Euroopa Kontrollikoda asutati Brüsseli lepinguga 22. juulil 1975 ning alustas tööd 1977. aasta oktoobris Luxembourgis ja sai täieõiguslikuks ELi institutsiooniks 1993. Aastal (Euroopa Kontrollikoja ametlik veebisait, http://www.eca.europa.eu). Kontrollikojas on 28 liiget, 1 liige igast liikmesriigist, kelle Euroopa Liidu Nõukogu valib ametisse peale Euroopa Parlamendiga konsulteerimist 6 aastaks. Euroopa Kontrollikoda on loomisest alates olnud Euroopa Liidu (varasemalt Euroopa Ühendus) välisaudiitor. Kontrollikoja peamine eesmärk on parandada liidu rahaliste vahendite haldamist ning aidata oma kindlustandvate teenuste ja nõuannete abil kaasa nii ELi eelarve tulusid kui kulusid puudutava aruandekohustuste täitmist. Kontrollikoda on võtnud endale kohustuseks olla tõhus organisatsioon, kes on avaliku sektori auditi ja halduse arendamisel esirinnas. Olemus Aluslepinguga asutatud ELi institutsioonina teeb Euroopa Kontrollikoda oma auditeid
- Haldab eurot - Säilitab hinnad stabiilsena - Suunab EL majandus- ja rahanduspoliitikat - EKP president, asepresident ja kõigi EL liikmesriikide keskpankade juhid - Asutati 1998 Court of Auditors – Euroopa Kontrollikoda - Jälgib, et EL rahalisi vahendeid kogutakse ja kasuttakse eesmärgipäraselt - Aitab tõhustada EL finantsjuhtimist - Üks liige igast EL liikmesriigist - Asutati 1977 - Sõltumatu välisaudiitor Timeline 1951 ECSC - Italy, belgium, netherlands, Luxembourg, france, germany 1955 messina conference 1957 Treaty of Rome - Tekib European Economic Community EEC - Kaubandusliit 1960 – European Free Trade Association 1961 ja 1967 UK proovib liituda aga prantsusmaa ei luba 63; 1965 Merger treaty ja Empty Chair crisis 1969 Economic and Monetary Union - euro 1973 liituvad UK, denmark, ireland 1979 – EP esmesed valimised 1981 – kreeka 1985 – Schengen
8) poliitilise või muu veendumuse, 9) varalise või sotsiaalse seisundi, 10) vanuse, 11) puude, 12) seksuaalse suundumuse või 13) muu seaduses nimetatud diskrimineerimistunnuse tõttu Mis on riigikontroll? Riigikontroll on 1 7-st PS institutsioonist. See ei ole täitvõimu osa ning meie tegevus ei sõltu parteipoliitikast. Riigikontroll on parim koht, kus näeb, kuidas avalik haldus tegelikult toimetab. Riigikontroll on maksumaksja huvides ja palgal teguvtsev välisaudiitor, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja omavalitsused on maksumaksja raha kultanud ning mida selle eest meile kõigile pakkunud. Riigikontroll ei ole repressiivorgan. Ei ole õigust kedagi karistada, me saame anda ainult soovitusi ja nõu, kuidas asju paremini korraldada. Riigikontrolli roll haldussüsteemis: INTOSAI Mexico deklaratsioon ja Riigikontrolli sõltumatuse põhimõtted: Sõltumatuse seaduslik alus RK juht on sõltumatu Piisav auditipädevus
täitmist. Sellise auditi algatajaks on klient ning eduka tulemuse saavutamisel võib ta välja anda vastava taseme tunnistuse, millega kinnitatakse, et auditeeritav suudab pakkuda nõutaval tasemel toodet või teenust. 2) Kolmanda osapoole audit, mis on sõltumatu asutuse audit ja eesmärgiks on standardite nõuete täitmise kontroll. Auditi algatajaks on auditeeritav ja viib läbi välisaudiitor. Seega on antud välisauditite 2 peamist eesmärki: 1) Kinnitada ning tõendada, et organisatsiooni juhtimissüsteem vastab nõuetele 2) Saada sõltumatu hinnang, et kehtestatud nõudeid organisatsioonis ka täidetakse Välisaudiitorid juhinduvad oma tegevuses rahvusvah standarditest, mille peamiseks väljatöötajaks on Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon (IFAC). Praegu tegutsevad audiitorid peavad läbima kõik IFACi testi 2010a. lõpuks. JÄRELEVALVE
