Keskaeg II (0)

2009 veebruar
13. Riigivõim
Feodaalne killustatus

• Riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad.
  
• Kuningavõim sarnanes krahvi omaga
  

• Nt Saksa- Rooma kuningriik kuni 19.sajand
  
• Kapetingide -aegne Prantsusmaa
  
• Inglismaa – kõige tugevam keskvõim
  

• krahvkondade eesotsas kuninga ametnik – šerif (väeüksus, kohus, ei olnud päritav)
  
• vasallid vandusid truudust otse kuningale
  

• Riigil puudus kindel territoorium, tervikuks ühendas valitseja isik. Abielu kaudu võis liita riike.
  

Valitseja

• Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel, vallutas üha uusi territooriume
  
• Ebaedukas: valitseja pere võis kaotada trooni teisele dünastiale (nt MerovingidKarolingid)
  
• Poliitilist nõu andis valitsejale suurvasallidest nõukogu– kõrgem kohtumõistmine, rahaasjad ja asevalitsemine
  
• Sekretärid-kirjutavad vaimulikud
  
• Aja jooksul hakkas nõunikeks saama ka mitte aadlikke, juriste jne
  

Estinduskogud

• Suurfeodaalid püüdsid nõuandmiskohustust muuta õiguseks ning see õnnestus, sest kuningal ei olnud tegutsemiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Põhilist sissetulekut andis isiklik maavaldus (domeen) ning vasallid võisid toetusest keelduda, kui kuninga poliitika neile ei meeldinud.
  
• Kuningas sõltus otsuste elluviimisel vasallidest, kuna v. Võisid oma toetusest loobuda . Kutsudes suurfeodaalid kokku ning tehes otsused üksmeele e. konsensuse teel (suurf. Kinnitasid otsuse)
  
• Kaasa ka linnad ja vaimulike organisatsioonide esindajad
  
• Koosnes kaht tüüpi saadikuist:
  
• Ametitiitli/koha kaudu: piiskop, abt, hertsog , krahv jt
  
• Seisuslike org. valitud: linna rae, rüütelkonna saadikud jne
  
• Vabu talupoegi esindas nende isand
  
• Rootsi Riigipäeva moodustasid vaimulikud, aadlikud , linnad ja talupojad. Inglismaal mood. seidusliku esindusekogu 2koda: Ülem- (House of Glory) ja Alam(House on Hommons) Esimeses olid kõrgaadlikud jm, ning viimases alamaadlikud ja linnad. Saksamaal mood. seisusliku esinduskogu 3kuuriat: vaimulikud, aadlikud ja linnad
  
• Kuningate ja esinduse kogude vahel käis võimuvõitlus 14.-17.sajandil. Prantsusmaal esindusekogust loobuti. Poola&Ungar kuulutatu aadlivabariigiks.
  

18. Aadel
Aadel kui seisus

• Vaimulikkond– teenis kõigi eest jumalat, oli nende töö. Aadel– kaitsmine. Talupojad– kogu ühiskonna toitmine
  
• Linnade arenedes ka linnakodanike seisus.
  
• Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Vabad mehed, kes olid üksteisega seotud vasalliteedisidemetega.
  
• Kõrgaadel– kuningas, suurfeodaalid (hertsogid, parunid , krahvid)
  
• Alamaadel – rüütlid
  
• Varakeskajal tekkis ka lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest – ministeriaalid (hiljem sulasid alamaadli sekka). Rahuajal mõisteti rahuajal, talupoegade kohtupidamise usaldas enamasti asemikule.
  

Linnused

• Linnuste rajamine 9.sajandi Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes. Ehitati enamasti raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga, varustati toidutagavaraga. Lisaks kaitsele oli neil ka esindusfunktsioon.
  
• #vaenused – aadlike omavahelised sõjad, mis nõudsid elukoha kindlustamist
  

Turniir

• Aadli ühiskondlik funktsioon oli sõdimine. Rahuajal peeti turniire ja käidi jahil– treening ja ettevalmistus sõjaks.
  
• ratsakahevõitlus – varasemal ajal tormati lihtsalt üksteisele vastu, 15.saj võeti kasutusele puubarjäär. Kasutati tugevaid raudrüüsid ning kiivreid.
  
• Jalgsivõitlus– aiaga piiratud platsil, hoope anti kordamööda ja võidu otsustas kohtunik. Peeti ka grupivõistlusi.
  
• Kultuurisündmus, kus esinesid muusikud, poeedid . Toimusid pidustused.
  

Rüütlite kasvatus

• Kasvatuse eesmärk: sõjaks ette valmistada.
  
• 7nda eluaastani kodus vanemate hoole all
  
• saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde, temast sai paaž– õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist, daamidega vestlemist, tantsu, musitseerimist. Veidi vanemana relvade tundmaõppimine, ratsutamine , jahipidamine.
  
• 15-aastasena kannupoiss. Võis kanda isiklikku relva, harjutati võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis isandat sõjakäikudel, aitas talle kaitserüü selga ja kontrollis relvi .
  
• 18-21 aastane, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlust, löödi pidulikult rüütliks.
  
• Aadlikud olid sageli kirjaoskamatud.
  

Väärtuskoodeks ja rüütellikkus

• Aadliku: hinnati ustavust, julgust , ausust, sõnapidamist, galantsust.
  
