Millised asulad on loetelust puudu?(3p) Helme, Keila, Kastre, Kirumpää, Kuressaare, Laiuse, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga, Vastseliina, Viru-Nigula. Veel on Lihula ja Koluvere. Linnuste, kirikute, laada- ja palverännakukohtade juurde tekkinud alevikud. 6.Keskaegses Tallinnas tegutsesid käsitöölisi ühendavad Kanuti ja Oleviste gild, neist esimesse kuulusid sakslased, teise eestlased. Pange järgmised ametid õigete gildide juurde: kullasepad, tislerid, voorimehed, rätsepad, kanepiketrajad, müürsepad, lihunikud, portreemaalijad.(2p) Kanuti gild Oleviste gild Kullasepad, tislerid, rätsepad, portreemaalijad Voorimehed, kanepiketrajad, müürsepad, lihunikud 7.1535.aastal mõistis Tallinna raad surma Riisipere mõisniku Johan von Üxkülli. Milles teda süüdistati?(1p) Endise talupoja tapmises.
Kunstniku eesmärk peab olema vabade maailmade, iseilmade loomine. Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 9 • Uuest ja vanast: Noorus on voorus, eelkõige aga kohustus. • Ühiskond ja teater: Kunsti madalamaks korraldajaid on igas riigis olnud. Riik, kus ei tehta kunstiväärtusi kättesaadavaks kõige laiematele hulkadele, ehitab oma tuleviku tuulde. Sellest algas ka Kreeka teatri allakäik. Lehmanaised, voorimehed, poepidajad ja majaomanikud lepivad sellega, mis komisjonid otsustavad. Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 10 KASUTATUD MATERJALID • http:// kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_mater jalid?item_id=228&table=Persons • http://tmm.ee/teatriaasta/doku.php?id=vanemuine:4_ku tseline&s[]=karl&s[]= menning • https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Menning Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 11
mööblivabrikute kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu Hakati eelistama avarust, õhulisust, päikest ja valgusküllust Moodsates linnamajades olid tingimata elektrivalgustus, keskküte ja vesikäimla, üha enam ka omaette vannituba Aina tavalisemaks muutusid mitmesugused kodumasinad Igapäevaseks said õmblusmasinad, veidi eksklusiivsemaks jäid elektripliidid, külmkapid ja pesumasinad Laialt levisid ka telefonid, grammofonid ja raadiod Linnades tõrjusid taksod ja liinibussid voorimehed järk- järgult kõrvale Maal soetasid inimesed endale jalgrattaid Need muutusidnoorte jaoks omalaadseks staatusesümboliks Kasutatud allikad www.elvag.edu.ee/~joosep/esitlus/Eesti%20Vabariik.doc http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/1930-1940-mood-ja-soengud/ Eesti ajaloo õpik 20. sajandist tänapäevani, lk 58-69 Tänan
Seda joodi üsna suurtes kogustes. Näiteks oli füüsilise töö tegijaile ette nähtud 2-2,5 liitrit õlut päevas. Õlut võidi valmistada ainult oma tarbeks, edasimüügiks oli vaja raelt taotleda luba. Puhas vesi ei olnud alati kättesaadav ning selle kvaliteet oli kaheldav. Vein oli kallis ekspordiartikkel ja seda jõid rikkamad suurkaupmehed ainult pidulike sündmuste puhul. Õllekandjad ja enamus linna kõrtsmikke olid maarahva hulgast. Kaubandusega tegelesid mündrikud ja voorimehed. Mündrikud olid paadimehed, kes pidasid paadiühendust mandri ja kaubalaevade vahel. Voorimehed vedasid kõiksugu kaupu hobuvankritel, sest mandriühenduse kaudu toimis veel suur osa Liivimaa sisekaubandusest. Lihunikud hoolitsesid lihatoodete õige ettevalmistuse eest. Nad võtsid raha eest vastu ja valmistasid ette klientide loomi, kuid ühtlasi pidasid ka oma loomasid linna piirides ja müüsid neid edasimüüjatele. Köösnerid töötlesid loomanahku. Köösnerid ja lihunikud töötasid
17. saj oli Eestis 10 linna. Uued linnad olid Valga ja Kuressaare. Vähenes linnavalitsuste ehk raadide iseseisvus, suurenes sõltuvus riigivõimust. Linnad kaotasid õiguse iseseisvale müntimisele ning majandustegevusele. Olid kodanikud ja mittekodanikud. Kodanikud tohtisid elada ja töötada linnas, tegeleda jaekaubandusega, kuuluda tsunfti ja gildidesse. Tallinnas oli ligi 10 000 elanikku, aga nt Tartus 3500. Eestlased- Tallinna elanikkonnast ( kalurid, mündrikud, lihttöölised, voorimehed jne). Toimus väljavedu ja sissevedu. Väljavedu nt teravili, lina, laevaehitusmaterjal. Sissevedu nt sool, metallitooted, vürtsid, alkohol jne. Tegeleti väga palju kaubandusega. 5) Religioon ja kirik- luterlus riigiusuna, kirikukorraldus, aadel ja kirik, talurahvas ja kirik Kuni 1620 toimus Eestis kirikuelu allakäik. Kui Eesti läks Rootsi võimu alla, algas vaimulikus elus uus tõusuperiood. Neid, kes luterlust ainuvalitseva usuna ei tunnistanud, ähvardas riigist väljasaatmine
käimlatest, lasti elutegevuse ülejäägid samuti otse müüri äärde. Ja kui kuningas Johan Tallinnasse käima tuli, veeti neile müüräärsetele hunnikutele muld peale. Rannavärava ees, mere ja värava vahel asus hospidal, rõugemaja. Ja sealt edasi vasakule ja mere poole asus keskaegne eestlaste linnajagu Kalamaja. Ütleksin, et Kalamaja kirjeldab Kross isegi nägelikumalt ja suurema sisseelamisega kui päris linna. Kalamaja õlgkatusetega puumajades elasid eestlastest kalurid ja voorimehed, seal asus Balthasar Russowi isamaja ja Jaan Krossi isamaja samuti.
