad 2018". Tegu oli Eesti Kunstnike Liidu 18. kevadnäitusega, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja Eesti Kunstnike Liidu 75. juubeliaastale. Näitus on kunstnikukeskne ja koosneb paljudest autonoomsetest tervikutest, kus igal esinejal on selgelt eristuv, tema nime kandev väljapanekupind. ,,Juubelikevad 2018" on ka müüginäitus, mille kunstimessile sarnane formaat kannab eesmärki elavdada publiku kaasatust, ärgitada hinnangu- ja valikujulgust ning populariseerida kunsti omandamist. Külastasin näitust 1.juunil 2018 kell 16.00 Tallinna Kunstihoone Galeriis. Näitus toimub kolmes erinevas galeriis: Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis ja Tallinna Linnagaleriis. Kokku esineb näitusel 107 kunstnikku. Näitus toimus Tallinna Kunstihoone Galerii väikses valges ruumis, mis andis näitusele hubase keskkonna. Näitusel polnud ühist teem...
Just temaks moondas end Zeus, et Euroopet endaga loojuva päikee maale ära viia. Kreeka mütoloogia kohaselt oli imeilus Europe Siidoni kuninga Agenori ainuke tütar. Europe armastas oma kodu, vanemaid ja kolme vaprat venda kogu südamest, ja seepärast tekitas temas hirmu ja õudust ühel ööl nähtud unenägu. Tütarlaps unes, et tema pärast tülitses kaks naist: Ida ja Lääs. Ida soovis, et Europe jääks oma isamaale, Lääs aga tahtis, et kaunitar asuks pikale teele sinimere taha. Unenäos jäi võitjaks Lääs. Europe ei aimanudki, et kurja juur oli tegelikult maailma valitseja, jumal Zeus ise, kes lootis, et Siidoni kuninga tütar tuleb vabal tahtel tema juurde. Kui seda ei juhtunud, siis moondas Zeus end suursuguseks valgeks sõnniks, kelle sarved särasid kui kalliskividega kaetud poolkuud. Kui imeilusas punases rüüs Europe läks koos sõpradega aasale lilli korjama, astus haruldane sõnn
Elu on lühike. Üks vale samm ja olemus muutub kaduvuseks. Keegi ei tea ette, millal elutee lõpeb ja kõik kaob. Ei ole mõtet raisata aega kellegi vihkamisele. Inimesel on olemas pere, kodu, auto, raha, sõbrad. Kui inimene sureb, on ta pere ja sõprade mälestustes. Aga teda ennast pole, ta on olevikust minevikus. Inimesel pole surnuna midagi auto ja rahaga peale hakata. Unenägu on näiliselt nii tugev ja tõeline, kuid siiski kaduv, et võib igal hetkel koost laguneda. Kuid isegi unenäos peab leiduma mingi olemus, mis on tõeline. Kõige väärtuslikum on meie endi olemus. Kui riigis on rahu, siis on inimesed õnnelikud. On olnud palju jõhkraid sõdu, aga me oleme selle üle elanud. Kui peaks toimuma uus sõda, siis pole inimestes miski endine, millega oleme harjunud. Peaksime elama enda südame järgi, mitte teiste soovide järgi. Peaksime julgema enda tundeid väljendada. Tihti on nii, et peaaegu kõik on hea, aga sa ei julge tundeid väljendada ja siis muutub olemus
et inimesed unes tulevasi sündmuseid ette näeksid. Unenäod ja teadvus Nagu alguses mainitud, kuuluvad unenäod teadvusfenomenide hulka unenägusid kogedes on meil teadvuslik kogemus, mis on väga sarnane argipäevas kogetule. Huvitaval kombel me enamasti ei saa aru, et me näeme und olgugi, et sünnivad argielu jaoks võimatud sündmused, peame me neid unenäo ajal tõelisuseks. Unenäod on hea näide sellekohta, kuidas aju tekitab virtuaalse tegelikkuse. See, mis unenäos juhtub, sünnib ainult ajus ja on tekitatud ainult aju poolt. Korduv unenägu Õudusunenäo ülesanne on anda märku hirmudest ja stressist. Kui näed enne eksameid unes läbikukkumist, siis on see alateadvuse tark viis psüühikat ette valmistada ja pinget alandada. Ärgates ei pruugi sa olla enam nii närvis ja samal ajal oled ka läbikukkumiseks ette valmistatud. Naiste ja meeste unenäod Mehed näevad sagedamini vallandamist ja vägivalda, naised
