Millised asulad on loetelust puudu?(3p) Helme, Keila, Kastre, Kirumpää, Kuressaare, Laiuse, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga, Vastseliina, Viru-Nigula. Veel on Lihula ja Koluvere. Linnuste, kirikute, laada- ja palverännakukohtade juurde tekkinud alevikud. 6.Keskaegses Tallinnas tegutsesid käsitöölisi ühendavad Kanuti ja Oleviste gild, neist esimesse kuulusid sakslased, teise eestlased. Pange järgmised ametid õigete gildide juurde: kullasepad, tislerid, voorimehed, rätsepad, kanepiketrajad, müürsepad, lihunikud, portreemaalijad.(2p) Kanuti gild Oleviste gild Kullasepad, tislerid, rätsepad, portreemaalijad Voorimehed, kanepiketrajad, müürsepad, lihunikud 7.1535.aastal mõistis Tallinna raad surma Riisipere mõisniku Johan von Üxkülli. Milles teda süüdistati?(1p) Endise talupoja tapmises.
Kunstniku eesmärk peab olema vabade maailmade, iseilmade loomine. Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 9 • Uuest ja vanast: Noorus on voorus, eelkõige aga kohustus. • Ühiskond ja teater: Kunsti madalamaks korraldajaid on igas riigis olnud. Riik, kus ei tehta kunstiväärtusi kättesaadavaks kõige laiematele hulkadele, ehitab oma tuleviku tuulde. Sellest algas ka Kreeka teatri allakäik. Lehmanaised, voorimehed, poepidajad ja majaomanikud lepivad sellega, mis komisjonid otsustavad. Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 10 KASUTATUD MATERJALID • http:// kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_mater jalid?item_id=228&table=Persons • http://tmm.ee/teatriaasta/doku.php?id=vanemuine:4_ku tseline&s[]=karl&s[]= menning • https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Menning Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 11
mööblivabrikute kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu Hakati eelistama avarust, õhulisust, päikest ja valgusküllust Moodsates linnamajades olid tingimata elektrivalgustus, keskküte ja vesikäimla, üha enam ka omaette vannituba Aina tavalisemaks muutusid mitmesugused kodumasinad Igapäevaseks said õmblusmasinad, veidi eksklusiivsemaks jäid elektripliidid, külmkapid ja pesumasinad Laialt levisid ka telefonid, grammofonid ja raadiod Linnades tõrjusid taksod ja liinibussid voorimehed järk- järgult kõrvale Maal soetasid inimesed endale jalgrattaid Need muutusidnoorte jaoks omalaadseks staatusesümboliks Kasutatud allikad www.elvag.edu.ee/~joosep/esitlus/Eesti%20Vabariik.doc http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/1930-1940-mood-ja-soengud/ Eesti ajaloo õpik 20. sajandist tänapäevani, lk 58-69 Tänan
Seda joodi üsna suurtes kogustes. Näiteks oli füüsilise töö tegijaile ette nähtud 2-2,5 liitrit õlut päevas. Õlut võidi valmistada ainult oma tarbeks, edasimüügiks oli vaja raelt taotleda luba. Puhas vesi ei olnud alati kättesaadav ning selle kvaliteet oli kaheldav. Vein oli kallis ekspordiartikkel ja seda jõid rikkamad suurkaupmehed ainult pidulike sündmuste puhul. Õllekandjad ja enamus linna kõrtsmikke olid maarahva hulgast. Kaubandusega tegelesid mündrikud ja voorimehed. Mündrikud olid paadimehed, kes pidasid paadiühendust mandri ja kaubalaevade vahel. Voorimehed vedasid kõiksugu kaupu hobuvankritel, sest mandriühenduse kaudu toimis veel suur osa Liivimaa sisekaubandusest. Lihunikud hoolitsesid lihatoodete õige ettevalmistuse eest. Nad võtsid raha eest vastu ja valmistasid ette klientide loomi, kuid ühtlasi pidasid ka oma loomasid linna piirides ja müüsid neid edasimüüjatele. Köösnerid töötlesid loomanahku. Köösnerid ja lihunikud töötasid
1) Võimukorraldus- Eestimaa ja Liivimaa valitsemine Rootsi ajal -Ala säilitati kahe eri provintsina (Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang). Mõlemal oli oma kindralkuberner, kes käsutab sõjaväge kubermangus ja nimetasid ametisse riigiametnikke. Jälgisid raha laekumist ja kulutamist. Vastutasid ka rahaasjade, postiteenuste, teede ja sildade korrasoleku ja avaliku korra eest. Oli ka 3 rüütelkonda- Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa, nad lahendasid kohalikke küsimusi, kaitsesid aadlike õigusi ja koondasid piirkonna aadlikke. Rüütelkondade juhtimine: Toimusid maapäevad, liikmed kogunesid iga 3 aasta tagant. Maapäevadel valitakse ka maanõunikud. Ja rüütelkonnal oli ka pealik. 2) Mõis- läänistuspoliitika ja reduktsioon, mõisamajandus ja mõisnike võim *Läänistuspoliitika- Rootsi riigil oli vähe raha(lakkamatud sõjad) ja laenude tasumiseks hakati aadlikele jagama maid. Oma mõisad renditi kohalikule aadlile või palgati ametimees mõisa ju...
