Kust me tulime? Tänapäeva kiire elutempo juures, mil pidevalt toimub kuhugi pürgimine, läheb kergelt meelest kes me ise tegelikult oleme, kust pärineme. Eestlased on oma selgeks veendumuseks kujundanud, et tuleb kindlasti olla eurooplane. Võideldakse ja pingutatakse jõudmaks olukorda, kus taas võidakse meid pidada mõnele standardile vastavaks. Kas see eesmärk on õige ja aus või üritame lihtsalt olla kellegi moodi ehtida end võõraste võltside sulgedega? Vastuse saamiseks tuleb heita põgus pilk ajalukku. Üks põhilisemaid ja tähtsamaid fakte meie pärinemise kohta on see, et kuulume suurde Soome-Ugri keelkonda ning oleme kultuurilt just selle tõsiasja tõttu iseäralikud võrreldes ükskõik millise teise keelkonda kuuluvate riikidega ja sarnased omavahel. Kui vaadata tagasi kaugesse minevikku, siis märkame, et traditsiooniliselt valitsevad Euroopa riigid, kes reeglina ei kuulunud Soome-Ugri keelkonda, andsid meile siin küllalt pikalt aega o...
VÄLILAAGER Kell 8.15 me sõitsime Jõhvi bataljonisse, kus meile anti välja sõduri riided ja mud varustus, et sõita edasi metsa. Kui me tulime Jõhvisse meid jagati kolmeks rühmaks jai gas rühmas oli veel 3 jagu. Kui me tulime Jõhvist metsa esimene, mida me tegime oli telgi ehitamine. Pärast seda meile räägiti kuidas peab käituda metsades, näiti südurite žestid ja veel kuidas peab õigesti maskeerida. Umbes kell 18:00 meil oli õhtusöök. Veel sellel päeval meile õppisime kuidas toimub ringkaitse. Õpetati; et kui tuututatakse kaks korda, siis peab jooksma oma kohale, kus pead kaitsma oma territooriumi. Kui, aga, tuututakse kaks korda, siis peab koguneda ühele kohale, mi soli meie peakoht, kus toimus
INDIAANLASED KES ME OLEME ? Me oleme indiaanlased Elame Põhja-Ameerikas Usume jumalasse KUST ME TULIME ? Ameerika asustati 30 000 aastat tagasi Beringi maakitsuse kaudu, kust tulid indiaanlaste esivanemad. Ameerika avastamise ajal elasid indiaanlased ürgkogukondliku korra tasemel. KUIDAS ME VÄLJA NÄEME Meil on sirged mustad juuksed, vähene habemekasv ja kollakaspruun nahk. MIDA ME OSKAME TEHA Indiaanlased kõnelevad erinevaid keeli, erinevad ka nende tegevusalad. Indiaanlastel on 1200 erinevat keelt.
väga õnnelik. Minu tuttav vaatas kõik üle ja see fotoaparaat töötas väga hästi. Enne äraminekut külastasime veel niimõndagi toretat kohta nagu kõrge torn kus oli hea ülevaade linnale, vana mahajäetud lennuväli, vana mahajäetud raudteejaam kus oli üks mälestusmärk, vanad ja jubedad majad ning torni moodi majake ja veel käisime me suurt jõge vaatamas. Kui kõik need käimised olid käidud hakkasime kodu poole sõitma. Enne kui täitsa koju tulime käisime me veel ühest restoranist läbi kus see rootslane midagi ostis ja peale seda tulime koju. Ma läksin oma tuppa ja vahetasin riided ning läksin näitama oma saadud kinkki ka kasvatajale kuna ma elasin lastekodus. Kasvataja ütles, et see on vägev ja et meil oli , siis täna väga tore päev. Ma läksin tagasi oma tuppa ja hakkasin kohe pilte tegema ja olin ise õnnelik selle toreda päeva eest. Selline oli minu meeldejääv sünnipäev 16-mne aastaseks saamise ajal.
Põhikooli lõpukõne Täna on kätte jõudnud see päev, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpetame põhikooli. Uskumatu on mõelda, et juba oleme jõudnud lõpuklassi. Mäletan, kui alles 1. klassi tulime. Vingusime ja virisesime, et 9 klassi on pikk aeg, kuid kui nüüd järele mõelda, siis see aeg läks kohutavalt kiiresti. Nende põnevate aastate jooksul on meil olnud 3 suurepärast klassijuhatajat. Olen väga tänulik neile, et nad suutsid meid ja meie vingumisi kuidagi ära taluda. Kindlasti on nad ka osaliselt välja kujundanud meist inimesed, kes me praegu oleme. Muidugi olen ka suuresti tänulik kõikidele teistele õpetajatele
"Miks on vaja uurida eesti ajalugu maailmaajaloo kõrval?" Maailma kui ka Eesti ajalugu ja kultuur peab teadma iga ennast lugupidev inimene.Eesti ajalugu saab rääkida meile sellest,kuidas ajaloo jooksul levisid inimesed Eesti territoriumil.Maailma ajaluga aga annab teada kogu mineviku sündmusest,mis ja millal maailmas juhtus.Miks siis me peame tundma Eesti ajalugu? Mulle ,nagu inimesele, kes elab Eestis on väga huvitav Eesti ajalugu,sest mina sündisin Tallinnas , elan siin ja austan selle riike seadusi,kombed ja traditsioone.Meile Eestlastele on vaja teada Eesti ajaloot selleks ,et teada näiteks Eesti pühat.Selleks ,et pidutsema peot on vaja teada kust tuleb see pidu,mis sündmustega on see seotud,miks me ültse seda pidutseme. Maailma ajalooga on aga lihtsem ,seda me peame teadma ,seeleks ,et saada aru miks saa elad praegu ,kuidas elasid sinu vanemad ,vana-vanemad,selleks ,et teada kust me nagu inimesed tulime se...