paranemislootust kunagi andnud, kuid tüdrukul oli kange iseloom ning ta oli kindel, et see ei ole veel kõik. Orbudekodus peeti teda rumalaks tüdrukuks, kes ei suuda endale reaalsust tunnistada. Igal ööl nägi Marlene unes, kuidas ta hõljus imekaunilt mööda tantsupõrandat justkui sulgkerge linnuke. Alati oli kohal ka juubeldav publik, mille iga liige Marlene õrnust ja graatsilisust ammulisui imetles. Ühel ööl, kui neiu taaskord enda unenäos tantsu vihtus, märkas ta publiku seas ühte erilist noormeest, kellelt ta enam pilku ära ei saanud. Tal oli tunne, et on noormeest varem kohanud. Ärgateski oli Marlenel sees soe tunne ning tema mõtetes keerles vaid see salapärane noormees. Terve päeva istus tüdruk unistavalt akna ääres ja mõtles noormehele. Orbudekodu hooldaja käskis tal unistamise asemel midagi asjalikku teha. Hooldaja suhtumine tegi tüdruku kurvaks ning nii mõnigi kord oli tal tunne, et too lausa naudib tüdruku
Uni ja unenäod Kati Räim 6b Kas sa teadsid et: me magame kolmandiku oma elust; näeme unes tavaliselt igapäeva elu probleeme; igas sinu unenäos peitub mingisugune tõde; olla ilus ja noor ning puhanud vajad sa und; unehäire on terviserike. Mis on uni? Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Vajadus une järele on tung loobuda normaalsest tegevusest terveks päevakolmandikuks on väga tugev. Une staadiumid: Tukastus silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus
Uni ja unenäod Kati Räim 6b Kas sa teadsid et: me magame kolmandiku oma elust; näeme unes tavaliselt igapäeva elu probleeme; igas sinu unenäos peitub mingisugune tõde; olla ilus ja noor ning puhanud vajad sa und; unehäire on terviserike. Mis on uni? Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Vajadus une järele on tung loobuda normaalsest tegevusest terveks päevakolmandikuks on väga tugev. Une staadiumid:
Me näeme midagi unes ja kõige tähtsam asi, mis peaks meile sel juhul kohe meelde tulema, jääb tulemata. Näiteks näeme unes tuttavat, kes on surnud, kuid me ei küsi endalt kuidas see on võimalik, tuttav on ju surnud? Selle kõrval on ka juhtumeid, kus me näeme unes midagi, mis oma sisu poolest on meile täiesti uus, kuid meile tundub, nagu oleksime me seda juba ammu näinud. Niisuguste juhtude kõrval on teada ka teisi, kus mälu unenäos on parem kui ärkvelolekul. Siin võib tuua ühe näite. Üks advokaat, kes oli päeva jooksul maksnud oma kassast mitmele isikule suuremaid summasid, leidis õhtul, et kassas on 1000 krooni liiga palju. Vaatamata kõigile otsimistele ei leidnud ta siiski viga. 10 päeva hiljem nägi ta unes, et maksis ühele isikule 14000 krooni; enne andis talle 12000 krooni mitmes rahas ja siis kaks viiesaja kroonist ise öeldes, et siin on nüüd 13-nes ja 14-nes tuhat. Hiljem
Siis Claviére ütles isale: "Jah, nagu see sagedasti juhtub rändtruppides". Kohe peale seda ärkas ta äratuskella helina peale. Siit võib järeldada, et näitleja sõnad "Ahaa, see on äri, mis telefoneerib" järgnesid esimesele kella helinale ja seega oli kogu unenäo kestus neist sõnadest kuni Claviére'i ärkamiseni umbes 22 sekundit. Samade sündmuste kordamine ärkvelolekus nõuab keskmiselt 17 kuni 18 sekundit. Toodud unenäos ei ole seega kujutluste voolamine sugugi kiirem neile vastavate reaalsete sündmuste käigust.1 1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid Unenägudega käivad kaasas vahel ka mitmesugused liigutused. Osad inimesed räägivad unes, teised liigutavad unes üksikuid kehaosi ja on olemas ka inimesi, kes magades tõusevad üles, panevad ennast riidesse, kõnnivad ringi, teevad midagi jne. Neid inimesi nimetatakse "kuutõbisteks"
küsitakse. 15.) Mõtlemise kasulikkus (eesmärk) seisneb selles, et läbi oma ideede ja kogemuste oskab inimene langetada enda jaoks õigeid otsuseid ja saab tulla lagedale erinevate ideedega, mis ta elu paremaks muuta võivad. Tänu erinevatele aistingutele saab inimene väliskogemusi ning tänu reflektsioonidele suudab ta oma peas reflekteerida erinevaid ideid mõlemad on vajalikud selleks, et inimene suudaks paremini organiseerida oma elutegevust. 16.) Unenäos mõeldud mõtted erinevad ärkvel olles mõeldud mõtetest selle poolest, et unenäos mõeldud mõtted on kasutud. Kui mõtlemistegevus toimub pidevalt aga need mõtted ei jää inimesele meelde isegi üheks hetkeks siis ei ole sellel tegevusest mingit kasu ja sellel pole mingit eesmärki. Näiteks võib tuua siin peegli mis võtab vastu kõiksugu pilte (ideid) kuid ei säilita ega talleta neist ühtegi.