• Vallutatud alade paljaksröövimine, linnade ja külade põletamine oli aga võitja õigus. Inimelusid ei säästetud.
  
• Ristisõdade ajal hakkas ristiusk rüütlite maailmavaadet enim mõjutama. Ordudesse kuuluvad rüütlid pidid maised rõõmud hülgama.
  

19. Relvastus ja sõjaline kultuur

• Keskaegsetes sõdades oli rüütlitel enamasti väike osakaal ning langenud rüütlite arv oli väike. Rohkem suri lahinguväljal jalaväge.
  

Relvade tähtsus ja tähendus

• Relvad olid võitlusvahendid, kuid võisid sümboliseerida ka sotsiaalset kuuluvust; nt mõõka kandsid vaid vabad mehed. Mõõgad: suure tähtsusega, pandi nimesid, kirjutati laule, kuulsaid mõõku pärandati edasi. Sümboliseeris õiglust ja õigusemõistmist. Kõige auväärsem hukkamisviis oli mõõgaga pea maha raiumine .
  

Relvade liigitus

• Ründerelvad
  
  • Lähivõitlusrelvad– mõõgad, odad
    
  • Laskerelvad– vibud , ammud, tulirelvad , kiviheitemasinad (laskerelvad olid olulisema tähtsusega)
    
• Kaitsevarustus
  
  • kaitserüü
    
  • kiiver
    
  • kilp
    

Kaitserüü ja ründerelvade areng

• Soomusrüü– Frangi riigi päevil, koosnes väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest, mis olid neetidega kinnitatud nahkjaki välispinnale.
  
• Rõngassärk ja rõngaspüksid– õhku läbilaskvamad
  
• Rõngasrüü ei pakkunud päris tugevat kaitset, tugevama löögiga võis selle purustada, saledad vibu- või ammunooled tungisid sellest läbi.
  
• Raudplaadid– täiendavaks kaitseks, algselt mantli siseküljel. Arenes välja plaatvest- nahkvesti siseküljel. Kaitseks panid peale põlve- ja küünarnukikaitsed ning paremini võitlemiseks kahekäemõõgad, sõjakirved, sõjavasarad, sõjanuiad.
  
• Arenesid laskerelvad, eriti amb.
  
• Tulirelvad– 14.saj algul, algselt meenutasid väliselt kolbi või vaasi, üritati lasta nooli . Peagi aga areneti edasi suurtükkide ja püssideni. 15.sajandi alguses lisati katmata kehaosade varjamiseks raudplaate– täisraudrüü.
  

Linnuste ja linnade piiramine

• Piiramis- ja välilahingud.
  
• Igal jõukamal feodaalil oli oma linnus, rikkamad linnad ümbritseti kõrge kivimüüri ning tornidega. Suur osa võitlusi toimus linnuste ja linnade ümber. Linnuse sissepiiramisel võidi jääda pikemaks ajaks, et linnusekaitsjaid näljaga alistada. 12. sajandist arenes piiramismasinate kasutamine. Kasutati eri tüüpe heitemasinaid– kivimürakad, tulepotid, mesilastarud, korvid mürkmadudega. Ka loomakorjuseid, fekaatlitünne jne. Piirajad ehitasid ka kõrgeid piiramistorne, mida nihutati vähehaaval linnusele või linnadele lähemale. Tornide otsas olid vibu- ja ammukütid, kes hoidsid kaitsjaid nooltesaju all, samal ajal üritasid teised müüri vundamendialust nõrgestada rammpalgi ehk taraaniga. Kaitsjad kasutasid laskerelvi. Kasutati süütenooli, et panna vaenlase heitemasinad ning piiramistorni põlema.
  

Rüütlivägi

• 8-9. saj kujunes peamiseks raskeratsavägi ehk rüütlivägi– feodaalidest, kellel oli piisav sissetulek korraliku sõjavarustuse hankimiseks.
  

Rüütlil

• pikk torkeoda, mõõk; 13. saj lisandus pistoda, 15.saj sõjavasar, -kirves või –nui; kaitsevarustus – kilp, kiiver, kaitserüü; sõjaratsu.
  
• Pikemaks sõjakäiguks kilbikandja, kannupoiss, vibumees jne.
  
• Välilahinguks valiti tasane ja avarmaastik. Enamasti liiguti sirges joonrivis.
  

Jalavägi

• 12.sajangini jalameeste osa lahinguväljal teisejärgulisene. 13. saj lõpus pikkvibu . (Inglismaa kasutuses) 14. saj Šveitsi jalaväelased hellebard, piik ehk pikkoda.
  

Palgasõjaväe sünd

• Rüütlite kokkukutsumine võttis aega, distsiplineerimatud, sõdimise asemel maksti raha. Vaesunud rüütlid, ei osanud peale sõdimise midagi muud.
  
• Palgasõjaväge hakkasid arendama keskvõimud, jalaväe osatähtsus kasvas. 15.saj muutus rüütlivägi üha kulukamaks, tõhusus kahanes– vibud, suurtükid, püssid.
  