käimlatest, lasti elutegevuse ülejäägid samuti otse müüri äärde. Ja kui kuningas Johan Tallinnasse käima tuli, veeti neile müüräärsetele hunnikutele muld peale. Rannavärava ees, mere ja värava vahel asus hospidal, rõugemaja. Ja sealt edasi vasakule ja mere poole asus keskaegne eestlaste linnajagu Kalamaja. Ütleksin, et Kalamaja kirjeldab Kross isegi nägelikumalt ja suurema sisseelamisega kui päris linna. Kalamaja õlgkatusetega puumajades elasid eestlastest kalurid ja voorimehed, seal asus Balthasar Russowi isamaja ja Jaan Krossi isamaja samuti.
Frantsisklaste ordu (kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis). Dominiiklaste ordu (Tallinn, Tartu, mõnevõrra ka Narva). Toomkapiitel kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes enamasti 12 toomhärrast Pildirüüste reformatsiooniga kaasnenud korratus, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid Toomkirik piiskopkondade keskus Väike Gild kästitööliste gild (Püha Kanuti Gild & Püha Olevi Gild) Kanuti Gildi ei saanud kuuluda voorimehed, mündrikud, lihunikud, kandjad, kaalujad. Kanuti Gildi kuulusid maalermeistrid, kullasepad, pagarid, rätsepad. (suuremat tulu toovad ametid said vaid kuuluda, teised kuulusid Olevi Gildi) Suurgild linna kaugkaupmeeste ühendus Tsunft käsitööliste vennaskond Olderman gildivanem Sündik linnajurist Foogt maahärra esindaja Bürgermeister rae juhatus Tsunftijänes tegi käsitööd väljaspool tsunfti Stift piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses
1.Keskaegne linn(linnade kujunemise eeldused, linnade privileegid) 2. Raad (rae ülesanded) 3. Tsunft ja gild (kuidas kaitsesid oma liikmete huve, millega tegelesid?, tsunfti sunduse pos ja neg mõju majanduse arengule 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused 7. Talupoja kohustused isanda ees 8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas 9. Mõisted: skraa, sedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised, teorent, loonusrent, sunnismaisus VASTUSED: 1. Linn sai linnaks, kui talle anti linnaõigused. * Igal linnal omad seadused * Igal linnal õigus ehitada linnamüür (Tallinnal 2,35 km, 27 torni) * Tohtis vermida münte (mündikoda - mündimeister) Eeldused: * veekogude lähedus (meri, jõgi, järv, jne) * muud looduslikud tegurid (mäed, künkad jms) * kaubandusteede ristumiskohad 2. Raad oli linna omavalitsus. Sinna kuulusid linna kõige rikkamad ja mõjukamad suurkaupmeh...