Frantsisklaste ordu (kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis). Dominiiklaste ordu (Tallinn, Tartu, mõnevõrra ka Narva). Toomkapiitel kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes enamasti 12 toomhärrast Pildirüüste reformatsiooniga kaasnenud korratus, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid Toomkirik piiskopkondade keskus Väike Gild kästitööliste gild (Püha Kanuti Gild & Püha Olevi Gild) Kanuti Gildi ei saanud kuuluda voorimehed, mündrikud, lihunikud, kandjad, kaalujad. Kanuti Gildi kuulusid maalermeistrid, kullasepad, pagarid, rätsepad. (suuremat tulu toovad ametid said vaid kuuluda, teised kuulusid Olevi Gildi) Suurgild linna kaugkaupmeeste ühendus Tsunft käsitööliste vennaskond Olderman gildivanem Sündik linnajurist Foogt maahärra esindaja Bürgermeister rae juhatus Tsunftijänes tegi käsitööd väljaspool tsunfti Stift piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses
Nad omasid ka teatud privileege, kuna amet oli eluaegne. 3. Tsunft oli kutseühing, mille peaülesandeks oli kauba tootmine ja müügi organiseerimine, aga ka käsitööliste elu reglementeerimine. Tegeles: #Vastastikuse abistamisega #Usulise tegevusega (oma kaitsepühak, kabel jne) #Sõjalise tegevusega #Tsunfti reeglite e. skraa järgimisega Hierarhia: -meister -sell -õpipoiss Tsunftijänesed olid tsunftivälised käsitöölised. Eestlaste tsunftid: Mündrikud (sadama paadimehed) Voorimehed Õllekandjad Tootmine toimus töökojas, tööjaotus puudus. Gild oli kaupmeeste ja käsitööliste ühendus. Juhid olid odermannid. Suurkaupmehed - Suurgild. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid - Mustpeade Vennaskond Käsitöölised - Väikegild. 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine moslimitest, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud
12. Millised olid maadeavastuse tulemused? Eurooplased viisid Ameerikasse ristiusu, nisu, puuvilla, mustanahalised orjad, raua, alkoholi, tulirelvad, hobused ja rõuged. Ameerika Euroopasse maisi, kartuli, tubaka, süüfilise, kulda ja hõbedat Tähtsamad kaubateed paiknesid Vahemerelt ümber Atlandi ookeanile. Esile tõusid Lissabon, Sevilla, Antverpen, London. Hollandlased kui ‘maailma voorimehed’ Inglismaa tähelend maailmavõimuna Laevanduse ja navigatsiooni areng Väärtpaberiturg, esimene tõeline börs Amsterdamis Holland IdaIndia kompanii oli esimene tõeline aktsiaselts, mis vältis oma eksistentsi lõpuni krahhe ja börsimulle ning oli stabiilselt edukas. 13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni.
.................................................................................... .............................................................1 3. MAJANDUSHARUD Põhilised elatusalad olid linnaelanikel käsitöö ja kaubandus. Täiendava elatise hankimises tähtsat osa etendasid a) põlluharimine linnast väljaspool asuvatel maalappidel b) aiandus ja kariloomade pidamine , vajati transpordiks ja sõiduks hobuseid. Linnaelanike madalamatesse kihtidesse kuuluvad voorimehed jagunesid: 1)veovoorimeesteks 2) sõiduvoorimeesteks. Linnas pidi leiduma tagahoovides ruumi tallidele ja lautadele. Lehmi karjatati linnast väljas asuvatel karjamaadel ja seetõttu oli paljudes linnades nagu (näiteks ka Rakveres) Karja tänav , Lehma tee , mida mööda aeti loomi karjamaale ja tagasi. Linnal pidi ka olema peale karjamaade ka heinamaad ning täiendavaid võimalusi kaerte ja heinte ostmiseks. Sigu peeti enamasti linnas sees
Kui baltisakslasest tudeng räägib üldiselt viisakalt, hääldab sõnad välja ja tema jutt on arusaadav, siis eestlasel on grammatiliselt märksa kehvem 3 seis. Tema kõne on kujutatud murdes või kõnekeeles, millest ei puudu omane lihtsus. Eestlase kohta annab rääkimine veelgi edasi, kuna voorimeeste kirjeldamise juures on Bertram maininud, et nad üritavad saksa keeles suhelda, kuid lugu kulgebki nii, et voorimehed ütlevad valesti. Noorhärra Blau peab neid parandama ning õiget vormi küsima, mille peale kõik vaikivad. Seesugune olukord annab edasi eestlase kohta ühiskonnas, olgugi et voorimeeste puhul pole kirjas, kellega täpselt tegemist on. Nimelt polnud eestlasel võimalik haridust omandada ning sellest võis tuleneda ka kehv võõrkeelte oskus, mil kõnes võidi hakkama saada, kuid grammatiliselt ei pruukinud kõik alati õige olla.
UUS MAAILM - euroopaliku elulaadi pealesurumine; paljaksröövimine; hobune, varblane; haigused nt gripp, rõuged, tüüfus - Eurooplased viisid Ameerikasse ristiusu, nisu, puuvilla, mustanahalised orjad, raua, alkoholi, tulirelvad, hobused ja rõuged. - Ameerika Euroopasse maisi, kartuli, tubaka, süüfilise, kulda ja hõbedat - Tähtsamad kaubateed paiknesid Vahemerelt ümber Atlandi ookeanile. Esile tõusid Lissabon, Sevilla, Antverpen, London. - Hollandlased kui ‘maailma voorimehed’ - Inglismaa tähelend maailmavõimuna - Laevanduse ja navigatsiooni areng - Väärtpaberiturg, esimene tõeline börs Amsterdamis - Holland Ida-India kompanii oli esimene tõeline aktsiaselts, mis vältis oma eksistentsi lõpuni krahhe ja börsimulle ning oli stabiilselt edukas 13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni. Reformatsiooni(ehk usupuhastus) all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt: valitsemise,
ühte sorti veine ja teisi jooke. Johann Joachim Bellerman :lühidalt valitseb külalislahkus,inimeste vaba läbikäimine,loomadele on tallid Christain Hieronymus Justus Schlegel räägib : 18-nda saj-i lõpul Eesti- ja Liivimaal ,on tavaks kaasa võtta vooditarbed kui reisitakse,toidukraam,kohv ,tee,kannud ning veel asju mida vajatakse mugavaks reisimiseks,kõrtsis saab küll magamiseks voodikoha,kuid mitte voodipesu samas on väga vähe halba toitu,enamasti sõidavad teedel talumehed ja voorimehed,seetõttu ei panda kokkamisele suurt tähelepanu kuna vajadust ei ole,et reis odavam oleks lisab reisija omale juurde lisavankri või lisahobuse,et kaasa võtta kõik mida ta reisi aeg vajab,tal on alati kaasas oma inimesed kellest üks oskab toitu valmistada,sest kõrtsis ei leia midagi korraliku,kõrtsist saab viina, õlu,leiba,heeringat,suvel veidi piima ja mune.Kui lähedal on veekogusid,siis saab ka kala mida keegi valmistada oskab. Hügieen ei olnud
kogumine, linnaveskite eest hoolt kandmine, metsade ja tööhoovide eest hoole kandmine, linna hoonete eest vastutamine, linnakindlustuste, tulirelvade eest hoole kandmine jne. Tsunftid ehk käsitööliste ametialade grupid. Nad valitsesid turgu, korraldati väljaõpet, kontrolliti hindu ja kvaliteeti. Algul moodustati tsunftid kõigepealt vanematel ja keerukamatel käsitööaladel. Üksnes Tallinnas tegutsesid tsunftid ka lihtsamatel aladel(voorimehed, õllekandjad, mündrikud). Tsunftide põhikirjaks oli skraa, kus olid meistrite ja tsunftiks saamise tingimused ja erialade ning töökohtade reeglid. Liivimaa elusoon oli tansiitkaubandus. Käsitöö osatähtsus oli väiksem kui paljudes Lääne-Euroopa linnades. Käsitöö oli pigem kohalikule elanikkonnale. Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde- Euroopa kaubateede võrgus. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga
KÄSITÖÖ 6 Linnade käsitöölased olid alade kaupa koondunud tsunftidesse. Skraa e käsitööliste põhikiri reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui ka korraldas sotsiaalabi: kontrolliti toodangu kvaliteeti , üheskoos kaitsti end tsunftivälise toodangu eest ja materiaalset leskedele ning orbudele. Selle valdkonna ühendused jagunesid: esmatarbekaubad (n rätsepad, maalrid, tislerid) ja suurkaubandus (kaupmeeskond) (n lihunikud, voorimehed, soolatõukajad). Otsi erinevate käsitööliste pilte – 10 . Kirjuta alla, mis käsitöölisega on tegemist. Sepad Parkal riide värvimine Pagarid Pottsepp Juuksur VAIMUELU (vt Õp ptk 12) I Vana-Liivimaa kiriklik korraldus PAAVST PEAPIISKOPID (Riia ja Lundi) PIISKOPID (Riia, Tallinna, Tartu, Saare-Lääne, Aizpute) - oma valdustes kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim juht
6. Teose miljöö Tegevus toimus umbes kahekümnendal sajandil, 1913 aastal. Aasta enne esimest Maailmasõda. Eestis oli majandustõus. Suvi hakkas lõppema, sügisesed koledad, tuulised ja vihmased ilmad olid saabumas. Kogu sündmustik leidis aset linnas, enamasti Ludvigi töötoas. Linnas ei käidud väga jalutamas või lihtsalt, vaid asja pärast väljas (poes, pangas, tööl). Harjutud oldi linnaelu tingimustega, ei pidanud kaugele kõndima, sai käia autodega, taksode asemel olid voorimehed hobustega. Elu oli mugavam. Inimeste suhtumine oli niisugune, et kui pole tuntud, siis oled eikeegi. Inimesed olid rahast väga mõjutatud. Inimesi sai lausa raha eest osta. Tähtsad olid ka klassivahed. Abielluda sai enamasti ikka oma klassi inimestega. Endast alamatele vaadati halva pilguga. Inimesed suhtlesid oma vahel avatult, isegi kui olid klassivahed. 7. Huvitavaid tsitaate teosest ,,Naa, hoidku taevaisa, et see väljapugeja jälle mõni luuletaja ei ole!"