20. Linnade teke ja linnakultuur

• Keskajal olid peamiselt maaharijad, linnas elas vähem kui kümnendik rahvast. Hiljem arenenud linnad olid pool-agraarsed – elanikud harisid oma põllulappi, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu , kitsi. Elati muldpõrandaga puumajades. Linnade kujunemise tingimused käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Rahvas koondus juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste ja kiriklike või halduskeskuste ümber. Linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats, omavalitsusega linnas oli ka raekoda . Olulised olid kauplemine, jumalateenimine. 1250. aastal oli Euroopa suurim linn Pariis, mis oli 100 000 joone ületanud. Järgmiseks Itaalia, Madalmaade linnad.
  

Linna välisilme

• Müürid jagasid linna kaheks: maa, mida kaitsti ja maa, mida ohvriks toodi. Linn suurenes pidevalt, seega ehitati uusi müüri linnad ümber.
  
• Kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustik. Paljud tänavad olid sisuliselt koridorid. Võis olla varikatused tänevatel, moodustades koridorid.
  
• Oli kindel kord, arenguplaan .
  
• Linna südame ümber all-linn, mida ümbritsesid eeslinnad.
  

Müürid ja privileegid

• Linnamüür ja linnaõigus. Senjöör üritas oma ülemvõimu säilitada ja laiendada, linn aga end sõltumatuks võidelda ( Veneetsia , Genova , Firenze ja Bologna muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogud). Saksamaa riigi- ja vabalinnad, mis allusid ametlikult keisrile, kuid olid iseseisvad. Selliseid linnu valitses raad eesotsas bürgermeistriga, olid linnakohus, kaitsevägi ning müntide vermimise ja enesemaksustamise õigus. Prantsusmaal ja Inglismaal seostus linnade areng üha tugevneva kuningavõimuga. Kuninga maadel asuvad linnad võisid valida oma valitsuse, mis tegutses koos kuninga ametiisikuga. Linnakodanikuks sai, kui olid elanud vähemalt aasta linnas, pidi olema seaduslikust abielust , pidid leidma toetajaid ning pidi olema seisusekohane elamine. Nt: kaupmehed , pankurid. See-eest oli ka pärilik linnaaristokraatia – patrisiaat
  

Elu linnas

• Palju erinevaid keeli, kombeid, ülerahvastus. Abielluti keskeas väärika positsiooniga.
  
• Väljasaadetavad: prostituudid, hulhused, juudid, kerjused, nakkushaiged jne. 70-75% oli elanikest vaeseid.
  

Linnakultuur

• Nn. Paabli patupeda/Taevane Jeruusalemm
  
• 3müüri, kõrged kirikutornid
  
• Rahamajandust väärtustas omakasu, otsustavat tegutsemist iseenda huvides, pealehakkamist.
  
• Rahaga sai osta soodsa abielu, nime, hea positsiooni ja isegi lunastuse. Süvenevad usulised kahtlused viisid 16.saj reformatsioonini. Linna kandusid haridus , arhitektuur ja kirjakultuur. Haridus muutus tegevusalaks. Romaani stiili asendas gootika .
  

21. Linnade majandus: käsitöö ja kaubandus
Majandusharud

• voorimehed : veovoorimehed ja sõiduvoorimehed – madalam kiht
  
• põllumajandus, aiandus , linnast väljaspool
  
• karjakasvatus : lehmad , hobused, sead, lambad jne. linnas oli ka karjateed, mis viisid lauta või lähedalolevale heinamaale
  
• leidus ka kalureid
  

Tsunftid ja gildid

• tsunft - moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelevad inimesed. Nad kontrollisid tootmist, kvaliteeti ja müüki. Tsunftisundus – ilma mingisse kinglasse tsunfti kuulumata ei tohtinud käsitööga tegeleda. Skraa –põhimäärus, mis määretles hierharhia: õpipoiss, sell ja meister. Vanem- meistire eesotsas olev nn olderman, neile kuulus kas kirik või kabel . Joodud- tsunftide kokkutulekud. Tsunftimeister- juhtiva osaga tsunftides , nende alluvuses olid sellid, õpipoisid, kes ka elasid tema juures. Keskaja lõpu poole kriteeriumis tõusid. Õpipoiss pidi olema kristlane , õppima 2-3 a. Meistri käe all ning siis 2-3a rändama ringi.
  
• Gild - moodustus ühe linna käsitöötsunftidest–Väikegild. Suurgild aga kaupmeestest ning Mustpeade Gild vallalistest kaupmeestest ja kaupmeheselidest.
  
• Meistriks saamine: pidi olema veresugulus endise meistriga või abiellumine tema perekonda. Pikkamööda muutusid sellid ja õpipoisid palgatöölisteks.
  

Kaubalinnade liidud. Hansa. Vahemere linnad

• 13.-14. saj oli kaubandus koondunud kahte suurde piirkonda – Vahemeri (Euroopa ja Idamaade , P-Aafrika ühendustee) ning Lääne- ja Põhjameri (Hansa – kaupmeeste koondis ).
  
• Moodustati 1160.aastal kaupmeeste koondise- Hansa(sõjasalk). Hiljem sai sellest kaubalinnade liit
  
• 1220. tõusis Läänemere kaubanduses esile Lübecki vabalinn. Hansa hiigelajal kuulus sinna enamik Novgorodi -Kölni-Londoni joonele jäävaid sadamaid ja kaubalinnu. Hoidis Läänemerel monopoli. 14.-16.sajandil oli selles ligi 170linna.
  
