Keskaeg - kokkuvõte (0)

14. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal.
Kreeka katoliku kiriku ja Roomakatoliku kiriku vahel tekkis vastuolu, sest kombestik erines , mõlemad soovisid laiendada oma võimu Euroopas. Mitra- vaimuliku võimu sümbol, Tiaara- ilmaliku võimu sümbol. Gregorius VII otsustas alustada laiaulatuslikke reforme, ta tahtis vabastada kirikut ilmaliku võimu alt, tahtis vähendada vaimulike ilmalikke huvisid, ja tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid.
15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus.
Benediktlased .- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus , iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja palvete vahel.
Tsistertslased - 11.saj, valge kuub, rajasid aedu, kasvatasid lambaid , rajasid põlde ja palvetasid.
Fransisklased- 12.saj lõpp, rajas franciscus assists, riietuseks oli jämepruunikas või hall vöötatud kareda nööriga kuub. Kerjasid ja jutlustasid
Dominiiklased —12.saj lõpp, rajas dominicus, must kuub, jutlustasid ja kerjasid. Nende haridussüssteem oli üks parimatest keskajal
Kerjusordud elasid vaesuses , neil oli võimalus ringi rännata, nad ei pidanud koguaeg viibima maailmast eralduses.
Kloostrisse mindi ,sest sealt sai korraliku hariduse , kloostritest saadi ka paremad rõivad,suveks ja talveks eraldi.
Kloostrites elavate nunnade ja munkade eluiga oli kõrgem, sest neil olid kindlad toidukorrad ja korralik söök, füüsilist tööd tehti jõule vastavalt, neil olid ilmale vastavad riided, nad olid targemad ja oskasid haigustest hoiduda nind neid ravida.
Kloostrite tähtsus:
Haridus - säilitati hariduses järjepidevus, anti parimat haridust,mis siis saada oli, kloostrites olid ka raamatukogud,
Teadus-kirjutati raamatuid ümber, kloostrid olid ainukesed teaduse ja kultuuri edasikandjad, seal oli ka ilukirjanduslikke ja teaduslikke teoseid.
Tervishoid -põetati raskelt haigeid inimesi, nad oskasid ravida, sest tegemist oli kõrgelt haritud inimestega
Sotsabi- pakkusid elamispinda paljudele abivajajatele.
Majandus- osad kloostrid olid eeskujulikud põllumajandus suur ettevõtted, toodeti veini ja kasvatati viinamarju.
17.Ristisõjad.
Ristisõdade põhjused ja eellugu
*ristisõjad pidid suurendama paavsti kui Põha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning teisalt suunama kristlikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks.
*ristisõdades oli nagu paljudes teisteski keskaja massiliikumistes segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha.:taheti vabastada Jeruusalemmas asuv põha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege.
I Ristisõda 1096-1099
*Eesotsas Lotringi hertsog Gottfroed Buillonist ja Toulouseli krahv Raimonce
*osales ligikaudu 40 000 kristliku sõdalast. Jeruusalemma kuningriigi Tripolise ja Edessa krahvkond ning Antiookia vürstiriik
*Kuid strateegiliste vigade tulemuseks oli nendevastaste vaenude suurenemine
II Ristisõda 1147-1149
*Pr kuninfas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III
* Tervikuna võib II Ristisõda pidada suureks nurjumiseks, seda nii sõjalises kui ka poliitilises tähenduses
III Ristisõda 1189- 1192
*Ajendiks Jeruusalemma lagemine
*Saksa- Rooma keiser Frendrick I Barbarossa , Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise KuningasRichard I Lõvisüda.
*Suurenes Bütsantsi ja ristisõdijate vaheline umbusk .
IV Ristisõda 1202-1204
* algataja paavst InnocentiusIII(Oli setud ka Eesti-ja Liivimaa aladel peetud ristisõdadega)
*Algne plaan oli võta muhameedlasi, kui hiljem suunduti Kontstatinoopoli alla.
*Põhieesmärgiks oli Ida-ja Läänekristluse ühinemine karoliku kiriku egiidi alla(see saavutati)
*Lisaks sai vabariik osa Konstantinoopolist, Adrianoopoli,Marmara mere sadama linna ja Kreeta saared. (mis olid olulised tugipunktif vahemere kaubanduses)
V Ristisõda 1217 -1221
*Kavatseti vallutada Aijubiidide sultanaadilt Damiettea linna Niiluse deltas , et seda Jeruusalemma vastu vahetdada. See ei õnnestunud. Suudeti küll vahepeal vallutdada, kuid lõppkokkuvõttes tuli see muhameedlastele tagasi anda.
VI Ristisõda 1228-1229
*juhtis Saksa-Rooma keiser Friendrich II
* Muhameedlased vallutasid taas Jeruusalemma
VII Ristisõda 1248-1254
*Organiseerisid Paavst InnocentiusIV ja Prantsuse kuningas Louis IX Püha.
*Sihiks oli Egiptus , ettevõtmine nurjus
VIII Ristisõda
*Kristlastele sai saatuslikuks nende enda leeris levima hakanud tõved, mis ka lõpuks ka kuningale surma määrasid.
*Ellujäänud ristisõdijad naasesid Euroopasse.
Ristisõdade tagajärjed
*Jeruusalemma ja Põha Maa jäid Muhameedlastele
* Idamaade kultuuri ja teaduse saavutuste levik Lääne-Euroopasse(paber, araabia nr)
*Idamaadelt võeti üle sepp , klaaspeeglid, tapeet , saunas käimine
*Kaubateede ümberpaiknemine ja Itaalia kauba linnade õitsengu algus
*Kolme tsivilisatsiooni, see on Läänemaailma, Islamimaailma ja Büdsansi vahel süvenes vastastikune vaen.
20.Linnade teke ja linnakultuur
21.Linnade majandus: käsitöö ja kaubandus
Linnad tekkisid, sest käsitöö ja põllumajandus eraldusid, siis hakkasid inimesed vaikselt linnu moodustama, nad koondusid suuremate teede ristumiskohtadesse või sildade juurde. Koonduti kirikute või haridusasutuste umber,et kaitset saada, risttteedele, sest seal liikus palju rahvast ja kaubandusega oli seal soodne tegeleda.
Keskaegne linn algas eeslinnast, see sulas kokku küladega, siis oli all-linna ja linna südame umber oli turg ja raekoda.
Keskajal moodustasid linn ja maa ühtse majandussüssteemi sest malt tuldi linna turule kauplema ja majandus arenes sellega, neil oli üks turg.
Inimest tõmbas keskajal linna turg, sest seal oli turvalisem ja seal sai kaubelda ,
Linnas oli ka probleeme Nt. Keeled ja kombed segunesid ,sest elati pead-jalad koos, palju oli vaeseid ja hulkureid.
Kästitöölised_ Meistritöö, pärast meistritööks kõlblikuks kuulutamist tuli korraldada kortitus, pidi olema veresugulus senise meistriga või abiellu astumine tema sugulasega.
Pidi tegema 2-3 kombestikule vastavat rändu aastas. Pidi olema sündinud kristlikust abielust,mõni nädal prooviaega meistri juures.
Väikegild-käsitööliste ühendus moodustas selle.
Suurgild-kaupmeeste ühendus, sinna kuulusid kõik selle linna kodanikuks kuulutatud kaupmehed ,mittevälismaalased.
Mustpeade vennaskond- sinna kuulusid noored,vallalised kaupmehed,enne nende suurgildi vastu võtmist ning välismaised kaupmehed,kes viibisid pikaajaliselt kuid mitte ajutiselt linnas. Nimi on seotud nende kaitsepühaku mauritusega, kes legendi järgi oli aafrikast pärit mustanahaline.
Hansa Liit etendas Liivimaa kaubanduses suurt osa, sest prast Novgorodi hansa kontori sulgemist 15.saj lõpul sõltus hansa idakaubandus liivimaa linnade vahendusest suureti, see tõi suure kaubandus õitsengu. Kogu idakaubandus kais läbi kahe Liivimaa sadama-tallinna ja riia, selle mõjud on senini elukorralduses ja kultuuris.
22.Keskaja ülikoolid ja teadus.
Õpinguid tuli alustada filosoofiateduskonnas ,sest ülikoolide eeskujuks oli pariisi ülikool ja kuna sela oli nii ,siis kujunes see ka teistes ülikoolides nii.
Ülikoolide juhtimissüsteem: õpetada võisid ainult need,kellel on teduskraad, õppejõud valisid ise endale juhi(dekaani)
Skolastika -autoriteetidele toetuv,triviidium-Iastme e baasharidus(grammatika, retoorika ,dialektika)
Kvadriidium-aritmeetika, geomeetria ,astronoomia, muusika .
Fakulteet- 1445 tekkis trükikunst, pedell-ülikooli politsei ülem. Empiiriline õpetus-katsetele põhinev.
1445- Johannes Gutenberg -trükikunsti algus
Ülikoolid ja teadus
Kloostrikool – vaimulike ettevalmistamine. Piibli ja kirikuisade teoste õppimine, ladina keel, Rooma autorid Cicero , Platon
Toomkool – katedraalikool, vaimuliku hariduse kõrval ka õiguse- või arstiteadusalane õpe.