kuulumist, sellest hoolimata kujunes ta rikkaks ja ilusaks linnaks. Miks hansaliidukaupmehed valisid oma vahepeatseks Tallinna mitte Narva? Tallinnas oli asjade ladustamine odavam Tallinnas, sest see kuulus Hansaliitu Keskajal linnas väga tähtsal kohal kaupmehed.Gildid- kaupmehi ühendavad ühendused. Mitte ükski eestlane ei olnud kaupmeheks. Tsuft- ühe eriala käsitöölised. Kõik tsunftid kuulusid omakorda gildi.Eestalstest ka kästitöölised ( musta töö tegijad) kojamehed, voorimehed, vöörmünder(tõi oma aerupaadi kauba laevalt sadamasse, kui laev ei duubunud sadamasse vaid jäi veidi kaugemale) jne. Need eestlased kes olid nö käsitöölised olid paremal järjel, nende pojad said haridust ja võidi isegi panna kõrgemasse kooli. Väga palju käsitöölisest perekondi saksastusid. Kõige olulisem gild oli Suur Gild-praegu asub endises suurgildi hoones ajaloomuuseum. Mustpeade Vennaskond-üks tähtsamates kaubanduskildidest.Võtsid enda pühakuks neeger Mauritiuse
valitsemise kohta) hõivatud inimesed (käsitöölised, põllumehed, kaupmehed, voorimehed, ka kunstnikud ja näitlejad) Kasvatus ja haridus Spetsiaalsetes Spetsiaalsetes Omandavad vajalikud õppeasutustes õppeasutustes oskused oma vanemate vastavate vastavate või hooldajate kõrval programmide järgi
minu: Kaubateed koondusid põhiliselt merele. Sisemaakaubanduses on olulisemad jõed, rajatavad kanalid. Oli odavam ja turvalisem, kui maismaakaubandus. Saksamaa ja Itaalia osakaal kahaneb, kuna alad on poliitiliselt killustunud ja riigi toetus kaubandusse on praktiliselt olematu. Esikohale tulevad Inglismaa, Prantsusmaa, Holland(Holland oluline vahenduskaubanduses, voorimehed) * London ja Amsterdam on kaubanduspealinnad Europpas. 3/4 Amsterdami börsikäibest tuleb viljakaubandusest. 18) Nimeta varauusaegseid personaalunioone Euroopas. Inglismaa ja Hannover, Poola ja Rootsi, Inglismaa ja Šotimaa, Preisimaa ja Brandenburgi kuurvürstkond 19) Millal toimus Narva lahing (3 erineva kalendri järgi)? Kõige varem Juliuse kalendri järgi 19.11.1700
peaaegu iseseisvateks riikideks. Linnakodanikud olid organiseeritud gildidesse ehk vennaskondadesse ja tsunftidesse ehk ametnikkondadesse. Gild oli usuline, poliitiline või kutseorganisatsioon. Tallinnas oli neid 3. Suurgildidesse koondusid rikkad ja mõjuvõimsad kaupmehed, kelle hulgast valiti tavaliselt raehärrad. Väikegildid moodustasid Püha Kanuti gildi väikekaupmehed ehk kraamipoodnikud ja käsitöölised ning Oleviste gildi ametiesindajad nagu voorimehed, kandjad jt. Omapäraseks gilditaoliseks organisatsiooniks oli Mustpeade vennaskond, mille liikmeiks olid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid, peamiselt hansalased välismaalt. Gildide osavõtmine linnade valitsemisest kestis 1877 1920. Tsunft oli ühe eriala linnakäsitööliste kutseühing, ühtlasi liikmete eraelu reguleeriv seltskondlik, kiriklik ja sotsiaalhoolekandeorganisatsioon, kuhu kuulumine oli käsitöölistele üldsiselt kohustuslik, andes õiguse kutsealal tegutseda
