Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalugu Kordamine KT, 10. kl (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Katedraal
- piiskoplik peakirik , sõnast kateeder
Raad
magistraat . keskajast pärinev kollegiaalne
linna
võimu-,
valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja
raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud .
Bürgermeister
- vanema liikme või linnapea ametinimetus .
Linnakodanik
– keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara
Tsunft
moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi
olema 3 sama eriala meistrit.
Skraa
– tsunfti põhimäärus
Õpipoiss
Ajalugu Kordamine KT- 10-kl #1 Ajalugu Kordamine KT- 10-kl #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 222 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k2t Õppematerjali autor
Mõisted:
katedraal, raad, bürgermeister, linnakodanik, tsunft, skraa, õpipoiss, sell, vandersell, meister, gild, tsunftijänes, Hansa Liit, koge, universiteet, rektor, dekaan, skolastika, Romaani basiilika, kodakirik, vitraaž, tiibaltar, kariklased, taboriidid, karavell, konkistadoorid, renessanss, viimane humanism

Isikud:
Roger Bacon, John Wiclyf , Jan Hus, Jan Žižka, Prokop Suur , Johann Gutenberg , Karl IV / Karel I , Marco Polo , Henrique Meresõitja , Bartolomeu Diaz, Christoph Kolumbus, Vasco da Gama, Amerigo Vespucci, Fernao de Magalhaes, Hernan Cortes, Francisco Pizarro , Petrarca, Boccaccio, Dante, Leonardo Bruni, Lorenzo Valla, Rotterdami Erasmus, Niccolo Machiavelli , Tommaso Campanella, Botticelli , Leonardo da Vinci, Raffael , Michelangelo

Küsimused / Alateemad
2.Humanistlik maailmavaade
3.Indiaani kõrgkultuurid
4.Maadeavastuste eeldused
5.Jan Husi õpetus
6.Romaani ja gooti kunsti iseloomustus, võrdlus
7.Ülikoolide asutamine Euroopas, nende korraldus ja õppetöö.
8.Käsitöö ja kaubanduse areng kõrg-ja hiliskeskajal
9. Keskaegse linna välisilme ja valitsemine

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
pdf

Keskaeg kordamine

Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad – magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik – keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft – moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa – tsunfti põhimäärus Õpipoiss – seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell – väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell – rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töö

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Reformatsioon šveitsis,saksamaal

Maailmavaate keskel inimene , mitte Jumal. Astusid vastu asketismi ideaalile, mis nõudis maapealsetest rõõmudest loobumist hauataguse õndsuse nimel. Nad naeruvääristasid skolastikat ja keskaja kunsti ning rõhutasd inimese isiksuse väärtust. Esimesed uue maailmavaate esindajad olid kirjanikud ja kunstnikud. Üks teerajajaid oli Dante Alighieri ( ,,Jumalik komöödia"). Esimeste humanistide hulka kuuluvad ka Francesco Petrarca ja Giovanni Boccaccio. Leonardo Bruni- uuris ajalugu, kirjutas 12-köitelise Firenze ajaloo.Uudne oli autori püüe hinnata ajalooallikaid kriitiliselt ja kasutada ainult usaldusväärseid. Ta tähtsustas haridust ja kasvatust(rõhutab naiste koolitamist). Lorenzo Valla-ajalooallikate kriitika rajaja. ,,Constantinuse kingituse" autor. Oli seisukohal , et filosoofia ja teoloogia ei ole ega tohigi olla omavahel seotud. Ta arvas , et vaimulik peaks olema 1 naise abikaasa mitte mitme naise armuke.

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Reformatsioon

Ptk.25 Reformatsiooni algus: hussiitide liikumine · Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus · Usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest · Ketserlike õpetuste põhjal tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised · Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine · Toredatest kirikutalitustest loobumine · Nõue kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud · Ketserlus oli suurel määral suunatud paavstivõimu vastu · Esimesena nõudis kiriku pähjaliku reformi John Wyclif · 14.saj · Oxfordi ülikooli professor · Eitas vaimulike võimet patte andeks anda · Eitas nende õigust indulgentse müüa · Patulunastuskiri · Taunis kõrvapihti · Individuaalne patutunnistus preestrile pihitoolis