Kõne 9. klassi lõpuaktusel Lugupeetud koolipere, On kätte jõudnud aeg, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpetame põhikooli. Kahjuks lähevad mõned klassikaaslased mujale edasi õppima ning pole midagi muud, kui nendega hüvasti jätta ja neile palju õnne ja tervist edasiseks eluks soovida. Ma ei suuda uskudagi et olen koolis õppinud juba üheksa aastat. Küll see aeg lendab kiiresti. Ma mäletan aega, mil me esmakordselt kooli tulime. Siis saime me tuttavaks oma esimese õpetaja ning klassijuhataja Piretiga. Ta oli meie klassijuhataja kuus toredat aastat. Peale seda aga läksime Tiiu hoole alla ning ta on senini meie klassijuhataja. Me peaksime neile tänulikud olema, et nad on jaganud meile tarkust ning hoidnud meie klassi organiseerituna. Samuti tänan ma südamest meie õpetajaid, kes on meile andnud aastate jooksul palju tarkusi ja teadmisi, mida läheb ka edasises elus vaja. Nad on ka osaliselt välja kujundanud minust
mõned klassikaaslased mujale edasi õppima ning pole midagi muud, kui nendega hüvasti jätta ja neile palju õnne ja tervist edasiseks eluks soovida. Lõppenud on üks etapp meie elus, Etapp, mis aitas kujundada meid endid, aitas leida just selle,kes me tegelikult oleme. Ma ei suuda uskudagi, et olen koolis õppinud juba üheksa aastat. Küll see aeg lendab kiiresti. Ma mäletan aega, mil me esmakordselt kooli tulime. Siis saime me tuttavaks oma esimeste õpetajate ning klassijuhatajaga. Me peaksime neile tänulikud olema, et nad on jaganud meile tarkust ning hoidnud meie klassi organiseerituna. Samuti tänan ma südamest neid sest just nemad on olnud inimesed, kes on meile andnud aastate jooksul nii palju tarkusi ja teadmisi, mida läheb ka edasises elus vaja. Nad on ka osaliselt välja kujundanud minust, täisväärtusliku haritud Eesti vabariigi kodaniku
Ettevõtte klientideks on a) edasimüüjad (kõik suuremad ehitusmaterjalide kauplusketid üle Eesti) nt. Ehituse ABC, EhitusService (Bauhof), K-Rautakesko, Ehitusmarket, Espak jt. b) mööblitööstusega tegelevad ettevõtted (k.a. disainerid, sisearhitektid) c) puidutööstusega tegelevad ettevõtted d) ehitusega tegelevad ettevõtted 2. ÜRITUSE TUTVUSTUS a) Sissejuhatus AS Puukeskus otsustas murda traditsiooniliseks saanud aastalõpu saunaõhtute korraldamist klientidele. Sellel aastal tulime välja täiesti uue lahendusega. Korraldasime koostööpartneritele heategevuslikus vormis tänupeo/jõuluoksjoni koostöös Eesti Laste Südameliiduga. Oksjoniidee jõulueel tundus hea juba seetõttu, et inimesed sellel ajal kulutavad/tarbivad tavapärasest kohati isegi kümneid kordi enam. Toimumise päevaks valisime neljapäeva, 06.12.2007. Kuna detsembrikuus korraldatakse tohutu hulk pidustusi, siis otsustasime
Keegi ei tea täpselt, kui palju oli sel ajal laeval töölisis, arvatavasti 700-800. Kell 11.30 hakkas laeva sügavusest vallapääsenud tuli levima vette. Millegipärast tõrkusid kõik tuletõrjeseadmed. 30 minutit hiljem anti laeval alarm. Sadamast saadeti kohe kohale kõik tuletõrjelaevad. Vahetult pärast tule puhkemist lahkus osa töölisi laevalt päästepaatidega. Paljud hüppasid vette, kust nad võeti purje- ja mootorpaatidele. "Seekord tulime asjast odavalt välja," leidsid Hongkongi sadama tuletõrjujad, kes olid võtnud osa päästetöödest. Tavaliselt on nii suurtel põlengutel palju rängemad tagajärjed. Näiteks sellessamas Hongkongi sadamas 1971. aasta suures ujuvrestoranis puhkenud tulekahjus sai surma 34 töölist, kui nad tegid ettevalmistusi restorani avamiseks.
BIOLOOGIA Uurimisküsimus: Kuidas mõjutab toiduvärv valge roosi värvust? Hüpotees: Roosi värvus muutub 24h jooksul vastavalt toiduvärvi värvile. Roos on roosõieliste sugukonda kibuvitsa perekonda kuuluv varrega dekoratiivtaim. Varre üks funktsioonidest on taime juhtkudedes toimuvad voolud. Meid huvitas eelkõige tõusev vool ehk kus vesi ja mineraalsoolad liiguvad taime osadesse laiali . Sellest lähtuvalt tulime mõttele, et kui panna valge roos veega täidetud anumasse ja lisada sinna kergesti imenduvat värvust siis roosi värv peaks muutuma. Valisime valge roosi kuna värvi muutust on valgel visuaalselt kõige parem märgata ja värviks valisime toiduvärvi kuna see on hästi imenduv ja ohutum kui mõni muu kemikaalne värv. Lisaks kergesti kättesaadav. Töö käik: Alustasime katset nii, et lasime kolme erinevasse anumasse 350 milliliitrit 30'C vett,
Lõpetamise kõne Enne kui ma täna alustan tooksin välja selle,et kui see kõne on kehva siis on see teie enda süü kuna Erinevalt näiteks Marist kellel on eriline anne kõnedele valiti just mind välja tänaseks kõnepidajaks. Nüüd kui see on selge ma alustaksin.Kui me tulime Pärnu Hansa Gümnaasiumi olime kui koolipidi ekslev kamp ja igaüks tundis vaid paari inimest koolipeale.Olime kõik erinevate huvide ja taustaga ja ainus mis meid ühendas oli mõte,et need tutvumismängud on ikka jube imelikud. Nüüd peale kolme koosveedetud aastat oleme arenenud koosekslevaks kambaks ja saanud lähedasemaks.Arvan et kui mängiksime mõnda tutvumismängu nüüd teaksin kõigi nimesid ja võibolla lemmikvärvigi.