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
..................................................................................... .............................................................1 3. MAJANDUSHARUD Põhilised elatusalad olid linnaelanikel käsitöö ja kaubandus. Täiendava elatise hankimises tähtsat osa etendasid a) põlluharimine linnast väljaspool asuvatel maalappidel b) aiandus ja kariloomade pidamine , vajati transpordiks ja sõiduks hobuseid. Linnaelanike madalamatesse kihtidesse kuuluvad voorimehed jagunesid: 1)veovoorimeesteks 2) sõiduvoorimeesteks. Linnas pidi leiduma tagahoovides ruumi tallidele ja lautadele. Lehmi karjatati linnast väljas asuvatel karjamaadel ja seetõttu oli paljudes linnades nagu (näiteks ka Rakveres) Karja tänav , Lehma tee , mida mööda aeti loomi karjamaale ja tagasi. Linnal pidi ka olema peale karjamaade ka heinamaad ning täiendavaid võimalusi kaerte ja heinte ostmiseks. Sigu peeti enamasti linnas sees
Kui baltisakslasest tudeng räägib üldiselt viisakalt, hääldab sõnad välja ja tema jutt on arusaadav, siis eestlasel on grammatiliselt märksa kehvem 3 seis. Tema kõne on kujutatud murdes või kõnekeeles, millest ei puudu omane lihtsus. Eestlase kohta annab rääkimine veelgi edasi, kuna voorimeeste kirjeldamise juures on Bertram maininud, et nad üritavad saksa keeles suhelda, kuid lugu kulgebki nii, et voorimehed ütlevad valesti. Noorhärra Blau peab neid parandama ning õiget vormi küsima, mille peale kõik vaikivad. Seesugune olukord annab edasi eestlase kohta ühiskonnas, olgugi et voorimeeste puhul pole kirjas, kellega täpselt tegemist on. Nimelt polnud eestlasel võimalik haridust omandada ning sellest võis tuleneda ka kehv võõrkeelte oskus, mil kõnes võidi hakkama saada, kuid grammatiliselt ei pruukinud kõik alati õige olla.
Aja KT kordamisküsimused Teemad: • Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130-137 • Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138-145 • Ülikoolid ja skolastika lk 154-161 • Renessanss ja humanism lk 162-169 • Suured maadeavastused lk 170-177 • Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183 Küsimused: 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054.aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele? Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik (katoliiklus, nn läänekirik) 2) Kreekakatoliku kirik (õigeusk, nn idakirik) 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Abi hakkati häda korral paluma kirikult mitte keisrilt. Kirikupea oli paavst. Range ülesehit...
Eesti ja Liivimaa kõrtside kirjeldused 18.-19.saj i reisikirjanduses Marge Rennit- linnamuuseumi haridusjuht Kõrtside areng 17. sajandi alguseks oli suur hulk maa ja maantee kõrtsidest suletud,kuna sõda tegi oma töö.Triin Parts,kes on uurinud reisimist Eestimaal 17-ndal saj il ja varem märgib,et hõreda asustuse tõttu on raske leida öömaja.Tavaliselt leidsid maanteedel reisijad peavarju kohalikus mõisas või pastoraadis ja nende puudumisel ka lihtsates talurahva elamutes.Kuid tihti tuli ööbida ka lageda taeva all.Seda tuleb tihti ette 17-nda saj alguses.Eesti alasid läbinud saadikute reisikirjeldustes on kirjas,et nad pidid ööbima lageda taeva all. Alates 1630-ndatest aastatest asuti Rootsi riigis ja sealhulgas ka Eesti- ja Liivimaal korrastama posti-ja reisijatevedu.Mõisatele anti korraldus asuda rajama maanteede kõrtse peateede ääres.Esimene selletaoline määrus oli...
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕ...