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Varauusaeg

VARAUUSAEG Suured maadeavastused Eeldused: laevanduse areng (karavell), kompassi leiutamine hiinlaste poolt, suur hulk inimesi, kes otsisid tegevust, valitsuste toetus. Põhjused: suur vajadus väärismetallide järgi (kulutati tohutuid summasid sõjapidamistele, ülikkond tarbis idamaiseid kaupu: vürtse, siidi, lõhnaaineid), hakati otsima turvaliseid mereteid, Hispaaniat ja Portugali ajendas sisepoliitiline põhjus ­ rekonkista lõppemine, oli tekkinud seiklus-ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli leida rakendus, kuld voolas Euroopast välja, uudishimu, tahe saade kaupu odavamalt. Portugallaste esimesed retked ­ uurimisobjektiks oli eriti Aafrika, kuna arvasid, et seal leidub kulda. Suuri ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique (Meresõitja). Varsti oli aga uus põhisiht India. Aastail 1486-1487 jõudis Bartolomeu Diaz Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et ümber Aafrika on võimalik Indiasse jõuda. Ameerika avastamine ­ esimesena purjetas üle Atlandi ookeani ja

Ajalugu
thumbnail
10
doc

Keskaeg II

Kaupmehed moodustasid omaette seisuse. Maata talupojad kuulusid palgasulaste seisusesse, madalamal astmel olid orjad. Sõdimise eesmärk oli peale poliitika ka leida inimesi ohverdamiseks. · USK: Asteegid uskusid tuhandeid jumalusi. Enim austati suurt kolmikut: sõja-, ja päikesejumalat, vihmajumalat ja saatuse- ja surmajumalat. · KULTUUR: Kõrgeltarenenud vaimukultuur. Neil olid riigikoolid (kutse- lihtrahvale, eliitkoolid ülikutele) Õpetati ajalugu, religiooni, riigivalitsemist, sõjakunsti, matemaatikat, astronoomiat ja retoorikat. Ka filosoofia oli arenenud. Astronoomid olid loonud kaks kalendrit ­ päikese- ja usukalendri. Piktograafiline kiri, mille märke kanti hirvenahale või paberile võimaldas luua ka rikkaliku kirjanduse. Arhitektuuri oli arenenud. MAAJADE LINNRIIGID · RIIGID: Kesk-Ameerika kõrgkultuuri loojad olid maajad ehk maiad, elasid Yucatani poolsaarel. Neil ei olnud

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Feodaalsuhete kujunemine Lääne – Euroopas

I VARAKESKAEG §1-2 Sissejuhatus keskaega 1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne ­ Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V ­ XI saj. vahekeskaeg XI ­ XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp ­ XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad ­ preestrid sõdijad ­ sõdurid töötegijad ­ talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Ajaloo kordamisküsimused

1)Milles seisnes Novgorodi eripära võrreldes teiste vürstiriikidega? Erinevalt teistest vene vürstiriikidest, kus võim koondus vürsti kätte, paistis Novgorod silma üsna demokraatliku valitsemiskorraga. Novgorodi elu juhtis rahvakoosolek e veetse, millel osalesid mõjukamad linnakodanikud. Veetsel arutati läbi tähtsamad küsimused võeti, vastu olulisemad otsused ja valiti igapäevase tegevuse juhtimiseks vajalikud ametimehed. Veetse valis ka vürsti, kelle võim oli piiratud. Vürstiga sõlmiti leping ja tal tuli anda veetse ees vanne. Novgorodi elus etendasid tähtsat osa käsitöölised ja kaupmehed. Linnas asusid Gooti ja Saksa kaubahoov omalaadsed hansakaupmeeste esindused. 2. Selgita Moskva esiletõusu Ivan I ja Ivan III ajal lk. 144145 Ivan I oli kaval poliitik, kes oskas rahvalt makse nõuda ning Moskva piire nihutada. Ivan I tegi koostööd tatarlastega, tema väljapaistvad teod toimusid venelaste arvel. Ivan III seadis oma põhieesmärgiks vene alade ü

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Keskaja linnade teke ja kultuur, linnade majandus, ülikoolid

ajaloo kt kordamine ptk 20-22 ptk 20 Linnade teke ja linnakultuur Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga Linnamüüride vahele elas vähem kui kümnendik inimeste koguarvust Hoolimata kõigest etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli seda alles 10.-11. sajandist Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu üldse mingit tähtsust Vanaaja ja keskaja linnad erinesid omavahel täielikult Võrdlemisi palju võttis aega uue linnavormi kujunemine kaubandus käsitöö Pikka aega moodustasid linna ja maa ühtse majandussüsteemi ka linn oli pool agraarne Linna elanikud harisid oma põllulappi ja aiamaad, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi Majad olid muldpõrandaga ja puust (samasugused kui maal) Rikkamad linnaelanikud üritasid jäljendada maaülikude eluviisi, ehitades endale kindlustorne

Ajalugu




Kommentaarid (3)

Deranging profiilipilt
Deranging: Hästi hea ja põhjalik ;)
15:54 19-11-2008
lalalaaa profiilipilt
lalalaaa: väga hea
18:15 23-05-2010
redsan profiilipilt
Adolf Hitler: väga hea
22:13 21-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun