"Alkoholi tarbimine koolinoorte seas" (1)

Ülenurme Gümnaasium
Mikk Otsar 10b klass
Oliver Jõesaar 10b klass
Alkoholi tarbimine koolinoorte seas
Uurimistöö
Juhendaja : Marina Kamenskaja
Ülenurme 2012

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.KIRJANDUSE ÜLEVAADE 4
1.1.Alkoholi olemus 4
1.2.Alkoholi mõju ja kahjulikkus 4
1.3.Alkoholi tarbimine koolinoorte seas 5
1.4.Alkoholi tarbimine Eesti ja muu maailma noorte hulgas. 5
2. VALIM JA METOODIKA 6
2.2.Metoodika 6
3.TULEMUSED JA ARUTELU 9
4.JÄRELDUSED 13
KOKKUVÕTE 14
SUMMARY 15
KASUTATUD KIRJANDUS 16

SISSEJUHATUS

Ühiskond saab eksisteerida siis, kui elanikkond on terve, töövõimeline ja jätkusuutlik. Vundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas ning eriti tähtis väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga (Oolo jt 2010). Kui laps ei tarbi alkoholi, siis on ka tema õpitulemused koolis paremad. Seetõttu on oluline välja selgitada, mil määral tarbitakse hetkel noorte hulgas alkoholi, missugused on ajendid noorte hulgas alkoholi tarbimiseks , kuidas teadvustada alkoholi kahjuliku mõju tervisele ja tegeleda ennetustööga.
Alkohol on olemuselt antidepressant . Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti . Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine (Alkoinfo 2011). Meedias ilmub pidevalt alkoholireklaame, mis kutsuvad üha rohkem ostma ja tarbima erinevaid alkohoolseid jooke . Räägitakse isegi alkoholi tarbimise positiivsetest aspektidest, nagu klaas punast veini päevas tagab parema tervise ja pikema eluea .
Järjest rohkem räägitakse noorte alkoholi tarbimise tõusust ning seetõttu on uurimistöö autoreid pikemat aega vaevanud küsimus, kas ja millisel määral tarbitakse alkoholi Ülenurme Gümnaasiumi õpilaste hulgas. Seetõttu on valitud uurimistöö teemaks alkoholi tarbimine Ülenurme Gümnaasiumi 8. ja 12. klassi õpilaste seas, esindades erinevaid vanusegruppe, et täpsemalt teada saada nende õpilaste alkoholi tarbimise harjumustest.
Uurimistöö eesmärk on kirjeldada Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte alkoholi tarbimist.
Eesmärgist tulenevad järgmised uurimisülesanded:

Kirjeldada, kui palju õpilasi tarbib 12-ndas ja 8-ndas klassis alkoholi.

Kirjeldada, mitu korda kuus õpilased alkoholiga kokku puutuvad.
Avaldame tänu oma uurimustöö juhendajale Marina Kamenskajale, kes oli suureks abiks töö valmimisel. Samuti avaldame täna kõikidele uurimustöös osalenud Ülenurme Gümnaasiumi 8. ja 12. klassi õpilastele, kelle kaasabil antud uurimustöö valmis.

KIRJANDUSE ÜLEVAADE

Alkoholi olemus

Seadus ütleb, et alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid.
Eesti alkoholiseaduse järgi jaotatakse alkohoolsed joogid kolme rühma:

• Kanged alkohoolsed joogid, alkoholisisaldus üle 22 mahuprotsendi;
  
• Lahjad alkohoolsed joogid, alkoholisisaldus 6-22 mahuprotsenti;
  
• Vähese alkoholisisaldusega joogid, alkoholisisaldus 0,5-6 mahuprotsenti (Viru ja Volver, 2004)
  

Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine (Alkoinfo 2011).

Alkoholi mõju ja kahjulikkus

• Alkohol võimendab sageli seda meeleolu, milles inimene on enne jooma hakkamist.
  
• Alkoholil on lõdvestav toime, mõõdukal tarvitamisel võib see vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust.
  
• Alkohol võib muuta inimese sõnakaks, vaidlushimuliseks ja agressiivseks. Kunagi ei ole võimalik ette teada, kes muutub juues ebameeldivaks.
  