• Eesti hansalinnad : Tallin, Tartu, Pärnu ja Viljandi Pärast Novgorodi hansakontori sulgemist 15.saj lõpus sõltus Hansa idakaubandus Liivimaa linnade vahendusest ja tõi neile sajandilise õitsengu. Tallinn ja Riia.
  
• koge – uut tüüpi laev, mis suutis vedada kala, soola, teravilja, karusnahku, vaske, rauda jm senistest suuremates kogustes .
  
• Hansa Liit jäi alla Vahemere kaubalinnadele. Vürtsikaubandusest teenitud kapitaliga laiendasid Itaalia kaubalinnad oma tegevust Madalmaadesse ja Põhja-Euroopasse (tekstiil). Vahetuse ja krediidi korraldamiseks loodi pangakontorid (kuldmüntide käibeletulek)
  

22. Keskaja ülikoolid ja teadus
Keskaja teaduse arengu põhijooni

• Rooma riigi aladel toimus järsk kultuuri langus, vaimulikud olid ainsad kirjaoskajad.
  
• Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia . Enamasti toetusid teadused aga antiigi alusele. Seitse vaba kuntsi – triivium: grammatika, retoorika ja dialektika – kvadriivium: aritmeetika, geomeetria , astronoomia ja muusika.6.sajandil jagati 7 vaba kunsti kaheks: triivium(grammatika, retoorika, dialektika); kvadriidium(aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika)
  

Euroopa ülikoolide rajamine

• 425.aastal rajati Konstantinoopoli Kool
  
• Salerno ülikool – protoülikool (10. saj arstiteadus )
  
• 1119. Bologna ülikool.
  
• doktorid – õpetajad, kelle palkasid õpilased. Universiteedid – üliõpilasorganisatsioonid. Rektor – ülikooli juht. Kolleegium – doktorite ühendus. Tavaliselt tuli asutamiseürik e. luba ja privileegis Paavstilt.
  
• 12. saj Pariisi ülikool, mille juht kantsler , kuna sai pribileegid kuningalt. Seotud tihedalt kirikuga . 1209.aastal rajati Cambridge ’i ülikool ning 12.sajandil Oxfordi Ülikool: matemaatika ja loodusteadused. 1218 .aastal Salamanca Hispaanias.
  
• Pariisi ülikool oli eeskujuks teistele. Jagunes teaduskondadeks: alustati kuntside teaduskonnast (hiljem fiolosoofia) võis valida usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel. Õppejõud pidid omama teaduskraadi, nende juht – dekaan.
  
• Eestile lähim Uppsala ülikool – Jacob Ulvsson.
  

Skolastika

• keskaja ülikoolides viljeletud teadused.
  

1.ratsionaalne argumentatsioon

Autoriteetidele toetumine

Aristotelese teosed. Füüsika, metafüüsika.

Kujunes loogilise ülesehitusega teadustöö: vorm: SUMMA

Intellektuaalide kujunemine
Roger Bacon ja empiirilise teaduse algus

• Vastandiks skolastikale arenes kogemustele rajatud teadus – matemaatika, füüsika, astronoomia. Oxfordi ülikooli professor – Roger Bacon lähtus vanaaja käsikirjade uurimisest, kui tegi ka katseid. „Ainult kogemus annab tõelise lahenduse“ Ennustas iseliikuvaid sõidukeid, tulevikumasinad, teleskoobid. Koostas esimese püssirohuretsepti, tegi kindlaks vikerkaare tekkimise.
  
• Kirikutõdedega vastuollu sattumise tõttu istus 14 aastat vanglas .
  
• Empirism- kogemusele rajatud teadus(matemaatika, astronoomia, füüsika)
  

Gutenberg ja trükikunst

• Vanad roomlased kasutasid puuplaadile lõigatud tähti, lahtisi savitähti on kasutatud Hiinas, 15.saj Koreas metalltähti. Euroopas leiutas selle Johann Gutenberg. Tähti valmistas metallide sulamist ning leiutas ka trükivärvi. Tähed kinnitas esialgu oliiviõlipressi külge. 1456. ilmus tema trükitud Piibel – esimene trükitud raamat Euroopas.
  
• Trükikunsti leiutamisel saadi avaldada valitseja teadaandeid, reformaatika liikumiste ideid, trükiti mängukaarte, paberraha jne. 1599.-1966.aastal Paavsti keelatud raamatute indeks
  
• Johann Gutenberg suri vausena, elades Mainzi peapiiskopkonnas, ksut sai väiekst pensioni ning teatud koguses veini ja vilja.
  

Leonardo da Vinci

• Maalikunst , skulptuur , arhitekt, insener, leiutaja, loodusuurija. Projekteeris helikopteri, auru jõul töötava seadme, kruviga liikuva paadi jpm, tundis huvi geoloogia , astronoomia jmt ala vastu. Uuris laipu, muu hulgas vereringet ja südant, tegi siseorganitest jooniseid.
  
• „Vitriuviuse mees“; „ Mona Lisa“, „Püha Õhtusöömaaeg“
  

23. Romaani ja gooti kunst

• 10.saj romaani stiil. Vana-Rooma aeg, millest pärinesid ka romaani kiriku põhilised konstruktsioonid. Tugev, mõjukas, kaitsefunktsioon vähenes ja muutus kunstipärasemaks.
  
