õpipoisiaastatest kuni surmani. Need kes ei kuulunud tsunfti, neid alandati. nende tööd nimetati võltsiks ja nad kihutati linnast minema. Seega hoolitseti selle eest, et tsunftivälised meistrid ei pääseks tsunftiliikmetele konkurentsi pakkuma. Tavaliselt tegutsesid tsunfti mittekuuluvad meistrid alevites, kus nad omasid kohaliku senjööri kaitset. 4 Meistriks saamine Käsitööliste väljaõpetamist peeti tsunftides ühiseks asjaks ja sellest lähtuvalt olid õpipoistel kindlad kohustused. Kõigepealt pidi ta esitama soovituse, mis annaks tunnistust ta seaduslikust ja vabast päritolust (ei oleks pärisori). Õpilane maksis sisse käsiraha ja jäi meistri juurde neljanädalasele prooviajale. Kogu tsunfti juuresolekul selgitati talle tema kohustused. Ka õpipoisi võtnud meistril olid kohustused: õpipoissi tuli pidada oma majas; talle tuli süüa anda ja tema eest hoolitseda. Mitte
või varjata kauba puudujääke. Tsunfti skraa reguleeris käsitööliste elu hommikust õhtuni, selles oli öeldud millal tööd alustada ja millal lõpetada, millal pidada lõunavaheaega. Nendest karmidest reeglitest pidid käsitöölised pidama kinni kogu elu - õpipoisiaastatest kuni surmani. Tsunftid võitlesid nende meistritega, kes ei kuulunud tsunfti. Neid alandati, nende tööd nimetati võltsiks. Käsitööliste väljaõpetamist peeti tsunftides ühiseks asjaks ja sellest lähtuvalt olid õpipoistel kindlad kohustused Õpilane maksis sisse käsiraha ja jäi meistri juurde neljanädalasele prooviajale. Kogu tsunfti juuresolekul selgitati talle tema kohustused: "hoida oma meistri au ning mitte häbistada käsitööd, kuna see on püha". Ka õpipoisi võtnud meistril olid kohustused: õpipoissi tuli pidada oma majas; talle tuli süüa anda ja tema eest hoolitseda. Mitte
Loomi peeti ka linnatänavatel. Tegutsesid kalurid, kes müüsid oma saaki nii linnas turul kui ka kaupmeestele väljaveoks. Tsunftid ja gildid Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kehtis tsunftisundus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata käsitööga tegeleda. Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Skraa õpipoiss, sell, meister, vanem Juhtiv osa tsunftides kuulus tsunftimeistrile. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi. Kaupmeeste ühendus oli tavaliselt Suurgild. Suurgildi hoone Tallinnas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaubalinnade liidud. Hansa. Vahemere linnad 13.14
Linnal on 2 keskpunkti – katedraal ja turuplats. Omavalitsusega linnal paiknes turuplatsi lähedal ka raekoda. Kaks olulist linna tunnust: linnamüür ja linnaõigus. Linna kaitsesid privileegid. 11. Selgita mõisteid: Tsunft – käsitööliste vennaskond. Sell – Meistri abiline, õpipoiss, kes elas meistri juures ja allus tema korraldustele. Tulevane meister Sedööver – Skraa – käsitööliste põhikiri, mida kasutati tsunftides. 12.Iseloomusta Vahemere ja Hansakaubandust. – Tõi poolesajandise kaubandusliku õitsengu. Kaks sadamat: riia ja tallinn. Edukusele pani alguse idakaubanduse osav monopoliseerimine. Laev koge, mis suutis palju vedada. Hansa jäi alla Vahemere linnadele. Majanduse edusammude üheks väliseks märgiks oli kuldmüntide käibeletulek. 13.Too Välja keskaja ülikoolile iseloomulikke jooni. – Teadmised toetusid antiigi alusele.
organisatsiooni, mis võis kaitsevajaduse tekkides välja astuda iseseisva lahinguüksusena. Tsunftid tegutsesid ka nagu seltskondlikud organisatsioonid ning seisid hea oma liikmete käitumise eest. Teatud pühade ja tähtpäevade puhul toimusid tsunfti kokkutulekud- joodud. Tavaliselt oli skraas ette nähtud trahv purju joomise, teiste solvamise, ebaväärika käitumise , paludes tsunftides aga ka sobimatus riietuses peole kohale ilmumise eest. Kui tsunftivanem andis käsu koju minna, tuli seltskonnast vastuvaieldamatult lahkuda. Käis pidev võitlus tsunftijäneste vastu ehk siis tsunftiväliste käsitööliste vastu. Näiteks alalisi tülisid tekkis ka sellestki ,et aadlike majades elasid oskustöölised, kellel oli õigus töötada isanda igapäevaste vajaduste jaoks, kippusid oma tooteid müüma.
). Käsitöölised oli koondunud kutseühingutesse ehk tsunftidesse. Tsunfti põhiülesandeks oli kontoll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kindlasti oli keskajal tsunftikorralduses oma head ja halvad küljed. Tsunftikorralduse headeks külgedeks võib lugeda liikmete suhtes vastastikune abistamine, õpipoiss elas meistri juures, kus ta sai süüa ja peavarju, tsunft võis kujutada endast ka sõjalist organisatsiooni. Samuti oli tsunftides toodete kvaliteet väga tähtsal kohal kuna ei võidud endale lubada halva kvliteediga kaupa. Kui mõni meister ei jälginud tsunfti kehtestatud norme, siis ta toodang hävitati. Seega oli toodete kvaliteetsus garanteeritud. Ühtlasi hoolitses tsunft, et meistreid ei tekiks ülemäära palju, nii et nad üksteist laostuma peaksid hakkama. Nii oli näiteks kindlaks määratud, milliseid rõivaid meister ja meistriproua tohtisid kanda
4)Linnades oli rõhkem tülisid kui linnades . Tülid tekkisid selle tõttu , et keskajal oli selline ütlus . "linnaõhk teeb vabaks" : neid talupoegi , kes suutsid end varjata rohkem kui aasta ja ühepäeva siis ei tohtinud mõisnikud enam neid tagasi nõuda , see aga tekitas tülisid linnade ja vasallide vahel , mis viisid välja verevalamisteni. 5)Lihtrahvas ei saanud liituda gildidega , ega tsunftidega , sest liht rahval polnud oskusi , mida gildides ja tsunftides vaja oli , aga lihtrahvale ei antud isegi mitte võimalust proovida. 6)Suuremate linnade võim oli koondunud sakslaste kätte , ning eestlased pidid tegema seda mida sakslased tahtsid ja heakspidasid. Näiteks Riias , Tallinnas ja Tartus oli võim sakslaste käes. Sakslaste käes oli see selle tõttu , et sakslased olid selajal tugevad ning neil oli palju vallutusi , kuis kuulus ka võim neile. Suurgildi hoone Tallinnas. Tallinna raekoja plats. Keskajal peamine kauplemise koht.
pankurid. Hiljem kujunesid sellistest rahalaenamise ettevõtetest pangad. Nagu näha on majandus ja kaubandus üks tähtis osa riigi elust nagu see oli ka keskaegses linnas. Keskaegses linnas elati kirevat elu. Näiteks oli seal levinud prostitutsioon, mis oli isegi kiriku ja linnavõimu poolt heaks kiidetud, et vallalised mehed ei kasutaks ära korralikke naisi enne abiellumist. Linnas toimusid ka igasuguseid pidustusi, mida peeti nii gildides, tsunftides kui ka terve kodanikkond üheskoos. Varakevadel, enne 40-päevast paastumist, peeti maha vastlakarneval. Seal püüti võimalikult palju süüa, et pidada vastu järgmised 40 päeva paastumise ajal. Vastlakarnevalil mängiti turuplatsidel, gildihoonetes jne ka näitemänge. Algul olid näitemängus tihedalt seotud usuga, kuid hiljem mitte enam nii palju. Nagu eelnevast tekstist aru oli saada, oli keskaegne linn vägagi sarnane tänapäeva riigiga
Raad e magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed, ja juristiharidusega sündikust. Bürgermeister on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus. Tsunft-käsitööliste vennaskond. Gild-käsitööliste ja ja kaupmeeste ühing. Skraa e käsitööliste oma põhikiri, mida kasutati tsunftides e käsitööstuskodades. Hansa Linn- Eesti linnadest kuulusid alates 14. sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Olderman- tsunfti või gildi kõige tähtsam isik. Seek-vaestemaja. Raehärra- kuulus rae koosseisu. Adratalupoeg ehk adrik oli kõige arvukam keskaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria. Adratalupoegade maa suurust ja majanduslikku võimet hinnati adramaades siit ka nimetus adratalupoeg
sajandi alguseks oli Eestis kokku 12 linna, nendest suurimad Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga. Kliiresti kasvasid ka tööstusettevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümber kujunenud alevid ja alevikud Sinfi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi ning Otepää, kuhu koondusid samuti linlike tegevusalade esindajad käsitöölised, kaupmehed, täälised, ametnikud.19. sajandi esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Nemad valisid ka linna juhtorganid:rae, raehärrad ja bürgermeistrid. Sajandi teisel poolel olukord muutus:linnaelanike hulgas saavutasid ülekaalu eestlased, kuid nende pärusmaaks jäid endisekt raskemad ja vähese sissetulekuga ametid. Tsunftiusundus püsis Eesti linnades kuni 1860. aastate lõpuni. 1877. aastal hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti.
