Depressiooni levik noorte seas ning selle tekkepõhjused (0)

                            PIRITA  MAJANDUSGÜMNAASIUM 
      Triin Jervson 
            Depressiooni  levik noorte seas ning selle 
           tekkepõhjused
    Uurimistöö 
                
 
 
 
 
 
 
 
                         Juhedaja: Ruth  Vaik -Luga 
       
           Tallinn 2016 

2
Sisukord  
Sisukord  
2 
     SISSEJUHATUS 
3 
    1.  Depressiooni olemus  
4 
1.1 Mis on depressioon ? 
4 
1.2  Psühholoogiline ja bioloogiline depressioon 
5 
1.3 Depressiooni levik noorte seas 
6 
1.4 Depressiooni ravi 
7 
1.5 Antidepressandite tõhusus ning kõrvaltoimed 
8 
1.6 Depressiooni vältimise võimalused 
9 
    2. Metoodika 
10 
3. Uurimistöö analüüs 
11 
  KOKKUVÕTE 
17 
LISAD 
20 
Lisad 1 
20 
Lisad 2  
21 
Uurimistöö küsimustik  
21 
ABSTRACT  
23
2
 
 
 
 
     SISSEJUHATUS 
 
Oma  uurimistööks  valisin  depressiooni  leviku  noorte  seas  ning  tekkepõhjused 
sellepärast, et   mul on suur huvi psühholoogia vastu ning depressioon on psühholoogiline 
haigus, mida on ükskikud minu tuttavad põdenud. Seetõttu soovisin teada rohkem sellest 
haigusest ning kuidas seda ravida ning milline on depressions oleva inimese tunnused ning 
põhjused. 
Tänapäeval  on  diagnoositud  mitmeid  närvihaiguseid,  mida  on  võimalik  väga  edukalt 
ravida, kuid kahjuks teatud juhtudel on see siiski võimatu. Ärevushaigus ehk depressioon 
on olnud juba pikemat aega inimeste probleemiks. Kahjuks on ka nende hulgas noori, kes 
selle all kannatavad ning selle vastu võitlevad. 
 
Esialgu arvatakse, et depressioon on lihtsalt halb tuju või hetkeline  masendus , kuid 
see on väärarvamus ja see haigus on palju tõsisem kui arvata osatakse. Muret tekitab see, 
kui  noored  inimesed,  kes  käivad  gümnaasiumis  või  põhikoolis,  peavad  seda  haigust  üle 
elama. Siinkohal sündiski idee teha uurimus gümnasistide seas depressiooni levikust ning 
kui palju nad teavad sellisest haigusest.   
 
Noorte seas on stress kahjuks aina  sagedasem  nähtus. Noorte vaimse tervisemured 
süvenevad aina enam, kui näiteks 2012. aastal 12-19 aastaste noorte hulgas oli rahustite või 
antidepressantide  väljakirjutatud  retseptide  arv  6745,  siis  tänaseks,  2016.aastaks  on  arv 
tõusnud  10  385-ni.  Sellest  võib  välja  lugeda,  et  haigus  süveneb  ajaga  aina  enam.(Eesti 
Päevaleht  2017 ) 
 
Depressiooni  võivad  tekitada  peamiselt  liigsed  koolitööd,  õppeedukuse 
halvenemine  või  konfliktid  lähedaste  inimestega.   Stressist   võib  kujuneda  välja  masendus 
ning  sellest  omakorda  nõrk  depressioon.  Kuid  selle  vältimiseks  on  erinevaid  võimalusi 
ning  neid  järgides  saab  hõlpsasti  haiguse  teket  ära  hoida.  Uurimisküsitluses  soovisin 
gümnaasiumi  õpilastelt  teada,  millised  on  nende  teadmised  haigusest  ning  kuidas  on  nad 
sellega kokkupuutunud.

3
    1.  Depressiooni olemus  
1.1 Mis on depressioon? 
 
 
 
Depressioon  on  meeleoluhäire,  mis  muudab  inimese  mõtlemist  ning  käitumist. 
Haiguse põhitunnusteks on vähemalt paar nädalat kestnud masendav meeleolu, elurõõmu 
ning  huvi  kadumine  ümbritseva  keskkonna  vastu,  eluenergia  vähenemine,  väsimustunne 
tekib  palju  kiiremini  ning  kergemini  võrreldes  varasemaga.  Lisaks  põhitunnustele  võib 
tekkida veel tähelepanuvõime langus, alanenud  enesehinnang , pidev süütunne, pessimistlik 
mõtlemine, unehäired ning   söögiisu langus. Kehalised depressiooni tunnused on näiteks 
pidev  peavalu,  seedehäired  ning  krooniline  valu.  Haiguse  võivad  põhjustada  suhte 
halvemine  lähedastega,  tervise  halvenemine,  pikalt  kestnud  rahaprobleemid,  sügav   lein , 
lahendamata konfliktid ning palju muud. Tihtipeale kuuldakse ka kuulmishallutsinatsioone, 
kus hääled peas laimavad ja teevad  nalja  haige suhtes. (Kuidas jagu saada depressioonist 
2001) 
 