• 12.saj alguses tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. Sajandi lõpuks levis see üle Inglismaa ja Prantsusmaa ning 13. saj üle Euroopa.
  

Arhitektuur

• Keskaegse kiriku põhielemendid – basiilika (Vana-Rooma kohtu- ja kaubakoda). Kirik ehitati alati läänest itta , altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jagatud kolmeks või viieks lööviks, kusjuures keskmine osa oli nii kõrgem kui ka laiem. Pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone, nende lõikumiskohal moodustuvad lahtiste külgedega ruumi nim nelitiseks . Sellest teisel pool jätkus pikihoone kooriruumina. (ladina risti kuju). Kooriruumi lõpetas poolümar apsiid , kus asus altar. Mõnda kirikut ümbritses ka kabelipärg. Kooriruum oli tavaliselt kõrgendatud ning selle all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete jaoks.Piilarid – jämedad sambad.
  
• Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel.
  
• Ühe lööviga kirikud.
  
• Torn – romaani kirikul oli palju torne, neist kaks läänefassaadil. Itaallased ehitasid tihti kellatorni eraldi – Pisa torn.
  
• Lagi – varasemates romaani kirikutes palklagi või lagi puudus. Hiljem silinder - ja ristvõlv. Lisati vööndkaared, mis asusid täpselt sammaste kohal ja jagasid lae võlvikuteks.
  
• Portaal – kiriku uksed keskajal. Sissekäik enamasti läänes, portaale kolm – keskmine teistest suurem. Perspektiivportaalid – koosnesid kahanevas järjekorras üksteise taga paiknevast portaalist.
  

Romaani stiil

• Ümarkaar – ustel , akendel, silindervõlvil, ümarad ka sambaid ühendavad kaared jne.
  
• Lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, monumentaalne.
  
• Ümarkaareline friis, dekoratiivne nn kääbusgalerii, liseenid , värviline kivi
  
• Tähtsamad kirikud
  
  • Cluny kloostri kirik Burgundias
    
  • Notre-Dame-la-Grandé Poitiers ’s
    
  • Mains, Speyer , Worms, Laachi kloostri kirik – Saksamaa
    
  • Itaalia romaani stiil kergem, dekoratiivsem, saledamad sambad, värviline marmor . Veneetsia Püha Markuse kirik.
    
  • Ilmalikest Wartburgi loss Eisenachi lähedal Saksamaal (ei tehtud palju)
    

Gooti stiil

• Rahvaarvu ja jõukuse kasvades vajati aina suuremaid ja uhkemaid kirikuid, tulekindlaid. Teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit.
  
• Teravkaar – suudab kanda suuremat raskust, muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Võlvid, dekoor, jne. Gooti kiriku põhitunnus.
  
• Roidvõlv – lagede raskuse vähendamiseks, ehitati kõigepealt tugevad roided , mis võtsid nende vahele laotud võlvisiilude raskuse enda peale
  
• Tugikaar ja tugipiit – kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiidad ehitati seinast väljapoole ja selle koha juurde, kuhu suundusid roided ning ühendati tugikaarte abil seintega.
  
• Jumalakoda pidi olema võimalikult kõrge. Sammastele liideti poolsambad – kimppiilar. Vitraažid – tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maalid (Sainte- Chapelle )
  
• Väljastpoolt on gooti kirikutel vähem torne. Dekoor on rikkalikum – vitraažiga suur roosaken ja portaalide ehisviilud.
  
• Hilisgootika – Kirikute kaunistamine arenes veelgi, detailide rikkus, dekoor kattis kogu ehitist.
  
• Tähtsamad gooti kirikud
  
  • Notre-Dame ( Jumalaema kirik) Pariisis
    
  • Chatres, Reims , Amiens, Rouen
    
  • Kölni toomkirik
    
  • Canterbury, Yorki , Salisbury, Lincolni katedraali, King ’s College kabel Cambridges
    
  • Milanos, Itaalias (ei puudutanud eriti Itaaliat )
    

Skulptuur

• Skulptuuril oli tähtis roll – rahvast usuliselt harida ja kasvatada.
  
• Romaani skulptuur – kohmakus, ebaloomulikud juuksed ja habe, tegelaste tundeelu haaravalt .
  
• Gooti skulptuur – realismisuunaline areng, isikute portreed(harva), figuurid pikemad ja saledamad, tihedate voltidega rõivas mille alt võis paista ka kehavorme.
  

Maalikunst

• Miniatuurmaal - raamatuillustratsioonid, seinamaalingud enamasti hävinud.
  
• Initsiaalid – esitähed, mis olid kaunistatud
  
• Sümbolid tegevuspaiga jaoks – metsas nt puu. Figuurid pinnalised, riidevoldistik. Taust sinine või kuldne ning seda ümbritses ornamendiga raamistik . Gooti ajal tekkis ka tahvelmaal tiibaltaritel.
  
• Bayeux ’ vaip 11. saj ajaloo ja kunstimälestis. Kogu William Vallutaja sõjaretk Inglismaale .
  