toomhärrast ehk kanoonikust; · Missa katoliku usu jumalateenistus. Viidi läbi toomhärrade, vahel ka piiskopide poolt. Koosnes liturgiast (sõnaline osa vaheldus orelimuusika/koorilauluga) ja palvetest; · Kabel kirikust väiksem kristliu altariga skaraalhoone; · Pildirüüste reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne); · Skraa käsitööliste põhikiri, mida kasutati tsunftides. 12. Millal ja kelle vahel sõlmiti...? Millised olid lepingute tingimused? a) Jam Zapolski vaherahu - sõlmiti Poola ja Venemaa vahel 15. jaanuaril 1582. Lõpetas Poola ja Venemaa vahel 1561. aastal alanud sõjategevuse, mis oli Liivi sõja üks osa. Venemaa sai tagasi Velikije Luki ning teised Poola valduses olnud alad, kuid pidi Poolale loovutama Liivimaa, Polacki ja Velizi. b) Plyssa vaherahu - sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel 10. augustil 1583. aastal Narva jõe
isevalitsusele lojaalsed. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga. See kiirendas tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Kiiresti arenes ka sisekaubandus. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise. 19. Sajandi esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Sajandi teisel poolel olukord muutus. Tasapisi kasvas ka eestlastest haritlaste ning ametnike arv. Õiguslikult olid aga eestlased teisejärgulised kodanikud. Linnades valitses saksa keel, kombed ja meelsus. 1802. aastal taasavati ülikool Tartus. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Enamik tööjõudu kutsuti teenistusse välismaalt, eelkõige Saksamaalt. Nad tõid kaasa valgustusideid.
Neid alandati, nende tööd nimetati võltsiks. Teha aga midagi ei saanud: linn suurenes pidevalt uustulnukate ning põgenenud talupoegade arvel. Nendel aegadel eksisteeris reegel, mida raad oma huvides tunnustas: kui põgenenud pärisori oli elanud linnas ühe aasta ja ühe päeva, siis sai ta vabaks. See tähtis seadus kindlustas tööjõu pideva juurdevoolu, eriti pärast nälga ja epideemiat. Käsitööliste väljaõpetamist peeti tsunftides ühiseks asjaks ja sellest johtuvalt olid õpipoistel kindlad kohustused. Kõigepealt pidi ta esitama soovituse, mis annaks tunnistust ta seaduslikust ja vabast päritolust (et ei oleks pärisori). Õpilane maksis sisse käsiraha ja jäi meistri juurde neljanädalasele prooviajale. Kogu tsunfti juuresolekul selgitati talle tema kohustused: "hoida oma meistri au ning mitte häbistada käsitööd, kuna see on püha"
Paides, Uus-Pärnus ja Piiskopiõigus Vana-Pärnu, Haapsalu. Gildid ja tsunftid- Gild on kaupmeeste kutseühing, tähtsaim oli Suurgild (koondas jõukaid kaugkaupmehi, kelle hulgast valiti ja rae liikmed) , Mustpeade Vennaskond (ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle) , tähis sest kaitses liikmete huvisid, abistas ja toetas häda korral, korrandas seltsielu ja pidusid ; Tsunft käsitöömeistrite kutseühing, tsunfti põhikiri oli skraa, tsunftides korraldati väljaõppet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Hansa Liit- kaubanduslik ja poliitiline liit, mille juhtlinnaks oli Lübeck, kontrollis Põhja- ja Läänemerd, eesti linnadest kuulus sinna Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi, läbi Eesti viidi venemaale toiduaineid ja luksuskaupu, Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee 6.Usupuhastus ehk reformatsioon: Põhjused- katoliku kiriku liigne rikkus, patukustutuskirjade müük
............................................................................................................6 2 Riietus keskajal üldiselt Keskajal oli riietus väga tähtis, tuli kanda oma seisusele vastavat riietust, teise seisuse riitete kandmist sai keskajal võrrelda patuga või auahnsusega. Rangelt oli määratud ka riietus tsunftides, raadi liikmetel, arstidel, juristidel jne. "Te peate hästi ja korralikult riides käima, et teie naised ja lapsed teid armastaksid ja teie kaaskondlased teid kalliks peaksid. Peab kandma riietust ja varustust, mille pärast auväärsed inimesed teid ei süüdistaks liialduses ega noored tagasihoidlikuses."(Louis Püha). Kallimaid riideid võisid kanda kõrgemast seisusest isikud ja madalamast seisusest isikud kandsid tavaliselt odavaid riideid. Mida
Lõhnatoosid olid väga kallid. XII sajandil hakkas levima lõigete kasutamine õmblemisel. Sel perioodil loodigi kõik põhilised rõivalõiked, mida kasutatakse veel tänapäevani. Seisusele vastav riietus Kostüümi peeti keskajal inimese seisust näitavaks tunnuseks. Olid olemas omad ettekirjutuse, kui kallis riideid võisid inimesed osta, kes võisid kanda karusnahku ja kui pikad võisid olla kinganinad. Rangelt oli määratud ka riietus tsunftides, linnavalitsuse liikmetel, arstidel juristidel jne. XIV sajandil jälgis Põhja- Saksamaa linnades raad karmilt, et iga naise riietus ja ehted vastaksid tema abikaasa varanduslikule seisundile, nagu see oli fikseeritud maksunimekirjas. Eririietust kandsid keskajal ka narrid. Neid iseloomustas teravatipuline müts, mille otsas oli kuljuseid. Suur sakilise äärega krae, mille küljes rippusid samuti kuljused.
Linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres. 13 sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks Euroopas. Linnad olid käsitöö ja kaubanduskeskused.Naturaalmajanduse ajajärk oli möödas. Linna asukoha määras soodne kauplemiskoht(teke jõesuudmetesse ja sadamatesse).Linnades vähe elanikke võrreldes tänapäevaga.Valitsusviis-Linn moodustas omavalitsuse, eesotsas linnanõukoguga(enamasti rikkad kaupmehed), linnaelanikud tsunftides ja gildides. 2.Keiser justinianus(537-565)-viis oma laevastiku vastupealetungile ja vallutas tagasi Itaalia, Lõuna Hispaania ja Põhja-Aafrika.Riik oli vägevuse tipul.Sõjad kurnasid riiki, maksud tõusid, rahva ülestõusud sagenesid(nt Nika), Justinianuse edu ajutine. Pilet 9 1.Rüütliseisus ja rüütlikultuur-Rüütlid olid elukutselised sõjamehed, proovile pandi ennast jahiretkedel ja turniiridel, kirik suhtus neisse taunivalt
ühiskondlikku tootmist – oluliseks muutuvad töötaja individuaalsed omadused, ettevalmistus ja kvalifikatsioon. Pre-modernne Modernne Postmodernne/ Hilismodernne meister, sell, õpipoiss – linnades, renessanss – trükipress; oluliseks muutus 20. sajand II pool tsunftides, gildides. erialane funktsioon tekst, kiri. Raamatukultuuri algus. postindustriaalne ajastu Kirjaoskuse levimine. Reformatsioon. Üleminek standardiseeritud täistööhõive Talurahva hariduse algus. Eestis köstrikoolid. süsteemilt paindliku ja mitmekesise kloostrikoolid – elitaarne, kirjaoskuse edendamine, säilitamine 17
Milline oli Vli rahvuslik koosseis? Enamus sakslasi elas linnas, osa eestlasi elas samuti linnas, kuid enamasti olid eestlased talupojad, ning nad elasid maal. Taanlased ja rootslased. Millised olid rahvuste suhted ning omavahelised mõjutused? Mõisniku jaoks oli talupoeg tööori. Sakslased eestlased alavääristasid. Eestlase jaoks oli sakslane isand. Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus? Keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus seisnes gildides ja tsunftides. Need ametialased ühendused pakkusid abi ja toetust. Tähtsaim Liivimaa linnades oli ,,Suurgild". Keskaegne ühiskond oli korporatiivne. Olid ametialased ühendused: gildid ja tsunftid, ja gild kaitses on liikmete huve, korraldas seltsielu ja pakkus hädakorral abi. Mustpeade vennaskond ühendas ka kaupmehi, ja need olid sellised kaupmehed, kes ei olnud veel abielus. Lisaks olid käsitööliste gildid.Tallinnas oli Püha kanuti gild ja Püha Olavi gild
reljeefi. Nende teema on Jeesus Kristuse kannatuslugu, alates sissesõidust Jeruusalemma ja lõpetades ristikandmisega. Reljeefide vahel asuvas tühjas orvas paiknes arvatavasti Lunastaja kuju, kannatavana või ristilööduna. 12. Eestist pärit kuulsaim maalija sellest ajast on? Tallinnast on pärit üks Põhja Euroopa renessansiliku portreekunsti suurmeister. 1469.a. sündis siin maalija ja puunikerdaja Clawes van der Sittow'i poeg Michel Sittow, kes tsunftides valitsenud tava kohaselt õppis lapsepõlves isa töökojas kunstitegemist. Reformatsiooniga liitus Sittow alles oma elu viimastel aastatel, kuid side Madalmaade uuendusliku kunstiga oli teda õpetanud süvenema inimeste nii välisesse kui sisemisse omapärasse. Portreeline ilme on isegi tema maalitud madonnadel ja pühakutel, kuid suurima tunnustuse võitis ta esinduslike portreedega oma aja Euroopa valitsejatest
asulate rajamist. Sellega avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Tallinn on oluliseks sisseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Linnastumine Linnastumise tõid endaga kaasa tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng. 19saj. esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Nemad valisid ka linna juhtorganid: rae, raehärrad ja bürgermeistrid. Tsunftisundus püsis Eesti linnades kuni 1860 aastate lõpuni. 1877 aastal hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnade juhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus
Pärnu ja Valga. Kiiresti kasvasid tööstusetevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümer kujunenud alevid ja alevikud Sindi , Tapa, Türi,Tõrva,põltsamaa, Jõhvi ning Otepää, kuhu koondusid samuti linlike tegevusalade esindajad käsitöölised, kapmehed,töölised ja ametnikud. Kuni 1860.aastate lõpuni kehtis Eesti linnades Tsunftisundus. Linnajuhtorganid olid:rad,raehärrad ja bürgermeistrid. Neid valisid Sakslased, kelle käes oli ka juhtipositsioon käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Sajandi teisel poolel oli küll linnaelanike seas saavutanud ülekaalu eestlased, kuid neile jäid endiselt raskemad ja vähese sissetulekuga ametid. 1877.aastal hakkas Eestis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemisekorda muudeti. Linnade juhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus
( rohkesti barokis). Lehtedest, väätidest jt. taimeornamendi osadest koosnev spiraalne rull. 65. Kolonnaad sammastik, sammaste rida või sammaskäik. 66. Nümf vanakreeka mütoloogias ilusa neitsina kujutletav haldjas või loodusvaim. Väiksemad loodusjumalad, kes veetlevate noorte neidudena veedavad looduse keskel aega ringtantsu, laulu ja mänguga. Tõid õnnistust ja viljakust aga võisid ka saada inimestele ohtlikuks. 67. Sedööver meistritöö, keskajal tsunftides töö, mis tuli esitada meistrikutse saamiseks. 68. Puto lapsingel, lapsefiguur maalis v. skulptuuris, plutod erinevad dekoratiivsete rühmadena, sageli tiivulistena. 69. Tahvelmaal teosed on loodud puit, metalltahvlile, lõuendile vms. / lõuendile, puutahvlile, papile või muule alusele maalitud pilt, mis pole seotud kindla ruumiga, vaid on ümberpaigutatav. 70. Triennaal kolme aasta kunsti ülevaatenäitus/ 3 a tagant korraldatav ülevaatenäitus ekspeditsioon. 71
Tsunfti eesotsas seisis meistrite seast valitud vanem Saheli oli igal tsunftil om kaitsepühak, oma kabel või koguni kirik Oli väga tähtis, et tsunft kujutas endast ka sõjalist org anisatsiooni Tekkis tülisid sellest, kui aadlike majades elavad oskustöölised, kellel oli õigus töötada isanda igapäevase vajaduse jaoks , kippusid oma tooteid ka müüma käis tsunftiväliste käsitööliste tsunftijäneste vastu pidev võitlus Juhtiv osa tsunftides kuulus tsunftimeistritele Igal meistril olid oma sellis ja õpipoisid, kes elasid meistri kodus said sealt söögi pidid alluma täielikult maaisa korraldustele Tootmise arenguga suurenes iga meistri kohta sellide ja õpipoiste arv Keskaja lõpupoole hakkasid tsunftid muutuma järjest suletumaks õpipoistele ja sellidele esitama kõrgemaid nõudeid õpipoiss pidi tingimata olema kristlikust abielust
oli tähtsaim tööstuskeskus Narva, 20. saj. Tallinn. 8. Eesti linnad, nende areng 19. sajandil (1860. ja 1877. a seadused). lk. 144 Linnu oli 12 (Tallinn, Narva, Paldiski, Rakvere, Paide, Haapsalu, Tartu, Võru, Valga, Viljandi, Pärnu, Kuressaare). 19. saj. I poolel moodustasid linnaelanike seas enamuse sakslased. Linna juhtis raad, kuhu valiti raehärrasid vaid sakste seast. 19. saj. I poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Nemad valisid ka linna juhtorganid: rae, raehärrad, bürgermeistrid. 19. saj. II poolel saavutasid eestlased linnades ülekaalu, muutus ka linnade valitsemine, sest anti välja 2 olulist seadust: 1) 1860 tehti lõpp tsunftikorraldusele. 2) 1877 hakkas kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnaseaduse alusel: a) linnade juhtimiseks valiti linnavolikogu ja volikogu omakorda linnavalitsuse;