KÄSITÖÖ 6 Linnade käsitöölased olid alade kaupa koondunud tsunftidesse. Skraa e käsitööliste põhikiri reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui ka korraldas sotsiaalabi: kontrolliti toodangu kvaliteeti , üheskoos kaitsti end tsunftivälise toodangu eest ja materiaalset leskedele ning orbudele. Selle valdkonna ühendused jagunesid: esmatarbekaubad (n rätsepad, maalrid, tislerid) ja suurkaubandus (kaupmeeskond) (n lihunikud, voorimehed, soolatõukajad). Otsi erinevate käsitööliste pilte – 10 . Kirjuta alla, mis käsitöölisega on tegemist. Sepad Parkal riide värvimine Pagarid Pottsepp Juuksur VAIMUELU (vt Õp ptk 12) I Vana-Liivimaa kiriklik korraldus PAAVST PEAPIISKOPID (Riia ja Lundi) PIISKOPID (Riia, Tallinna, Tartu, Saare-Lääne, Aizpute) - oma valdustes kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim juht
6. Teose miljöö Tegevus toimus umbes kahekümnendal sajandil, 1913 aastal. Aasta enne esimest Maailmasõda. Eestis oli majandustõus. Suvi hakkas lõppema, sügisesed koledad, tuulised ja vihmased ilmad olid saabumas. Kogu sündmustik leidis aset linnas, enamasti Ludvigi töötoas. Linnas ei käidud väga jalutamas või lihtsalt, vaid asja pärast väljas (poes, pangas, tööl). Harjutud oldi linnaelu tingimustega, ei pidanud kaugele kõndima, sai käia autodega, taksode asemel olid voorimehed hobustega. Elu oli mugavam. Inimeste suhtumine oli niisugune, et kui pole tuntud, siis oled eikeegi. Inimesed olid rahast väga mõjutatud. Inimesi sai lausa raha eest osta. Tähtsad olid ka klassivahed. Abielluda sai enamasti ikka oma klassi inimestega. Endast alamatele vaadati halva pilguga. Inimesed suhtlesid oma vahel avatult, isegi kui olid klassivahed. 7. Huvitavaid tsitaate teosest ,,Naa, hoidku taevaisa, et see väljapugeja jälle mõni luuletaja ei ole!"
kuulumist, sellest hoolimata kujunes ta rikkaks ja ilusaks linnaks. Miks hansaliidukaupmehed valisid oma vahepeatseks Tallinna mitte Narva? Tallinnas oli asjade ladustamine odavam Tallinnas, sest see kuulus Hansaliitu Keskajal linnas väga tähtsal kohal kaupmehed.Gildid- kaupmehi ühendavad ühendused. Mitte ükski eestlane ei olnud kaupmeheks. Tsuft- ühe eriala käsitöölised. Kõik tsunftid kuulusid omakorda gildi.Eestalstest ka kästitöölised ( musta töö tegijad) kojamehed, voorimehed, vöörmünder(tõi oma aerupaadi kauba laevalt sadamasse, kui laev ei duubunud sadamasse vaid jäi veidi kaugemale) jne. Need eestlased kes olid nö käsitöölised olid paremal järjel, nende pojad said haridust ja võidi isegi panna kõrgemasse kooli. Väga palju käsitöölisest perekondi saksastusid. Kõige olulisem gild oli Suur Gild-praegu asub endises suurgildi hoones ajaloomuuseum. Mustpeade Vennaskond-üks tähtsamates kaubanduskildidest.Võtsid enda pühakuks neeger Mauritiuse
valitsemise kohta) hõivatud inimesed (käsitöölised, põllumehed, kaupmehed, voorimehed, ka kunstnikud ja näitlejad) Kasvatus ja haridus Spetsiaalsetes Spetsiaalsetes Omandavad vajalikud õppeasutustes õppeasutustes oskused oma vanemate vastavate vastavate või hooldajate kõrval programmide järgi
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
peaaegu iseseisvateks riikideks. Linnakodanikud olid organiseeritud gildidesse ehk vennaskondadesse ja tsunftidesse ehk ametnikkondadesse. Gild oli usuline, poliitiline või kutseorganisatsioon. Tallinnas oli neid 3. Suurgildidesse koondusid rikkad ja mõjuvõimsad kaupmehed, kelle hulgast valiti tavaliselt raehärrad. Väikegildid moodustasid Püha Kanuti gildi väikekaupmehed ehk kraamipoodnikud ja käsitöölised ning Oleviste gildi ametiesindajad nagu voorimehed, kandjad jt. Omapäraseks gilditaoliseks organisatsiooniks oli Mustpeade vennaskond, mille liikmeiks olid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid, peamiselt hansalased välismaalt. Gildide osavõtmine linnade valitsemisest kestis 1877 1920. Tsunft oli ühe eriala linnakäsitööliste kutseühing, ühtlasi liikmete eraelu reguleeriv seltskondlik, kiriklik ja sotsiaalhoolekandeorganisatsioon, kuhu kuulumine oli käsitöölistele üldsiselt kohustuslik, andes õiguse kutsealal tegutseda