• Pidev joomine kahjustab tõsiselt nii vaimselt kui füüsilist tervist. Pikaajaline liigtarvitamine põhjustab näiteks maksatsirroosi, mitmesuguseid vähivorme ja südamehaigusi.
  
• Liigjoomine võib viia alkoholimürgistusteni, millega võib kaasneda kooma või isegi surm
  
• Alkoholitarvitamine on otseselt seotud paljude sotsiaalsete probleemidega, alates vägivaldsetest kuritegudest kuni perevägivalla, vigastuste ja liiklussurmadeni (Tervise Arengu Instituut, 2009.)
  

Alkoholi tarbimine koolinoorte seas

Enamik koolinoori joovad end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest nagu siider, lahjemad segujoogid ja õlu. Uuringud näitavad, et paljud koolinoored ei peagi neid jooke alkoholiks. Koolinoored kipuvad arvama , et alkohol aitab neil lõõgastuda, tunda ennast õnnelikumana ja leevendada muresid . Kuigi tegelikkuses see süvendab hoopis muresid ja probleeme. Uuringutulemused (ESPAD 2007) näitavad, et alkohol ei ole 15–16aastaste noorukite seas vaid nädalavahetuse ajaviide. 53% vastanud õpilastest oli küsitlusele eelnenud 30 päeva jooksul alkoholi tarvitanud ka koolipäevadel. Üle poole 10–13aastastest koolilastest on oma elu jooksul vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud. Purju on ennast joonud üle kümnendiku. 14–15aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. 16–18aastaste hulgas on vastavad näitajad 93,2% ja 81,7% (Noored alkoholi… s.a.).

Alkoholi tarbimine Eesti ja muu maailma noorte hulgas.

Nagu väidetakse Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2005/2006 õppeaasta uuringu raportis (Noored alkoholi… s.a., 2009), on võrreldes teiste maailma riikidega Eestis kõige suurem nende 15aastaste osakaal, kes on esimest korda purjus olnud enne 13. eluaastat. 13% noorukitest tarvitab alkoholi vähemalt kord nädalas ja 60% kord kuus või harvem. Põhiliselt tarvitavad noorukid lahjasid alkohoolseid jooke – 23% kooliealistest tarbib neid vähemalt kord kuus. Võrreldes teiste maadega joovad Eesti koolinoored märksa sagedamini ka kanget alkoholi (Noored alkoholi... s.a., 2009).

VALIM JA METOODIKA

2.1.Valim
Uuritavateks olid Ülenurme Gümnaasiumi 8. ja 12. klassi õpilased. Üldkogumi suuruseks oli 49 õpilast (õpilaste arv seisuga 07.11.2011). Uurimistöös kasutati kõikset valimit. Valimisse kaasati Ülenurme Gümnaasiumi kõik ühe 8. ja 12. klassi õpilased 2011 õppeaastal, kes olid jaotatud kaheks grupiks, lähtudes kooliea jagunemisest keskmiseks koolieaks ehk teismelisteks (13–14 aastased) ja vanemaks koolieaks ehk noorukiteks (18–19).
Valimi kriteeriumiteks oli:

• Uuritav on Ülenurme Gümnaasiumi õpilaste nimekirjas.
  
• Uuritav kuulub vanusegruppi alates 13–19 eluaastat.
  
• Uuritav on nõus osalema uurimistöös.
  

Tabel 1. Uurimistöös osalejate arv
Ülenurme Gümnaasium
Neiud
Noormehed
Kokku
8 klass
9
17
26
12 klass
8
15
23
Kokku:
17
32
49