20.sajandi alguseks oli Eestis 12 linna (suurimad Tallinn, Tartu, Pärnu, Valga). Kiire kasvasid ka tööstusettevõtete lähedusse rajatud ja raudteejaamade ümer kujunenud alevid ja alevikud (Sindi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi ja Otepää). Sinnagi koondus linlike tegevusalade esindajaid (käsitöölisi, ametnikke, töölisi ja kaupmehi). 19.sajandi esimesel poolel olid enamikud linlased sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid tsunftides ja gildides, ka linna juhtorganeid valisid nemad (rae, raehärrad, bürgermeistrid). 19.sajandi teisel poolel saavutasid eestlased linnades ülekaalu. Muutus ka linnade valitsemine, sest anti välja kaks olulist seadust: 1. Kaotati tsunfti korraldus (1860.aastate lõpul/1870.aastate algul). 2. 1877.aastal hakkas kehtima Vene linnaseadus, mille alusel: a) Linnade juhtimiseks valiti linna volikogu, mis omakorda valis
· Alates 1521. aastast palgalised linnamuusikud · Algul olid pillideks flööt, trompet ja trumm, hiljem lisandusid lauto ja viiulilaadsed pillid · Organiseeriti koole, kus õpetati kirikulaulu · Dominiiklaste ordu kõneles maarahvakeeli, organiseeris koole (hariduse võisid saada ka mõned eesti poisid) · Kõrgseltskonna lugemisvaraks oli Läti Henriku kroonika · Ilmalikku muusikat tegid rändmoosekandid ja rüütlilaulikud · Linnamuusikud olid tsunftides, kus võisid olla ka mõned eestlased; pillideks olid flööt, trompet ja trumm · Tsunftiline elukorraldus koolitati järeltulevat põlve; pidi mängima gildides (majandus-usulikud liidud, millel oli oma kaitsepühak, kirikus oma altar ja vaimulik; nende üritused olid suured ja hullumeelseni pidulikud) Muusikaelu 16. sajandil · Reformatsioon algas pildirüüstega; kirikute ja materjalide hävinemine · 1585 a. jesuiidikolleegium Eesti esimene kõrgem kool
12 Siiski ei olnud valitsus tööstuse ja kaubanduse edendaja, vaid ka selle takistaja. Üldiselt kiratses tol ajal Prantsusmaal tööstus keskaja tsunftikorralduse köidikutes. Vaba algatusõigus tööstusajal oli ainult suuremail ettevõtjail, kes valitsuselt selleks loa ja koguni riiklikku toetust said, kuna käsitöölistel töökoja avamise õigus puudus ja nad olid kohustatud käsitöölistena oma käsitöö-alale vastavaid tsunftides töötama, kitsendas tsunftide tegevust veel valitsuse meeletu kontroll. Valitsuse eeskirjad kirjutasid ette tsunftidele näiteks, kui jämeda kanga kudumisel lõngad pidid olema, isegi kui lai ja pikk võis olla kangas, samuti oli ette kirjutatud telgede ehitusviis jne. 13 12 E. Asson ,,Suur Prantsuse Revolutsioon" lk 4, 1923 13 E. Asson ,,Suur Prantsuse Revolutsioon" lk 4, 1923 4. REVOLUTSIOONI ALGUS JA DEKLARATSOONI VASTUVÕTMINE
35. Iseloomusta linna rolli keskaja alguses. Linn ja linnakultuur suutsid keskaja esimesel poolel püsida vaid maaharijate toel.Linn sõltus ümberkaudsetest küladest, mille majandus oli spetasialiseerunud linnaelanike vajadustele, kestis kuni 15. saj.ni. 36. Miks ei ehitatud keskajal üles enamikku keskaja linnu? Nad olid laisad, nad ei viitsinud 37. Selgita mõisted: skraa, tsunftijänes, koge. skraa-ehk käsitööliste oma põhikiri, mida kasutati tsunftides ehk käsitööstuskodades. koge-keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Tsunftijänes-tsunftivälised käsitöölised 38. Nimeta 2 kaubanduspiirkonda 13.-14 saj. (lk 126) a)Vahemeri-Euroopa,Idamaade ja Põhja-Aafrika vaheline kaubanduspiirkond b)Lääne- ja Põhjameri 39. Nimeta 7 „vaba kunsti”. grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria 40. Selgita, mis on skolastika?