Linnade elanikeks olid põhilised kaupmehed ja käsitöölised. Olenevalt oma kutsealast, kuulus linlane kuhugi vennaskonda organisatsiooni, mille liikmed pidid häda korral üksteist aitama. Käsitöölised kuulusid nn. väikestesse gildidess. Tallinas oli neid kaks: 1) Püha Olevi Gild - (vanim) ühendas keskajal "halvemaid" ja "madalamaid" käsitöölisi (peamiselt eestlased ja mittesaksa rahvusest) köösnerid, lihunikud, püttsepad, müürsepad, puusepad, voorimehed, kandjad, kellamehed, hauakaevajad, mündrikud (laevamehed). 2) Püha Kanuti Gild - ühendas saksa rahvusest keerukamate ja hinnatumate käsitööalade esindajaid: kullassepad, mütsitegijad,kellassepad, pagarid, kingsepad, maalrid jt. Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild. Gildide eesotsas olid valitud oldermanid. 4 XV saj
rahva õpetamisel rahvakeelse kirjanduse kaudu (jutluse esiletõus). Eesti kultuuriloo aspektist ongi sel perioodil tähtis suhtumine eesti keelesse. Kanuti gild Gildi kuulusid 17. saj käsitöölised paarikümnest eri ametist. Need olid rahvuselt sakslased või rootslased, sest juba aastast 1508 oli see gild eestlastele suletud. 1698 aastal ühendati Kanuti gild Oleviste gildiga, kuhu kuulus rida ameteid, milliseid ka eestlased olid pidama pääsenud (kiviraidurid, müürsepad, voorimehed, mündrikud- paadimehed sadamas jne). See tõi kaasa eestlaste liikmekspääsemise võimaluste vähendamise. Samuti ei saanud käsitööliste gildi liikmeks pääsenud eestlane veel linnakodaniku õigusi, sest eesti käsitöölisi võeti ainult nn lisakodanikuks. Pildirüüste Reformatsiooni vastuvõtmisel tuli mõnes linnas ette rahutusi ning pildirüüstamist kirikutes ja kloostrites. 14 septembril 1524 aastal toimub Tallinnas
· 3müüri, kõrged kirikutornid · Rahamajandust väärtustas omakasu, otsustavat tegutsemist iseenda huvides, pealehakkamist. · Rahaga sai osta soodsa abielu, nime, hea positsiooni ja isegi lunastuse. Süvenevad usulised kahtlused viisid 16.saj reformatsioonini. Linna kandusid haridus, arhitektuur ja kirjakultuur. Haridus muutus tegevusalaks. Romaani stiili asendas gootika. 21. LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS MAJANDUSHARUD · voorimehed: veovoorimehed ja sõiduvoorimehed madalam kiht · põllumajandus, aiandus, linnast väljaspool · karjakasvatus: lehmad, hobused, sead, lambad jne. linnas oli ka karjateed, mis viisid lauta või lähedalolevale heinamaale · leidus ka kalureid TSUNFTID JA GILDID · tsunft- moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelevad inimesed. Nad kontrollisid tootmist, kvaliteeti ja müüki. Tsunftisundus ilma mingisse kinglasse tsunfti kuulumata ei tohtinud käsitööga tegeleda
Anna oli konka peal piletimüüja ja lubas meil "jänestena" sõita. Tagasiteel mööda Jaani tänavat, praegust Pärnu maanteed rakendati enne Peetri platsi vaguni ette veel teine hobune, sest üks ei jõudnud konkat tõusul vedada. SuurKarja ja VanaPosti tänava ristmikul oli troskade seisukoht ning hobuste joogiküna. Reaalkooli ees ja Niguliste kiriku esisel väikesel platsil ootasid sõitjaid voorimehed. Lippasime poistega ka paljajalu linnatänaval ringi. See oli tol ajal moes. Toast läksime välja sandaalide või saabastega ja õues peitsime need varjulisse paika, et tagasi tulles uuesti tuppaminekuks jalga panna. Vahel tuli ette ka pahandusi, kui varbad juhtusid verised olema. Suvisel koolivaheajal kolasime ringi sadamas ja Kalarannas. Praeguse Linnahalli taga olid meie ujumis ja kalastamispaigad. Paremad ujujad söandasid ette võtta kaugemaid retki enamasti Vana
Keskaeg Sissejuhatus: - Mõiste ,,keskaeg" võeti 14-15 saj. Kasutusse. - Keskajal ladina keel muutus - Keskaega peetakse allakäigu ajajärguks - 18. saj lõpus hakati keskaega idealiseerima romantikute poolt kangelasajastu - 313 Milano Etikt, 375 hunnid tungisid Euroopasse, 476 katkes Lääne-Roomas keisri võim, 495 ristiti Frankide kuningas kõike võib keskaja alguseks pidada - 1453 türklased vallutasid konstat, 1494 itaalia sõjad, 1517 Luteri teesid võib keskaja lõpuks pidada - Niisiis keskaeg algab u. 5 sajandil ja lõppeb ca 1500 aastal. Venemaal olid piirid teised, isegi 17. sajandit võib pidada keskajaks.. - Kirjalikke allikaid keskajast on vähe, tänu arheoloogiale saab ajajärku ,,sisse vaadata" - Vara-keskaeg kuni 11. sai - Kõrg-keskaeg 11-13 saj. - Hilis-keskaeg 13-15/16 saj - keskaeg on väljamõeldud periood, mis ei üldista mida...