Psühhiaatria  külmetushaiguse  ehk  depressiooni  all  kannatab  kaks  korda  rohkem 
naisi,  kui  mehi.  Selle  põhjuseks  võib  olla  näiteks  see,  et  raseduse  ajal  võib  depressioon 
tekkida kergemini, kuna teatavasti sellel ajal on naine emotsionaalsem. Samuti on tehtud 
uuring   Taanis ,  et  ohu  riski  suurendavad   antibeebipillid .  Teadlased  on  arvamusel,  et  seda 
võib  põhjustada  vahendis  kasutatav  hormoon   progesteroon .  Samuti  on  tehtud  kindlaks 
uurimustega, et just tütar võib pärida emalt selle haiguse. Tulemused näitasid, et emade ja 
tütarde  aju  kortikolimbilised  süsteemid  olid  väga  sarnased.  See  süsteem  reguleerib 
emotsioone ja tujusid.(Õhtuleht 2016) 
 
Depressiooni  tüüpe  on  erinevaid.  Algastme  depressiooni  nimetatakse  kergeks 
depressiooniks ,  mille  käigus  tekivad  inimesel  teatud  probleemid  elutegevuses  ning 
suhtluses,  kuid  vaatamata  sellele  suudab  ikka  tööl  käia  ning  igapäeva  toimetusi  teha. 
Natuke  raskem  etapp  on  mõõdukas  depressioon,  mis  raskendab  nii  sotsiaalset,  kui  ka 
tööalast suhtlemist. Selle haiguse  olemasolul  harilikult tööl käia ei suudeta. Kõige raskem 
haiguseaste  on  raske  depressioon,  mille  esinemisel  toimub  ravi  ainult  haiglas,  kus  on 
pidev kontroll haige üle. ( Kliinik :Depressioon 2013) 
4
 
Paljud  inimesed   arvavad ,  et  depressiooniks  võib  nimetada  lühiajalist  halba  tuju, 
kuid  tegelikult  nii  ei  ole.  See  on  palju  süvenenum  ning  peab  olema  kestnud  vähemalt  2 
nädalat.   Depressioonis   inimene  on  maailmast  eraldatud  ning  halvimal  juhul  võib  tekkida 
paanika   teiste  inimeste  juuresolekul  ning  nende  kõnetamisel.  Võib  juhtuda  ka  nii,  et 
haiguse põdeja ei suuda kodustki lahkuda.  
1.2  Psühholoogiline ja bioloogiline depressioon 
Psühholoogiline  depressioon  on  kõige  levinum  depressiooni  kategooriates.  Seda 
tekitavad   emotsionaalsed   sündmused.  Näitena  võib  tuua  abielunaise,  kelle  mees  nõuab 
lahutust .  Naine  langeb  depressiooni,  sest  ta  armastab  oma  meest  ning  tal  on  raske  ning 
kurb  lõpetada  abielu.  Selle  näite  puhul  on  tegemist  konkreetse  valusa  ning  stressirohke 
sündmusega  ehk  lahutusega.  Tihtipeale  võivad  ka  depressiooni  vallandada  ebamäärased 
olukorrad. Siinkohal saab näitena tuua selle, kui abielus olev mees tunneb, et hakkab oma 
elukaaslasega  aegamini  aina  kaugemaks  jääma.  Sellises  situatsioonis  tavaliselt  hakkab 
mees tajuma, et nende suhtes on midagi puudu ning see vallandab depressiooni.  Nendest  
näidetest võib lugeda, et depressiooni psühholoogiline vallandaja võib olla äkiline ja ilmne 
või  siis  järkjärguline  ja  varjatum.  Inimese  bioloogilisele  funktsioneerimisele  tavaliselt 
puhtpsühholoogiline depressioon mõju ei avalda. Psühholoogilise depressiooni tunnusteks 
on  kurvameelsus,  ärrituvus,  madal  enesehinnang,  huvipuudus,  suhtlusprobleemid, 
süütunne, negatiivne mõtteviis, enesetapumõtted. 
 
Bioloogiline depressioon on samuti ühiskonnas väga levinud. Selle vallandab mingi 
füsioloogiline  muutus  organismis.  Selle  all  ei  mõelda  elumuutust,  vaid  valusat  kogemust 
elus.  Sellepärast  on  bioloogiline  depressioon  nagu  välk  selgest  taevast  ning  ajab  inimese 
kimbatusse.  Depressiooni  füüsilisteks  sümptomiteks  on:  unehäired,  söögiisu  muutus, 
väsimus ja energia kadumine, võimetus tunda rõõmu.  
 
Bioloogiliste  sümptomitega  psühholoogiline  depressiooni  rühma  kuuluvad  paljud 
kliinilist  depressiooni  põdevad  inimesed.  Sellist  segatüüpi  depressioone  tekitab  mingi 
kindel sündmus, kuid inimesel ilmnevad nii emotsionaalsed, kui ka füüsilised sümptomid.  
 