purjus talupoega, kes sunnib oma vana hobust rasket vagunit vedama, mis on inimesi täis. End naeruvääristanud, hakkab talupoeg oma jõuetut hobust peksma. Lõpuks hakkab ta kasutama raudkange ning taob seni, kuni hobune surnult maha kukub. Ise samal ajal karjudes, et võib oma märaga teha, mida iganes soovib. Uni on sümboolne ning keeruline. Kirik tähistab tema jaoks püha kohta maal. Kõrts aga kõike maailmas leiduvat negatiivsust. Poiss unenäos tunneb suurt kaastunnet surnud looma vastu teda kallistades ja suudeldes. See konkreetne unenägu annab mõista, et iseenesest pole Raskolnikov kuri ega julm.
Voldemar Panso 30. november 1920 (Tomsk- Venemaa) – 27. detsember 1977 (Tallinn) Voldemar Panso oli: Eesti lavastaja Näitleja Teatripedagoog Teatriteadlane Lõpetas: 1941- Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kooli 1955- Moskvas Teatriinstituudi Töötas: 1941–50 - Draamateatris näitlejana 1965- Noorsooteatri peanäitejuhina 1970- Draamateatri peanäitejuhina 1957- surmani juhatas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit (mille ta ise 1938. aastal rajas) Mõned teosed: "Põrgupõhja uus Vanapagan: kolmeteistkümnes pildis" (dramatiseering; Tallinn 1946) "Laevaga Leningradist Odessasse, ehk, Miks otse minna kui ringi saab" (reisikiri; Tallinn 1957) "Töö ja talent näitleja loomingus" (Tallinn 1965; 2. trükk Tallinn 1995) "Maailm arlekiini kuues" (reisikirjad; Tallinn 1973) "Portreed minus ja minu ümber" (Tallinn 1975; 2. trükk Tallinn 2007) "Päeva...
Lektüürileht Pealkiri Unede kuristik Autor Friedebert Tuglas Lk arv 4 (318) Illustraator M. Einer 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Mehest, kes näeb igal öösel Mehest, kelle elu ripub reaalsuse õudusunenägusid. ning olematu maailma vahel, kus ta kohtab salapäraseid ratsanikke. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 3. Mul oli hirm, liikumatu, Uutmoodi, kuid väga hästi 140 päästmatu, nagu valekoolnul sõnastatud mõte hirmu kirstus. kirjeldamiseks. 1. Üks selle äär näitab tõelist ja Väga hea sõnade 140 teine olematuid maailmu, ning kombinisatsioon, luues sa aeled ah...