2.2.Metoodika

Uurimistöös kasutati kvantitatiivset uurimistöö metoodikat koostatud küsimuste kaudu. Ülenurme Gümnaasiumi 8. klassi ja 12. klassi alkoholi tarbimise selgitamiseks koostati anonüümne küsitlus, mis viidi läbi nendes klassides 07.11.2011 kirjalikult. Kokku väljastati 49 ankeeti, milledest ka kõik tagastati. Seega osalesid uurimistöös kõik 49 (100%) kaasatud õpilast. Küsimustik koosnes 10-st küsimusest, neist kaks esimest olid selgitamaks taustaandmeid ja järgnesid 8 valikvastustega küsimust. Ankeedid uuritavatele jagati välja aineõpetaja poolt. Nende täitmine ja kogumine toimus sama aineõpetaja tunnis. Anonüümsuse tagamiseks ei pidanud kirjutama oma nime. Uurimistöös osalemine oli vabatahtlik. Andmete töötlemiseks kasutati tabelarvutusprogrammi Microsoft Excel . Andmete kirjeldamisel kasutati kirjeldavat statistikat. Tulemused summeeriti ning esitati täis-ja suhtarvudes, illustreerival kujul edasiandmiseks kasutati tulpdiagrammi. Uurimistulemused üldistati.
Küsimustik
Küsimustele vastates valige palun pakutud vastusevariantidest Teile sobiv vastus. Enda valikutele tõmmake palun ring ümber.
1. Teie vanus aastates............. aastat
2. Sugu
1) naine
2) mees
3.Kas olete tarbinud alkohoolseid jooke ?
(Kui valisid ei, siis jätka vastamist küsimusele nr. 8)
1) ei
2) jah
4.Kui tihedalt tarbite alkoholi ühe kuu jooksul ?

1 x kuus

2-3 x kuus

4-6 x kuus

7-10 x kuus

Rohkem kui 10 x kuus
5) Kas te olete olnud kunagi purjus( tasakaaluhäired, kõne häirumine) ?
1) jah
2) jah, sageli
3) mõnikord
4) ei
6.Kas tarbite lahjat(kuni 20%) või kanget alkoholi(alates 38%) ?
1) lahjat alkoholi
2) kanget alkoholi
3) tarbin mõlemat
7. Kus kohas tarbite kõige sagedamini alkoholi?
1) kodus
2) sõprade juures
3) klubis , baaris
4) mujal (kirjutage punktiirjoonele)
................................................................................................................................................................................................................................................................
8. Kas olete viibinud seltskonnas, kus tarbitakse alkoholi ?

jah
2) ei
9. Kas teile on pakutud alkohoolseid jooke ?

jah

ei
10. Miks olete seni keeldunud alkoholi pruukimast?

vanemad on keelanud

kardate kokkupuudet politseiga

tean alkoholi kahjulikest mõjudest tervisele

muu põhjus (kirjutage punktiirjoonele)
................................................................................................................................................................................................................................................................
TÄNAN VASTAMAST !