Põhikool – kool, kust said vajalikku algharidust (kirjutamine) käsitööliste ja kaupmeeste pojad.
Abakusekool – ametikool, kus põhitähelepanu kaubanduses tarvilikul arvutamisel ja raamatupidamisel.
Salernos – Itaalia ülikool, arstiteaduse keskus. Bologna – Itaalia, õigusteadus. Pariisi ülikool – teoloogia uurimise ja õpetamise keskus. Oxford – matemaatika ja loodusteadused. Cambridge . Hispaanias Salamanca ülikool – arstiteadus . Põja-Euroopas esimene Rootsis, Uppsala ülikool.
Õppejõud – magister/ professor /doktor, meistrite ülesanne.
Üliõpilased – scolariused õpipoiste e. sellide staatuses . Õppejõududel/õpilastel vaimulikega võrdsed õigused.
Õppetöö ladina keeles. Immatrikuleerimine ? õpilasnimestusse kandmine.
Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool juhi e. rektori, õppejõud määrasid aga dekaani e. teaduskonna juhi.
 Seitse vaba kunsti:
alamaste: grammatika, retoorika, dialektika
ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika
Loengud, dispuudid (loogilised arutlused ja väitlused)
Skolastika – ülikoolides viljeldud teadus, mis tugines muistsetele autoriteetidele (Piibel, antiikteosed) ja üritas neid seisukohti loogika abil tõlgendada.
Roger Bacon – inglise frantsisklane, pööras tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Tavatute seisukohtade tõttu mõisteti elu lõpupoole vangi.
Al- Idrisi – araabia geograaf , kes lõi tellimusena maailmakaardi põhjaliku kommentaariga. Uskus, et maa on kettakujuline , suur osa kaardist Vahemeremaad.
Usuti maa kerakujulisust; maa on universumi keskpunkt. Päike, Kuu ja planeedid tiirlevad ümber selle. Usuti astroloogiasse, mida kirik taunis. Ennustamisse suhtuti tõsidusega.
23.Romaani ka Gooti kunst .
Bütsantsi kultuur arenes 6. sajandi ja püsis 17. sajandini. Lääne- Euroopas kujunes välja 10. Sajandil romaani stiil. Kristlik kirik pidi ära mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga , pakkuma varju halva ilma ja kaitset vaenlase eest. Kirik pidi olema tugev ja mõjukas. Edaspidi muutusid kirikud aina kunstipärasemaks. Kujutav kunst seadis esiplaanile kunsti ülesande teenida Jumalat.
12. sajandi alguses tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. See levis üle Prantsusmaa, Inglismaa ja lõpuks ja Euroopa. 14. Sajandil tõukas Itaalias tekkinud renessanss gooti stiili Euroopast välja. Gootika stiil ei toonud kunsti midagi radikaalset ja seda saab käsitleda romaani stiiliga koos.
Arhitektuur – suurimad saavutused on seotud kirikuehitusega. Keskaja kiriku planeering lähtus basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Kirik ehitati läänest itta , altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jaotatud kolmeks või viieks lööviks ja pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Nende lõikumiskohal oli nelits ja peale seda kooriruum. Kirikus oli ladina risti kuju. Peale kooriruumi oli apsiid , mida mõnikord ümbritsesid mitmed kabelid, mis moodustasid kabelipärja. Kooriruumi põranda all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete hoidmiseks ja usulisteks toiminguteks. Keskaja kirikutel olid jämedad sambad ehk piilarid . Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid ja ühe lööviga kirikuid.
Torn oli üks tähtsamaid tunnuseid kirikutel. Romaani kirikutel oli palju torne. Tornid pakkusid ka kaitset ja varjupaika. Itaallastel on kuulus Pisa torn. Selle puhul ehitati kellatorn hoonest eraldi.
Lagi . Selle ehitamisel oli probleem vastupidavus ja tulekindlus . Alguses ehitati lamedaid lagesid, aga hiljem võeti kasutusele ka silinder- ja ristivõlv. Nende toestuseks lisati vööndkaared. Kuna võlvid olid raskes , siis olid ka seinad paksud.
Portaal ehk kiriku uks. Neid oli tihti kolm ja keskmine oli teistest suurem. Ehitati ka perspektiivportaale – mitu kahanevas järjekorras üksteise taga paiknevat portaali. Sissekäigu kohal kujutati ja piiblistseene.
Romaani stiil – üks olulisemaid tunnuseid on ümarkaar. Romaani kirik on lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane ja monumentaalne. Kasutatakse värvilist kivi.
Tähtsamad kirikud – puutumatuid romaani stiilis kirikuid on säilinud suhteliselt vähe. NT Cluny kloostri kirik Burgundias, Durhami katedraal Inglismaal. Itaalia stiil oli kergem ja dekoratiivsem ja sambad olid saledad . Kasutati värvilist marmorit .
