........................................................................................................................... 2 3. Siseaudit ja organisatsioon....................................................................................................11 SISSEJUHATUS Ainetöö teemaks on valitud siseaudit. Töö on jagatud kolme ossa. Esimeses osas tutvustatakse siseauditit lähemalt, antakse ülevaade siseauditi ülesannetest ja siseaudiitorite eetikakoodeksist. Teises osas tutvustatakse auditi meetodeid ning riskide hindamist. Kolmandas ehk vimases peatükis on käsitletus siseauditi funktsiooni rolli. 2 1. SISEAUDIT Siseaudit on üks osa sisekontrollist. Siseaudit on sõltumatu, objektiivne, kindlustandev ja konsulteeriv tegevus, mis on suunatud organisatsiooni eesmärkide saavutamisele kasutades
Majandusarvestuse ja maksunduse osakond SISEAUDIT JA SISEKONTROLL Loengukonspekt Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISEAUDITI VAJADUSE TEKE................................................................................3 2. TERMINOLOOGIA................................................................................................ 6 3. SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOMPONENDID..........................................................8 4. RAHVUSVAHELINE JA EESTI SISEAUDIITORITE ÜHING.......................................11 5. SISEKONTROLLI TERMINITE SELETUSI...............................................................13 6. SISEKONTROLLISTANDARDID............................................................................15 7. SISEAUDIT........................................................................................................ 17 8. SISEAUDITI STANDARDID..................................................................................22 9
Organisatsiooni sisekontrolli süsteemi hindamisel tuleb koguda piisavalt infot olemasoleva olukorra ja tegevuste kohta Hindamise peamiseks aluseks on COSO mudel. Kogutud info alusel saab otsustada, milliseid kontrolle on rakendatud ja kavandatud, kas need on küllaldased, tuleb muuta või rakendada uusi. Siseauditi käigus kogutakse infot kontrollide testimisega, mis annab aluse siseauditi funktsiooni laiendamiseks või, vastupidi, kokkutõmbamiseks. RAHVUSVAHELINE NING EESTI SISEAUDIITORITE ÜHING Esimene Institude of Internal Auditors ehk IIA ehk siseaudiitorite ühing asutati 1941. aastal USAs. Ühingu liikmeid kogunes sajast riigist, liikmed on füüsilised isikud (ligi 50% on ameeriklased), liikmeid ligikaudu 70 000, mis on aga pidevalt muutuv arv. IIA põhiülesanded: 1. Arendada siseaudiitorite professionaalset tegevust - selleks töötatakse välja tegevusjuhiseid ning viiakse läbi koolitusi; 2
Assotsiatsiooni (EKA) eetikakoodeks eetikakoodeks liikme eetikakoodeks Eesti Loomaarsti Otsingumootori Hea kodaniku eetikakoodeks optimeerimise põhimõtted eetikakoodeks Eesti Notarite Projekti Lahendus.net Hea tahte poliitiku eetikakoodeks raames nõustajate eetikakoodeksi eetilised printsiibid ettepanek Eesti Siseaudiitorite Rakvere Kodanikeühenduste Ühingu eetikakoodeks Lihakombinaadi eetikakoodeks kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika Eesti õpetajaeetika Saint-Gobain Ravimitootjate koodeks Ehitustooted Eesti AS'i turundustavade missioon ja väärtused koodeks Euroopa Keskpanga Saku Õlletehase Terviseportaal
kasvatada firma väärtust. 4) Võime töötada stabiilselt ning kvaliteetselt pingeolukorras. 5) Lojaalsus ja pühendumine organisatsiooni suhtes. 6) Täpsus korrektsus ja põhjalikkus ükskõik milliste ülesannete lahendamisel, nii oluliste kui väheoluliste. 7) Võime vastutada oma struktuuriüksuse tegevuse tulemuste eest ning võimalik tagajärgede eest. Siseaudiitori kutse-eetika 1) Siseaudiitorid peavad oma tegevuses lähtuma siseaudiitorite kutseeetika nõuetest, mis on välja töötatud IIA ehk rahvusvahelise audiitorite instiituudi poolt. 2) Siseaudiitor peab olema oma tegevuses sõltumatu objektiivne ja aus. 3) Täidab tööülesandeid vastutustundlikult, täidab seadusi ning ei osale tahtlikult mistahes ebaseaduslikus tegevuses. 4) Ei osale tegevustes, mis võivad diskrediteerida kutset. 5) Tunnistab ja respekteerib organisatsiooni poolt heakskiidetud eesmärke.
Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et adekvaatselt oleks hõlmatud kõik majandusaruannete seisukohalt ja olulised tegevusvaldkonnad. Audiitortegevuse seadus sätestab: 1. Majandusarvestusalase audiitortegevuse õiguslikud alused 2. Vandeaudiitorile ja vandeaudiitorühingule esitatavad nõuded 3. Vandeaudiitori ja vandeaudiitorite ühingu tegevuse õiguslikud alused ja vastutus 4. Atesteeritud siseaudiitorile ja avaliku sektori audiitorile esitatavad nõuded 5. Siseaudiitorite tegevuse õiguslikud alused avaliku sektori ja avaliku huvi üksustes (Selle seaduseni reguleeris vana ainult välisaudiitorite tegevust). 6. Auditi ja ülevaatluse kohustus, auditi komitee tegevuse alused ja siseaudiitorite õigus kutsetegevuseks. 7. Audiitorkogu õiguslik seisund, pädevus ja vastutus ning tegevuse töökorralduse ja rahastamise alused. 8. Järelevalve teostamine siseaudiitorite, vandeaudiitorite vandeaudiitorite ühingute ning
kutseeksamite jagudega ning valdkondade ja teemade üksikasjalik liigendus. Kutseeksami programmi koostavad ja esitavad oma pädevuse valdkonnas audiitorkogu ja riigikontroll. Avalikkusele tehakse kättesaadavaks kutseeksami küsimused ja näidisvastused pooltele küsimustest. Kutseeksami programmi või selle alusel küsimuste või näidisvastuste koostamisel avalikkusele kättesaadavaks tegemisel või kehtestamisel võib arvestada rahvusvaheliselt tunnustatud vande või siseaudiitorite organisatsioonide soovitusi ja nõuandeid. Kutseeksami programm hõlmab vandeaudiitori ja siseaudiitori kutsetegevuse ulatuses vähemalt järgmisi valdkondi: 1) Arvestus sh. Raamatupidmine ja audiitortegevus 2) Ettevõtte rahandus 3) Õigus 4) Juhtimine 5) Infotehnoloogia 6) Matemaatika ja statistika Nimetatud valdkonnad liigendatakse vähemalt järgmisteks teemadeks hõlmates nii teoreetilise kui praktilisi aspekte: 1) Finantsarvestus
teabe nõuetest kõrvalekaldumiste kohta ning vajadusel annab soovitusi olukorra parandamiseks; 10) nõustab ministeeriumi juhtkonda sisekontrolli süsteemi loomisel ja täiustamisel; 11) esitab arvamusi ja ettepanekuid teiste ministeeriumide poolt ette valmistatud ministeeriumi valitsemisala puudutavate osakonna tegevusvaldkonda kuuluvate õigusaktide kooskõlastamisel; 12) täidab muid ministri poolt antud ühekordseid ülesandeid, mis ei sea ohtu siseaudiitorite funktsionaalset sõltumatust. KESKKONNA MINISTEERIUM 1 RIIGI OSALUSEGA HALLATAVAD VALITSUS- TULUNDUS- JA SIHTASUTUSED RIIGIASUTUSED ASUTUSED JA ÄRIÜHINGUD
Siseaudiitorid ja audiitorkogu on allutatud rah.ministeeriumi järelevalvele. Ministeeriumi pädevuses on: 1) Korraldada registri pidamist 2) Teostada audiitorkogu riiklikku järelevalvet 3) Vandeaudiitori kutse andmine, sellest keeldumine või äravõtmise otsustamine 4) Audiitorettevõtja tegevusloa andmise, andmisest keeldumise, teatamise ning kehtivuse lõpetamise otsustamine 5) Vandeaudiitori kutse samaväärsuse tunnustamise otsustamine 6) Järelevalve siseaudiitorite tegevuse üle 7) Järelevalve audiitorite täiendõppe metoodilise juhendamise ja kutseeksamiga seotud küsimuste osas Rahandusministeeriumi ülesanne on töötada välja või muuta: 1) Siseaudiitori kutsetegevuse aluseks olevad standardid 2) Tunnustatud siseaudiitori juhendamisel praktiseerimise kord 3) Siseudiitori tegevusaruande koostamise ja esitamise kord 4) Siseaudiitori täiendõppe programm Järelevalve NK pädevus on üpris lai. Mõned näited pädevuse osas:
Kvartaliplaan Siseauditi eest vastutav isik koostav üksuse töö jooksvaks planeerimiseks kvartali plaani, mille alusels on aasta tööplaan, mille siseauditi üksus jaotab kvartaalselt, nähes ette täpsed auditi läbiviimise tähtajad, nende tööde täitjad ja lõpparuande esitamise tähtajad. Seda ei pea kinnitama, kuna tegemist on siseauditi tööplaaniga ja mitte aasta tööplaani kvartaalse jaotusega. See on oma tööde jaotamiseks. Kvartaliplaaniga on võimalik: 1) Arvesse võtta siseaudiitorite plaanilisi puudumisi 2) Määrata iga siseaudiitori töögraafik nädalate lõikes 3) Määrata iga konkreetse auditi algus- ja lõpptähtajad. Kvartaliplaan on üksusesisene töövahend, mis peab kaasa aitama aastaplaani paremale realiseerumisele. Siseauditi standardid 1) Siseauditi sõltumatus ja objektiivsus a) Siseaudiitor peab olema sõltumatu nendest tegevustest või valdkondadest, mida nad auditeerivad
Riigieelarve eelnõu menetlus ja heakskiitmine Jõustunud riigieelarve seadus (Riigi Raha Veeb) Riigieelarve elluviimine Riigieelarve elluviimine tähendab riigi poolt antud ülesannete täitmist, milleks tehakse kulutusi ja finantseerimistehinguid" (riigieelarve.fin.ee/?id=10414) Riigieelarve täitmise kontroll ,,Riigieelarve täitmise kontrolli ja selle hindamine on Eestis eelkõige rahadusministeeriumi, riigiasutuste juhtide, siseaudiitorite ja riigikontrolli ülesanne". (riigieelarve.fin.ee/?id=10415) Iga riigiasutuse juhtkond vastutab oma valdkonna eest, riigiasutustes on ka sõltumatud siseaudiitorid, kes hindavad riigi raha tõhusat kasutamist. Suuremates riigiasutustes on siseauditi osakonnad. Need analüüsivad raha aksutamise efektiivsust ja mõistlikkust. Siseauditi eesmärk on anda juhile kindlustunne, et sisekontrolli meetmed tagavad riigieelarve otstarbeka ja seadusliku kasutamise. (Rahandusministeerium)
keskkonnariski audit, tööohutuse audit jm. Keskkonnajuhtimissüsteemi audit: Keskkonnajuhtimissüsteemi on vaja korrapäraselt auditeerida (vähemalt kord aastas). Seda võib teha nii organisatsiooni enda töötaja kui ka välisaudiitor. Audiitor peab olema erapooletu ja objektiivne. Auditi tulemused dokumenteeritakse ja arutatakse läbi koos juhtkonnaga ning nende alusel koostatakse korrigeerivate meetmete kava. ISO 1901- Juhtimissüsteemide siseaudiitorite koolitus Auditi määratlused- auditi kriteeriumid, tõendusmaterjal, leiud, järeldus Auditeerimise põhimõtted: Eetiline käitumine, selge esitlus, kohane professionaalne hoolikus, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev lähenemine. Keskkonnajuhtimissüsteemid Keskkonnajuhtimissüsteem: osa organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist, osa keskkonnakorraldusest ja keskkonnakaitsest ning koosneb organisatsiooni struktuurist,
keskkonnariski audit, tööohutuse audit jm. Keskkonnajuhtimissüsteemi audit: Keskkonnajuhtimissüsteemi on vaja korrapäraselt auditeerida (vähemalt kord aastas). Seda võib teha nii organisatsiooni enda töötaja kui ka välisaudiitor. Audiitor peab olema erapooletu ja objektiivne. Auditi tulemused dokumenteeritakse ja arutatakse läbi koos juhtkonnaga ning nende alusel koostatakse korrigeerivate meetmete kava. ISO 1901- Juhtimissüsteemide siseaudiitorite koolitus Auditi määratlused- auditi kriteeriumid, tõendusmaterjal, leiud, järeldus Auditeerimise põhimõtted: Eetiline käitumine, selge esitlus, kohane professionaalne hoolikus, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev lähenemine. Keskkonnajuhtimissüsteemid Keskkonnajuhtimissüsteem: osa organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist, osa keskkonnakorraldusest ja keskkonnakaitsest ning koosneb organisatsiooni struktuurist,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