Seepärast ma avasingi talle ukse. -Kas te ise tegite talle ukse lahti? -Jah. Mis on, kas ma ei oleks tohtinud? -Olgu, pole tähtis. Kuidas at välja nägi? -Ta oli pikk, tumedate juustega, päevitunud. Tal olid vuntsid, habe ja mustad prillid. Tuli meelde? Ta käis alles hiljuti ja alles praegu sõitis autoga ära. -Kas teile auto jäi meelde? -Jah, tal oli vinge Mercedes. -Jah, mulle jäi ka see auto meelde. Ta seisis külalistemaja kõrval, kui me siia tulime.- ütles vahele Natasa. -Ja ma jätsin meelde, sellise auto peale on võimatu mitte tähelepanu pöörata.- lisas Andres -No mis, helistame miilitsasse?- küsis Andres, kui noored tagasi tuppa tulid. -Mõttetu, nii kui nii ei leia. Võtan uurimise enda peale- ütles Andrei Varast nägid tema, Andres, Natasa, toateenija ja hotelli administraator(portjee) Mõne minuti pärast oli Andreil kogu info olemas. ANDMED: Andrei
Töö tegemise käigus õppisime me ka arvestama teineteisega, näiteks kui üks jäi hätta PowerPoint esitluse ajal, siis teine aitas, suhtles kuulajatega. Kõige toredam loovtöö tegemise juures oli tunne, et annad teistele edasi oma teadmisi, mida nad saavad edaspidi kasutada. Kõik sai õigel ajal tehtud, ajahätta me ei jäänud. Hindame oma tööd heaks, sest õpilased said aru neile esitatud loengus. Sellele järeldusele tulime ankeetküsitluse põhjal, millele enamus täitjatest vastas õigesti. Juba kaheksandal mail teeme me uue loengu 4b klassile ja üritame teha veel paremini kui eelmine kord. Meie eesmärk sai täidetud. 5 4 Kasutatud allikad https://www.rescue.ee/et/kodanikule/tuleohutus/ https://www.eesti.ee/est/eluase/turvaline_kodu/kaitse_elektrionnetuste_eest http://www.tamrex.ee/et/tuleohutus/tooted/suitsuandurid.html http://cmsimple.e-ope.ee/tulekahju/
lasid sellel veel oma otsmikule pursata.Seejärel läbisime koos Deily, Karmeni, Mariini, Kaire, Ingrida, Kertu, Meelise ja Jaaniga energia raja. Käisime kohaliku laulukaare all ja me veendusime , et seal kõlab tõesti väga hästi. Sellele järgnes peatus Suure Munamäe juures. Kõige pealt pidime ronima mäe otsa mis oli juba suur pingitus meie väsinud jalgadele ning siis veel torni tippu. Seal selgus , et me ei näegi kaugemale kui 30 meetrit mis oli kõigile suureks pettumuseks. Siis tulime jälle alla tagasi. Teel alla nägime üht huvitavat majakest koos puust kujutistega see oli väga huvitav ja mõtlema panev. Seejärel sõidsime Võru linna poole , möödusime Kuperjaanovi sõjaväe pataljonist , kui samal ajal oskas meie kaasõpilene Janno Sonne rääkida selle sõjaväe teritooriumi plaanist ning autodest mis seal õue peal seisid. Jõudes Võrru Külastasime sealset F.R.Kreutzvaldi kodu muuseumit. See oli tõesti põnev,
võid teinekord ise seal olla maas. See on koolitee,mis meil on ühine, koolile me ühekoos mõtleme. Kooliaeg on see ,mis ei unune, siin on aegu mil tunda võid halvasti end, ja on aegu mil oleme kui õde ja vend, siin on hetki ,mis iial ei unune. Lugupeetud külalised, Täna on kätte jõudnud see päev, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpetame põhikooli. Uskumatu on mõelda, et juba oleme jõudnud lõpuklassi. Mäletame, kui alles 1. klassi tulime. Vingusime ja virisesime, et 9da klassini on nii pikk aeg, kuid kui nüüd järele mõelda, siis see aeg läks kohutavalt kiiresti. Nende põnevate aastate jooksul on meil olnud 5 suurepärast klassijuhatajat. Õpetaja Marju-Ly Kaarjärv,Maiu Kaarjärv,Vesta Saare,Ülle Luik ja Eve haab.Oleme väga tänulikud neile, et nad suutsid meid ja meie vingumisi kuidagi ära taluda. Kindlasti on nad ka osaliselt välja kujundanud meist inimesed, kes me praegu oleme. MINU OSA :
Kui oleks Eesti Vabariigi valitsus jätnud selle teisaldamise poolikuks oleks see paistnud kui ,,suurele vennale" Venemaale alistumisena või näidanuks et oleme senini tema käpa all. Näiteks fakt, et 140miljonilise elanikonnaga Venemaa tundis ennast äkitselt solvatuna sellise superriigi nagu Eesti ees, kus elab veidi üle miljoni inimese. Moskvat hämmastas asjaolu, et eestlased julgesid meenutada ajalugu. Venelased teevad näo, et meie tulime ja päästsime teid natsistliku võimu alt ning teie nüüd ,,lööte meile noa selga". Kuid Rääkides natside käest vabastamisest, unustab Moskva fakti, et eestlaste, lätlaste, leedulaste ja poolakate jaoks tähendab see sadu tuhandeid deporteerituid, kümneid tuhandeid tapetuid. Meie jaoks kehastab NSVL just nimelt seda, aga mitte natsismist vabastamist.Tsiteerides Eesti Vabariigi Presidenti Hr. Toomas Hendrik Ilvest: «Võibolla pole seda meeldiv kuulata, kuid meie teadvuses
kõrvuti ja jälgiti, et oleks piisavalt rahvast, et ulataks käest kinni võtta, meie kandis sellega probleeme ei olnud. Mis on Teie kõige värvikam mälestus Balti ketist? Võib-olla see hetk, et nüüd võtame kõik käest kinni ja see teadmine, et seda teevad kolm riiki kõik korraga. Mida Te nägite enda ümber nägite? Kuidas inimesed välja nägid? Kas seal oli autosid, maju vmt.? Millised need olid? Meie olime maanteel, mets oli ümberringi , loomulikult ka autosid ja busse, meiegi tulime kohale bussiga. Milline oli ilm sellel päeval? Raske öelda, aga vihma kindlasti ei sadanud. Kuidas Te saite oma seismiskohale ketis? Sõitsime kohale spetsiaalselt selleks sündmuseks tellitud bussiga. Milliseid asju Te sinna kaasa võtsite? Ei mäleta, et midagi erilist sai kaasa võetud, kahjuks ei mäleta sedagi, kas meil oli sini-must-valgeid lippe kaasas. Mis toimus enne ja pärast käte ühendamist? Laulsime ja olime ootusärevad. Kas Teie ketiosas oli piisavalt inimesi
kolisid Rootsi põgendesid sõja eest.Temal ei läinud elus nii hästi,aga tal oli 6 last,sellest 4 laps oli minu vanaema.Minu vanema kolis peale koolis käiku Kuressaarde ja sai kokku minu vanaisaga,kes on venerahvusest ja nad abiellusid ja neil tuli 4 last. Sellest teine laps on minu ema. Minu ema kolis Muhusse ja sai kokku minu isaga kellega mina enam koos ei ela,kuid hiljem leidis mu ema uue armastuse,kes on siis mu kasuisa ja kellega on tal veel 2 last ning me kusagil 5 aastat tagasi tulime tagasi Kuressaarde. Vanaisa vaar-vanemad elasid kunagi Kesk-Venemaal ja oldi aadlikud ja seal juhtus midagi kohutavat reetmised jne,et vürst või tsaar,kes sellel ajal valitses saatis nad ääremaadele karistuseks elama.Täpsemalt siis Pihkvasse,seal said nad maad ja mõisa aga tekkisid suured ülestõusud talupoegade poolt ja mõis põletati maha.Hilejem kui tuli venekolhoos võtsid nad maad ära mida nüüdseks tagastatud ei ole.Vahepeal tuli mu vanaisa Eestisse elama.