Ingl.tühistastollimakseid Pr 23) Üleminek tsunftidelt manufaktuuritööstusele ja sellega meetodid). Põllumajanduspööre pani aluse kiirele kapitalistlikule kaupadele,Pr.tühistas sisseveo kulu Briti tekstiili toodele. kaasnenud ühiskondlikud muutused? arengule maal. Kadusid mõttetud töötraditsioonid. Tsunftides tehti kogu töö ära Inglismaal ja Hollandis toimus põllumajanduspööre laias laastus ühe inimese poolt. Hakati tootma odavalt ja palju. Töötamine 17.-18. sajandi jooksul. Tarastamisprotsess kesti 19. sajandi muutus lihtsamaks (tsunftis tuli läbida pikk tee ja keeruline tee. keskpaigani. Selle tulemuseks oli maale kindla omaniku saamine. Mõnikord ei saanud isegi tööd). Hea töö leidmine muutus Prantsusmaal ja Rootsis(~ Skandinaavia, sest Rootsile kuulus
sajandi oli päevakorral Piibli tõlkimine *Mis kirjakeelde tõlkida? -Mitu kirjakeelt *1686 ilmus Vastne Testament -Uus Testament Lõuna-Eesti kirjakeeles -Tõlkijad A. ja A. Virginius -Isa ja poeg -Ilmus 400 eksemplari -Käsikirjad, mitte raamat Vana hea Rootsi aeg müüt või tegelikkus Müüt: *Vilja väljavedu Rootsi eestlased näljas Suure Nälja ajal 1698, ei tehtud midagi kergendamiseks, rahvaarv langes *Ei tohtinud olla tsunftides (Oleviste gildis), järelikult ei saanud müüa käsitööd, Kanuti gild suleti *Keelati vana maausk, nõiaprotsessid, luterluse ainuvalitsus *Rõhutati sunnismaisust - Clas Totti, koormised, pärisorjus Tegelikkus: *Haridus arenes, talupoegade koolid, ülikool, eestikeelne kirjandus, grammatika *Osad talupojad riigistati, reduktsioon, ei ole omavolitsemist riigitalupoegadega (vakuraamat, kaebeõigus, maade mõõtmine ja hindamine) *Eestikeelne jumalateenistus (?) - osalt ei ole hea
Kohustulikku füüsiliste 2.loetle ajaloo uurmismeetodid ja selgita ülesannete täitmist valitsevate klassides ei mida need need endast kujutavad olnud, sest palgaarmee täitis riigi kaitse 1)tüpologiseeimine(tüüpidesse jagamine) seisukordi 2)periodiseerimine(ajajärkude kindlaks määramine) 14. Bacalaureus tähistas keskaegsetes 3)kirjeldamine (haridust andvates) tsunftides 4)intuitiivne interpretatsioon(arvamine, mida · Õpipoissi üks või teine asi tähendab) · Selli 5)rekontsrueerimine(taastamine) · Meistrit 3.esiajaks on ajaperiood 15.gaudeamuse sõnad: · Elu tekkest maal kuni inimese Gaudeamus igitur, iuvenes dum kujunemiseni sumus! Post iucundam iuventutem · Inimese kujunemisest kuni riikide post molestam senectutem, nos habebit
· leidus ka kalureid TSUNFTID JA GILDID · tsunft- moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelevad inimesed. Nad kontrollisid tootmist, kvaliteeti ja müüki. Tsunftisundus ilma mingisse kinglasse tsunfti kuulumata ei tohtinud käsitööga tegeleda. Skraa põhimäärus, mis määretles hierharhia: õpipoiss, sell ja meister. Vanem- meistire eesotsas olev nn olderman, neile kuulus kas kirik või kabel. Joodud- tsunftide kokkutulekud. Tsunftimeister- juhtiva osaga tsunftides, nende alluvuses olid sellid, õpipoisid, kes ka elasid tema juures. Keskaja lõpu poole kriteeriumis tõusid. Õpipoiss pidi olema kristlane, õppima 2-3 a. Meistri käe all ning siis 2-3a rändama ringi. · Gild- moodustus ühe linna käsitöötsunftidestVäikegild. Suurgild aga kaupmeestest ning Mustpeade Gild vallalistest kaupmeestest ja kaupmeheselidest. · Meistriks saamine: pidi olema veresugulus endise meistriga või abiellumine tema perekonda. Pikkamööda muutusid
Tänu raudteede rajamisele avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused. Kaubandus arenes nii välisriikidega kui ka riigi siseselt. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning üleüldine suhete areng tõi endaga kaasa linnastumise. 19.saj lõpul elas Eesti linnades (!) kokku juba 181 000 inimest. Kokku oli 12 linna. Nendest suurimad Tallinn Tartu, Narva.19.sajandil(esimesel poolel) domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtivad positsioonid tsunftides ja kaupmeeste gildides. Tasapisi kasvas ka eestlaste arv linnades, kuid juhtis positsioon jäi siiski sakslaste kätte. Linnades valitses saksa keel, kombed ja meelsus. Raudteede ehitamisega kaasnes suurte vabrikute ja tehaste rajamine.Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse suur tselluloositehas, Tallinna kerkisid mitmed metallitööstusettevõtted. Raudtee soodustas põllumajanduse arengut, võimaldas näiteks värske piima ja koore turustamist nii suurematesse