Ilmalikud ehitised jäid üsnagi tagaplaanile.
Gooti stiil - see tekkis tänu järgmistele uuendustele: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit.
Teravkaar sai gooti kiriku põhitunnuseks. See suutis kanda suuremat raskust muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Roidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiidad ehitati seinast väljapoole ja gooti kiriku külgfassaadid olid nagu skeletid. Tähtis oli kiriku kõrgus. Mida kõrgem seda parem. Sammastele liideti poolsambaid ja nii tekkisid kimppiilarid. Gooti kirikutel olid laiad aknad, mida tihti katsid vitraažid. Gooti kirikul on vähem torne kui romaani kirikul, aga dekoor on rikkalikum, sest on palju skulptuure ja ehistornikesi.
Aja jooksul hakati kirikuid aina rohkem kaunistama. Välisilme detailid olid väga rikkalikud ja tavalist teravkaart asendasid mitmesugused erikujulised kaared.
Tähtsamas gooti kirikud on NT Notre-Dame’i kirik Pariisis, Kölni toomkirik Saksamaal, Canterbury ja Yorki kirikud Inglismaal. Itaaliat puudutas gooti stiil üsna pealiskaudselt.
Skulptuur – sellel oli keskaegses kirikus tähtis roll: rahvast usuliselt harida ja kasvatada. Kuna rahvas oli kirjaoskamatu ja ei saanud ladinakeelsest jutlusest aru, siis pidi skulptuur olema ilmekas ja andma edasi täpselt kujutatava sisu.
Romaani skulptuur oli kohmakas ja kujutati väga ebaloomulikult habet ja juukseid. Tundeelu anti aga edasi väga haaravalt.
Gooti skulptuuris arenes nägude kujutamine. Tehti ka kindlate isikute portreid ja figuurid muutusid pikemaks ja saledamaks. Riietega rõhutati rohkem kehavorme.
Maalikunst – üsna hea ülevaate annab miniatuurmaal . Seinamaalingud on enamasti hävinud. Eriti külluslikult maaliti esitähti ehk initsiaale. Maal sarnanes skulptuuriga ja figuurid olid antud pinnaliselt. Riided olid aga voogavad. Taust oli sinine või kuldne ja seda ümbritses väänleva ornamendiga raamistik . Gooti ajal tekkis uuesti tahvelmaal. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltaritele. Väärtuslik ajaloo- ja kunstimälestis on Bayeux ’ vaip .
24.Vene riik ja kultuur 11.-15.sajandil
Läbi võimu võitluse päärses valitsema Vladimir Monomahh, riik püsis kuni tema surmani. Esile hakkas tõusma Vladimir-Suzdali vürstiriik ja Novgorodimaa.
1237 . mongolite- tatarlaste tund venemaale, edukas, venemaa laghnes Kuldhordi mõjusfääri. Jarlõkk- valitsemisõigust tõendav dokument. Novgorodile oli iseloomulik demokraatlik valitsemiskord (nn feodaalvabariik). veetše- rahvakoosolek, juhtiv, kus võeti vastu olulisemad otsused ning valiti igapäevse tegevuse juhtimiseks vajalikud ametimehed, veetše valis vürsti(võim piiratud). Olulised olid ka käsitöölised, kaupmehed. Venemaale kuulusid Põhja-Vm laialdased maavaldused, kus elasidväiksemad soome-ugri rahvad , nende toodetu müüdi kallilt maha, mille abil Novogrod rikastus. Moskva nimetamine 1147. moskvas kakeldi jarlõki parst, kuid Ivan Kalita sai suurvürstiks. Tegi koostööd tatarlaste vene rahvaga. Ivani järglane Dimitri oli väljapaistvaim. Leedu oli Venemaa suurim koknurent.Võitused tatarlastega aastal 1380 , kasvatades moskva autoriteeti, kuid moskva vallutati . IvanIII vene alade ühendamine põhieesmärk. vallutas Novgorodi. 1480 oldi Ugra jõeääres ja oodeti võitlust, kuid keegi ei julgenud esimest sammu teha, tatarlaased alistusid(mongoli-tatari ikke löpp). vana-vene riigis kujunes väljaa kolm rahvust1)venelased2)ukraina3) valgevenelased . kirik ja õigeusk olid olulised.metropoliid-kõrgeim juht õigeusu kirikus. "jutustus Vladimiri vürstidest" kinnitasVladimiri olemasolekust, "Kolmanda rRooma" teooria järgi oli inimkonna ajalugu kolme jumalast valitud rahva ja riigi ajalugu.