Ma küll ei lasknud jalga, kuid meie suhe muutus minu jaoks täielikult. Kui aus olla, siis mida rohkem aega läks edasi, seda enam hakkasin ma Annat oma mõtetes tõrjuma. Meie vahel oli palju pingeid Anna lahutus, põgenemine, rasedus, armukadedus, haigused. Mul mõlkusid peas kordi enesetapu mõtted ja ma korra ka üritasin seda sooritada. Ma jäin ellu. Pärast Anna sünnitust me kolisime Itaaliasse lootes, et seal on parem. Kuid pole midagi uut siin päikese all meil hakkas igav ja tulime tagasi. Venemaal tabas Annat seltskonna surm, kuid mind pigem edu. Tänu erinevatele probleemidele ja pingetele sooritas Anna enesetapu. Kurb, kuid mina keerasin oma elus uue lehekülje ma läksin Serbiasse.
ja Edwin Buzz Aldrin (39). Poolteist tiiru ümber maa, seejärel suund Kuule. "See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!" ütles Armstrong. Maailmaaeg oli 02:56, Eestis oli kell 5:56. 18 minutit hiljem tuli välja ka Edwin Aldrin. Heisati Kuule tähelipp ning ka ÜRO lipp. Sinna pandi suur metallplaat pealkirjaga: «Siia astus 1969. aastal esimest korda planeedilt Maa inimene! Me tulime rahusooviga kogu inimkonnalt.» Kuult lahkuti 21. juunlil. 4 päeva hiljem maandusid kosmonaudid Vaikses ookeanis. 812 meremiili Hawaii saartest edelas. Kosmoses neist enam keegi ei lennanud. 1971. aastal Michael Collins - Smithsoni instituudi aeronautika- ja kosmonautikamuuseumi juhataja. Edwin Aldrin juhib kolme väikefirmat. Mõlemad on kirjutanud raamatu. Neil Armstrong naases koduriiki Ohiosse. Asus ametisse kohaliku ülikooli
Kas sa ei mäleta, kui mardilaadal jaanipäeva aegu jää peal hobust vahetasime? Oli nii külm, et taevas tärkas ja maa märkas, kivid kiiksid ja liivad liiksid, päike paistis ning aiateivas ajas pilli. Üühät- üühät- küühät-küühät! Lubasid siis tündri rukkeid ja kaks tüdrit kaeru pealekauba, käskisid tunamullu Kadri aegus järele tulla. Kas sa lubasid? Illimari ema: Lubasid, lubasid! Habemega mees: Pidasime nüüd kodus ümmarguse nõu nagu taaritõrre põhja. Tulime koos koju suguvõsaga võlga nõudma. Anna aga siia, anna ga siia! Võraa-vurra, lukkabasurra! (Illimari ema naeris, ja püüdis hoida tõsist nägu) Illimari ema: Noh , kui võlg, eks seda pea ikka tasuma. ( Ta võttis pliidilt panni hernestega ja pani laua nurgale) Tea, kas on just täis kolm tüdrit, kuid sinapoole peaks vedama. ( Kadri isa takseeris võlatasu) Kadri-isa: Näib nagu olevat. Mõõdame kõhu järgi. Ja kui ei ole, tuleme uuesti tagasi! ( habemes
Sõprusühingu esimees. Austriast läks ta Rootsi ja elas mõnda aega Göteborgis. Seejärel siirdus Voldemar Päts Kanadasse, kus ta 81 aastaselt elektri- rongis südamerabandusse suri. 1988.a. 20. oktoobril, kusagil kella viie paiku öösel - oli see kas Vana-Jumal ise, või olid need mingid tundmatud jõud, mis panid mulle peale kohustuse rajada siia muuseum. Järgmisel hommikul ütlesin abikaasale: "Läheme otsime selle koha üles". Oli külm oktoobri kuu, kui me esimest korda siia tulime. Mul oli süles väike tütar ja me leidsimegi selle koha üles. See park siin, kus kasvas 48 puud, oli täielikult risustatud ja naine ütles mulle: "Läheme siit ruttu minema, siin kasvavad ju ainult nõgesed. Kuid kahe nädala pärast oli mul selge, mida ma tegema pean. Sel ajal elas siin veel 83 aastane pargi endine hooldaja, kelle käest ma sain selle maja esimese foto. Maja oli nõukogude ajal maha põlenud ja sellest olid järel vaid vundamendi jäänused. Mõõtsime ära
Ja isegi kui pole, on kaheksajalad siiski hinnas. [Lõpetavad oma joogid, vaidlevad veel sel samal teemal, kuni lõpuks Kalev nõustub Oleviga kaasa minema. Sammuvad Roy juurde. Tema maja on väljastpoolt eriskummaline värvitud roosaks, täis kalavõrke, õngesid, harpuune. Hoovis lebavad surnud kalad. Roy askeldab väljas ja märkab meeste lummatud nägusid.] Roy: Mis te siin passite selliste nägudega? Pole varem õiget kaluri kodu näinud? Olev: Ega säärast pole tõesti. Tulime küsima, et kas pole võimalik teie juhendamisel kalale minna? Roy: Mida püüda tahate? Meil siin kõike kiludest haideni välja. Kalev: Haid? Ega me enesetappu sooritama tulnud. Mõtlesime vaid kätt kaheksajalgadega proovida. Roy: No olgu, tulge hommikul kella 5-ks siia. Olev: Saab tehtud! Homseni! Kalev: Homseni! Roy: Olge kohal, head aega! [Kalev ja Olev lähevad oma öömajja. Üsna kohe viskavad end vooditesse. Olevi vaimustus ei lase tal aga magada
tegi valmis kutsed mis saadeti vallavanemale, kultuurimaja juhatajale, vallavalitsusele ning Paistu Kooli direktorile. Probleemid ja lahendused Probleeme oli meil siiski. Jäime mõne asjaga toppama nagu näiteks plakatite tegemisega kuid kokkuvõttes saime siiski hakkama. Suurimaks probleemiks oli jõulupeol kui õiged mikrofonid olid ühendamata ning kui laul mida tuli arvuti kaudu ühendada jäi toppama. Oleksime pidanud rohkem tõsisemalt suhtuma korraldamise peale kuid lõpuks tulime siiski toime oma abiliste ja juhendajate abiga. Esinemised Heidi pillilapsed esitasid 5 lugu Paistu kooli mudilaskoor esitas laulu ''Jõulukellad'' ning ''Päkapiku jõululaulu'' Greete ja Epp-Sandra esitasid Juhan Liivi luuletuse ''Tali'' 2-3. klass esitasid luuletuse ''Päkapikk ja kuri poiss'' Sandra ja Marleen esitasid laulu ''Nagu muinasjutt'' 5-6. klass esitas elava kuuldemängu ''Jõulud kõrbes'' Mina ise esitasin laulu ''Iga tund''