5
 
Mõned  inimesed  langevad  depressiooni  ainult  üheainsa  korra,  toibuvad,  ning 
haigushood enam ei kordu. See on pigem erand, kui reegel, sest umbes kaks kolmandikku 
tõsistest  depressioonidest  kordub  tõenäoliselt  uuesti.  Mõned  suudavad  haigus  episoodide 
vahel täiesti normaalset elu elada, kuid teiste sümptomid on  pidevad . (Kuidas jagu saada 
depressioonist 2001)  
1.3 Depressiooni levik noorte seas 
 
Suurim  oht  depressiooni  tekkeks  on  noorukieas  olevatel  inimestel.  On  levinud 
arvamus, et noorukiga on inimesel kõige muredevabam ning helgem aeg. Kuid tegelikult 
peab noor  tulema  toime väga paljude elumuutustega. Nagu näiteks  kasvamise  ja organismi 
küpsemisega, samuti peab noor  muutuma  iseseisvamaks ja mitte enam  vanematest  nii palju 
sõltuma, veel  peab ta tulema toime  kooliga  ning stressirohke eluga. See on kõik alles uus 
ning  hirmuäratav  ühele   noores   eas  inimesele,  ning  sellega  on  alguses  üpris  raske  ära 
harjuda. (Miksike: Depressioon) 
 
Teismelise  eas  noortel  hakkab  alles  kujunema  välja  iseloom  ning   tujud   muutuvad 
kogu  aeg.  Paljudel  tüdrukutel  langeb  selles  eas  enesehinnang  ning  nad  hakkavad  üle 
mõtlema  pidevalt.  Teismelised  võivad  olla  närvilisemad  ning  reageerida  üle,  selle 
tagajärjeks võib olla neil masendus ja halvimal juhul depressioon. 
 
Põhiliseks  sihtgrupiks  selle  uurimistöö  tegemisel  on  gümnaasiumiõpilased.  Selles 
vanuses  on  depressioon  väga  kergelt  tulemas.  Esiteks  ei  ole  gümnaasium  nii  lihtne  kui 
põhikool  ning  kogu  aeg  peab  pingutama  ja  palju  tööd  tegema,  et  gümnaasium  üldse 
lõpetada. Mõned noored selles eas võtavad endale veel kohustuse tööl käia peale kooli ning 
selle tõttu võib tekkida ajaline puudus koolitööde tegemiseks. Lisaks koolitöödele peavad 
selles eas noored hakkama veel mõtlema oma tulevikule, kuhu edasi õppima minna, mida 
õppida või kuhu tööle minna. Selline pidev stress võib kaasa tuua kerge depressiooni. 
 


6
 
Depressioonis  noor  on  masendunud  ja  lootuse  kaotanud  ega  tunne  enam  rõõmu 
tema  eale  omastest  tegevustest,  ta  võib  muutuda  kergelt  ärrituvaks,  hakata  vanematele  ja 
õpetajatele  vastu  ning  kannatada  nagu  depressioonis  täiskasvanudki  kurvameelsuse  all. 
Depressiooniga  seostatakse  ka  teisi  nähte,  mille  seas  levinumaks  peetakse  ärevushäireid, 
düstüümiat, käitumishäireid ning  narkootiliste  ainete kuritarvitamisega seonduvaid häireid. 
Noored võivad tarvitada depressioonis olles rohkelt alkoholi, või narkootikume kasutama 
hakata lootusetundetuse ja kurvameelsuse leevendamiseks.  
 
Selleks,  et  depressioon  nii  kaugele  ei  areneks,  peavad  kindlasti   noorel   olema 
vanemad, kes suudavad märgata, kui nende lapsel tekib probleeme koolis või sõpradega. 
Vajadusel peaks pöörduma ka arsti juurde, nii saab noorel inimesel takistada depressiooni 
tekkimist või süvenemist.(Kuidas aidata depressioonis last 2005) 
1.4 Depressiooni ravi 
 
Eri  tüüpi  depressioonidel  tehakse  vahet  ravi  silmas  pidades.  On  tõestatud,  et 
bioloogilise  ja  segatüüpi  depressiooni  kannatajate  all  saavad  abi  antidepressantidest. 
Puhtakujulise  bioloogilise  depressiooni  ravimiseks  on  vaja  üksnes  ravimeid  ning  toetust. 
Segatüüpi depressiooni kannatajad vajavad ravimeid, kui ka psühholoogilist nõustamist või 
psühhoteraapiat. 
 
Nagu eelnevalt mainitud on depressioon enamasti korduv haigus. Depressiooni ehk 
pideva  seisundiga  tuleb  arvestada,  et  see  toob  kaasa   ravis   lisaeesmärgi.  Esimeseks 
eesmärgiks on olemasolevate depressioonisümptomite leevendamine ning elimineerimine.
 
Kõik,  kes  on  üle  elanud  raskekujulise  depressiooni,   tunnevad   hirmu  selle 
kordumise  ees.  Relapsi  ära  hoidmiseks  tuleb  esialgu  jõuda  selgusele,  millised  olukorrad 
tõid  viimati  depressiooni  esile  ning  üritada  nendest  eemale  hoida.  Teine  tähtis 
ärahoidmisetapp  on  õppida  ära  tundma  depressiooni  kordumise  esimesi  märke.  Näiteks 
võib mõningatel inimestel olla esimeseks märgiks   päevane väsimus, liigne ärrituvus või 
unehäirete  tekkimine.  Kindlasti  ei  toi  hoiatussignaale  ignoreerida,  vaid  kiirelt  tegutseda. 
Näiteks  minna  psühhoteraapiasse  või  pöörduda  terapeudi  poole,  samuti  võivad  aidata 
antidepressandid ,  kõik  oleneb  sellest,  mis  nendest  ravimeetoditest  eelnevalt  on  tõhusaim 
olnud.  Enamikke  korduvaid  depressioone  on  võimalik  ennetada.(Kuidas  jagu  saada 
depressioonist 2001) 
7
 