Mina aga arvan, et raha on kõige väiksem tegur. Kõige olulisemad faktorid eneseteostuse juures on siiski tahtejõud, julgus ja eneseusk. See kõik maksab. Eneseteostuse hind võib avalduda väga paljudes vormides. Näiteks filmis „Algus“ peab peategelane Dom Cobb tõdema, et tema eneseteostuse hind oli oma armastatu surm. Nimelt istutas Cobb oma abikaasa teadvusesse mõtte, et naise unenägu on reaalsus. Naise üles ärkamine reaalsusesse ei muutnud midagi ning ta uskus, et ta viibib unenäos. Enda reaalsusesse tagasi jõudmiseks tappis naine ennast ära. Mida teevad siis inimesed, kellel ei ole kaasa antud julgust ja eneseusku? Hind, mida nemad maksma peavad, on palju kallim. Et midagi saavutada, peavad nad pingutama, võitlema ja riskima. Ja kõige selle juures ainus, mida nad vajavad, on usk. Usku iseendasse ja seda, et ka teised temasse usuksid. Nad vajavad tuge sõpradelt ning lootust, et nende töö ja vaev tasub end kunagi ära. Sellised eneseteostajad riskivad kõigega
kuulata neist asjadest, kui olla mujal ja kuulda jutlust patust". Siis Claviére ütles isale: "Jah, nagu see sagedasti juhtub rändtruppides". Kohe peale seda ärkas ta äratuskella helina peale. Siit võib järeldada, et näitleja sõnad: "Ahaa, see on äri, mis telefoneerib", järgnesid esimesele kella helinale ja seega oli kogu unenäo kestus neist sõnadest kuni Claviére'i ärkamiseni umbes 22 sekundit. Samade sündmuste kordamine ärkvelolekus nõuab keskmiselt 17 kuni 18 sekundit. Toodud unenäos ei ole seega kujutluste voolamine sugugi kiirem neile vastavate reaalsete sündmuste käigust. 2 Esimesel juhul näeme seda, et inimene elas unes läbi väga pika sündmuste ahela, mis reaalses ajas kestis võib-olla ainult sekundi, teisel juhul on aga sündmuste kulg unes võrreldav ajaliselt sündmuste kuluga reaalses ajas. Kõik on suhteline.
,,Sinilind" Maurice Maeterlinck Maurice Maeterlincki kirjutatud muinasjutt ,,Sinilind" on üks parimaid, mida olen lugenud. Eelkõige meeldib mulle selles raamatus rohke sündmustik, kus vaese puuraiuja lapsed satuvad erinevatesse imelistesse seiklustesse, et leida Sinilind, kes neile õnne toob. Teos räägib vaesest pererahvast: isast,poisist ja tüdrukust. Poiss nimega Tytyl on 10- aastane. Tytyl oli väga südamlik ning aitas abivajajaid, kes iganes seda soovisid. Tytyli 6-aastane õde Mytyl oli arg, iga väiksemgi pisiasi võis teda nutma ajada, kuid sellest hoolimata armastas ta kõige rohkem koera. Ühel ilusal varajasel hommikul tuli pereukse taha koputama haldjas Berylune, kes kandis peas punast kottmütsi ja oli riietunud üleni rohelisse. Ta oli lombakas ja ühe silmaga. Lastele meenutas Berylune nende naabriproua Berlin...
Kauneid ja ajatuid Tsaikovski meloodiaid mängis Vanemuise Sümfooniaorkester, keda dirigeeris Lauri Sirp. Muusikali lavastajaks ja koreograafiks oli Pär Isberg. Imekaunite ja muinasjutuliste lavakujunduste autoriks oli Bo-Ruben Anttila ning valguskujundused olid Torkel Blomkvisti poolt. Tantsib Vanemuine rahvusvaheline balletitrupp ning laval astub üles ka pisike koer. Ballet ,,Pähklipureja" jutustab loo kahest orvust Petterist ja Lottast, kes oma unenäos triivivad fantaasiamaailma ning näevad seal igasugused kummalisi ja põnevaid asju. Esimeses vaatuses lähevad orvud Petter ja Lotta, kes elavad väikeses Rootsi külas koos oma tädikeste Pruuni, Rohelise ja Lillaga jõulude eel metsast kuuske tooma. Nendega on kaasas ka tädikeste hea sõber ja naaber Onu Sinine.Suurt kuuske aitab neil saanile tõsta lahke Söepõletaja, kes elab oma söekuhja kõrval.Kodus on jõuluettevalmistused täies hoos. Lapsed on elevil ja tahavad näha oma
rõhub, ilmub kas otsesel või sümboolesel kujul ka unenäkku. Unenäost saab soovide, mõtete ja tunnete omapärane peegel. Et unenägusid analüüsia, on neid vaja mäletada. Kuidas unenägusid tõlgendada? Inimestel on kalduvus unenägudele seletust otsida. Unenägude analüüsiv seletamine võib olla kasulik see annab lisainfot meie hingelise ja kehalise seisundi kohta. Kuidas unesid psühholoogiliselt tõlgendada? Kõigepealt püüa endale võtta unenäos esinenud inimese, eseme, nähtuse roll. Katsu end sellega samastada. Unes nähtud inimesed ja esemed muutuvad sel ajal, kui sa end nendega samastad, sulle arusaadavamaks. Enamasti kajastavad nad midagi sinust endast. Üheksa levinumat unenäo teemat: Lendamine, kus see näitab midagi nägija ambitsioonide kohta. Ronimine, see unenägu on samuti seotud ambitsioonidega. Kukkumine, see unenägu on seotud ebaõnnestumise kartusega