Linnade elanikeks olid põhilised kaupmehed ja käsitöölised. Olenevalt oma kutsealast, kuulus linlane kuhugi vennaskonda organisatsiooni, mille liikmed pidid häda korral üksteist aitama. Käsitöölised kuulusid nn. väikestesse gildidess. Tallinas oli neid kaks: 1) Püha Olevi Gild - (vanim) ühendas keskajal "halvemaid" ja "madalamaid" käsitöölisi (peamiselt eestlased ja mittesaksa rahvusest) köösnerid, lihunikud, püttsepad, müürsepad, puusepad, voorimehed, kandjad, kellamehed, hauakaevajad, mündrikud (laevamehed). 2) Püha Kanuti Gild - ühendas saksa rahvusest keerukamate ja hinnatumate käsitööalade esindajaid: kullassepad, mütsitegijad,kellassepad, pagarid, kingsepad, maalrid jt. Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild. Gildide eesotsas olid valitud oldermanid. 4 XV saj
Tsunft Keskaegsete linnade kodanikkond jagunes elukutsete alusel. Kaupmehed kuulusid suurgildi liikmeskonda ning käsitöölised alates 14 sajandist tööalade järgi ametitesse või tsunftidesse. Ainult tsunfti kuulumine andis õiguse töötada käsitöölisena. Käsitöölised, kes ei kuulunud tsunfti ja tegutsesid salaja, kihutati selle ilmsikstulemisel linnast välja. 15 sajandi keskel oli Tallinnas 14 tsunfti ja neli muud ,,ametit" nende jaoks, kes polnud käsitöölised (voorimehed, kandjad, paadimehed-mündrikud sadamas, kalakauplejad). Enamik neist olid eestlased, nagu ka kiviraiduritest ja meremeestest. Tartus oli keskajal neli tsunfti ja kolm muud ametit. Igas linnas oli ka mitu tsunfti, kuhu eestlasi vastu ei võetud (näiteks kullassepad). On märgitud, et eestlaste vastuvõttu pärast 1343. a ülestõusu suuresti piirati. Kiviraidurid Tallinna kiviraidurite tsunft keskaja lõpupoole koosnes ainult eestlastest, ka kujurid-raidurid, mitte ainult kivitöölised
· 3müüri, kõrged kirikutornid · Rahamajandust väärtustas omakasu, otsustavat tegutsemist iseenda huvides, pealehakkamist. · Rahaga sai osta soodsa abielu, nime, hea positsiooni ja isegi lunastuse. Süvenevad usulised kahtlused viisid 16.saj reformatsioonini. Linna kandusid haridus, arhitektuur ja kirjakultuur. Haridus muutus tegevusalaks. Romaani stiili asendas gootika. 21. LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS MAJANDUSHARUD · voorimehed: veovoorimehed ja sõiduvoorimehed madalam kiht · põllumajandus, aiandus, linnast väljaspool · karjakasvatus: lehmad, hobused, sead, lambad jne. linnas oli ka karjateed, mis viisid lauta või lähedalolevale heinamaale · leidus ka kalureid TSUNFTID JA GILDID · tsunft- moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelevad inimesed. Nad kontrollisid tootmist, kvaliteeti ja müüki. Tsunftisundus ilma mingisse kinglasse tsunfti kuulumata ei tohtinud käsitööga tegeleda
Anna oli konka peal piletimüüja ja lubas meil "jänestena" sõita. Tagasiteel mööda Jaani tänavat, praegust Pärnu maanteed rakendati enne Peetri platsi vaguni ette veel teine hobune, sest üks ei jõudnud konkat tõusul vedada. SuurKarja ja VanaPosti tänava ristmikul oli troskade seisukoht ning hobuste joogiküna. Reaalkooli ees ja Niguliste kiriku esisel väikesel platsil ootasid sõitjaid voorimehed. Lippasime poistega ka paljajalu linnatänaval ringi. See oli tol ajal moes. Toast läksime välja sandaalide või saabastega ja õues peitsime need varjulisse paika, et tagasi tulles uuesti tuppaminekuks jalga panna. Vahel tuli ette ka pahandusi, kui varbad juhtusid verised olema. Suvisel koolivaheajal kolasime ringi sadamas ja Kalarannas. Praeguse Linnahalli taga olid meie ujumis ja kalastamispaigad. Paremad ujujad söandasid ette võtta kaugemaid retki enamasti Vana
Solidus, 20 Solidust = 1 Nael - Majanduskasv keskajal algas 10-11 sajandil, kuna suurenes stabiilsus, rahvaarv tõusis, lõppesid sisstunngid, kujunes aadel, tekkisid tooted, mida sai idamaades turustada kaubandus süstemtiseerus - Hiliskeskajal kaupmeeste roll suurenes, kaupmehest sai tähtis jõukas isik. - Linnadesse kogunes kauplemise kapital, kaupmees lõpetas isiklikult reisimise. Talle tekkisid spetsialiseerunud töötajad (voorimehed jne) - Kaupmehed hakkasid kujundama linnade poliitikat - Keskused olid kõrgkeskajal Genova, Veneetsia, Biza, millel olid ka oma kolooniad Vahemeres ja Mustas meres. - Luksuskaubad olid endiselt hinnas, samas massikaupade tähtsus kasvas - Põhjapool olid oluisemad linnas Madalmaades... - Seal kohtusid Ida-Euroopa kaubad (karusnahk jms) soola ja teiste kaupadega. - Läänemerel liikusid rohkem massikaubad, mistõttu kapitali oli seal vähem
• Tartu piiskop • Saare-Lääne piiskop • Saksa ordu • Linnad Linn: 1. Käsitöö ja kaubandus 2. Juhtorgan – raad 3. Koosneb – kirik/klooster, kindlus, kõrts ja majad Linnade kiire kasvuaeg 14-15 sajand Rahvastik: • Käsitöölised: o Kõrgem – sepad, rätsep, kääsler, lihunik, kullasepp (kõrgeim), kellasepp, pottsepp, ehitaja o Madal – kandjad, voorimehed, pesunaised, köiekeerajad • Kaupmehed – tung Nouvgorogi turule • Vaimulikud – sotsiaalne teostus Vallutusjärgne olukord Eestis: 1. Ristitutel isikuvabadus 2. Säilis maaomand 3. Künnis viljas 5-10%, lisaks 1% kirikule 4. Trahvid 5. Kohtuõiguse piiramisest (1/3 mõissnikule, 2/3 kannatanule rahas) 6. Väliskaubandus läheb linnadele 7. Piiratakse pärimisõigust 8. Ehituskohustused 9
erinevaid funktsioone, mis toob aja jooksul kaasa ka erinevad soovid ja tõekspidamised. Tööjaotuse puhul rõhutab Durkheim kooli rolli, kus õpetatakse inimestele leidma oma paremaks ära elamiseks uusi võimalusi, kuid kuna indiviid ei ela isoleeritult, mõjutab selline uuenduslikkus paratamatult ka teisi, nt kui Henry Ford hakkas massiliselt tootma autosid, siis oli vaja uut teevõrku, kõige sinna juurde kuuluvaga. Lisaks pidid voorimehed ümber õppima. Selle tagajärjel aga varasem, mehhaaniline solidaarsus nõrgeneb õpetajad, sõdurid, kohtunikud, olgugi kasvõi samavanused, hakkavad tahtma erinevaid asju, hindama erinevaid väärtusi- lõppkokkuvõttes ka mõtlema erinevalt. Samas tekitab tööjaotus aga uut tüüpi solidaarsust sellist, mis põhineb arusaamisel, et vaatamata erisusele on ühiskonna liikmetel üksteist vaja .-
16. sajandil viljaturu buumi ajal püüsid osa sellest saada ka aadlikud - Mõisapõldude saagi, maksude teel laekunud varudele lisa hankimiseks koondasid nad sunniviisil talumajapidamiste ülejäägi müüki ma mõisatesse. Nad kauplesid sadamates, sest seal oli kauplemine kõigile vaba, kuid seda takistati. Vähem on teada Saksa ordu ja piiskoppide kauplemisest. Saare-Lääne piiskop oli juba 15. sajandi alguses Lübeckisse vilja vedanud. Voorimehed - Hoolitsesid suuremate koguste ja kaugemate vedude eest. Valdavalt voorimehed olid kohalikud talupojad. Teine võimalus oli vedada kaupu mööda vett, seal tegutsesid oma laevadega eesti ja rootsi kiprid. Praakija - Teostas kauba kaalumist ja kvaliteedi kontrolli. Laadijad tõstsid kaupa ja voorimehed sõidutasid kauba sadamasse. Mündrikud sõudsid kauba laevale. Sadamaelu korraldas raehärrast sadamafoogtile alluv sadamavaht - Jälgis, et laevad maksaksid tolli.
Peamiselt lehtpuudega haljasala Ülikooli, Vallikraavi ja Küüni tänavate vahel. Siin asub feldmarssal Barclay de Tolly monument. Barclay platsi purskkaev. Barclay de Tolly monument.1820. a. asus kaubahoovi vastas väike promenaad, mis ulatus Vallikraavi tänavani, kus asus avalik kaev. 11. novembril 1849. a. avati monument feldmarssal Barclay de Tollyle ( V.J. Demut- Malinovski ). Ligi paarkümmend aastat oli monumendi ümber munakivisillutis, kus seisid voorimehed ( vt. G.Fr. Schlateri lito 1852. a. ). 1868. a. hakati platsile haljastust rajama. Hiljem piirati monument aiaga ja selle siseserva istutati madalad puud, keskele suuremad puud. Osa platsist jäi tühjaks. 1879. a. istutati juurde uusi puid, kujundati rohuplatse ja lisati pargipingid. 1929. a. korrastati haljastust ja kujundati lillepeenar ausamba ümber. Eraldiasuv kolmnurkne iluplats kaubahoovi ette rajati 1932. aastal. Sinna külvati muru ja ehitati purskkaev ( projekt A
koormatäit. Suureks reisitakistuseks mäestikud. Kurud talvel läbipääsmatud. Kuningas jõuab päevas edasi 6 23 km, sest kaaskond suur. Läbides mingi valitseja valduse, kas on turve (valitseja kaitse), kui pole siis oli ta lindprii. Turbesund võeti turbe eest maksu. Keskaja jooksul ehitati sildu, teid, hobused arendati suuremaks ja tugevamaks, rajati kulleriteenistused. Kasulik saata ühest kirjast mitu eksemplari, kirjad eri teid pidi ja eri inimestega (voorimehed, tavainimesed). Laevade kandvus muutus suuremaks. 4 ÜLEVAADE AJALOOLISEST DEMOGRAAFIAST Palju inimesi oli? - Ei tea. Millal toimus rahva kasv? Seotud majandusega. Mida rohkem võimalusi/elatist, seda rohkem inimesi. Rahvaarvu mõjutasid: 1. Kliima ja selle muutumine. 2. Epideemiad. 3. Sõjad. 4. Abieluline käitumine ehk millal abielluti ja lapsi saadi. Arheoloogiliste asulate arv =külade arvu kasv =inimeste kasv
Võõrsissetungid madjarid, viikingid olid lõppenud ja hakkasid tekkima esimesed Põhja-Euroopa linnad. Formeerus kindel aadlikeklass, kellel oli spetsiifilisemad nõudmised. Kaupmehed hakkasid elama linnades, said jõukaks ja ostsid kinnisvara ning muutusid osaks linnaeliidist. Kui tekkivad linnade omavalitsused, siis hakkavad neid justima just nimelt kaupmehed. Peamiseks kaubavahetuspaigaks saab laat. Kaupmehed jäävad paikseks: kaupa vaevad voorimehed ja meresõitjad. Kasvab kirjavahetuse tähtsus, sest kaupmees ei rända enam enda partnerite juurde. Linnad hakkavad kaitsma enda õigusi ja tulu, mis toob kaasa sõjad linnade ja kuninga vahel. Veneetsia jt kaubalinnad moodustavad lausa koloniaalimpeeriumeid. Genua omas näiteks palju faktooriaid Musta mere ääres. 1204. aastal läks Konstantinoopol vallutuse tõttu üle Veneetsia mõjusfääri. Oluliseks muutus massikaupade, nagu vili ja vill, turustamine
pumarahvale nalja valmistas. Tollastes luuletustes anti pruudile hellitusnimetusi, mis tänapäeval mõjuvad naeruväärsetena. Pruuti nimetati põrsaks, kanaks, papagoiks, tavalisim oli kana, kanake. Tolle aja kõige moodsam luulevorm. Nii kirjutati ka eesti pulmaluuletused tolle aja moodi järgides. Uurijad on spekuleerinud, et kas pulmaluule jäigi vaid kõrgseltskonna siseasjaks või said sellest osa ka lihtinimesed. Pulmaseltskonnas oli ka lihtrahvast- köögirahvas, voorimehed, kes enamasti olid lihtrahva hulgast. Brockmanni kiidulaul eesti keelele. 3. Valgustusaeg, lugeja ja lugemise ajalugu. Didaktiline juturaamat Eestis 18. Sajandi viimasel veerandil ja 19. Sajandi algul: Willmann, Arvelius, Luce ja Holtz Rahvale oleks vaja pakkuda lugemist, mis aitaks neid elus edasi. Aluseks oli 18. Sajandi valgustusaja filosoofia, mis lähtus idealistlikust soovist, et alamkihtide elu oleks parem. Kõik halb tuleb sellest, et puuduvad teadmised. Kogu 18
klaas ja juvellitooted) õnnestus itaallastel oma positsioon Euroopa turul säilitada Kaubateed koondusid põhiliselt merele. Sisemaakaubanduses on olulisemad jõed, rajatavad kanalid. Oli odavam ja turvalisem, kui maismaakaubandus. -Saksamaa ja Itaalia osakaal kahaneb, kuna alad on poliitiliselt killustunud ja riigi toetus kaubandusse on praktiliselt olematu. - Esikohale tulevad Inglismaa, Prantsusmaa, Holland(Holland oluline vahenduskaubanduses, voorimehed) * London ja Amsterdam on kaubanduspealinnad Europpas. Läänemerekaubandus varauusajal. Tugeva keskvõimuga riikide esiletõus kahandas seni Läänemerel domineerinud Handa liidu mõju. Tsunftid ja manufaktuurid. tsunftide püsimine oli positiivse tähendusega- paindlikud uuendustele, kuid sellidel oli raskem saada meistriks. Tsfunftide aluseks- suurtootjad tooraine käsitöölistele, toodang vastu. manufaktuur- ebaprof tööjõud, rajavad nii riigid kui ettevõtjad,
