Keskaeg kordamine (0)

Katedraal  - piiskoplik  peakirik , sõnast  kateeder
Raad  –  magistraat . keskajast pärinev  kollegiaalne  linna võimu-, valitsus-,  esindus - ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad 
linnakodanikud .
Bürgermeister - vanema liikme või  linnapea   ametinimetus . 
Linnakodanik – keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara
Tsunft –  moodustus  mingi kindla käsitööalaga tegelejatest  Pidi olema 3 sama eriala meistrit.
Skraa  – tsunfti põhimäärus 
Õpipoiss – seaduslikust  abielust  sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis  poisi  isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei 
saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister.
Sell – väljaõppinud  käsitööline . Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud  ehitasid  endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni.
V
  andersell –   rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töötas poolaastate kaupa teiste linnade  meistrite  juures ja sai selle eest palka. Pärast rännuaastaid tuli enamus 
vanderselle kodulinna tagasi eksameid tegema.
Meister – keskaegne  ettevõtja , osales linnavalitsemises. Tavaliselt said meistriteks meistrite pojad. Sellid, kes abiellusid meistri lesega, said meistriks.
G
  ild  –  ühinenud tsunftid
T
  sunftijänes –   tsunftiväline käsitööline
Hansa Liit - oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja - Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja  Liivimaa  linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. 
Koge  - on keskaegne ühe- või kahemastiline  purjelaeva  tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. 
Universiteet – üliõpilasorganisatsioon 13.saj algul
R
  ektor –   ülikooli juhataja ametinimetus
Dekaan  – kõrgkooli teaduskonna juhi ametinimetus
Skol
 
astika  -  on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese  loogika  abil.  Skolastika  olulisimaks saavutuseks oli 
formaalloogika arendamine.
Romaani basiilika – keskaja kiriku  planeering  lähtus vana- rooma  kohtu ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid pärast ristiusu ametlikuks kuulutamist ka esimesed 
avalikud  jumalateenistused .  Rooma  basiilika kujutas endast sammastega 3-ks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal.
Kodakirik –  kirik , millel asusid kõik  löövid  ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel.
V
  itraaž  –  tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal kiriku aknal
Tiibaltar  – kapitaoline ustena lahtikäivate tiibadega altar, kuhu tehti esimesed tahvelmaalid 
Kariklased – Hussiitide liikumise üks suund. Kariklaste põhijõu moodustasid  Praha  jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Nimetus – nõudest, et 
armulauakarikast antaks veini kõigile mitte ainult vaimulikele. Kariklased nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse 
sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talupoegade  feodaalne  koormamine, annetuste kogumine jms.
Taboriidid  – Põhijõud moodustus linnarahva vaesematest kihtidest ja talupoegadest. Tunnistasid ainult Kristust. Eitasid kloostreid, munki. Tuli kaotada paast ja 
kirikupühad, jättes ainult pühapäeva ning kirikust kaotada kogu  luksus  ja toredus.
Karavell  – kaugsõidulaevad
K
  onkistadoor  -( hispaania  keeles conquistador - vallutaja) hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel. 
Renessanss – 14.-15. sajandil tekkinud Itaalias ja paljudes Lääne- ja Kesk-Euroopa maade uus maailmavaade ja uus kultuur.antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri 
taassünd, ühteaegu vastandades seda valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele.
V
  iimane  humanism  –   tuli kasutusele 15.-16. sajandil, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas. Selle  mõistega  hakati tähistama 
ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistliku maailmavaate  keskpunktis  oli inimene, mitte Jumal.
Roger  Bacon  – Oxfordi ülikooli professor. Esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja  kunstidest  kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Inglise 
teadlane,  usutegelane . Emperismi rajaja. (u 1214-1294)
John Wiclyf – Oxfordi ülikooli professor. Nõudis põhjalikku kirikureformi 14.saj. Eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse, taunis 
kõrvapihti, pühakute kummardamist ning  armulaua  materiaalset iseloomu. Usutõdede ainuallikas –  Piibel . Oli leppimatu paavstivõimu suhtes
Jan Hus - oli  tšehhi  usureformaator ja  filosoof . Tema  pooldajaid  nimetatakse hussiitideks. 15. sajandil tõi Jan Hus välja oma põhimõtted: Kritiseeris kirikuametite müüki. 
Indulgentside   müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega. Sakramentide (kiriklikud  rituaalid , 7  tükki ) saamiseks ei pea inimene maksma. Nõudis kirikuvarade 
spekulariseerimist (ilmalikustamist). 
Jan Žižka – hussiitide sõjaline juht. Võttis lahingutes kasutusele nn vankerkanti – talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu raskerelvastuses 
ratsavägi osutus abituks. 
Prokop Suur – pärast Žižka surma tema  asendaja .sõlmisid katoliku  kirikuga  Praha kompaktaatide nime kandva kokkuleppe. Selle kohaselt ühinesid kariklased katoliku 
kirikuga, olles saanud oma programmi nõuete suhtes järelandmisi.
Johann Gutenberg - oli saksa trükkal, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti  leiutajaks. 1445 . aastal trükkis ta 200 eksemplaris saksakeelse Piibli.