8. Kui märtsikuu tuuled hakkavad puhuma siis on talvel lõpp ja kevad alustab taas oma võidukäiku. 9. Ainult sellest noorest kes ei põlga tööd kasvab tubli inimene. 10. Juhan tahab saada arstiks kuigi ta teab et õppida tuleb palju. 11. Varane põllumees naerab aga hiline nutab. 12. Töö oli nii huvitav et poistel polnud aega süüa ega ka puhata. 13. Töö jätkus nagu polekski vahepeal midagi juhtunud. 14. Ega koera siis enam söödeta kui hunt juba karjas on. 15. Tulime vaatama mida sa siin teed. 16. Kes tööd taga ei aja seda ajab töö taga.17. Kui jaanuaris on palju udu siis kevad on vesine. 18. Mati istus kaua jõe ääres ja jälgis korki aga kala ei hakanud õnge. 3. Leia sobivad sidesõnad. Pane komad. 1. Tule pealegi __________ ära jää hiljaks. 2. Ootan su kindlasti ära __________ vajan su abi. 3. Tahtsin ära joosta __________ ei suutnud ehmatuse pärast ära joosta. 4. Tahtsin rääkida kindlasti Merlega __________ ta puudus koolist. 5
Nemad motiveerivad mind, hoiavad mind keskenduna ning alati hoiavad minu seljatagust. Kui üks liige saab viga, siis on esmane vajadus kähku taganeda ja aidata oma venda. See ei ole enam eesmärk, vaid vajadus. Ilma oma kaaslastetta, pole võimalik sõda võita. Koos suudetakse palju enamat, kui üksinda. Edasi jätkamise ja mitte allaandmise motivatsioon tuleb kui vaatan oma sõpru ja mõtlen nendele. Nemad on tulnud koos minuga lahingusse, koos me tulime ja kokku me ka jääme. M pean teadma ja usaldama oma tiimikaaslasi. Kui jään tule alla ja on vaja taganeda, siis ma ei saa minna üksinda. Ma pean rääkima kaaslastega kiiresti ja selgelt, koos vaatame kiirel momendil kõige sobivama suuna ja siis alustame liikumist. Samuti on kommunikatsioonil tähtis roll ka ergutamisel ja motiveerimisel. Kui minu kammraad on maas ja vajab kiiremas korras abi, aga abi ei saa anda, kuna oleme pideva tule all, siis pean tegema ükskõik mida, et
ja muuga, kusjuures märgitakse ka grottide esinemist. Helme koobast märgitakse korduvalt vanemas baltisaksa kirjanduses. P. Lepsin kirjutab, kuidas ta seal 1880. a. käinud: "Me astusime maa-alusesse käiku. Kui me küünlatule valgusel edasi sammusime, jõudsime viimati nõndaütleda keskkonda, kust kaks teeharu leidsime... Meie võtsime omale vasaku käigu ja sammusime maa all edasi. Astusime tasa ühes tulega edasi oma vasakut käiku ja siis tulime jälle natuke lõuna pool sellesama jõe kaldale välja." Tõenäoliselt on suur osa helme muistsetest kitsukestest maa-alustest käikudest veel säilinud, ainult nende suudmed on kinni. Koos tänapäeval nähtavate saalide ja käikudega moodustasid nad ennemuiste Eesti suurima pelgukoobastiku, mis on andnud ainet ka rahvajuttude tekkeks. Näiteks ühe järgi läinud Helme koopast maaalune käik Pokardisse ja Helme kiriku juurde, teise ja veelgi fantaasiarikkama järgi - Viljandisse
Külastusest jäi meile siiski positiivne üldmulje hoolimata mõnest häirivast nüansist. 6. C. F. HAHN PUB- TEINE KÜLASTUS Seekord otsustasime pubisse minna pühapäeva hommikul ja einestada pubi teisel korrusel. Istusime pehmetele nahkdiivanitele ning alumiselt korruselt saabus ka kohe teenindaja, kes meid tervitas ning võttis meilt tellimuse. Samas märkasime, et teenindaja tundus väsinud olekuga seega tekitas meil väikese süütunde, et pühapäeva hommiku kohta tulime liiga ,,vara". Otsustasime tellida salati ja kohvi. Samal ajal vaatasime 9 televiisorist hommikusi saateid. Pärast einestamist ootasime 15 minutit teenindajat, aga paraku teda ei ilmunud ning läksime alumisele korrusele maksma oma arvet. Teenindaja ei pidanud vajalikuks vabandada arve mittetoomise üle, kuid siiski oli sõbralik ja viisakas. Sellest külastuskorrast ei saanud me erilist elamust ning lahkusime nördinult. 7
ning kõik suunasid oma pilgu põõsaste suunas, kus lapsed end soojendanud ja varjanud olid. Ka kuninganna pööras oma sügavrohelised silmad sinna, kust tundmata hääl köhatanud oli. Martin sai aru, et põgeneda oli nüüd juba liiga hilja ja seega astus ta vapralt haldjate sekka. Ka Marii väljus panipaigast, kuigi veidi vastumeelsemalt kui tema vannas seda teinud oli. "Tervist, austatud haldjapere," hüüdis Martin kõlavalt üle terve platsi, "Me tulime siia selleks, et teile oma austust avaldada. Ammu pole te meil külas käinud seepärast otsustasimegi meie teid külastada. On ju olnud aegu, mil inimene ja haldjas lahutamatud kaaslased olid? Ma tulin siia oma esiisade kombel teile jõudu, tervist ja pikka suve soovima on ju täna jaanipäev, öö, mil valgus saab pimedusest võimust! Ja vaadake vaid juba sealt tõusebki esimene päikesekiir!"
kuigipalju tegelsid jonistamisega kõik lapsed. Nagu andekate laste puhul tavaks, avaldus Oskari talent varakult. Väikese poisina olevat ta palunud jõulukingiks alati värve, koolitundides joonistas aga sageli portreid ja karikatuure. Ants laikmaa juurde sattus ta pooljuhuslikult. Kalliste pere elas tol ajal Toompeal Vaestekooli tn1 krt 23 Paulbergi majas). Laikmaad nähti sageli läheduses olevas Falk-pargis maalimas. Felix Kallis meenutab: "Ükskord, kui tulime linnast, ütles ema:mina lähen ja räägin selle kunstnikuga Oskari üle. Ema esitles ennast ja ütles, et tal vanem poeg on joonistamises andekas. Laikmaa ütles, et too poiss siia ja las võtab ühes kõik pildid, mid ta teinud on. Oskar oli vast 12 või 13 aastat vana. Laikmaa oli Oskarist huvitatud ja hakkas teda õpetama ilma maksuta. 2 Looming
Luulekogu analüüs Doris Kareva "Ööpildid" Kalev Seilmaa Luuletajast Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 1966 1977 õppis Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlike ringkondadele. Ta on kirjandusrühituse Wellesto liige ning üks selle rajajaid. Looming - Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid". Riimi analüüs Lõppriim: Kas sel...