ühe inimese kohta. Nomenklatuuri tegelased said seda juurde. Viie toalises korteris elas 5 peret, kes jagasid ühte kööki, WC'd ja vannituba. Hakati ehitama "", kindlalt planeeritud eraldi elamispind ühele isikule või perele. Sees oli väga vähe ruumi, seal igasugust mööblit ei saanud kasutada, pidi mõõtma enne ostmist, et kas mahub läbi või mitte. Vaevalised transpordi- ja liikumisolud (Hobutransport, linnas voorimehed, veoautod, rongiliiklus) Elanikkonna ideoloogiline töötlemine (eelkõige töökohtade kaudu). III. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine ISESEISVUSE ETTEVALMISTAMINE: (EA VI, 374388) [L+I] M. Gorbatsov ja perestroika Nõukogude Liidus: Esialgne uuendkuskava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika abil. Algas riigi juhtkonna uuenemine. 1987
erinevaid funktsioone, mis toob aja jooksul kaasa ka erinevad soovid ja tõeks pidamised. Tööjaotuse puhul rõhutab Durkheim koolirolli, kus õpetatakse inimestele leidma oma paremaks ära elamiseks uusi võimalusi, kuid kuna indiviid ei ela isoleeritult, mõjutab selline uuenduslikkus paratamatult ka teisi, nt Henry Ford hakkas massiliselt tootma autosid, siis oli vaja uut teevõrku, kõige sinna juurde kuuluvaga. Lisaks pidid voorimehed ennast ümber õppima. Selle tagajärjel aga varasem, mehhaaniline solidaarsus nõrgeneb õpetajad, sõdurid, kohtunikud, olgugi kasvõi samavanused, hakkavad tahtma erinevaid asju, hindama erinevaid väärtusi-lõppkokkuvõttes ka mõtlema erinevalt. Samas tekitab tööjaotus aga uut tüüpi solidaarust sellist, mis põhineb arusaamisel, et vaatamata erisusele on ühiskonna liikmetel üksteist vaja .- rätsep vajab kingseppa, kingsepp pagarit, pagar autojuhti jne . Seega toob
toetuseks antavad rahasummad isegi jaganud vabariiklaste ja demokraatide vahel. (G. C. Edwards et.al., 2014, pp. 340, 349; Patterson, 2014, p. 223) Ärigruppide kõrval kuuluvad majanduslike huvigruppide alla ka ametiühingud, mille eesmärk on ennekõike kaitsta töötajate huve ning kindlustada neile paremad töötingimused ja kõrgem palk. Olgugi et mitmetel ametialadel toimivad oma iseseisvad ametiühingud (nt Ühendatud Kaevurid ja Voorimehed), on tuntuimaks tööjõu esindajaks katusorganisatsioon AFL-CIO ehk Ameerika Töötajate Föderatsioon-Tööstusorganisatsioonide Keskus. Sellesse organisatsiooni kuulub ligi 12 miljonit töötajat umbes 60 allühingust. (Patterson, 2013, p. 223; G. C. Edwards et.al., 2014, p. 348) Kusjuures, oluline on mainida, et varasemal ajal kuulus 1/3 USA tööjõust ametiühingutesse, kuid kaasajal on vaid iga kaheksas töötaja ametiühingu liige.
kartes vastuseks kuulda koopulat. Järgmisel päeval, kus tal koolis ei olnud ainustki tundi, andis härra Maurus Indrekule pärast lõunat kirja ja käskis selle viia härra Schulzile. ,,Hoidke seda hoolega," ütles ta, ,,siin on raha sees. Andke kiri ära ja tulge kohe. Mitte rääkima jääda, mitte seda vana narri kuulata, sest tema armastab rääkida, kui keegi teda kuulab." Kirja aadress juhatas Indreku linnaserva, kus voorimehed ühes vankri ja hobusega kevadeti porri mõnikord kinni jäid. Kuski väikeses hoovipealses majas asus härra Schulz. Ukse ees väljas pakuvirnal istus keegi taaditudike märtsikuu päikese paistel. Indrek küsis temalt härra Schulzi, aga vanake ei vastanud, nagu viibiks ta nii sügavais mõtteis. Ukse avas Indrekule härra Schulz ise. ,,Aa, see olete teie!" hüüdis ta, nagu oleks tal Indreku tulekust üpris hea meel. ,,Olge head, olge head, astuge sisse, astuge sisse
9 paremal). Joonis 1.8 Tagasihoidlikumad agulihooned Tartus ja Valgas. Joonis 1.9 19. sajandi eeslinnade hoonestus Tartus ja Rakveres. 1.4.2 Tsaariaegne tööliselamu Seoses tööstusliku pöördega ja sellega kaasneva kiire urbaniseerumisprotsessiga hakkas 19. sajandi viimastel kümnenditel Eestis kiiresti muutuma linnaelanikkonna sotsiaalne koosseis. Varasemate kaupmeeste, käsitööliste ja jõukamat rahvast teenindavate ametite pidajate (voorimehed, kojamehed, pesunaised jm) kõrvale kerkib nüüd suure massina vabrikutes töötav tööstusproletariaat. Uue hoonetüübina ilmuvad linnapilti kahekorruselised väikeste üürikorteritega tööliskasarmud, mis kuulusid eraomanikule, kes ise võis, aga ei pruukinud elada samas hoones. Väljaüüritavad korterid olid enamasti ainult ühest toast ja köögist koosnevad või kogunisti kööktoad, ometi pidi sinna elama mahtuma terve perekond, sageli õige mitme lapsega
annaabi.ee 