TULEMUSED JA ARUTELU

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada Ülenurme Gümnaasiumi kaheksandate ja 12-ndate klasside õpilaste alkoholi tarbimist vabal ajal. Teema valikul lähtuti eelkõige faktist, et koolinoored tarbivad alkoholi kõige rohkem koolivälisel ajal. Suurt mõju avaldab esmasel alkoholitarbimisel ka seltskonnas viibimine , kes valdavalt tarvitavad alkoholi ja kellele sõprussuhete säilitamise nimel ei julgeta ära öelda.
Kas olete tarvitanud alkohoolseid jooke ? 1 – jah 2 - ei
13–14 aastaste vanusegrupis (n=26) vastasid jaatavalt 14 õpilast, alkoholi tarbimist eitasid 12 õpilast. 18–19 aastaste vanusegrupis (n=23) vastasid jaatavalt kõik õpilased (joonis 1). Kirjanduse andmetel on üle poole 10–13aastastest koolilastest oma elu jooksul vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud. Purju on ennast joonud üle kümnendiku. 14–15aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. 16–18aastaste hulgas on vastavad näitajad 93,2% ja 81,7% (Noored alkoholi… s.a.). Neid andmeid kinnitavad ka meie küsitluse tulemused.­
Joonis 1. Alkoholi tarvitamise kogemused.
Kui tihedalt tarbite alkoholi ühe kuu jooksul ?1 – 1x kuus 2 – 2-3x kuus 3 – 4-6x kuus 4 – 7-10x kuus 5 – rohkem kui 10x kuus 6 - muu
13–14aastaste (n=14) vanusegrupis tarbisid alkoholi 1x kuus kaheksa õpilast, 2–3x kuus tarbis üks õpilane ja variantidele 4-6x ja rohkem kui 10x kuus vastasid samuti mõlemale 1 õpilane. Antud vanusegrupis jätsid küsimusele vastamata kolm õpilast. 18–19aastaste vanusegrupis tarbisid alkoholi 1x kuus kaks õpilast. 2–3x kuus tarbisid alkoholi üheksa õpilast. 4–6x kuus tarbisid alkoholi seitse õpilast. 7–10x kuus tarbisid alkoholi viis õpilast (joonis 2). Nagu väidetakse Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2005/2006 õppeaasta uuringu raportis ( TAI 2009, viidatud Noored alkoholi… s.a.) tarbivad 13% noorukitest (11–19 aastat vanad) alkoholi vähemalt kord nädalas ja 60% kord kuus või harvem. Põhiliselt tarvitavad noorukid lahjasid alkohoolseid jooke – 23% kooliealistest tarbib neid vähemalt kord kuus. Meie küsitluse tulemused näitavad, et tarbitakse ka mitu korda kuus, kuid 8. klassi õpilaste hulgas on valdavalt see 1x kuus.
Joonis 2. Alkoholi tarbimine ühe kuu jooksul.
Kas te olete olnud kunagi purjus ? 1 – jah 2 – jah, sageli 3 – mõnikord 4 - ei
13–14 aastaste (n=14) vanusegrupis on olnud purjus viis õpilast, sageli on purjus olnud üks õpilane ja purjus pole olnud kaheksa õpilast. 18­–19 aastaste vanusegrupis on purjus olnud 16 õpilast, sageli on purjus olnud üks õpilane, mõnikord on purjus olnud neli õpilast ja purjus pole kunagi olnud kaks õpilast (joonis 3).
Joonis 3. Alkoholi tarvitamine joobe saavutamiseni.
Kas tarbite lahjat või kanget alkoholi ?1 – lahjat alkoholi 2 – kanget alkoholi 3 – tarbin mõlemat
13–14 aastaste vanusegrupis on tarbinud lahjat alkoholi viis õpilast, kanget alkoholi kaks õpilast ja mõlemat seitse õpilast. 18–19 aastaste vanusegrupis on tarbinud lahjat alkoholi viis õpilast, kanget alkoholi üks õpilane ja mõlemat 17 õpilast (joonis 4). Nagu väidetakse Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2005/2006 õppeaasta uuringu raportis ( TAI 2009, viidatud Noored alkoholi… s.a.) joovad enamik koolinoori end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest nagu siider, lahjemad segujoogid ja õlu. Küsitluste tulemustes tarbivad koolinoored kõige rohkem mõlemat e. kanget ja lahjat alkoholi, aga sellele järgneb lahja alkoholi tarbimine.
Joonis 4. Lahja ja kange alkoholi tarbimine.
Kus kohas tarbite alkoholi kõige sagedamini ? 1 – kodus 2 – sõprade juures 3 – klubis, baaris 4 – mujal (koolis, matkadel, talgutel)
13–14 aastaste vanusegrupis on seitse õpilast 14-st tarbinud alkoholi sõprade juures. Kuus õpilast kodus ja üks õpilane mujal. 18–19 aastaste vanusegrupis on kümme õpilast 23-st tarbinud alkoholi klubis või baaris. Kaheksa õpilast sõprade juures, neli õpilast kodus ja üks õpilane mujal (joonis 5).
Joonis 5. Eelistatuim koht alkoholi tarbimisel.
Miks olete seni keeldunud alkoholi pruukimast ? 1 – vanemad on keelanud 2 – kardate kokkupuudet politseiga 3 – tean alkoholi kahjulikest mõjudest tervisele 4 – muu põhjus/pole keeldunud (omad põhjused, ei soovi, kahjustab)
13–14 aastaste vanusegrupis on 11 õpilast 22-st keeldunud alkoholist, kuna nad on teadlikud alkoholi kahjulikust mõjust tervisele. Kuus õpilast pole keeldunud alkoholist, kolme õpilast on keelanud vanemad ja 2 õpilast kardab kokkupuudet politseiga. 18–19 aastaste vanusegrupis pole keeldunud alkoholist 19 õpilast 23-st. Kaks õpilast teavad alkoholi kahjulikust mõjust tervisele ja kaks õpilast kardavad kokkupuudet politseiga (joonis 6).
Joonis 6. Põhjused alkoholist keeldumisel.