Seal me elasime tavapärast linnaelu. Meil oli väike ühetoaline korter. Ema käis päeval tööl, mina aga veetsin oma päevad lasteaias. Suvel sai tihti Stroomi rannas mängimas käidud. Talvel viis ema mind aga tihti kelgutama. Kuna oli alles väike poisipõnn, siis ei mäleta ma Tallinna elust suurt midagi. Kui ema ja vanaema aga vahest räägivad minu lapsepõlvest, siis meenuvad mulle eredamad mälestused. Nii möödusid need päevad ja aastad Tallinnas, kuni saabus päev, mil tulime elama Saaremaale. Sõit sinna oli omamoodi elamus, sest mina ei olnud varem praamiga sõitnud. Uue koduga ja uue eluga harjumine võttis meil natuke aega. Pikkamööda tekkisid aga uued tuttavad, uued sõbrad ja nii tutvus ka mu ema minu praeguse isaga. Tema on ehtne saaremees, kes oskab rääkida huvitavaid lugusid saare elust. Mõned aastad tagasi sai maha peetud ka suur pulmapidu. Kokku kutsuti sõpru ja sugulasi igast Eestimaa nurgast. Niisiis ongi minu perekond
Just sellele ehitamegi oma ühist tulevikku kindlas teadmises, et mineviku õudused kaovad jäädavalt. Mainimata ei saa jätta ka seda, et tuleb teha kõik endast olenev vaid ühel kindlal eesmärgil. See aade on: Eesti peab olema tugevalt juurdunud Euroopas. Tegemist ei ole peo ega maskeraadiga, vaid tõeliste väärtuste, nagu Ateena ja Rooma, kaitsmisega maailmas, mis on teinud oma esimesed sammud kolmandas aastatuhandes. Siia tulime optimistliku tundega, et maailm hakkab valmima, et ajalugu on lõppenud, mis on loomulikult sügavalt väär. Ajalugu kestab nii kaua, kuni on keegi, kes seda meeles peab ja talletab. Kogemusi ja mälestusi me siiski unustada ei saa. Seega ajaloo kadumine on välistatud. 2 Sõdurite ja tulirelvade kõrval on vajadus luuletajate, psühholoogide, ajaloolaste, kirjanike ja õpetajate järele. Siinkohal on kindlasti oluline rahvavõim
'' ''See on salajane kokkulepe mille järgi elame me oma ülejäänud praegused ja tulevased elud, sest see reaalsus ületab palju generatsioone ja eluigasid. See kokkulepe on suletud verega, meie verega. Meie, kes taevast maapeale tulid.'' ''See kokkulepe ei tohi EALESKI, EALESKI olla teatav olla eksisteerimas. Sellest ei tohi MITTE KUNAGI olla kirjutatud või räägitud, kui on, sigitab see teadvuse, päästab valla PEAMISE LOOJA raevu meie üle ja meid heidetakse sügavustesse millest tulime ning jääme sinna kuni igavesti.'' Allikas: http://educate-yourself.org/cn/secretcovenant12sep06.shtml
ärakasutamine, joobes autosõit, ujumine ja vettehüpped, erinevad traumad. Ühe Brasiilias läbi viidud uuringu põhjal ei tundnud tudengid end üldsegi mitte nii purjus olevat, kui nad tegelikult olid, kui nad olid joonud Red Bulli viinaga. Nende koordinatsiooni ja reaktsiooniaja tunnetamine ei läinud kokku tegelikkusega, mida näitasid testid. KÜSIMUSED: Kujund: kas ja kuidas me reklaamitava idee märgiks muutsin? Me muutsime reklaamitava idee märgiks energiajoogi. Kuidas me selle peale tulime? Energiajook on tänapäeva trend noorte seas ning sellega võib seonduda tervise probleemidega. Milles väljendub reklaamis sisalduv opositsioon? Energiajook vs elu Põhjendus: Energiajoogi tarvitamine ei anna energiat juurde, vaid aitab ära kasutada organismi juba olemasolevaid energiavarusid. See kurnab organismi ning tekitab hiljem suuremat väsimust. Mille ja miks paigutasime ülesse, alla, vasakule, paremale, keskele, serva ehk milliseid
ja minna edasi tööle kuhugi. Asusin sellele alale õppima selle pärast, et mu vanaisa oli ka kunagi ehitaja ja väiksena tahtsin ka saada ehitajaks. Esimene päev on alati uues koolis kõige olulisem ja lubavam päev. Esimene koolipäev uues koolis oli nagu ikka esimesed koolipäevad on. Ühest käest huvitav ja põnev, teisest käest uimane ja väsinud, kuna see oli siiski esimene koolipäev peale pikka suve. Nagu uue koolimajaga ikka, tulime kooli natuke varem, et uue majaga tutvuda ja uurida, kus mis on, et oskaks natukenegi ringi liikuda uues koolis. Kui olime sõpradega kooliga piisavalt tutvunud, siis oligi juba aeg, et kursusejuhataja tunniks koguneda. Nagu alati kombeks, siis suutsime kuidagi valesse klassi end algul sokutada, aga ennem tunni algust saime sellest ilusti aru ja otsisime oma õige klassi üles. Selgus, et seal oli mitu kurust koos, kelle rühmajuhataja oli Elje Teesalu
peame alati natuke vahet ja istume. Mina jõudsin sel päeval kõige enne maisi juurde ja siis jõudis Eeri ja siis Sass, ja Paul oli jälle kõige viimane. Siis Sass hõikas: "Poisid, ärge jamage, näete, pilv tuleb üles, käime enne jões ära, kui sadama hakkab." Korjasime välja äärest riided kokku ja panime igavese ajuga Kivistiku küüni juurde. Seal on üks sügavam koht. Siis hakkas vihma sadama. Mõned üksikud piisad. Sass ütles, et see ei tee veel midagi, alles tulime jõkke ja kohe mine ära. Paul oli põlvist saati vees ja püüdis kaane. Siis tuli ta meie poole ja lubas kaanid kaelasoonte külge panna. Mina ujusin vee all. Sass jäi talle kätte, puristas ja kirus ikka, et kas sul on aru peas, kus leidis mänguasja! Eeri hakkas kartma ja tõmbas vett kurku. Siis tulin mina veest välja. Meie hakkasime tasapisi riidesse panema, sellepärast et vihma tuli kõvemini ja ilm läks päris pimedaks. See oli piksepilv, mis tuli. Välku lõi ka ja kärgatas.