saja meetri jooksu, kõhus keerab, väga ärev on olla. See tunne on joovastav, õrnalt värisen, aeg tundub täpselt nagu seisvat. Ja järsku eesriie tõuseb. Ma näen pimeduses publikut. Valgusehelk valgub minu peale. See unenägu on mul jäänud müstiliselt hästi meelde ja seda oma üliäkilise lõpuga, mis seisnes tormilise äratusega minu sünnipäeva hommikul, kui mulle lauldi ja toodi tort. Kahjuks ma ei saanudki teada, mis unenäos edasi toimus. Kuid selle üle olen palju mõelnud, mis oleks võinud saada. Ei mõelnud ega mõtle ma sellest peale unenäo nägemist ja nüüd, vaid olen teinud seda kogu aeg. Usun, et väikene klipp, mis magades silme eest mööda jooksis, muutis mu ellusuhtumist, kuid kuidas? Kui unenägu nähtud, mõtlesin koheselt, et ma hakkan seal laval laulma või tantsima, kuid praeguseks on huvid totaalse pöörde teinud. Enam ei ole mingit meelelahutuslikku elukutsumust mõtetes
Hetkeseisundis, mis valdas meid Vabariigi taasiseseisvumise eel, ei osanud me kaugemale mõelda. Eesti loomine oli omamamoodi eksperiment. Tulla läbikukkunud sotsialismist kapitalismi. Noore ja vihase kapitalismi tekke üleelajatena võime öelda, et elu Eestis on nii ja naa. Mõned asjad on läinud ilmselt vale rada pidi, sest ebaõiglust, ebavõrdsust on liiga palju. Kellel on jõud, sellel on õigus. Ja ta astub teistest üle. Nõukogude ajal ei osanud keegi isegi unenäos näha, et maapiirkondades suletakse koolid ning arstiabi on kättesaamatus kauguses. Omavalitsused ei jõua väikeste maakoolide kulusid tasuda, riik ei toeta ka just suure kopikaga. Lõppkokkuvõttes ei jäägi muud üle, kui koolid kinni panna. Arstide palgad on väiksed ja töö nagu lõputu auk, mis ei saagi otsa. Sealt jõuame välja selleni, et lasterikastes või vaesemates peredes pole võimalik last kaugemale kooli saata ning lapsed
Teda on raske veenda selles, et ta mõtles terve oma une aja. Inimest ei suudeta veenda, kui pole ettekujutust ning muud tõestust, kui ainult väide. 14) Milles seisneb mõtlemise kasulikkus (eesmärk)?? Kui inimene mõtleb nii, et see läheb hetke pärast meelest, on see kasutu. Kui aga jääb meelde, siis kasulik, sest nii tekivad meile mälestused, sellest jäävad meile mingid jäljed ning võivad tekkida uued ideed. 15) Mille poolest erinevad unenäos mõeldud mõtted ärkvel olles mõeldud mõtetest? Unenäos on meie mõtted seosetud nagu on tihti näha meie unenägudest. Need ei ole nii korralikud ja täiuslikud nagu on ärkvel oleva inimese mõtted. Bacon, F: Novum Organum, ilmus 1620 1) Nimetage kaks vastandlikku ohtu, mis filosoofiat looduse uurimisel ähvardavad Inimene on liiga enesekindel. Ta arvab, et kui tal on teadmised, siis omab ta võimu looduse üle. Teisalt ta ei kasuta oma aru.
Karl Ristikivi "Kõik, mis kunagi oli" Karl Ristikivi pagulusromaanis "Kõik, mis kunagi oli" on antud ülevaade Eesti Vabariigi lõppjärgust - tegevus toimub 1939. aasta suvises Tartus, Tallinnas ja Palunurme külas. Romaan "Kõik, mis kunagi oli" on ajaliselt täpselt määratletud põhiline tegevus toimub 23.juuni ja 23.augusti vahel. Ristikivi annab läbilõike ühiskonnast, mis veel ei aima oma saatust. Näiteks siis, kui teatatakse raadiost uudis MRP sõlmimisest, ei tee keegi mitte midagi. Sellest vaadatakse mööda, justkui oleks see lihtsalt üks kauge sündmus, mida raadio kajastab, kuid mis meie endini iial ei jõua. Teoses on kujutatud perekond Tammikuid, Malme, Pajusid, Vanatoasid ning Sibergleiche. Tööalase suhtluse, sõpruse või sugulussidemete kaudu on nad kõik omavahel seotud, ent vaatamata sellele kuuluvad erinevatesse ühiskonna kihtidesse. Hõlmates erineva eluala ning majandusliku seis...
Tegelikkus: Väljend "kuues meel" on poeetiline ja sellel ei ole mingisugust seost nägemishäiretega. Inimesel võib kuulmise- või tundmisetaju suureneda, kuid seda ei saa nimetada ebatavaliseks talendiks. KOKKUVÕTE Silmad on inimestele antud vaatamiseks (Trofimova). Seega milleks ülemäära muretseda ja oma elutoiminguid vastavalt seada, et hoida silmi millegi eest, mis nendele sugugi ohtu ei kujuta. "Silm näeb unenäos selgemini kui ärkvel olles" (Leonardo da Vinci) kas samuti müüt? See jääb iga ühe enda otsustada. KASUTATUD KIRJANDUS Trofimova,I. (2006). 4 müüti silmadest. http://www.kodutohter.ee/arhiiv/200608/main3.html (21.11.2011). Myths about vision loss. http://www.99main.com/~charlief/vi/myths.html (21.11.2011). Salvin, J.H. (2010). Vision facts and myths. http://kidshealth.org/parent/general/eyes/vision_facts_myths.html (21.11.2011). Eye care facts and myths. (2007)
kontsertidel käinud ei saa ma The Moon'is toimunut võrrelda teiste samalaadsete kontsertidega. Esitus oli võrreldes tavalisete kontsertidega (mõnest teisest muusika zanrist peale dubstepi) erakordne kuna dubstepi juures on omamoodi traditsiooniks saanud inimese kõiki meeli turgutada kasutades selleks meeletult suuri ekraane ja prozektoreid millede abil kujutatakse erinevaid looga sobivaid kujutisi (näiteks Midnight Run'i mängimise ajal kujutati videot, kus väike poiss põgeneb oma unenäos erinevate koletiste eest). Kokkuvõtteks tahaksin kiidusõnu jagada kontserdikorraldajatele ja esinejale kuna kõik oli tõesti väga suurepäraselt korraldatud. Enda kogemuse põhjal julgen soovitada tuttavatele sarnase kontserdi külastamist, kuna sealt saab väga omapäraseid elamusi mida on raske unustada. Näiteks see, et vanasti lõhuti sõu tegemiseks kitarre laval aga The Moon'is toimunud kontserdil lõhkus Skrillex oma sülearvuti ja viskas selle rahva sekka
kuulda jutlust patust". Siis Claviére ütles isale: "Jah, nagu see sagedasti juhtub rändtruppides". Kohe peale seda ärkas ta äratuskella helina peale. Siit võib järeldada, et näitleja sõnad "Ahaa, see on äri, mis telefoneerib" järgnesid esimesele kella helinale ja seega oli kogu unenäo kestus neist sõnadest kuni Claviére'i ärkamiseni umbes 22 sekundit. Samade sündmuste kordamine ärkvelolekus nõuab keskmiselt 17 kuni 18 sekundit. Toodud unenäos ei ole seega kujutluste voolamine sugugi kiirem neile vastavate reaalsete sündmuste käigust. (Mystika 2010) 4.2.Tundmused ja soovid Unenägude tekkimisel võivad tähtsat osa etendada ka meie tundmused ja soovid. Tundmuste puhul võiks arvestada kaht võimalust. Esimene: teatavad tundmused, seotud teatavate asjadega, olid meil juba varem olemas ja tundmuste mõju unenägude tekkimisele väljenduks niisugusel juhul kõigepealt selles, et me näeme und
sümboliseerib eneseväärtust, ronimine eesmärki, uksed sümboliseerivad uusi võimalusi... Kõnealune isik vastandab siis sümbolite tähendusi lähiajal toimunud sündmustega ja tõenäoliselt leiab, et need langevad kokku. See paneb inimest usaldama oma intuitsiooni ja võtma unenägusid tõsiselt. (Roland, 2004) Magades on võimalik saada ka kehaväliseid kogemusi. Unenägu, mille käigus inimene on teadlik, et ta magab ja näeb und, nimetatakse kirkaks unenäoks. Sellises unenäos saab inimene kontrollida kõike, samuti on võimalik sooritada asju, mis on füüsiliselt võimatud. Veel on võimalik lahkuda uinudes oma füüsilisest kehast ja avastada unekehas olles astraalset dimensiooni, sellest nimetuski astraalrännak.(Roland, 2004) Uni ja unenäod on lahutamatu osa meie igapäevaelust. Mõned inimesed väidavad, et ei näe unenägusid ja samas on inimesi, kes neid iga öö näevad. Mõlemal juhul oleks aga huvitav ja
Ta jookseb valgele loomale uudishimulikult järele, pressib end küülikuauku ja satub vupsti alla Imedemaale. Kirjanik Lewis Carroll saadab ettevaatlikult oma kangelanna Alice´i unenäguderiiki. Alice maandub just seal ja elab läbi eriskummalisi seiklusi. Maailmakuulsa lasteraamatu leheküljed on otsast lõpuni unenäoloogikast kantud. Raamatu alguses ütleb ta, et Alice on unine, ja loo lõpul kirjeldatakse, kuidas ta silmad lahti teeb ja taas fantaasiat ja tegelikkust eristab. Unenäos kohtame argielu elemente moonutatult ja maskeeritult. Kõik algab ebamäärase tundega, et miski ei klapi, sest küülikutel ei ole ju vestitaskuid. Aga uinuv teadvus on juba unenäoloogika võimuses ja võtab kõike täiesti loomulikuna. Ka välujook, mis Alice´i kord kasvatab, kord kahandab, peegeldab täpselt 12-aastase tüdruku kogemusi, kes ei ole varsti enam väike, sest hakkab kasvama, ja näib noorematele
Autori mõtted annavad selgelt edasi selle, et Eesti poliitika ootab ainult paremat tulevikku, kuid seda ei paista kuskilt tulevat, nii et jääbki üle ainult elada hetkes. ,,eks ole see meiegi saatus siin Eestis: me ootame oma valget laeva ja peremeest" Taaskord peab tõdema, et luuletus on pigem mõtleva panev. Luuletusse lisab vürtsi kaasaaegne keelekasutus. ,,Tõsielu" Luuletus annab edasi mõtteid nähtud unenäost. Selles ühes unenäos, millest Rooste kirjutab, on ilus armastus, mis kaob kohe kui reaalsus endast märku annab. Luuletus on kirjutatud ilma kirjavahemärkideta ühte salmi. Arvan, et luuletaja tahtis meile tuletada meelde piiri, mis asub meie ja meie kujutlusvõime vahel. ,,meie unenägudesse tungib tõsielu nukker õud" ,,Laul kosmoseturismist" Selle luuletusega puudutab Jürgen Rooste õrna teemat- surma. Sünge meeleolu lõi autor pikkade pauside ja mõttekriipsudega
oleksin pidanud poole aastaga ligi poole oma kaalust juurde võtma (varem olin ma lihtsalt enesehaletsusega ametis nooruk, kes ei osanud hukka mõista kedagi, peale iseenda). Võin ju tõesti minna nii kaugele, et nimetada kogu maakera ümber vaid pettekujutluseks. Kuid siiski, see pettekujutlus eksisteerib minu olemas olematus maailmas. Sama loogika alusel ütlen, et minu unenäo-maailm on vähemalt võrdväärne minu nii-öelda reaalse maailmaga. Kõik asjad, mis on minu unenäos, on olemas. Ning vahet nende kahe ilma vahel on teha mingi kindla joone järgi väga raske, seda tehakse vaid intuitiivselt, kuid siiski lähevad need vahel sassi. Samas tekib küsimus, kumb on loodud kumma järgi, sest on ju ilmselge, et need on omavahel seoses - kasvõi tajutavate asjade kaudu. Tundub, et kõigepealt tekkis see nii-öelda reaalne ja seejärel unenäo ilm. Siiski arvan, et need kaks on võrdväärsed, sest samamoodi, nagu ma
ILIAS TROOJA SÕDA Autor: Homeros Mugandus: Stelio Martelli Tegelased: Achilleus, Agamemnon, Zeus, Apollon, Briselis, Patrokles, Odysseus, Theitis, Uni, Hera, Athena, Helena, Primaos, Menelaos, Paris, Hektor, Ares, Pandaros, Machano, Diomedes, Aineias, Aphordite, Astyanax, Aias, Nestor, Patroklos, Poseidon, Iris, ja Hepatisto. 1.laul Trooja sõda on kestnud kümme aastat. Praegu on küll rahu, kuid kreeklased surevad salapärasesse katku. Katk oli Apolloni viha, millega ta tahab karistada Agamemnonit, kelle käes on tema preester Chrysesi tütar Chryseis. Agamemnon nõustus tütre tagasi andma, kui ta saab vastu Achilluse orjatari. Achilluse orjatar Brises võeti Achilluselt ära. Achilleus läks oma ema juurde ja ütles: ,,Ema mind solvati. Palu Zeusilt, et ta laseks Kreekalastel Troojalastelt lüüa saada kuni nad aru saavad, et nad ei saa ilma minuta Troojat vallutada." Pä...