JÄRELDUSED

1. Uurimistööst selgus, et Ülenurme Gümnaasiumi 8.klassis on tarbinud alkoholi 54% õpilastest ja 12. klassis 100% õpilastest.
2. Alkoholi tarbimise sagedus 8. klassi õpilaste seas oli valdavalt 1x kuus. 12. klassi õpilased tarbisid alkoholi kuus valdavalt 2-3x kuus. 8. klassi õpilased eelistavad nii kanget kui lahjat alkoholi, viimast siiski rohkem. Valdav enamus 12. klassi õpilasi eelistavad tarbida nii kanget kui lahjat alkoholi.

KOKKUVÕTE

Käesoleva kvantitatiivse uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada Ülenurme Gümnaasiumi 8. ja 12. klassi õpilaste alkoholi tarbimist. Uurimistöö koosneb kirjanduse ülevaatest ja uurimuslikust osast. Kirjanduse ülevaates kirjeldatakse alkoholi tarbimist koolinoorte seas Eestis ja mujal maailmas, alkoholi olemust ja kahjulikku toimet organismile. Andmeid koguti uurimistöö autorite poolt koostatud küsimustikuga, mis sisaldas kümmet küsimust. Valim moodustus 2011/2012 õppeaastal Ülenurme Gümnaasiumis õppivatest 8. ja 12. klasside õpilastest. Tagastatud küsimustikke oli 49, mis moodustas 100% välja jagatud küsimustike arvust.
Tulemusi analüüsides selgus, et Ülenurme Gümnaasiumi 8. ja 12. klassis on keskmisest rohkem alkoholi tarbijaid. 8. klassi õpilastest on tarbinud alkoholi üle poolte õpilastest, alkoholijoobes on olnud 6 õpilast, 8 õpilast on proovinud alkoholi väikeses koguses. Alkoholi tarbiti kõige sagedamini 1x kuus. Eelistatakse nii kanget kui lahjat alkoholi, viimast siiski rohkem.
12. klassi õpilastest vastasid kõik 23 õpilast, et on tarbinud alkoholi, neist joobes on olnud 21. Alkoholi tarbiti kõige sagedamini 2-3x kuus. Eelistatakse tarbida nii kanget kui lahjat alkoholi ja seda 17 õpilase poolt. Uurimistööst selgus, et vanusega muutuvad eelistused ja suureneb tarbimise sagedus.

SUMMARY

The goal of this quantitative research was to describe alcohol consumption among students from 8. and 12. grades of Ülenurme Gymnasium . The paper consists of the review of literature, description of the research and its results . The review of literature gives an overview of consumption of alcohol among students in Estonia and the world in general, the nature of alcohol and its harmful effects on people’s health.
The data was collected with the help of a questionnaire which consisted of ten questions and was put together by the authors of this paper. The sample was 8th and 12th graders studying in Ülenurme Gymnasium in 2011/2012. All 49 questionnaires were answered and returned.
The results showed that the number of students consuming alcohol in the 8. and 12. grade is more than the average . More than half of 8th graders have consumed alcohol, 6 students have been drunk and 8 students have tried alcohol in small amounts. The most frequent consumption was once a month. Both strong and light alcohol is preferred , the latter being still more popular .
Out of 12th graders all 23 students answered they have drank alcohol, 21 of them admitting being drunk in their life. The most frequent consumption of alcohol was 2-3 times a month. Both strong and light alcohol is popular among 17 students.
The research showed that preferences and the frequency of drinking alcohol grows with age.

KASUTATUD KIRJANDUS

• Tervise Arengu Instituut. (2009).Mis on uimastid ja kuidas need meie elu mõjutavad
  
• Viru, A., Volver, A. 2004. Alkohol. Kuidas säästa end tulevikuks? Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
  
• Noored alkoholi küüsis. 2011. URL: http://alkoinfo.ee/et/faktid/noorte-statistika (viimati vaadatud 9. jaanuaril 2012)
  
• Alkohol ja selle mõju. 2011. URL: http://alkoinfo.ee/et/kogused/mis-on-alkohol (viimati vaadatud 9. jaanuaril 2012)