· Lisaks veel sool, heeringas, luksuskaubad · "Tallinn on ehitatud soola peale" · Üldiselt väga lai kaubavalik · 16. Sajandil hakati ka talurahvalaatasid korraldama · Kaupmeeste organisatsioone nimetati gildideks · Suurgild · Jõukaim kaupmeeste organisatsioon · Mustpeade vennaskond · Vallalised Käsitöö: · Tänu naturaalmajandusele õitsenud valdkond · Ligi pääsesid ka eestlased · Olid nn väljaöppeta töömeeste tsunftides · Tähtsamad otsad olid ikkagi sakslaste käes · Organisatsiooni nimetati reeglina tsunftiks · Elu-olu reguleeris põhikiri ehk skraa · Tallinna näitel 3 suuremat gildi · Kanuti Gild- sakslased · Oleviste Gild- eestlased · Toomgild- Toompea käsitöölised · Üldiselt väga keeruline amet · Dogmade maailm · Vussermeistrid · Meistriks saamine võis võtta aastaid · Karjääri tegemisel väga suur roll sidemetel Linna välisilme:
Kuid kas andmete puudulikkusest või sõltuvalt romaani süzeest ja tegelaskonnast kujutab see vaid kogu probleemi üht poolt. Vilde enda jutu järgi olevat ta romaanis ,, Kuidas Anija mehed Tallinnas käisid" tahtnud vastata küsimusele, kuidas oli 19. sajandil vahekord mõisniku ja linnakodaniku vahel. Lisaks huvitas veel Vildet see, millist osa etendas sel ajal talupojaseisusest pärinev eestlane linnakodanluse hulgas, vähemalt käsitöölisena sakslastest koosnevates tsunftides. Anija peremeeste õudset peksmist olevat autor pidanud rohkem illustreerivaks materjaliks kui eesmärgiks omaette. Vilde annab lugejale terve rea pilte Tallinna elust 19. sajandi keskel. Tallinna käsitöölised olid tollal enamast balti-sakslased. Välismaalasi tsunftimeistrite juurde üldreeglina vastu ei võetud ja eestlastel oli tegelikult juurdepääs ainult raskematele töödele, nagu kiviraiujate, kandjate, voorimeeste ametitele. Need üksikud õnnelikud erandid, kes
tõid endaga kaasa linnastumise. 1862.aastal elas Eestis umbes 62,000 , sajandi lõpuks aga juba 181 000 inimest. Seega oli sajandivahetusel pea iga viies Eesti elanik linlane.Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümber kujunenud alevid ja alevikud, kuhu koondusid samuti tegevusalade esindajad käsitöölised, kaupmehed, töölised, ametnikud. 19 sajandi esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Nemad valisid ka linna juhtorganid. Sajandi teisel poolel olukord muutus: linnaelanike hulgas saavutasid ülekaalu eestlased, kuid nende pärusmaaks jäid endiselt raskemad ja vähese sissetulekuga ametid. Tsunfiusund püsis Eesti linnades kuni 1860. aasate lõpuni. 1877. aastal hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased
1529.a. müüriti Suure Rannavärava kohale dolomiidist tahutud Tallinna vapikivi. NN. lukestiilis raamistuses hoiavad fantastilised elukad Tallinna väikest vappi. Nende teostega lõpeb gootika. 1523.a. oli alanud reformatsioon ja hakkas levima renessansikunst. Kunst 16. sajandi algusest 17. sajandi keskpaigani Tallinnast on pärit üks Põhja Euroopa renessansiliku portreekunsti suurmeister. 1469.a. sündis siin maalija ja puunikerdaja Clawes van der Sittow'i poeg Michel Sittow, kes tsunftides valitsenud tava kohaselt õppis lapsepõlves isa töökojas kunstitegemist. Varsti pärast isa surma läks ta rännule ja tegutses 1484 1492 Flandrias. Oletatakse, et mõned aastad õppis Michel Sittow Brugges selle aja ühe kuulsama kunstniku Hans Memlingi juures. Sünnilinnas Tallinnas töötas Sittow 1506 1514 ja alates 1518 aastast kuni surmani. Reformatsiooniga liitus Sittow alles oma elu viimastel aastatel, kuid side Madalmaade
Pole eriomane vaid Liivimaale. Segregatsiooni algul väga polnud. Tõrjumine 14saj II poolel. Sotsiaalne surve alamkihtidele suureneb. Seesama ka mujal Euroopas. Erinevus selles, et siin sai keel sotsiaalse klassi märgiks. Bürgernehrung (peatoit) suurenes – eri seisustele kohustus neid ära elatada. