From left to right, the FBI assigns the above individuals to the following races: White, Black, White (Hispanic), Asian. Top row males, bottom row females. Homo sapiens · Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused · Ca 50 000 aastat tagasi kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria vt J. Diamond, The Third Chimpanzee · Mis muutus: uued jahipidamisviisid, riietus, luunõelad, koopamaalid, kaaslaste matmine. · Käitumuslikult kujunes välja tänapäevane inimene · Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 kilokalorit) päevas, mis on ca 1/5 kogu inimkeha energiavajadusest · Kas inimese käitumine ja suhtepilt on ajaloos muutunud, millised on muutuste suunad? Kas oleme osa suuremast hoovusest, laiemast arenguprotsessist? Vaidlused: evolutsioon ja antropogenees
nooltega jahivibu või püünisega looduses viibimine. Lubatud jahipidamisvahendid on: 1) sile- ja vintraudne ja kombineeritud tulirelv, välja arvatud täisautomaattulirelv; 2) jahipidamise otstarbel registreeritud poolautomaattulirelv, mille salve mahub kuni kaks padrunit; 3)püstol ja revolver; 4) jahivibu; 5) püünis; 6) peibutis ehk peibutusvahend; 7) jahikoer; 8) piirdelipp. Tulirelv peab olema tunnistatud jahirelvaks relvaseaduses sätestatud korras. (2) Lubatud jahipidamisviisid on: 1) hiilimisjaht; 2) varitsusjaht; 3) peibutusjaht; 4) ajujaht; 5) otsijaht; 6) urujaht; 7) uluki püüdmine. Seltskond Kolkakülas võtab ühel kevadpäeval napsu. Neil tekib isu liha järele ning otsustatakse minna jahile. Ott leiab kapinurgast vanaisa vana jahipüssi, Jassil on käepärast automaat, mille on saanud kaitseliidust, Tõnn toob välja taldrikrauad. Hämarduvas metsas seltskond hajub. Ott näeb põõsastes mingit liikumist ja tulistab. Kostab Tõnni kisa ja .... Ott
integreeritud osana. Bioloogilise vormirikkuse säilitamisel on olulised eelkõige need keskkonnakaitselepped, mis käsitlevad saastumisprobleeme ja loodusvarade kasutamist. BERNI KONVENTSIOON Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. aastal ja see jõustus 1982. a. Algatajaks oli Euroopa Nõukogu. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. Looma- ja taimeliigid, mille suhtes kaitsemeetmeid tuleb rakendada esmajärjekorras, on loetletud konventsiooni kolmes lisas: I - rangelt kaitstavad taimeliigid; II - rangelt kaitstavad loomaliigid; III - loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida. Neljandas lisas käsitletakse keelatud püügivahendeid ja -viise. Berni konventsiooni alusel rangelt kaitstavate liikide hulka kuuluvad paljud Eestis veel suhteliselt tavalised loomad, näiteks karu, ilves, hunt,
Enamik Tallinna turgudel ja poodides müüdavaid papagoisid on püütud Kagu-Aasias või Lõuna-Ameerikas ja vahendajate poolt toimetatud tuhandete kilomeetrite kaugusele. BERNI KONVENTSIOON, Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. aastal ja see jõustus 1982. a. Algatajaks oli Euroopa Nõukogu. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohta de kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. BIOLOOGILISE MITMEKESlSUSE KONVENTSlOONI sõlmisid 1992. aastal Rio de Janeiros 157 riiki (nende hulgas ka Eesti). See jõustus 1993. a. Praeguseks on sellele lepingule alla kirjutanud veel rohkem riike. Eestis sai konventsioon Riigikogu heakskiidu ja hakkas kehtima 1994. a. Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel.
2. Olmereoveed Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline:1. Mehhaaniline, 2. Keemiline, 3. Bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik puhastada. lämmastiku/fosfori ringe euroopaliidu keskkonnakaitse BERNI KONVENTSIOON Euroopa elupaigad ja metsik loodus Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. aastal ja see jõustus 1982. a. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. I - rangelt kaitstavad taimeliigid; II - rangelt kaitstavad loomaliigid; III - loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida. mõisted: konkurents isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht vähest ressurssi. Tavalisimad on eluruumide- ja toidukonkurents. K. Võib olla liigisisene või liikidevaheline. Populatsioonitiheduse suurenedes k-i surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel kas ühe osalise hävimise või osaliste
Riigimets on mets, mis kuulub mingi riigi omandisse Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Jahiulukid põder; 2) punahirv; 3) metskits; 4) metssiga Jahipiirkond on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. Jahipidamisvahendid lubatud ja keelatus jahipidamisvahendid Jahipidamisviisid - Lubatud jahipidamisviisid on: 1) hiilimisjaht; 2) varitsusjaht; 3) peibutusjaht; 4) ajujaht; Jahitunnistus on dokument, mis tõendab füüsilise isiku oskust jahti pidada. Jahiluba annab õiguse pidada ulukile jahti. Jahiluba antakse kehtivat jahitunnistust omavale isikule Kalapüük tegevus, mille eesmärk on kala, jõesilmu ja teiste sõõrsuude; jõevähi, kreveti ning teiste kümnejalaliste; kalmaari ja teiste peajalgsete (edaspidi kõik koos kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel.
WASHINGTONI KONVENTSIOON loomade, taimede müük Kirjutati alla 1973.a ja jõustus 1975. Ühinenud üle 100 riigi. Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime ja loomaliike, reguleerides nende sisse ja väljavedu riigiast riiki. BERNI KONVENTSIOON Euroopa elupaigad ja metsik loodus Sõlmiti 1979 ning jõustus 1982. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. BIOLOOGILINE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON Sõlmiti 1992. 157 riiki. Jõustus 1993. Eestis 1994. Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Loodusvarade säästlik kasutamine ja selle saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. CARTAGENA PROTOKOLL bioloogiline ohutus Tuleneb bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist. 24 mai 2000 allkirjastati 67 riigi poolt. Eesti allkirjastas septembris. Biloogilise ohutuse protokoll käsitleb geneetiliselt
koostöö Atlandi ookeani loodeosaga 4) Jäätmed – Baseli konv. ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta 5) Looduskaitse – RAMSARI KONV. - Eestis on 10 Ramsari ala (Soomaa, Matsalu, Alam-Pedja lka ...) WASHINGTONI KONV. 1973 kaubitsemise läbi ohustatud taime- ja loomaliike, reguleerides nende sisse-ja väljavedu riigist riiki. BERNI KONV. – keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. RIO BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONV. – bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine. Käsitleb geneetilisi ressursse, liike ja ökosüsteeme. 7. New Yorki ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ning Kyoto protokoll ül: globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emissioonide stabiliseerimiseks ja vähendamiseks. 8
5.2. Washingtoni konventsioon · Eesti 1993. a. · Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime- ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki. 5.3. Berni konventsioon · 1979 .a. Euroopa looduskaitseleping · Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. · Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid, loetleb looma- ja taimeliigid, mille suhtes kaitsemeetmeid tuleb rakendada esmajärjekorras. 5.4. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon · 1992. a, Rio de Janeiros · Eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel · Looduskaitset tuleb siduda paljude teiste valdkondadega, nagu põllumajandus, metsandus, kalandus jne. 6
13 orgaanilisest materjalist sidemetele kasetõrva, männivaigu ja rasva segu. Efektiivne oli kivikirve kinnitamine varre külge kirvesse puuritud augu abil. Augu puuriminseks kasutati puust seadeldise abi. Kivitalb Kivikirvesse augu puurimine ja lihvimine Varretatud kivitalb Kalastus- ja jahipidamisviisid Mesoliitikumis kütiti enim põtru ja kopraid, neoliitikumis ka teisi loomi (seotud atlantilise, soojema kliimaperioodiga). 14 Kunda järvest leitud nooleotsad osutavad vibu kasutamisele. Järve kohal oli vibuga lastud ilmselt linde. Kalastamisvahenditest on leitud võrkude jäänuseid, õngekonkse, ahinguid. Karjala kannaselt Antreast on leitud võrgu jäänused. Raskuskivid ja käba on saadud ka Narvast Siivertsist.
Kirjutati alla 1973. a. Seni on ühinenud üle 100 riigi (Eesti 1993) Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki. BERNI KONVENTSIOON Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. Aastal. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid, loetleb looma- ja taimeliigid, mille suhtes kaitsemeetmeid tuleb rakendada esmajärjekorras. BIOLOOGILISE MITMEKESlSUSE KONVENTSlOONI Sõlmisid 1992. aastal Rio de Janeiros 157 riiki (nende hulgas ka Eesti). Praegu juba liitunud rohkem riike. Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel.
Liikumaajavad linnukoerad e spanjelid madalakavulised vene spanjel ja inglise kokerspanjel ning keskmise kasvuga inglise springerspanjel on jahikoerad, kelle ülesanneteks on jahimehe püssi laskeulatuses joosta ja kõik leitud ulukid liikuma ajada. Koer toob latud uluki kütile kätte. Toovad linnukoerad e retriiverid keskmise suurusega kuldne, labradori ja siledakarvaline retriiver. Tegutseb alles peale lasku, haistab surnud või vigastatud ulukit. JAHIPIDAMISVIISID: Ajujaht Eestis peetakse põhiliselt põdrale, muidu suurulukitele üldiselt ka hirved ja metssiga. Enne jahile minemist tuleks teha eeluuring, et palju jahipiirkonnas üldse loomi on. Kollektiivjaht. Valitakse jahijuhataja inimene, kes tunneb jahipiirkonda ning keda jahiseltsi liikmed aktsepteerivad. Osad on ajajad, teised kütid. Ajajad rivistuvad ühele poole, teisele poole lähevad kütid. Ajajad hakkavad liikuma reas.
Kirjutati alla 1973.a ja jõustus 1975. Ühinenud üle 100 riigi. Konventsiooni eesmärk on kaitsta ohustatud taime ja loomaliike, reguleerides nende sisse ja väljavedu riigist riiki. BERNI KONVENTSIOON – Euroopa elupaigad ja metsik loodus Sõlmiti 1979 ning jõustus 1982. Konventsiooni eesmärgiks on kaitsta Euroopa looduslikku taimestikku ning nende elupaiku ja kasvukohti. Keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. BIOLOOGILINE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON Sõlmiti 1992. 157 riiki. Jõustus 1993. Eestis 1994. Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Loodusvarade säästlik kasutamine ja selle saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel CARTAGENA PROTOKOLL – bioloogiline ohutus Tuleneb bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist. 24 mai 2000 allkirjastati 67 riigi poolt. Eesti allkirjastas septembris. Bioloogilise ohutuse protokoll käsitleb geneetiliselt
loodushoiualasid • Lisa II– taime- ja loomaliigid (va linnuliigid), kelle kaitseks on vaja moodustada loodushoiualad • Lisa III – Oluliste ja loodushoiualade valikukriteeriumid • Lisa IV– ranget kaitset vajavate taime- ja loomaliigid, keda tuleb kaitsta nende looduslikul levikualal. Lisaks keelatud tegevused. • Lisa V – liigid, kelle kasutamist võib reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega. • Lisa VI – Keelatud jahipidamisviisid ja vahendid EÜ jaoks olulised elupaigatüübid: hävimisohus olevad looduslikud elupaigad, mille kaitsmise eest kannab ühendus erilist vastutust. See on Loodusdirektiivide Lisa 1. Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid Eestis: 60 loodusdirektiivis nimetatud elupaigatüüpi 51 liigi (15 soontaime-, 6 sammaltaime-, 5 imetaja-, 1 kahepaikse-, 8 kala- ja 16 selgrootuliiki) jaoks. (Ahmi, pringli ja atlandi tuura jaoks erialasid ei looda.)
Loodusdirektiivi lisad Lisa I – looduslikud elupaigatüübid -> loodushoiualad Lisa II– taime- ja loomaliigid (va linnuliigid) -> loodushoiualad Lisa III – Oluliste ja loodushoiualade valikukriteeriumid Lisa IV– ranget kaitset vajavate taime- ja loomaliigid, keda tuleb kaitsta nende looduslikul levikualal. Lisaks keelatud tegevused. Lisa V – liigid, kelle kasutamist võib reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega. Lisa VI – Keelatud jahipidamisviisid ja vahendid EÜ jaoks olulised elupaigatüübid (lisa 1) Oht hävida looduslikul levialal Ahenenud või väike leviala Biogeograafilise regiooni loodusliku elupaigatüübi silmapaistev esindaja Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid – hävimisohus olevad looduslikud elupaigad, mille,kaitsmise eest kannab ühendus erilist vastutust Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid Eestis- hävimisohus olevad looduslikud
Loodusdirektiivi lisad Lisa I – looduslikud elupaigatüübid -> loodushoiualad Lisa II– taime- ja loomaliigid (va linnuliigid) -> loodushoiualad Lisa III – Oluliste ja loodushoiualade valikukriteeriumid Lisa IV– ranget kaitset vajavate taime- ja loomaliigid, keda tuleb kaitsta nende looduslikul levikualal. Lisaks keelatud tegevused. Lisa V – liigid, kelle kasutamist võib reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega. Lisa VI – Keelatud jahipidamisviisid ja vahendid EÜ jaoks olulised elupaigatüübid (lisa 1) Oht hävida looduslikul levialal Ahenenud või väike leviala Biogeograafilise regiooni loodusliku elupaigatüübi silmapaistev esindaja Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid – hävimisohus olevad looduslikud elupaigad, mille,kaitsmise eest kannab ühendus erilist vastutust Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid Eestis- hävimisohus olevad looduslikud
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
Lisa I looduslikud elupaigatüübid, millekaitseks on vaja moodustada loodushoiualasid Lisa II taime- ja loomaliigid (va linnuliigid),kelle kaitseks on vaja moodustadaloodushoiualad Lisa III Oluliste ja loodushoiualadevalikukriteeriumid Lisa IV ranget kaitset vajavate taime- ja loomaliigid, keda tuleb kaitsta nende looduslikul levikualal. Lisaks keelatud tegevused. Lisa V liigid, kelle kasutamist võib reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega. Lisa VI Keelatud jahipidamisviisid ja vahendid EÜ jaoks olulised elupaigatüübid- · Oht hävida looduslikul levialal · Ahenenud või väike leviala · Biogeograafilise regiooni looduslikuelupaigatüübi silmapaistev esindaja · Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid · hävimisohus olevad looduslikud elupaigad, mille · kaitsmise eest kannab ühendus erilist vastutust. · Lisas I on tähistatud tärniga (*), samuti esmatähtsad · liigid. · 18 esmatähtsat elupaigatüüpi!
Homo sapiens Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt vähemuutuv Ca 50 000 aastat tagasi – kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria – vt J. Diamond, The Third Chimpanzee Mis muutus: uued jahipidamisviisid, riietus, luunõelad, koopamaalid, kaaslaste matmine. Käitumuslikult tänapäevane inimene ?! Tunnused: eneseteadvus (olen olemas), abstraktne mõtlemine (mõisteaparaat), tulevikukavandamine (eesmärgiseade), sümboolne käitumine (rituaalid)
Euroopa Nõukogu ︎1979/1982 -︎Eesti 1992 -︎51 osapoolt (nov 2018) ︎I lisa: rangelt kaitsvad taimeliigid ︎II ranget kaitstavad loomaliigid: lendorav, kasetriibik ja nahkhiired. Karu, hunt, ilves – suurkiskjate ohjamise- ja kaitsekorralduskava. ERANDID ︎III lisa (liigid, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida): harilik siil, kääbus-nahkhiir ja harilik orav ︎IV lisa: keelatud püügivahendid ja jahipidamisviisid ︎Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsel (rohkem kui 650 looma- ja 690 taimeliiki) ja võõrliikidel ning BMK ja kliimamuutustel (BMK, riskide hindamine) ︎Emeraldi võrgustik (ökoloogiline võrgustik, kaitsealad: 16 riiki ja ca 3 100 ala, 12% riigi kohta). Sarnane Natura 2000 võrgustikule ︎Euroopa kaitsealade diplom (al 1965) – Matsalu sai 2003. 2016: 74 KA ja 29 riiki ︎EL Bioloogilise Mitmekesisuse Strateegia 2020 BONN-i KONVENTSIOON
Nende puhul nõutakse ainult väljaveoluba. III lisasse on erinevad riigid kandnud liike, mille sisse- ja väljaveo suhtes selles riigis rakendatakse II lisa liikide kohta käivaid nõudeid. Eesti ei ole kandnud III kategooriasse ühtegi liiki. BERNI KONVENTSIOON Euroopa elupaigad ja metsik loodus Euroopa loodus Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. I lisa rangelt kaitstavad taimeliigid. II lisa rangelt kaitstavad loomaliigid. III lisa loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida. IV lisas käsitletakse keelatud püügivahendeid ja viise. Berni konventsiooni alusel rangelt kaitstavate liikide hulka kuuluvad paljud Eestis veel suhteliselt tavalised loomad, näiteks karu, ilves, hunt, valgetoonekurg ja rukkirääk. Rangelt kaitstavate loomaliikide küttimiseks peab Eesti taotlema konventsioonikeskuselt erandeid.
seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. 1. Inimsuhete ajalooline areng Meenutuseks: meie ühine ajalugu Vanaisad: homo erectus (2,0mln), homo neandertalensis (0,2 mln) Homo sapiens Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused Ca 50 000 aastat tagasi kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria vt J. Diamond, The Third Chimpanzee Mis muutus: uued jahipidamisviisid, riietus, luunõelad, koopamaalid, kaaslaste matmine. Käitumuslikult kujunes välja tänapäevane inimene Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 kilokalorit) päevas, mis on ca 1/5 kogu inimkeha energiavajadusest Kas inimese käitumine ja suhtepilt on ajaloos muutunud, millised on muutuste suunad? Kas oleme osa suuremast hoovusest, laiemast arenguprotsessist? Vaidlused: evolutsioon ja antropogenees
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...
the large brain of modern humans. Antropogeneesi õied From left to right, the FBI assigns the above individuals to the following races: White, Black, White (Hispanic), Asian. Top row males, bottom row females. Homo sapiens • Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused • Ca 50 000 aastat tagasi – kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria – vt J. Diamond, The Third Chimpanzee • Mis muutus: uued jahipidamisviisid, riietus, luunõelad, koopamaalid, kaaslaste matmine. • Käitumuslikult kujunes välja tänapäevane inimene • Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 kilokalorit) päevas, mis on ca 1/5 kogu inimkeha energiavajadusest • Kas inimese käitumine ja suhtepilt on ajaloos muutunud, millised on muutuste suunad? Kas oleme osa suuremast hoovusest, laiemast arenguprotsessist? Vaidlused: evolutsioon ja antropogenees
Enamik Tallinna turgudel ja poodides müüdavaid papagoisid on püütud Kagu-Aasias või Lõuna-Ameerikas ja vahendajate poolt toimetatud tuhandete kilomeetrite kaugusele. BERNI KONVENTSIOON elupaigad ja metsik loodus Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. aastal ja see jõustus 1982. a. Algatajaks oli Euroopa Nõukogu. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. Looma- ja taimeliigid, mille suhtes kaitsemeetmeid tuleb rakendada esmajärjekorras, on loetletud konventsiooni kolmes lisas I - rangelt kaitstavad taimeliigid; II - rangelt kaitstavad loomaliigid; III - loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida. Neljandas lisas käsitletakse keelatud püügivahendeid ja -viise. Berni konventsiooni alusel rangelt kaitstavate liikide hulka kuuluvad paljud Eestis veel suhteliselt tavalised loomad, näiteks karu, ilves, hunt,
loodushoiualasid Lisa II– taime- ja loomaliigid (va linnuliigid),kelle kaitseks on vaja moodustadaloodushoiualad Lisa III – Oluliste ja loodushoiualadevalikukriteeriumid Lisa IV– ranget kaitset vajavate taime- ja loomaliigid, keda tuleb kaitsta nende looduslikul levikualal. Lisaks keelatud tegevused. Lisa V – liigid, kelle kasutamist võib reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega. Lisa VI – Keelatud jahipidamisviisid ja vahendid 104. EÜ jaoks olulised elupaigatüübid. Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid Eestis. Eestipoolsed ettepanekud loodusdirektiivi kohaldamiseks. Natura 2000 realiseerimine Eestis. EÜ jaoks olulised elupaigatüübid- • Oht hävida looduslikul levialal • Ahenenud või väike leviala • Biogeograafilise regiooni looduslikuelupaigatüübi silmapaistev esindaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