november), mis saanud nime apostel Andrease järgi. §Tavaks oli teha öö läbi tuld. § Enne magamaminekut loitsiti, et näha oma tulevast unes: "Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest." Loitsu lausumise ajal tuli voodi ette heita peotäis viljateri või linaseemneid. Enne voodisse minemist tuli süüa soolast, veenõu asetada voodi alla, siis tulevane toovat unes vett juua. § Uinudes aga soovima: tahan oma tulevast unes näha. § Unenäos ei tohi aga midagi vastu võtta ega ära anda, mis tähendas halba, tõmbavat õnnetuse ligi. Loitsul nagu kaks otsa - üht tahtes ja saades, võid sellega ka riskida, et millestki ilma jääd. Vanades hirmutuslugudes on jutustatud, et leiad armsama aga annad vastu kalli inimese, hullem veel kui ise kaasa lähed, siis hommikut enam mitte nägema - surm tulnud järele
Ta silmitses magajat ning lasi käiku oma õela plaani puistas magajale unerohtusid ja lausus nõiasõnu. Oma tempudega ühele poole saanud, lidus ta tagasi paksu metsa. Ööst sai päev, päevast õhtu ja sellest jälle öö ja nii juba nädal, kuid Kalevipoeg ikka veel magas samas sängis liikumatult. Teda käidi otsimas, kuid tulutult. Ta oleks jäänudki niimoodi igavesti magama, kui üks kuri unenägu ei oleks teda lõpuks äratanud: unenäos valmistasid maa-alused meistrid salajases kojas talle uut ja uhket mõõka. Seitse seppa tagusid rauda ja meister ise vaatas seda pealt, kuid äkki astus uksest sisse üks meesolevus. Võõras hakkas vägilast maha laitma. Ta jutustas, et Kalevipoeg on julm ja saatanlik mees, kes millegi ees kartma ei löö. Samal ajal hakkas Kalevipoeg valeliku unenäo peale vähkrema ning ärkas karjatades üles teadmata, et on järjepanu maganud seitse nädalat. Mõelnud ning vaadanud oma
sõnad "taevas", "valgus", "püha", "sära","tõeline", "jumal", "igavik", "ime". "Ööpildid" (1980) HÄÄL Ma hüüan Sind ja tundub: Sina mindki. Kuid ma ei kuule, on see nii või ei. On kuristikke, millest üle lindki ei lenda. Ja on vaikus nagu sein. On kujutlusi, millest tardub hingki. "Puudutus" (1981) Sa puhkad end välja mu lohutus luus ja usud, et öö tuleb parem. Su silmis ja suus on mu lainetav juus just nagu Su unenäos varem. Ja muusika mängib; viiruk ja viin meid valitseb, vaimleb ja voogab. Ma mäletan küll. Me olime siin. Kuid keegi meis korduda loodab. "Salateadvus" (1983) Öö lõhnas, elav ja pime. Koit õhetas taevaserval. Vihm häälestas kõrget Ning läbi jumalamaa katust. ma kõndisin Sinu kõrval, Me surnutest raakisime liig tulvil, et tänada. ja imest veel sündimatust. Su silmad, nad olid ligi, nad hingasid minu sees,
olulised ja tõlgendatavad tähendused. Tema oli esimene, kes vaatamata kaasaegsete skeptilistele suhtumistele seostas unenäod alateadvusega. Freud uskus, et ainult vabalt seoseid luues saab mõista unenägude tähendusi, sest need ei ole kunagi sellised, nagu paistavad. Ta väitis, et unes nähakse tavaliselt oma allasurutud soove ja ihasid, mille täitumise on teadvus mingil põhjusel ära keelanud. Tähelepanu ja äratundmist nõudes ilmuvad need alateadvuslikud soovid unenäos sümbolitena. (Guiley 2009: 147) 8 9 KOKKUVÕTE Unenäod on kujutluste ilmumine magava inimese teadvusesse ja need põhinevad iga inimese enda elul. Inimesel ei ole võimalik näha unes midagi, mille olemasolust tal aimu ei ole või kohata unenäos täiesti võõrast nägu. Unenägude nägemist on kogenud kõik inimesed, tänapäeval peetakse seda loomulikuks ja keegi ei otsi mingit erilist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