26. Suured maadeavastused
Varasemad avastusretked

• Vallutus- ja kaubaretked kuni 15.saj II pooleni
  
• Kartaago meresõitja Hanno 5.saj ümber Aafrika Gibraltarini
  
• Makedoonia Alkesander jõudis Indiani
  
• Islandi asustamine viikingite poolt – Erik Punane ja Gröönimaa
  
• Ristisõdade käigus avardus eurooplaste maailmapilt
  
• Marco Polo reisikirjeldused ja kaardid ( Mongoolia ja Hiina)
  

Suurte maadeavastuste eeldused

• Euroopa saab juhtrolli (kiire areng ja vallutused )
  
• Muutus inimeste maailmapildis
  
  • Hariduse levik ja trükikunst
    
  • Kaheldi piiblitõdedes + tekkis arusaam, et jumal soosib ettevõtlikke, uut tüüpi inimesi, kes ei lodoa jumalale.
    
  • Areneb ettevõtlik inimene
    
• Ristisõjad
  
• Teaduslikud :
  
• Marco Polo reisikirjad ja kaardid ja John Mandeville’i reisikirjad
  
• Renessansi geograafia areng
  
• Meresõidutehnika areng ( astrolaab – kompassi eelkäija, portolaan – rannikukaart)
  
• Ookeanisõiduks pikemad alused ( karavell – kannatas suuremat lainetust, kergem, ladina puri )
  

Põhjused

• Vajadus väärismetallide järele kasvab (sõjaretked, idamaiste kaupade ostmiseks)
  
• Legendid kaugete maade rikkustest, vürtsid hoidsid toitu „sälivana“
  
• Turvalisemate mereteede vajadus (kaugematesse maadesse) Genova ja Veneetsia rivaalitsemine, eriti pärast Konstantinoopoli türklaste kätte langemist. Kaubad hakkasid liikuma nüüd Aleksandria-Veneetsia, Genova otsis kontakte Pürenee poolsaare riikidega.
  
• Rekonista lõppemine – paljud sõdinud väikeaadlikud jäid nüüd tegevuseta.
  

Portugallaste esimesed retked

• Aafrika (arvasid, et leidub kulda)
  
• 1415. Ceuta tugipunkti vallutamine ( araabia piraatide röövretked vähenesid)
  
• Henrique Meresõitja jõudis Aafrika läänetippu ja Guinea lahte
  
• Järgmiseks põhisihiks India
  
• Bartolomeu Diaz Aafrika lõunatipus, Hea Lootuse neemel.
  
• 1497 .aastal Vasco da Cama ekspeditsioon Indasse. 1498 .aastal jõuti Indiasse . Edasi suundusid portugallased Indoneesiasse ning vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol .
  

Ameerika avastamine

• 1492. Christoph Kolumbus Hispaaniast. Bahama saarestiku nimetas San Salvadoriks. Tegi neli reisi, mille käigus avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti(I), Väikesed Antillid, Puerto Rico, Jamaica (II), Venezuela rannik . Hiljem reise ei enam rahastatud– need ei toonud kasu.
  
• Tordesillase leping 1494 . jagati Hispaania ja Portugali vahel maadeavastused. Kõik 46 meridiaanist lääne poolsed jäid hispaanlastele, idapoolsed portugallastele.
  

Brasiilia avastamine ja Uue Maailma nimesaamine

• Hispaanlased ja portugallased Brasiilia rannikul 15.saj lõpus.
  
• Amerigo Vespuccil kahtlustas, et tegemist on uue mandriga. Nimetati tema järgi Ameerikaks. Brasiiliast saab Portugali valdus .
  

Esimene ümbermaailmareis

• Vasco Nunes de Balboa avastas 1513. Vaikse ookeani.
  
• Fernando de Magalhaes ekspeditsioon avastamaks lääneteed Indiasse. (1519-1522) Kodusadamasse jõudis 1522. ainult üks laev 18 inimesega. Lääneteed Indiasse polnud toonastes tingimustest mõtet kasutusele võtta.
  

Maadeavastuste jätkumine

• Teiste maade roll maadeavastustes suureneb 16.saj II poolel ja 17.sajandil.
  
• 16.saj keskel jõudsid portugallased Jaapanisse. Jaapanlased sulgesid portugallaste ees oma sadamad ja jätsid kaubandusõiguse vaid hollandlastele.
  
• 17. saj alguses avastasid hollandlased Austraalia .
  
• Inglased ja prantslased jõudsid P-Ameerika idaranniku aladele 17.saj, läänerannikule hispaanlased ja venelased 18.saj.
  
• Loodeväil– ümber P-Ameerika Vaiksesse ookeani viiv meretee – ei leitud. Kirdeväil– meretee Põhja-Jäämere kaudu ümber Euraasia Vaiksesse ookeani jäi avastamata.
  

Suurte maadeavastuste tulemused

• Alasid hakati koloniseerima. Kohalikud rahvad hävitati ja orjastati, rööviti paljaks.
  
• Ameerika indiaani kõrgkultuurid hävitati, Aafrika põliselanikud veeti orjadeks . (16.saj)
  
• Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes (kaubateede ümberpaiknemine). Oluliseks said Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnas.
  
• Tekkisid kauba- ja fondibörs.
  
• Hindade revolutsioon – hindadetõus
  
• Avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta, arenesid geograafia, zooloogia ja botaanika jne.
  

27. Põlisrahvaste kultuurid Kesk- ja Lõuna-Ameerikas
Indiaanlaste päritolu

• Päritolu kohta on neli tundmatut sisserännuteooriat:
  

austasid meneeslased, kes saabusid hoovusi kasutades Põhja- ja Kesk-Ameerika Vaikse ookeani poolsele rannikule . (6000-7000 a. tagasi)

Norra meresõitja ja arheoloog Thor Heryerdahl arvas, et esmasaabujad olid hoopis Lõuna- Ameerikale jõudnud polüneeslased. (6000-7000 a. tagasi)

Austraalia pärismaalased, kes liikusid üle Antarktika Tulemaale ja Patagooniasse (6000-7000 a. tagasi)

Alex Hrdlicka lõi 20.saj algul teooria, mille järgi olid asutajateks paleoasiaatide esivanemad , kes tulid Aasiast üle Beringi väina. Tugines füüsilistele sarnasustele, keelesugulusele jms. 50 000 – 10 000 aastat tagasi üle mandrijää.
Kesk-Ameerika kõrgkultuurid
Asteekide riik

• RIIK: Rääkisid nahuatli keelt ja nimetasid et mexicaks. Nad jõudsid Mehhiko orgu 13.saj ning rajasid Tenochtitlani linna. Nende riik oli lõdva keskvõimuga impeerium , mida juhtis pärandatava võimuga keiser . Asteegi ühiskonnas tekkis päritavate tiitlitega ülikkond, kellel olid riigi- ja sõjaväeametid. Lihtasteegid olid rahuajal talupojad, sõja korral aga väeteenistuses. Kaupmehed moodustasid omaette seisuse. Maata talupojad kuulusid palgasulaste seisusesse, madalamal astmel olid orjad . Sõdimise eesmärk oli peale poliitika ka leida inimesi ohverdamiseks.
  
• USK: Asteegid uskusid tuhandeid jumalusi. Enim austati suurt kolmikut: sõja-, ja päikesejumalat, vihmajumalat ja saatuse - ja surmajumalat.
  
• KULTUUR: Kõrgeltarenenud vaimukultuur. Neil olid riigikoolid (kutse- lihtrahvale, eliitkoolid ülikutele) Õpetati ajalugu, religiooni, riigivalitsemist, sõjakunsti, matemaatikat, astronoomiat ja retoorikat. Ka filosoofia oli arenenud. Astronoomid olid loonud kaks kalendrit – päikese- ja usukalendri. Piktograafiline kiri, mille märke kanti hirvenahale või paberile võimaldas luua ka rikkaliku kirjanduse. Arhitektuuri oli arenenud.
  

Maajade linnriigid

• RIIGID: Kesk-Ameerika kõrgkultuuri loojad olid maajad ehk maiad , elasid Yucatani poolsaarel. Neil ei olnud ühtset riiki, vaid iga linnriik kujutas endast omaette võimukeskust. Hiljem moodustasid linnriigid omavahel ka lõdva liidu. Ülemkihti kuulusid sõjaline aristokraatia ja preesterkond. Linnriiki juhtis ametnike abil preesterkuningas , kelle võim oli pärandatav. Lihtravas koosnes vabadest maaharijatest, käsitöölistes. Olid ka orjad. Maaharimises tunti alepõllundust. Kasvatati maisi, puuvilla, ube, tubakat , kakaod ja peeti linde. Rannikul püüti kala ja maksevahendina kasutati kakaoube.
  
• USK: Maailma looja on taevajumal , peajumalaks on tema poeg – vihmajumal , kellele allusid taevakehade, ilmakaarte ja viljakusjumalad. Toodi ka inimohvreid.
  
• KULTUUR ja HARIDUS: Kättesaadav vaid preestriseisusele. Matemaatikas ja astronoomias suured teadmised. Leiutati nulli mõiste ning loodi kalender. Kasutasid hireoglüüfkirja. Arhitektid tundsid pseudovõlvi ja lubimörti.
  

Lõuna-Ameerika kõrgkultuurid
Inkade riik

• RIIK: Ketšua-indiaani hõimud jõudsid 13.saj alguses Andide mäestikusse ja asutasid linnriike . Cuzco, sealseid hõimupealike nim inkadeks. Inkad lõid tsentraliseeritud hiigelriigi, mis ulatus Lõuna-Ecuadorist Põhja-Tšiilini. Pealinnas elas keiser. Päris-inkad ehk ketšua ülikud, ketšua ülikute segaverelised järglased, alistatud hõimude pealikud , lihtrahvas , alistatud rahvad, orjad (vähe). Majanduselu algosa oli külakogukond. Totalitaarne riik.
  
• USK: Maailma loonud taevajumal, tema nimel valitses päikesejumal, maa peal oli asemikuks keiser. Preestrite osa oli väiksem, inimesi ohverdati harva. Päikesekultus oli riigiusund.
  
• HARIDUS ja KULTUUR: Arvestas riigi vajadusi (kutseõppeasutused). Inkadel puudus kiri. Arhitektid suutsid ehitada kivimist ilma sideaineta templeid ja kindlusi.
  

Konkistadooride tulek

• Hernan Cortes Hispaania väikeaadlik, kes juhtis Mehhiko vallutamist. 1521.a vallutasid nad Tenochtitlani. Vangistati ka keiser.
  
• Yucantani poolsaarele sattusid esimesed hispaanlased merehädalistena, vallutusretk algas 1526. aastal.
  
• 1527 . Fransisco Pizarro jõudis oma laevaga Ecuadori rannikule. Tsentraliseeritud võim hävitati ja ketšuad alistati hõlpsasti. Maa rööviti paljaks.
  