Samuti  võib  palju  abi  olla  tugirühmadest.  Sealt  võib  saada  palju  tähtsat 
informatsiooni ja leida tutvusi inimestega, kes vaevavad nendega ühesugused mured. Need 
samad  inimesed  oskavad  ja  teavad  rääkida,  mis  nende  haigust  leevendada  aitas,  ning 
üheskoos  on  alati  parem,  kui  täiesti  üksi  oma   haiguses   vaevelda.  Sellist  rühma  aitab 
tavaliselt  psühhoterapeut,  koolipsühholoog  või  -nõustaja    leida.  (Kuidas  aidata 
depressioonis last 2005)  
1.5 Antidepressandite tõhusus ning kõrvaltoimed 
 
Bioloogilise  ning  segatüüpi  depressioonide  puhul  on  antidepressandid  osutunud 
väga  tõhusaks.  Arvatakse,  et  antidepressandid  on  nagu  rahustid  ning  neid  loetakse  ühte 
kategooriasse  koos  Diazepami,  Xanaxi  ning  Eleniumiga,  mis  on  väärarvamus  inimeste 
poolt.  Antidepressantide  keemiline  koostis  erinev  ning  ei  tekita  sõltuvust  erinevalt 
mõndadest rahustitest. (Kuidas jagu saada depressioonist 2001) 
 
Antidepressandid  taastavad  aju  keemilise  koostise,  need  tekitavad  ajus  muutusi, 
taastades  närvisüsteemi  teatud  osade  loomuliku  ja  normaalse  talitluse. Tänu  sellele  läheb 
meeleolu  paremaks  ja  paranevad  ka  teised  depressiooni  sümptomid(nagu  näiteks 
unehäired).   Ravimid   annavad  tagasi  võime  tunda  elust  rõõmu,  kuid  ei  ole  õnnetunde 
tekitajad. 
 
Täpselt  nagu  teistel  ravimitel,  võib  ka  antidepressantidel  kõrvaltoimeid  olla. 
Kõrvaltoimed  võivad  olla  ebameeldivad,  kuid  kindlasti  pole  need  ohtlikud.  Näiteks  võib 
tekkida  iiveldus , peavalu,   rahutus , kuid  hiljemalt  kahe nädala jooksul peale ravi alustamist 
need kaovad.(Kuidas jagu saada depressioonist 2001) 
 
Positiivne  mõju  antidepressantide  juures  on  see,  et  nad  viivad  väärtalitlusega 
närvirakud normaalsesse seisundisse. Nad hakkavad edasi normaalselt funktioneerima ning 
bioloogilised  depressiooni  sümptomid  kaovad.  Antidepressandid  on  osutunud  tõhusaks 
70-80% õigesti diagnoositud juhtudest.(Lundbeck: Depressioon) 
8
1.6 Depressiooni vältimise võimalused 
Depressiooni  teket  on  võimalik  vältida  mitmete  teguritega.  Haiguse  riski  võib 
tekitada  kindlasti  pidev  üksindus.  Üksinda  olles  hakkab  inimese  aju  töötama  nii,  nagu 
soovitakse seda suunata. Teatud inimeste puhul alustab aju üksinda olles ainult negatiivsele 
mõtlemist. Igal inimesel on vaja sõpru, kes  toetavad  erinevatel hetkedel ja muudavad elu 
lõbusamaks.  Hea  seltskonnaga  koos  olles  on  alati  lõbusam  ning  sõbrad  hoiavad  eemal 
masenduslikud mõtted.  
 
Kindlasti  võib  tekitada  depressiooni  ainult  kodus  olemine.  Kindlasti  tuleb  käia 
palju  väljas  ning  samuti  hoiab  depressiooni  teket  ära  hobiga  tegelemine,  olgu  selleks 
füüsiline tegevus või mingisuguse loomingulise töö tegemine. Pidevas tegevuses inimesel 
ei teki liigseid negatiivseid mõtteid. 
 
Depressiooni  teket  võib  tekitada  näiteks  ainult  sotsiaalmeedias   suhtlemine .  Kui 
inimene  on  harjunud   suhtlema   teistega  ainult  sotsiaalmeedias  võib  inimene  muutuda 
reaalses elus suhtlemisvõimetuks. Inimene, kes suhtleb teistega ainult läbi interneti ei oska 
lõpuks ennast päriselus väljendada ning võib endast vale mulje jätta.  Niimoodi  ei julge ta 
lõpuks väljas teiste inimestega käia ning pidev kodus olemine on suur depressioonirisk.  
 