• Tartu piiskop • Saare-Lääne piiskop • Saksa ordu • Linnad Linn: 1. Käsitöö ja kaubandus 2. Juhtorgan – raad 3. Koosneb – kirik/klooster, kindlus, kõrts ja majad Linnade kiire kasvuaeg 14-15 sajand Rahvastik: • Käsitöölised: o Kõrgem – sepad, rätsep, kääsler, lihunik, kullasepp (kõrgeim), kellasepp, pottsepp, ehitaja o Madal – kandjad, voorimehed, pesunaised, köiekeerajad • Kaupmehed – tung Nouvgorogi turule • Vaimulikud – sotsiaalne teostus Vallutusjärgne olukord Eestis: 1. Ristitutel isikuvabadus 2. Säilis maaomand 3. Künnis viljas 5-10%, lisaks 1% kirikule 4. Trahvid 5. Kohtuõiguse piiramisest (1/3 mõissnikule, 2/3 kannatanule rahas) 6. Väliskaubandus läheb linnadele 7. Piiratakse pärimisõigust 8. Ehituskohustused 9
erinevaid funktsioone, mis toob aja jooksul kaasa ka erinevad soovid ja tõekspidamised. Tööjaotuse puhul rõhutab Durkheim kooli rolli, kus õpetatakse inimestele leidma oma paremaks ära elamiseks uusi võimalusi, kuid kuna indiviid ei ela isoleeritult, mõjutab selline uuenduslikkus paratamatult ka teisi, nt kui Henry Ford hakkas massiliselt tootma autosid, siis oli vaja uut teevõrku, kõige sinna juurde kuuluvaga. Lisaks pidid voorimehed ümber õppima. Selle tagajärjel aga varasem, mehhaaniline solidaarsus nõrgeneb õpetajad, sõdurid, kohtunikud, olgugi kasvõi samavanused, hakkavad tahtma erinevaid asju, hindama erinevaid väärtusi- lõppkokkuvõttes ka mõtlema erinevalt. Samas tekitab tööjaotus aga uut tüüpi solidaarsust sellist, mis põhineb arusaamisel, et vaatamata erisusele on ühiskonna liikmetel üksteist vaja .-
eest tasus vahetuskaubaga (sool, kangas, luksusesemed). 16. sajandil viljaturu buumi ajal püüsid osa sellest saada ka aadlikud - Mõisapõldude saagi, maksude teel laekunud varudele lisa hankimiseks koondasid nad sunniviisil talumajapidamiste ülejäägi müüki ma mõisatesse. Nad kauplesid sadamates, sest seal oli kauplemine kõigile vaba, kuid seda takistati. Vähem on teada Saksa ordu ja piiskoppide kauplemisest. Saare-Lääne piiskop oli juba 15. sajandi alguses Lübeckisse vilja vedanud. Voorimehed - Hoolitsesid suuremate koguste ja kaugemate vedude eest. Valdavalt voorimehed olid kohalikud talupojad. Teine võimalus oli vedada kaupu mööda vett, seal tegutsesid oma laevadega eesti ja rootsi kiprid. Praakija - Teostas kauba kaalumist ja kvaliteedi kontrolli. Laadijad tõstsid kaupa ja voorimehed sõidutasid kauba sadamasse. Mündrikud sõudsid kauba laevale. Sadamaelu korraldas raehärrast sadamafoogtile alluv sadamavaht - Jälgis, et laevad maksaksid tolli.