Eurooplaste tuleku hukutav mõju

• Indiaani kõrgkultuuride loomulik areng peatati
  
• Riigid alistati ja kultuurisaavutused hävitati.
  
• Kullajanu tõttu rööviti hindamatuid kunstiaardeid.
  
• Asteekide, maajade ja inkade arhitektuurimälestised purustati.
  
• Ristiusustamise käigus põletati raamatukogud ja hävis ka suuline pärimus.
  
• Algupärased kirjasüsteemid kadusid .
  
• Võitluses hukkus palju põliselanikke.
  

Saja-aastane sõda
Põhjused

• Dünastilised: Inglise kuningas Edward III soovis Prantsusmaa troonile, valiti aga Philippe VI Valois.
  
• Majanduslikud: Prantsusmaa soov Flandria vallutada.
  

Muutused sõjapidamises

• Inglismaa edu sõja algul, eriti Crecy lahingus 1346–inglased võitsid(võimsad pikad vibud vs. lepinguline prantsuse rüütliratsavägi ja Poitiers’ lahingus 1356–prantsusmaa Must Prints võitis.
  
• Jalaväe tähtsus kasvas.
  
• Kasutusele võeti tulirelvad
  
• Uut tüüpi vägi – palgasõjavägi.
  

Sõja lõpp

• Must Surm ( 1348 -1349) vähendas 1/3 võrra rahvastikku, mis viis feodaalkoormuste suurenemisele – talurahvamässud.
  
• Jeanne d’Arc: väitis, et kuulis hääli, mis käskisid Prantsusmaa vabastada, viis Cahrles VII kroonimisele. Sai Pariisi all lüüa, põletati nõiana.
  
• Sõda kujundas inglaste ja prantslaste rahvustunnet.
  
• 1454.aastal inglastele jäi vaid Calais, sõda lõppes ilma lepinguta.
  

Olukord sõja järel

• Prantsuse kuninga positsioon tugevam, ühtsem riik
  
• Inglismaal olid segadused– Rooside sõda
  
• 15.saj lõpus Tudorite dünastia – tugevndasid riiklikku ühtust
  
• Kujunema hakkas absoluutne monarhia
  

01. riigid keskajal:
Saksamaa

• Feodaalne killustatus
  
• 919.aastal sai Heinrich I kuningaks, liites saksid ja frangid
  
• 936.aastal Markiide süsteem. Otto I Suure vallutused
  
• 2.02.962.aastal sai Otto I Rooma keisriks– peatas ungarlaste pealetungi Euroopasse
  

Keisririik

• Kuuvervürstid(linnriikide tähtsad mehed) valisid valitseja tema suguvõsast– designatsioon. Kuningas oli väejuht, rahu hoidja, võim tugines riigivaldustele.
  
• Karolingide ajal tekib hõimudemokraatia
  
• Ottoonid – alus piiskoppide ja riigiabtide võimule. Kirikust sai riigi ühtsuse tagaja . Peagi aga tuli
  
• Investituuritüli Heindrich IV ja Gregorius VII vahel. Paavst tahtis tugevndada ilmalikku võimu Itaalias ning vaimuliku võimu Euroopas.
  
• Hohenstaunide dünasta võimutses väga sageli
  
• Friedrich I Barbarossa 1152. muudetakse Austria hertsogiriigiks. Uppus Ristisõdades mägijõkke. Tekkis nö Itaaliapoliitika. Võimu alused: riigivaldus, staufide perekonna valdused , kositakse Ülem- Britannia printsess Beatrix .
  

Saksa tung itta

• 11.saj toimus koloniseerimine
  
• Keiser Lothar 1125 .aastal
  
• Kolmeväljasüsteem – põllumaj. tehnika arend ning intensiivistumine
  
• 14. sajand lõppes
  

• Habsburgide dünastia 14.-15.sajand
  
• Asustuse liigid: suurkülad, linnad, slaavi asulad ning asulad saksa õiguse alusel.
  
• Kuni 19.sajandini jääb killustatuks
  

Prantsusmaa

• Bouvenie lahing Philip →Inglismaa alad vallutati
  
• Alus Kapetingide dünastiale Hugues Capet: lõpetas tülid kuningavõimu kohta
  
• 1259. aastal Pariisi rahu
  
• 14.-15 sajand Valoide’ dünastia
  
• 1302- generaalstaatid– nö. Parlamendi võimuvõitlus kuningaga, Pariisi parlament tähendas kõhtuorganit
  
• Kuningavõim tugevneb; absolutsimi tipp Päikesekuninga ajal
  

Inglismaa

• William I Vallutaja e Guillaume
  
• Tekib tsentraliseeritud riik
  
• Richrard Lõvisüda
  
• 1086 - Salisbury truudusevanne
  
• Clarendoni konstitutsioon
  
• Magna Charta Libertaun,  esimene dokument, mis piirab kuninga võimu.
  
• 1265– PARLAMENT
  
• Must Katk 1349
  
• 1337-1453 Sajaastane sõda- tulirelvade kasutamine
  
• 1455- 1485. aastatel Rooside sõda – võimuvõitlus Lancesteride ja Yorkide vahel, Tudorite dünastia
  
• Aadelkonna võim suureneb, kuningavõim nõrgeneb
  

10
Hilary Karu