Ajalugu Kordamine KT, 10. kl (3)

Katedraal - piiskoplik peakirik , sõnast kateeder
Raad – magistraat . keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud .
Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus .
Linnakodanik – keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara
Tsunft – moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit.
Skraa – tsunfti põhimäärus
Õpipoiss – seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister.
Sell – väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni.
Vandersell – rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töötas poolaastate kaupa teiste linnade meistrite juures ja sai selle eest palka. Pärast rännuaastaid tuli enamus vanderselle kodulinna tagasi eksameid tegema.
Meister – keskaegne ettevõtja, osales linnavalitsemises. Tavaliselt said meistriteks meistrite pojad. Sellid, kes abiellusid meistri lesega, said meistriks.
Gild – ühinenud tsunftid
Tsunftijänes – tsunftiväline käsitööline
Hansa Liit - oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja - Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Koge - on keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana.
Universiteet – üliõpilasorganisatsioon 13.saj algul
Rektor – ülikooli juhataja ametinimetus
Dekaan – kõrgkooli teaduskonna juhi ametinimetus
Skolastika - on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine.
Romaani basiilika – keskaja kiriku planeering lähtus vana- rooma kohtu ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid pärast ristiusu ametlikuks kuulutamist ka esimesed avalikud jumalateenistused. Rooma basiilika kujutas endast sammastega 3-ks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal.
Kodakirik – kirik , millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel.
Vitraaž – tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal kiriku aknal
Tiibaltar – kapitaoline ustena lahtikäivate tiibadega altar , kuhu tehti esimesed tahvelmaalid
Kariklased – Hussiitide liikumise üks suund. Kariklaste põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud . Nimetus – nõudest, et armulauakarikast antaks veini kõigile mitte ainult vaimulikele. Kariklased nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms.
Taboriidid – Põhijõud moodustus linnarahva vaesematest kihtidest ja talupoegadest. Tunnistasid ainult Kristust. Eitasid kloostreid, munki. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes ainult pühapäeva ning kirikust kaotada kogu luksus ja toredus.
Karavell – kaugsõidulaevad
Konkistadoor -( hispaania keeles conquistador - vallutaja) hispaania ja portugali seiklejad , kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel.
Renessanss – 14.-15. sajandil tekkinud Itaalias ja paljudes Lääne- ja Kesk-Euroopa maade uus maailmavaade ja uus kultuur.antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassünd, ühteaegu vastandades seda valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele.
Viimane humanism – tuli kasutusele 15.-16. sajandil, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas. Selle mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal.
Roger Bacon – Oxfordi ülikooli professor . Esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Inglise teadlane , usutegelane. Emperismi rajaja. (u 1214 -1294)
John Wiclyf – Oxfordi ülikooli professor. Nõudis põhjalikku kirikureformi 14.saj. Eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse, taunis kõrvapihti, pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu. Usutõdede ainuallikas – Piibel . Oli leppimatu paavstivõimu suhtes
Jan Hus - oli tšehhi usureformaator ja filosoof . Tema pooldajaid nimetatakse hussiitideks. 15. sajandil tõi Jan Hus välja oma põhimõtted: Kritiseeris kirikuametite müüki. Indulgentside müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega. Sakramentide (kiriklikud rituaalid , 7 tükki) saamiseks ei pea inimene maksma. Nõudis kirikuvarade spekulariseerimist (ilmalikustamist).
Jan Žižka – hussiitide sõjaline juht. Võttis lahingutes kasutusele nn vankerkanti – talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu raskerelvastuses ratsavägi osutus abituks.
Prokop Suur – pärast Žižka surma tema asendaja .sõlmisid katoliku kirikuga Praha kompaktaatide nime kandva kokkuleppe. Selle kohaselt ühinesid kariklased katoliku kirikuga, olles saanud oma programmi nõuete suhtes järelandmisi.
Johann Gutenberg - oli saksa trükkal, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti leiutajaks.1445. aastal trükkis ta 200 eksemplaris saksakeelse Piibli.
Karl IV / Karel I – Kuningas Karel I valiti 1355. a ka Saksa-Rooma riigi keisriks Karl IV nie all. Ta tunnustas osalismaade valitsejate kuninglikke eesõigusi ja Tšehhit iseseisva kuningriigina. Liitis Tšehhi Moraavia, Pfalzi, Saksamaa aladega. Pidas tähtsaks kaubanduse arengut, haridust. Asutas 1348 . Praha ülikooli.
Marco Polo - oli itaalia maadeuurija. Aastatel 1271–1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale .
Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta.
Henrique Meresõitja – 1444 jõudis I eurooplasena Aafrika läänetippu Roheneemeni ja Guinea lahte .
Bartolomeu Diaz – 1486- 1487 jõudis Aafrikka lõunatippu Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et sealtkaudu on ümber Aafrika mandri sõites võimalik Indiani jõuda.
Christoph Kolumbus – Purjetas I üle Atlandi ookeani ja avastas nn Uue Maailma. Ameerika. Tema avastuste tõttu sõlmiti Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele.
Vasco da Gama - oli Portugali meresõitja ja maadeavastaja , kes on tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. Esimest korda jõudis ta Indiasse 20. mail 1498 .
Amerigo Vespucci - oli itaalia päritolu kartograaf , kaupmees ja maadeavastaja, kelle järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu.
Fernao de Magalhaes - oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetades Hispaania lipu all püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Tema 5-st laevast ja 253-liikmelisest meekonnast saabus koju vaid üks laev 18 inimesega.
Hernan Cortes - oli Hispaania maadeavastaja ja vallutaja (konkistadoor), kes on peamiselt tuntud asteekide impeeriumi alistajana. Juhtis Mehhiko vallutamist, maabus 1519. aasta aprillis umbes 600 mehega Mehhiko rannikul. Mehhiko langes Hispaania võimu alla.
Francisco Pizarro – väikeaadik, kes jõudis oma laevaga pärast ränki vintsustusi Ecuadori rannikule .
Petrarca – kuulub I humanistide hulka, kes oli koos Dante ja Boccaccioga itaalia kirjakeele rajajaid. Petrarca väljendab oma sonettides tundeid armastatu vastu, kuida ka muret kodumaa saatuse pärast.
Boccaccio - oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjandusžanri rajajaks.
Oma teoses „Dekameron“ pilkab asketisi ja vaimulike liiderlikkust, jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid.
Dante - oli itaalia kirjanik ja luuletaja. Tema teos „Jumalik komöödia“ järgib küll kiriklikku kujutlust põrgust ja puhastustulest ja paradiisist, kuid teeb seda erakordse kaasaelamise ja inimlikkusega. Poeem annab pildi inimese püüdlustest, kirgedest, muredest , meeleheitest, piinadest ja kahetsusest.
Leonardo Bruni – Itaalia renessansi teadlaste hulgast üks säravaim. Oli 2 korda paavsti kuuria sekretär ja astaid Firenze vabariigi kantlser. Oli ajaloouurija. Kirjutas mitme antiikfilosoofi ning oma eelkäijate eluloo ja 12-köitelise Firenze ajaloo. Tähtsustas kasvatust, haridust. Kasvatus nii füüsiline kui vaimne. Haridus – ka naiste koolitamine
Lorenzo Valla – Ajalooalllikate kriitika rajaja. oli itaalia humanist ja õigusteadlane.
Valla on tuntud ühe allikakriitika (taas)loojana. Tema keelelisel analüüsil põhinev uurimus "Constantinuse kingitusest" (ürik, mis andis paavstile ilmaliku võimu endise Lääne-Rooma impeeriumi üle) näitas, et tegu oli võltsinguga.
Rotterdami Erasmus - oli varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest. Taunis vaimulike harimatust ja silmakirjalikkust ning katoliku kiriku formaalsust, pildikumardamist. „Narruse kiitus“ tema teos. Oli antiikautorite tööde väljaandja, tegi kindlaks vanakreeka õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. Pani oma tööga aluse piiblikriitikale.
Niccolo Machiavelli - oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof .Teoreetikuna oli ta reaalpoliitika ja poliitilise utilitarismi põhjendaja. Jagab oma teoses“ Valitseja“ õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki. Valitseja peab olema lõvi, kui tarvis, ja rebane , kui tarvis.