Peamiselt lehtpuudega haljasala Ülikooli, Vallikraavi ja Küüni tänavate vahel. Siin asub feldmarssal Barclay de Tolly monument. Barclay platsi purskkaev. Barclay de Tolly monument.1820. a. asus kaubahoovi vastas väike promenaad, mis ulatus Vallikraavi tänavani, kus asus avalik kaev. 11. novembril 1849. a. avati monument feldmarssal Barclay de Tollyle ( V.J. Demut- Malinovski ). Ligi paarkümmend aastat oli monumendi ümber munakivisillutis, kus seisid voorimehed ( vt. G.Fr. Schlateri lito 1852. a. ). 1868. a. hakati platsile haljastust rajama. Hiljem piirati monument aiaga ja selle siseserva istutati madalad puud, keskele suuremad puud. Osa platsist jäi tühjaks. 1879. a. istutati juurde uusi puid, kujundati rohuplatse ja lisati pargipingid. 1929. a. korrastati haljastust ja kujundati lillepeenar ausamba ümber. Eraldiasuv kolmnurkne iluplats kaubahoovi ette rajati 1932. aastal. Sinna külvati muru ja ehitati purskkaev ( projekt A
20 solibust =libra (nael). 8 Euroopa majanduse kasv 10. - 11. sajand, lõppesid invasioonid araablaste ja viikingite poolt. Prantsusmaal, Itaalias ja Reinimaal kujunes kõige varem aadel ja aadlikultuur, suurem nõudlus luksuskaupade järgi. Euroopas toodeti asju, mida Idamaad ostsid, kaubandusbilanss tasakaalus. Hiliskeskajal kaupmees rikas linnakodanik, varakeskajal kas kaupmehel ongi kodu? Laevnikud, voorimehed on spetsialiseerunud. Pisa, Genova, Veneetsia suured merelinnad, laevasik ja raha. Omad kolooniad Musta mere ja Vahemere ääres. Luksuskaubad, vürtsid, kallid kangad võimalik edasi toimetada galeeridega (sõudelaevad). Masskaubaks on toiduained. Veneetsia ja Genova suured laevastikud on meie mõistes väiksed, Titanicu tonnaaz 10x suurem kui kogu Genova laevastik. Orjakaubandus (Must meri, Egiptus) Itaalias. Barcelona, Marssellejms olulisemad Vahemere sadamad.
Võõrsissetungid madjarid, viikingid olid lõppenud ja hakkasid tekkima esimesed Põhja-Euroopa linnad. Formeerus kindel aadlikeklass, kellel oli spetsiifilisemad nõudmised. Kaupmehed hakkasid elama linnades, said jõukaks ja ostsid kinnisvara ning muutusid osaks linnaeliidist. Kui tekkivad linnade omavalitsused, siis hakkavad neid justima just nimelt kaupmehed. Peamiseks kaubavahetuspaigaks saab laat. Kaupmehed jäävad paikseks: kaupa vaevad voorimehed ja meresõitjad. Kasvab kirjavahetuse tähtsus, sest kaupmees ei rända enam enda partnerite juurde. Linnad hakkavad kaitsma enda õigusi ja tulu, mis toob kaasa sõjad linnade ja kuninga vahel. Veneetsia jt kaubalinnad moodustavad lausa koloniaalimpeeriumeid. Genua omas näiteks palju faktooriaid Musta mere ääres. 1204. aastal läks Konstantinoopol vallutuse tõttu üle Veneetsia mõjusfääri. Oluliseks muutus massikaupade, nagu vili ja vill, turustamine
pumarahvale nalja valmistas. Tollastes luuletustes anti pruudile hellitusnimetusi, mis tänapäeval mõjuvad naeruväärsetena. Pruuti nimetati põrsaks, kanaks, papagoiks, tavalisim oli kana, kanake. Tolle aja kõige moodsam luulevorm. Nii kirjutati ka eesti pulmaluuletused tolle aja moodi järgides. Uurijad on spekuleerinud, et kas pulmaluule jäigi vaid kõrgseltskonna siseasjaks või said sellest osa ka lihtinimesed. Pulmaseltskonnas oli ka lihtrahvast- köögirahvas, voorimehed, kes enamasti olid lihtrahva hulgast. Brockmanni kiidulaul eesti keelele. 3. Valgustusaeg, lugeja ja lugemise ajalugu. Didaktiline juturaamat Eestis 18. Sajandi viimasel veerandil ja 19. Sajandi algul: Willmann, Arvelius, Luce ja Holtz Rahvale oleks vaja pakkuda lugemist, mis aitaks neid elus edasi. Aluseks oli 18. Sajandi valgustusaja filosoofia, mis lähtus idealistlikust soovist, et alamkihtide elu oleks parem. Kõik halb tuleb sellest, et puuduvad teadmised. Kogu 18