Karl IV /  Karel  I – Kuningas Karel I valiti 1355. a ka Saksa-Rooma riigi keisriks Karl IV nie all. Ta tunnustas osalismaade valitsejate kuninglikke eesõigusi ja Tšehhit 
iseseisva kuningriigina.  Liitis  Tšehhi Moraavia, Pfalzi, Saksamaa aladega. Pidas tähtsaks kaubanduse arengut, haridust. Asutas  1348 . Praha ülikooli.
Marco  Polo  - oli itaalia maadeuurija. Aastatel 1271–1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus  viibis  17 aastat. Selle aja vältel külastas 
ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber  Aasia  lõunaosa ning siirdus  Pärsia  kaudu  kodumaale .
Oma  pikast  retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta.
Henrique  Meresõitja  – 1444 jõudis I eurooplasena Aafrika läänetippu Roheneemeni ja  Guinea   lahte .
Bartolomeu  Diaz  – 1486- 1487  jõudis Aafrikka lõunatippu Hea  Lootuse  neemeni ja tegi kindlaks, et sealtkaudu on ümber Aafrika mandri sõites võimalik Indiani jõuda. 
C
   hri
  stoph Kolumbus  – Purjetas I üle Atlandi ookeani ja avastas nn Uue Maailma. Ameerika. Tema avastuste tõttu sõlmiti  Tordesillase  leping, mille järgi pidid kõik 46-
ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad  kuuluma  hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele.
Vasco da  Gama  - oli Portugali meresõitja ja  maadeavastaja , kes on tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast  Indiasse  purjetas. Esimest korda jõudis ta Indiasse 20. 
mail  1498 . 
Amerigo  Vespucci  - oli itaalia päritolu  kartograaf , kaupmees ja maadeavastaja, kelle järgi on saanud nime Ameerika  maailmajagu . 
Fernao de  Magalhaes  - oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetades Hispaania lipu all püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Tema 5-st 
laevast ja 253-liikmelisest meekonnast saabus koju vaid üks laev 18 inimesega.
Hernan Cortes - oli Hispaania maadeavastaja ja vallutaja ( konkistadoor ), kes on peamiselt tuntud  asteekide  impeeriumi alistajana. Juhtis  Mehhiko  vallutamist, maabus 
1519. aasta  aprillis  umbes 600 mehega Mehhiko rannikul. Mehhiko langes Hispaania võimu alla.
Francisco  Pizarro – väikeaadik, kes jõudis oma  laevaga  pärast ränki vintsustusi Ecuadori rannikule.
Petrarca – kuulub I humanistide hulka, kes oli koos  Dante  ja Boccaccioga itaalia kirjakeele rajajaid.  Petrarca  väljendab oma sonettides tundeid  armastatu  vastu, kuida ka 
muret kodumaa  saatuse  pärast. 
Boccaccio - oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjandusžanri rajajaks. 
Oma teoses „Dekameron“ pilkab asketisi ja vaimulike liiderlikkust, jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid. 
Dante - oli itaalia kirjanik ja luuletaja. Tema teos „Jumalik  komöödia “ järgib küll kiriklikku  kujutlust  põrgust ja puhastustulest ja paradiisist, kuid teeb seda erakordse 
kaasaelamise ja inimlikkusega.  Poeem  annab pildi inimese püüdlustest, kirgedest,  muredest , meeleheitest, piinadest ja kahetsusest.
Leonardo  Bruni  – Itaalia renessansi  teadlaste  hulgast üks säravaim. Oli 2 korda paavsti  kuuria  sekretär ja astaid  Firenze  vabariigi kantlser. Oli ajaloouurija. Kirjutas mitme 
antiikfilosoofi ning oma eelkäijate eluloo ja 12-köitelise Firenze ajaloo. Tähtsustas kasvatust, haridust. Kasvatus nii füüsiline kui vaimne.  Haridus  – ka naiste koolitamine 
Lorenzo  Valla – Ajalooalllikate kriitika rajaja. oli itaalia  humanist  ja õigusteadlane.
Valla on tuntud ühe allikakriitika (taas)loojana. Tema keelelisel analüüsil põhinev uurimus "Constantinuse kingitusest" (ürik, mis andis paavstile  ilmaliku  võimu endise 
Lääne-Rooma impeeriumi üle) näitas, et tegu oli võltsinguga.
Rotterdami  Erasmus  - oli  varauusaja  tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Rõhutas inimese vaba tahet ja 
vastutust oma  tegude  eest. Taunis vaimulike harimatust ja silmakirjalikkust ning katoliku kiriku formaalsust, pildikumardamist. „Narruse kiitus“ tema teos. Oli 
antiikautorite tööde  väljaandja , tegi kindlaks vanakreeka õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. Pani oma tööga aluse piiblikriitikale.
Niccolo  Machiavelli  - oli  renessansiaegne  Itaalia  poliitik  ja filosoof.Teoreetikuna oli ta reaalpoliitika ja poliitilise utilitarismi põhjendaja. Jagab  oma teoses“ Valitseja“ 
õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki. Valitseja peab olema lõvi, kui tarvis, ja  rebane , kui tarvis.