Auditeerimine Aine lõppeb eksamiga. Semestri jooksul kaks testi. Testi tulemus võib anda eksami hinde. Mõisted Sise audit, sise audiitor, välisaudiitor-seda enam ei kasutata, rmp kohustus ja kohustuslane, Vande audiitori funktsioonid Tema funkts on hinnata rmp arvestuste finantsaruannete kvaliteeti ja korraldusi. Audiitor peab ise teadma kuidas tuleb rmp aruandlus korraldada. Aluseks on rmp ja aruandluse printsiibid. Rmp ja aruandluse korraldamise printsiibid Nad on olulised printsiibid kõik, aga kõik ei pruugi olla audiitortegevuses võrdse väärtusega. 1. Majandusüksuse printsiip
· tagasiside madalast koristajast kuni kõrge tippjuhini (ehk alt üles) · info horisontaalkanal- info keskjuhtide vahel, tippjuhtide vahel. Sisekontroll on olemas igas ettevõttes, on ta kirja pandud või mõttes paika pandud, töötab seal 1 või 101 inimest, kuid palju sellest teatakse ja seda arendatakse on ise asi. Mõisted Siseaudiitor- mitte sisejärelvalve, sisevaatlus jne. Vandeaudiitor- välisaudiitor, kelle põhiülesanne on anda hinnang ettevõtte majandusaasta aruannetele. Parasiidina on kasutusel mõiste väliskontroll, kontrollör. Kontrollingu funktsioon toetab org-i juhtimist. Ning tema peamisteks ülesanneteks on planeermis-, kontrolli- ja reguleerimissüsteemide infoga varustamine. Rahvusvahelisel tasandil ongi kasutusel ja eristatavad mõisted kontrolling, sisekontroll ja siseaudit. Ettevõttes teostab kontrollingu funktsiooni kontroller, kes peab vastaval juhtimistasandil andma
mõjuallikat veel ei ole. Audititüübid: Vastavusaudit, vastutusaudit, asukohaaudit, omaniku vahetusega kaasnev audit, eriauditid, keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id). Eriauditid: Jäätmekäitlusaudit, veekasutusaudit, tootmisriskide audit, toote elutsükli audit, keskkonnariski audit, tööohutuse audit jm. Keskkonnajuhtimissüsteemi audit: Keskkonnajuhtimissüsteemi on vaja korrapäraselt auditeerida (vähemalt kord aastas). Seda võib teha nii organisatsiooni enda töötaja kui ka välisaudiitor. Audiitor peab olema erapooletu ja objektiivne. Auditi tulemused dokumenteeritakse ja arutatakse läbi koos juhtkonnaga ning nende alusel koostatakse korrigeerivate meetmete kava. ISO 1901- Juhtimissüsteemide siseaudiitorite koolitus Auditi määratlused- auditi kriteeriumid, tõendusmaterjal, leiud, järeldus Auditeerimise põhimõtted: Eetiline käitumine, selge esitlus, kohane professionaalne hoolikus, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev lähenemine. Keskkonnajuhtimissüsteemid
mõjuallikat veel ei ole. Audititüübid: Vastavusaudit, vastutusaudit, asukohaaudit, omaniku vahetusega kaasnev audit, eriauditid, keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id). Eriauditid: Jäätmekäitlusaudit, veekasutusaudit, tootmisriskide audit, toote elutsükli audit, keskkonnariski audit, tööohutuse audit jm. Keskkonnajuhtimissüsteemi audit: Keskkonnajuhtimissüsteemi on vaja korrapäraselt auditeerida (vähemalt kord aastas). Seda võib teha nii organisatsiooni enda töötaja kui ka välisaudiitor. Audiitor peab olema erapooletu ja objektiivne. Auditi tulemused dokumenteeritakse ja arutatakse läbi koos juhtkonnaga ning nende alusel koostatakse korrigeerivate meetmete kava. ISO 1901- Juhtimissüsteemide siseaudiitorite koolitus Auditi määratlused- auditi kriteeriumid, tõendusmaterjal, leiud, järeldus Auditeerimise põhimõtted: Eetiline käitumine, selge esitlus, kohane professionaalne hoolikus, sõltumatus, tõendusmaterjalil põhinev lähenemine. Keskkonnajuhtimissüsteemid
annaabi.ee 