Neile tehti lihtsalt ajupesu ning nad uskusid siiralt, et see ongi õige. Kui sulle sisendatakse piisavalt kaua midagi, siis sa hakkadki seda uskuma ja ei mõtlegi, et see võiks vale olla. 13. Tüüpiline eestlaste alaväärsuskompleks ,,Miks te neid kuulate?" küsisin mina. ,,Kuidas siis?" imestas Jaakop. ,,Nemad on ju võõralt maalt tulnud, nemad teavad paremini, kuidas maailma asjad on seatud. Nemad ikka peavad meid kamandama, mitte meie neid. Meie tulime ju alles äsja metsast välja mida meil neile õpetada on?" Tüüpiline eestlaslik alaväärsuskompleks tänu meie pikale orjapõlvele. Meile on juba emapiimaga sisse süstitud, et meie oleme madalamad ja peame järgima koguaeg kellegi teise juhtnööre. Kuid tegelikult see pole nii. Meil on vapustav ajalugu nt Tallinna vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandisse + meil on eepos Kalevipoeg. Eepos on enamjaolt ainult kultuurrahvastel
A.H. Tammsaare ,,Põrgupõhja uus vanapagan" I lk 5-19 Üksikusse Põrgupõhja talusse tuleb uus peremees Jürka, koos kaasa Lisetega. Väidetavalt saadi luba Põrgupõhja elama asuda taevalt. Said ühelt Leeni-nimeliselt minialt salaja kassipoja. Kohtusid esimest korda Kaval-Antsuga, kes algul pisut lollitab pererahvast, mängides muidu majulist. Põrgupõhja uue pererahva esimene suur rõõm oli kassi kinnipüüdmine. Jürka välimuse kirjeldus + naer ei tulnudki nagu inimese suust LK 6 Leeni: ,,Inimene läheb aastatega vanemaks ja targemaks." II lk 19-28 Pererahvas sai teada, et nad olid kogu aeg Antsu endaga kõnelnud. Läksid Kaval-Antsult koju: vankrilogu, hobusetukas, sahk, lammas, tall, seapõrsas, söödav kraam, lehm; oleksid pidanud nüüd üpris rõõmsad olema, aga ei olnud ometi. Karu murdis lehma, vedas padrikusse. Jürka tapab karu kirvega. Koorisid loomad (lehma ja karu) ja raiusid tükkideks. Lehmalt said liha, karult nahka. Nahk võeti h...
Nagasakisse, miks Vene valitsus soovib sõlmida jaapanlastega kaubavahetuslepingut. Ta küsis samuti, millal võiks Vene saadik sõita Jaapani pealinna ametlikele läbirääkimistele ja millal saaksid ,,Nadezda" meeskonnaliikmed astuda maale. Kuid jaapanlased ei vastanud midagi. Nad hakkasid hoopis ise küsimusi esitama. lk.21 · - Kuidas te purjetasite Nagasakisse Kamtsatkalt? · - Me tulime idast vastas Krusenstern. · Jaapanlased olid rõõmsad. Ka hollandlastel oli lubatud läheneda idakallastelt, randumine läänekaldalt oli keelatud. · Hiljem jaapanlased laususid: · - Õhtul me räägime sellest kõigest oma kubernerile. Tema lahendab kõik küsimused. Ja veel. Me palume teil mitte väljuda laevast või minna teistele laevadele ilma kuberneri loata. Ka teie saadik ei saa sõita praegu pealinna, ta pead ootama
rõõmustanud, et ta lõpuks vutlarisse asetati , kust ta enam kunagi ei välju. Jah, ta saavutas oma ideaali! Ja otsekui tema auks oli matuste ajal sompus, vihmane ilm ja kõik me olime kalosside ja vihmavarjudega. Ka Varenka oli matustel, ja kui kirstu hauda lasti, puhkes ta nutma. Ma panin tähele, et väikevenelannad ainult nutavad või naeratavad, vahepealset meeleolu neil ei ole. Pean tunnistama, sääraste inimeste matmine nagu Belikov on suur mõnu. Kui me kalmistult tagasi tulime, olid meil tagasihoidlikud paastunäod; keegi ei tahtnud väljendada seda mõnutunnet, mis sarnanes sellega, mida olime tundnud juba ammu-ammu, veel lapsepõlves, kui täiskasvanud kodunt ära sõitsid ja me tunni või paar aeda mööda jooksime, nautides täielikku vabadust. Ah, vabadus, vabadus! Isegi vihje, isegi nõrk lootus temale annab hingele tiivad, eks ole tõsi? Me tulime kalmistult heas tujus tagasi. Kuid ei möödunud nädalatki, ja elu hakkas
vabastamist ja hüüti: "Elagu suur Stalin, kes on viinud õitsengule sadade miljonite inimeste elu! Elagu Stalini põhiseadus, kõige demokraatlikum põhiseadus maailmas!" Lõpetuseks lasti kõlada kolmekordne elagu! Stalinile. Teine kõneleja hüüdis: "20 aastat on Eesti tööline selga küürutanud, kuid sellel on tänaseks lõpp – vanad ajad ei tule enam kunagi tagasi!" ja kutsus üles: "Asume homme oma tööpinkide juurde, kust me tulime. Maailm seisab ülal tööliste õlgadel. See maailm kuulub meile! Tervitame enne lahkumist Nõukogude Liidu juhti Stalinit!" Hüüti kolmekordne hurraa! ja plaksutati käsi, hüüti elagu! veel teistele Nõukogude Liidu juhtidele. Presidendi juurde saadetud delegatsioon tuli tagasi teatega, et vangid on lubatud vabastada harilikus seaduslikus korras, kui nad esitavad vastavad palved, mis tulevad läbivaatamisele ja otsustamisele. Meeleavaldajaid jäid
Läänerindel muutuseta. Rindeni on 9 km.14 päeva eesliinil magamata olla on jube,150mnest oli ja tagasi tulime 80mne mehega. Kannul seisavad meie sõbrad: Tjaden- kõhn lukksepp, Haie-turbalõikaja, Detering-talupoeg, Stanislaus-salga peamees. Kantorek oli meie klassijuhataja. Behm oli üks esimestest, kes langes, talle sattus mürsukild silmadesse ja jätsime ta. Peale esimest langejat saime aru, et kõik, mis meile on maailmast õpetatud on vale, meie maailmavaade muutus. Laatsaretis lamas Kemmerich, meie saatusekaaslane, kohe näha, et elu hakkab ta seest kaduma, tal oli ainult üks jalg alles
JOHNATAN LIVINGSTONE MERIKAJAKAS Pühendan tõelisele Johnatan Merikajakale, kes elab meis kõigis. ESIMENE OSA OLI HOMMIK JA uus päike puistas kulda üle tasase mere säbarlainetuse. Miil kaldast sõbrutses kalapaat veega ning kutse HOMMIKUEINEKS kõlas õhus, kuni tuhanded kajakad kilades-kakeldes rappesaaki nõudma jõudsid. Vilgas päev oli taas alanud. Kuid kaugel kaldast, paadist ja hõimukaaslastest lendas Jonathan Livingston Merikajakas ihuüksi. Saja jala kõrgusel lainesäbrust sirutas ta oma lestjalad välja, ajas noka õieli, püüdis kramplikult hoida oma tiibu valuliselt pöörlema kiskuvas vinkelkaares. Neid kaardus hoida oleks tähendanud, et ta suudab vallata rapplendu, peaaegu paigal püsida, ning nüüd jõudiski ta aegluseni, kus tuul oli veel vaid näkkusosin ja ookean tema all näis liikumatu. Kissitades silmi kirglikus kesk...
TTÜ EESTI MEREA KADEE MIA MERENDUSK ESKUS M E R E T R A N S P O R D I J U H T I M I S E L E K T O R A 1 A T KURSUSETÖÖ „Optimaals e laevatüübi ja töökorraldu se vormi valik liinidele või suundadele ” Õppeaine: Meretransp ordi ökonoomika Koostaja(d) : 2 Tallinn 2016 3 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 5 Lähteandmed.............................................................................................................. 6 Lasti transpordiiseloomustus....................................................................................... 8 2. Tööregiooni looduslik-navigatsiooniline iseloomustus.........................
11 3.3. Kanter haudus võidutaktikat8 Gerd Kanter kontrollis tänasel treeningul oma valmidust homse Osaka MM-i finaali eel ja treener Vesteinn Hafsteinsson usub, et hoolealune sekkub kettaheite kullaheitlusse. Eilset eelvõistlust analüüsinud Kanter leidis, et kindla heiterütmi saavutamiseks juba esimestel katsetel tuleb tehnikat veidi kohendada. "Tahame uuesti kasutada seda heitevarianti, mille juurde tulime pärast Ateena olümpiat," ütles Eesti rekordi omanik. Kanteri esimene ülesanne on kindlustada kolme vooru järel koht kaheksa parema hulgas. Kuid nii mees ise kui ka treener leidsid, et juba avakatsel tuleks teha medalivääriline tulemus. "Gerdi avakatse õnnestumise protsent on tänavu olnud seitsekümmend, kaks aastat tagasi oli õnnestumisi kaks korda väiksem," lausus Hafsteinsson. "Ta on olnud tänavu eriliselt hea viimasel katsel
ning mõistsid hukka tsaari teguviise. Aleksei on koguni tunnistanud: "sõbrad juhtisid mind üha rohkem isa juurest eemale ja lohutasid lõbustusetga, nii et tasapisi ei muutunud mulle vastikuks mitte ainult sõjaasjandus ja muud minu isa tegevused, vaid ka tema isik". "Ma olen näinud sind, troonipärijat, täiesti kõlbmatuna riigiasjade ajamises ning mis on eriti halb, sa ei taha mitte midagi kuulda sõjapidamisest, mille abil meie tulime pimedusest välja valguse kätte, ja meist ei teatud midagi, kuid nüüd austatakse. Ma ei õpeta sulle, et peaksid tahtma sõdida ilma seadusliku põhjuseta, aga seda asja tuleb armastada ja tundma õppida, sest see on üks kahest valitsemiseks vajalikust asjast, need on kord ja kaitsevõime," kirjutas Peeter 1715. aastal Alekseile läkitatud kirjas. Tsareevits põgenes välismaale, loobus troonist ja nagu sellest veel
vanemad kooli. Seda aga pole eriti juhtunud, kuna keegi ei riski koerustükke teha, kartes noomimist. Noomimine pole ju hea. Vahetunnis mängitakse tagaajamist, vahetatakse kleepse, räägitakse juttu, tehakse nalja. Tänapäeval vahetunnis enam ringi kõndima ei pea, nagu siis, kui ema koolis käis. Ükskord, kui oli esimene aprill, peitsime end tunni alguses WC-desse, et teha õpetajale aprillinalja. Õpetaja hakkas meid otsima, kuid ei leidnud. Lõpuks me tulime WC-st välja ja ütlesime:" Aprill!" Noomida õnneks ei saanud, ning õpetaja hakkas naerma. Tänapäeval pikapäevarühmas õpitakse, nagu vanastigi. Kui kõik on õpitud, saab mängida, või niisama olla. Kes bussiga koolis ei käi ja elavad ligidal, võivad koju minna. Minu meelest on tänapäeval palju parem koolis käia, kui vanasti. Aga koolivorm oli hea, kuna siis olid kõik võrdsed ja keegi ei saanud minna eputama, et näe, minul on uhkemad riided.
Me pidime minema La Mangasse. Oli märtsi algus ja ma tundsin ennast psühhiliselt hästi. Päike säras. La Manga on natukene rannikust Hispaania kagu osas, turistide puhkepaik pikkade randade ja baaridega. Maismaa lähedal oli treeningkeskus kus suured klubid teevad hooajaeelset tööd. Ma jagasin tuba Gudmur Metega, kes oli islandlane. Me oleme üksteist jälginud noortemeeskonnast saati ning kumbki meist polnud olnud sellises laagris. Me ei teadnud reegleid ja tulime hilja õhtusöögile ja saime karistada. Me lihtsalt naersime selle üle ja järgmise päeva hommikul läksime trenni, see ei olnud suur asi. Kõrval olles nägin ma tuttavat kutti. See oli see John Steen Olseni kutt ja ma pilgutasin talle. Kas ta oli ka siin ? Ma ütlesin : Tere, tere, mitte midagi muud. Ma ei tahtnud asja suureks ajada. Need mehed olid kõikjal. Ma olin sellega juba harjunud. Järgmisel päeval oli seal ka üks teine mees. Mulle öeldi, et see on Ajaxi peatalendiotsija
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