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
ühe inimese kohta. Nomenklatuuri tegelased said seda juurde. Viie toalises korteris elas 5 peret, kes jagasid ühte kööki, WC'd ja vannituba. Hakati ehitama "", kindlalt planeeritud eraldi elamispind ühele isikule või perele. Sees oli väga vähe ruumi, seal igasugust mööblit ei saanud kasutada, pidi mõõtma enne ostmist, et kas mahub läbi või mitte. Vaevalised transpordi- ja liikumisolud (Hobutransport, linnas voorimehed, veoautod, rongiliiklus) Elanikkonna ideoloogiline töötlemine (eelkõige töökohtade kaudu). III. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine ISESEISVUSE ETTEVALMISTAMINE: (EA VI, 374388) [L+I] M. Gorbatsov ja perestroika Nõukogude Liidus: Esialgne uuendkuskava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika abil. Algas riigi juhtkonna uuenemine. 1987
erinevaid funktsioone, mis toob aja jooksul kaasa ka erinevad soovid ja tõeks pidamised. Tööjaotuse puhul rõhutab Durkheim koolirolli, kus õpetatakse inimestele leidma oma paremaks ära elamiseks uusi võimalusi, kuid kuna indiviid ei ela isoleeritult, mõjutab selline uuenduslikkus paratamatult ka teisi, nt Henry Ford hakkas massiliselt tootma autosid, siis oli vaja uut teevõrku, kõige sinna juurde kuuluvaga. Lisaks pidid voorimehed ennast ümber õppima. Selle tagajärjel aga varasem, mehhaaniline solidaarsus nõrgeneb õpetajad, sõdurid, kohtunikud, olgugi kasvõi samavanused, hakkavad tahtma erinevaid asju, hindama erinevaid väärtusi-lõppkokkuvõttes ka mõtlema erinevalt. Samas tekitab tööjaotus aga uut tüüpi solidaarust sellist, mis põhineb arusaamisel, et vaatamata erisusele on ühiskonna liikmetel üksteist vaja .- rätsep vajab kingseppa, kingsepp pagarit, pagar autojuhti jne . Seega toob
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõu...
kartes vastuseks kuulda koopulat. Järgmisel päeval, kus tal koolis ei olnud ainustki tundi, andis härra Maurus Indrekule pärast lõunat kirja ja käskis selle viia härra Schulzile. ,,Hoidke seda hoolega," ütles ta, ,,siin on raha sees. Andke kiri ära ja tulge kohe. Mitte rääkima jääda, mitte seda vana narri kuulata, sest tema armastab rääkida, kui keegi teda kuulab." Kirja aadress juhatas Indreku linnaserva, kus voorimehed ühes vankri ja hobusega kevadeti porri mõnikord kinni jäid. Kuski väikeses hoovipealses majas asus härra Schulz. Ukse ees väljas pakuvirnal istus keegi taaditudike märtsikuu päikese paistel. Indrek küsis temalt härra Schulzi, aga vanake ei vastanud, nagu viibiks ta nii sügavais mõtteis. Ukse avas Indrekule härra Schulz ise. ,,Aa, see olete teie!" hüüdis ta, nagu oleks tal Indreku tulekust üpris hea meel. ,,Olge head, olge head, astuge sisse, astuge sisse
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