Haigust  võib  tekitada  pidev  magamatus  ning  stress.  Kui   magada   öösel  piisavalt, 
ning väljapuhanuna iga  hommikut  alustada on tuju parem ning töövõime suurem. Stressist 
on tekkinud depressiooni lugematu arv inimestel ning selle vältimiseks võiks magada öösel 
vähemalt 8-9 tundi ning aeg-ajalt käia puhkamas ning pühendada aega iseendale. Samuti ei 
tohiks  ka  liiga  palju  magada,  sest  siis  on  päevasel  ajal  olek  uimasem.  Uneaega  tuleks 
kontrolli  all  hoida,  kõige  parem  on,  kui  inimesel  kindel   rutiin   magamamineku  ning 
ärkamisega seoses. Kui keha harjub kindla rütmiga, siis on   päev-päevalt kergem uinuda 
õhtuti ja samuti  hommikul  kergem tõusta. (Lundbeck:Depressioon)  
 
Pidevalt  värskes  õhus   viibimine   aitab  samuti  suurel  määral.  Kui  käia  tihti  väljas 
näiteks koeraga jalutamas, jooksmas või hoopis sõpradega kokku saamas on depressiooni 
tekkimise võimalus väiksem. Umbses keskkonnas pidev viibimine on väsitav ning kurnav, 
sellepärast on inimesel vaja aeg-ajalt looduslikus keskkonnas olla. Parim koht, kus viibida 
võiks on minu meelest näiteks mets või  raba , sest seal ei ole heitgaase, nagu tänavatel ning 
Eesti  on  tuntud  metsa-ning  rabaderohkuse  poolest. Värskes  õhus  olemine  on  värskendav 
ning hoiab vaimu tervena. 

9
    2. Metoodika 
 
Selle  uurimistöö  raames   tegin   küsitluse,  millega  soovisin  teada  õpilaste  teadmisi 
depressiooni  kohta  ning  kui  levinud  see  haigus  tänapäeval  on.  Küsitlust  jagasin  ainult 
interneti  teel,  ning  see  valmis  programmiga  Google  Docs.  Uurimistööküsitlust  jagasin 
internetilehekülje  Facebook kaudu. 
 
Uurimisküsimustikus oli kokku 9 küsimust, millest 7 olid valikuvõimalustega ning 
teises 2 küsimuses pidi  vastaja  kirjalikult vastama esitatud küsimusele. Tulemuseks oli 65 
vastust küsimustikule. Väikeses ülekaalus olid vastanutest poisid, ehk 33(51%) vastust tuli 
noormeestelt  ning  32(49%)  vastust  tüdrukutelt.  Kõige  rohkem  vastati  11.  klassidest,  ehk 
60%  kõikidest  vatanutest,  10.  klassi  vastuseid  oli  25%  ning  12.  klassi  vastuseid  15% 
kõikidest   vastustest .  Vastajad  ei  olnud  ainult  Pirita  Majandusgümnaasiumi  õpilased  vaid 
erinevates  koolides  olevad õpilased.  
 
Kõige  parema  ülevaate  sain  nende  vastustest,  kes  teadsid  kirjalikult   peast   vastata 
depressiooni puudutavatele küsimustele ja tänu nendele sain ka ise paremini aru, milline on  
seda haigust põdeva inimese seisund ning millised on ta mõtted.  
 


10
 
 
 
3. Uurimistöö analüüs 
 
Uurimistöö küsitlus sai läbi  viidud Google Docs programmiga ainult interneti teel. 
Gümnaasiumiõpilastest vastas kõige rohkem uurimistöö küsitlusele 11. klassi õpilased, 
neid oli 60% kõikidest vastanutest ehk 39 inimest. 10. klassist oli koguni 16 õpilast, kes 
leidsid aja küsitlusele vastamiseks. 12.klassi õpilasi oli kahjuks kõige vähem, ainult 10 
inimest olid vastanud uurimistööküsitlusele.  
 
 
Poisid 
Tüdrukud
 
10.klass
11.klass
12.klass
49%
51%
15%
25%
Joonis 1 Tüdrukute ja poiste jaotus 
60%
 
 
 
 
 
 
 
 
          
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
   Joonis 2 Klasside jaotus 
11
 
Uurimistööküsitluses tundsin ma huvi gümnaasiumiõpilaste depressiooni leviku, 
tekkepõhjuste, ajalise kestuse, tunnuste ning üleüldiste inimeste teadmiste kohta 
depressioonist. 65 vastajast olid enamus kogenud depressiooni, ehk 78,5%, 51 inimest. 
Ülejäänud, ehk 21%, 14 inimest ei ole kogenud seda haigust.  
 
Depressiooni tekkepõhjuseid oli õpilastel erinevaid. Oli see siis konflikt vanemate 
või lähedastega, kooli-või koduprobleemid, tervise halvenemine või midagi muud. Kõige 
suurem haigusetekitaja oli statistika järgi probleemid kodus või tööl. Mõndadel inimestel ei 
olnud ükski minu vastustevariantidest nende depressiooni tekkepõhjuseks ning vajutati 
variandi  “Muu” peale, kuid selle peale vajutasid ainult need, kellel siis pole mitte mingit 
kokkupuudet depressiooniga või ei osatud lihtsalt põhjust välja tuua, mis tekitas 
depressiooni.  
 
 
 
Probleemid koolis või tööl
Konfliktid inimestega
Kodused arusaamatused
Tervise halvenemine
Lähedase kaotus
Muu
30%
37%
5%
6%
5%
17%
  
 
 
 
    Joonis 3 Depressiooni tekkepõhjused

12
 
Järgmiseks  küsisin  inimestelt  depressiooni  põdemise  kohta  ajaliselt.  Depressioon 
on  kahjuks  selline  psühholoogiline  haigus,  mis  võib  kesta  mitu  aastat,  teatud  juhtudel 
mitukümmend ning ravida välja ei suudeta. Kuna depressioon on selline haigus, mis peab 
vähemalt  2  nädalat  olema  kestnud,  siis  panin  oma  küsitluse  algkestvuseks  2nädalat  kuni 
kuu aega. Kõige rohkem depressiooni põdenutest on vaevlenud selle haiguse all mitu kuud, 
samuti  on  vastanutest  14  õpilast  põdenud  depressiooni  mitu  aastat.  Jällegi  oli 
protsendiliselt kõige rohke vajutatud vastuse peale “Muu” peale vajutatud, sinna oli lisatud 
kirjeldusse,  et  mõndadel  on  siiamaani  depressioon  või  siis  on  neid  terve  elu  depressioon 
vaevanud. Kuid enamjaolt   vajutati selle vastuse peale siis, kui ei ole depressiooni üldse 
olnud. 
 
 
 
2 nädalat kuni kuu aega
Mitu kuud
Mitu aastat
Muu
21%
30%
27%
22%
 
 
 
 
Joonis 4 Depressiooni põdemisperioodide ajad 
13
 
Samuti  tundsin  ma  huvi  tunnuste  kohta,  mida  haigust  põdenud  inimesed  oskasid 
nimetada. Kõige enam depressiooni põdenutest tundis pidevat väsimust, ehk siis 43 inimest 
vastanutest.  Samuti  oli  tunnustest  populaarseimad  pessimistlik  mõtlemine  ja  pidev 
väsimus(38  inimest  nõustus  nende  tunnustega).  Samuti  vastati,  et  suitsiidlikud  ehk 
enesetapumõtted  pidevalt  vaevasid  neid(36  õpilast)  ning  pidev  süütunne  oli  neile 
depressiooni  ajal  koormaks(33  õpilast).  Kõige  vähem  esines  depressiooni  ajal  õpilastel 
söögiisu langust, mis oli minu jaoks suhteliselt üllatav, sest depressiooni ajal on söögiisu 
muutus üheks peamiseks tunnuseks. Söögiisu langust esines 51 õpilase seast 24 õpilasel. 
 
Depressiooni tunnused
Pidev väsimustunne
Unehäired
Pessimistlik mõtlemine
Suitsiidilikud mõtted
Pidev süütunne
Tähelepanuvõime langus
Hirm välismaailma ees
Tervise halvenemine
Söögiisu langus
Muu
0
12,5
25
37,5
50
 
 
 
 
 
 
 
Joonis 5 Depressiooni tunnused 
14
 
Uurimistööküsitluse  lõpus  soovisin  ma  kõikidelt  vastajatelt  saada  tagasisidet  selle 
kohta,  kui  teadlikud  nad  on  sellisest  meeleoluhäirest  nagu  depressioon.  Esialgu   esitasin  
küsimuse: “Kas te  oskate  öelda mis on depressioon? Mida teate selle kohta?” Vastuseid tuli 
väga palju erinevaid. Mõned õpilased ei teadnud üldse midagi depressioonist, kuid paljud, 
minu  üllatuseks,  olid  väga  teadlikud  sellest  ning  oskasid  vastata  väga  spetsiifiliselt.  Paar 
vastust jäid mulle väga silma, ning kirjeldasid päris täpselt depressiooni ning selle haiguse 
põdemise perioodi: 
”Minevikus  kinni  hoidmine  ja  eluga  seisma  jäämine.  Selle  võib  põhjustada  ükskõik  mis, 
kõik inimesed on erinevad ja võivad põdeda depressiooni teisiti kui  eelmine . Üksinda on 
sealt keeruline välja saada ja oma probleemi tunnistada.” 
“See  on  hetk,  kui  maailm  variseb  su  jaoks  üksipulgi  asjadeks  kokku,  sa  ei  näe  pika  aja 
perioodi vältel väljapääsu. Asjad mis peaksid sind rõõmustama ja turgutama ei toimi.” 
“Depressioon on pikaajaline tujulangus teatud trauma või olukorra järel/ajal, millega tihti 
kaasneb eluisu kadumine ning endas vaid vigade nägemine.” 
“Tegemist  on  meeleoluhäirega,  mis  mõjutab  igapäevastelu.  Raskused  enese 
motiveerimiseks, pidev häbi ja süütunne.” 
 
Kuid kõige täpsemini vastatud vastus, mis minu arust kirjeldab depressiooni kõige 
paremini ning selle vastusega saavad inimesed, kes pole kunagi depressiooni põdenud ning 
ei  tea,  mis  see  on,  rohkem  selgust  selle  haiguse  kohta  ja  mida  tunnevad  depressioonis 
inimesed  selles  haiguses  olles. Aitäh  inimesele,  kes  sellise  vastuse  kirjutas,  see  on  minu 
arust kõige kokkuvõtvam ja   depressiooni defineerivam vastus:  
“Depressioon on kui  uppumine , kuid näed kuidas kõik teised su ümber hingavad” 
15
 
Uurisin  veel vastajatelt, kas nad on teadlikud raskest depressioonist ehk kliinilisest 
depressioonist  ning  mis  sellega  kaasneda  võib.  Selle  küsimuse  osas  oli  õpilastel  vähem 
teadmisi,  kui  eelmise  küsimusega.  Tuli  vastuseid,  mis  olid  vastatud  täiesti  umbes,  ning 
teadmisi ei olnud absoluutselt selle kohta, kuid tuli ka vastuseid, kus vastaja teadis päris 
täpselt,  mis  see  on  ning  oskas  defineerida  seda  päris  hästi.  Kõikidest  vastustest  kõige 
täpsemad olid: 
“Raske  depressiooni  all   kannatav   inimene  mõtleb  pidevalt  suitsiidilistele  mõttetele  ja  ei 
pruugi sellest välja tulla kui keegi ei püüagi sellist inimest aidata.” 
“Lootusetu  pikaajaline  depressiivne  olek,  mis  on  põhjustatud  välisfaktoritest  või  millele 
lahenduse leidmine tundub võimatu.” 
“Raske  depressiooniga  inimesed  on  eluvõimetud,  nad  ei  taha  elada,  tihtipeale  kaasneb 
sellega  enesevigastamine  ja  tihedased  suitsiidimõtted,  arvatakse,  et  ollakse  üksi  ja  kõigil 
peale tema on hea elu.” 
“Raske  depressioon  vajab  kindlasti  vastavaid  ravimeid  ja  ambulatoorset  jälgimist.  Mul 
endal on esinenud hallutsinatsioone ja enesetapukatseid” 
 
Viimasena  soovisin  teada,  kas  vastanutest  on   kellelgi   ka  lähedastest  kogenud 
depressiooni. Vastuseks oli enamus õpilastel, et neil mõni lähedane tõesti on kogenud seda. 
Kahjuks ainult 7% vastanute  tuttavatest  polnud seda kogenud. 
   
 
 
          
Jah, mõni on
Jah, päris paljud
Ei ole mitte keegi
11%
12%
Joonis 6 Depressiooni levik tuttavate seas

77%
16
  KOKKUVÕTE 
 
 
 
Uurimistöö eesmärgiks oli teada saada gümnaasiumiõpilaste teadmisi depressiooni 
kohta  ning  selle  levikut.  Samuti  oli  eesmärk  ka  ennast  rohkem  kurssi  viia 
depressiooninimelise haigusega ning uurida selle kohta põhjalikumalt.  
 
 
Internetis  läbi  voided  küsitlusele  sain  ma  rohkem  vastuseid,  kui  oleksin  osanud 
oodata.  Esialgu  kartsin,  et  saan  palju  naljavastuseid  ehk  siis  selliseid,  mis  ei  ole 
tõsiseltvõetavad, kuid õnneks seda ei juhtunud. Tagasiside oli mõistlik ning inimesed olid 
enamjaolt depressioonist teadlikud. 
 
Depressiooni  on  võimalik  ravida  antidepressantidega,  mis  on  küllaltki  efektiivsed 
ning aitavad leevendada depressiooni sümptomeid.  Need on aidanud paljusid inimesi, kes 
on  olnud  või  on  haigestunud  depressiooni.  Rohtudega  peaks  paralleelselt  kaasnema 
psühhoteraapia  ja  erinevad  tugirühmad,  mis  viivad  tervenemiseni.  Parim  ravi  on 
loomulikult  depressiooni  mitmete  teguritega  ennetada.  Haigust  saab  kõige  paremini  ära 
hoida eelkõige ise, sest selle tekkimine on suuresti seotud enda mõttemaailmaga. 
 
Noorte  depressiooni  levik  võib  kasvada  aja  möödudes  aina  enam  ning  selle 
ennetamine  ning  kiire  ravi  aitavad  kaasa  haiguse  ärahoidmisele.  Masendavad  mõtted 
tekivad enamjaolt üksi kodus tegevuseta olles. Sellepärast võiks iga inimene mingi hobiga 
tegeleda ning vältida liigset üksinda olemist.  
 
Ma  olen  arvamusel,  et  uurimistöö  eesmärk  minu  jaoks  sai  täidetud.  Tänu 
depressiooniteemalistele  raamatutele  ning  pärast  põhjalikku   uurimist   selle  kohta  olen 
saanud palju rohkem teadmisi, kui mul algselt oli. Teades, mis on depressiooni põhjused, 
on  võimalik  eelseisvat  depressiooni  ära  hoida.  Samuti  sain  teadlikumaks,  kui  levinud  on 
tänapäeva  noorte  seas  see  meeleoluhäire.  Kahjuks  on  depressiooniravimite 
väljakirjutamine, kui ka haigestunute  numbrid  suurenenud. Aasta esimestel kuudel on veel 
vara prognoosida, kuid ma loodan, et depressiooni põdevate inimeste hulk väheneb.

17
KASUTATUD ALLIKAD  
Jaakson , Marta 2017. Mu hing kuhu kadusid?  Kasvamas  on kurvameelsete noorte 
põlvkond.- Urmo Soonvald. http://epl.delfi.ee/news/eesti/mu-hing-kuhu-sa-kadusid -
kasvamas-on-kurvameelsete-noorte-polvkond?id=77070508  
(20.01.2017) 
Kliinik: Haiguste ABC: Depressioon https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/depressioon/
id-220 (10.01.2017) 
Paavle, Silja  2016. Ettevaatust ! Antibeebipillid võivad põhjustada depressiooni.- Martin 
Šmutov. http://tervist24.ohtuleht.ee/774198/ettevaatust-antibeebipillid-voivad-pohjustada -
depressiooni (11.01.2017)  
Preston, John 1999. Kuidas jagu saada depressioonist.[e-raamat] Tartu: Väike  Vanker . 
Kättesaadav:  http://raulpage.org/depress/index.html#I , 1.peatükk (11.01.2017)  
Preston, John 1999. Kuidas jagu saada depressioonist.[e-raamat] Tartu:Väike Vanker. 
Kättesaadav:  http://raulpage.org/depress/index.html#I , 2.peatükk (22.01.2017)  
Miksike:Referaadid 2006: Depressioon http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/
depressioon_dianakuusemaa.htm (14.01.2017) 
Underwood Barnard, Martha 2005. Kuidas aidata depressioonis last. Tallinn:  ERSEN  
Preston, John 1999. Kuidas jagu saada depressioonist.[e-raamat] Tartu: Väike Vanker. 
Kättesaadav:  http://raulpage.org/depress/index.html#I , 15.peatükk (18.02.2017)  
Lundbeck’i instituut: Depressioon. Mis? Miks? Kuidas ravitakse? Mida teha enda heaks?
http://www.lundbeck.com/upload/ee/files/Patsiendimaterjal%201.pdf  (10.02.2017)  
18
Preston, John 1999. Kuidas jagu saada depressioonist.[e-raamat] Tartu:Väike Vanker. 
Kättesaadav:  http://raulpage.org/depress/index.html#I , 8.peatükk (20.12.2016)  
19
LISAD 
Lisad 1
Eesti Päevaleht tõi välja artiklis noorte depressioonihaiguse tõusu võrreldes 2015 ja 2016 
aastatega. On näha, et numbrid on ühe aastaga võrdlemisi suurenenud.  Andmed on 
haigekassast võetud. 
Joonis 7 Eesti noorte depressiooni levik

20
Lisad 2 
Uurimistöö küsimustik 
 
Depressiooni levik noorte seas ning selle tekkepõhjused 
Tere! Olen Pirita Majandusgümnaasiumi õpilane Triin Jervson 11.a klassist. Uurimistööga 
seoses teen küsitlust, mille käigus soovin teada saada depressiooni levikut gümnaasiumi 
õpilaste seas. Küsimustikule vastamine ei võta palju aega ning on täiesti anonüümne. 
 * Kohustuslik 
Teie sugu * 
Mees 
•
Naine 
Mitmendas klassis käite? * 
10. klassis 
•
11. klassis 
•
12.klassis 
Kas olete põdenud depressiooni? * 
Jah 
•
Ei 
Millest tekkis Teie depressioon? * 
Konfliktid inimestega 
•
Probleemid koolis või tööl 
•
Kodused arusaamatused 
•
Tervise halvenemine 
•
Lähedase kaotus 
•
Muu: … 
Kui kaua kestis depressioon? * 
2 nädalat kuni kuu aega 
•
Mitu kuud 
•
Mitu aastat 
•
Muu: … 
21
Milliseid tunnuseid oskate nimetada depressiooni ajal? * 
Pidev väsimustunne 
•
Hirm välismaailma ees ning sotsiaalelu langus 
•
Söögiisu langus 
•
Unehäired 
•
Tervise halvenemine (näiteks pidev peavalu) 
•
Suitsiidilikud mõtted 
•
Pidev süütunne 
•
Tähelepanuvõime langus 
•
Pessimistlik mõtlemine 
•
Muu: … 
Kas Te oskate öelda mis on depressioon? Mida teate selle kohta? * 
… 
•
Kas Teie lähedased või tuttavad on põdenud depressiooni? * 
•
Jah, päris paljud 
•
Jah, mõni on 
•
Ei ole mitte keegi 
Kas Te oskate öelda mis on raske depressioon ning mis sellega kaasneb? * 
… 
22
ABSTRACT
The   purpose   of  this   study   was  to  investigate  how  prevalent  is   depression    among  
high school students and what causes it.  Nowadays  a depression has become problematic 
and  newspapers  and  television  are  talking  about it as a big problem in  social  life. The  paper  
falls into 3 chapters. 
Chapter   one  gives  an  overview  of  depression  disease,  how  to   avoid   it,  different 
types   of  depression  and  how  to  heal  it.  Depression  is  a   mental   disorder  that  affects  the 
mind and social behaviour. It is a  constant   feeling  of  sadness  which has an  effect  on regular 
activities .  Symptoms  of  depression  are  tiredness,  observation  breakdown,  pessimistic 
thoughts, sleeping  disorders . Depression can be cured but in some cases it is  unfortunately  
impossible. Mental disorder can be prevented by being  outside , sleeping at  least  9 hours, 
engaging in a hobby and being with your friends. 
Chapter  two  is  about  the  structure  of  the  research  and  discussing  the   poll   I  
conducted among young people. 
Last chapter I made  analysis  about my research,  there  are charts about the answers 
of the poll, besides I pointed out the  best  answers in my opinion. Also I pointed out the 
answers in the percentage and analysed them. I got more  knowledge  of the distribution of 
depression among my acquaintances and their knowledge of depression. 
In  addition  to the main themes, there are extras where I have added statistics about 
depression medication prescriptions among young people from an internet article and there 
is  also  a  poll  which  I  presented  in  my  research.  Doing  my  research,  I  have  read  many 
books about depression and learned more about it.
23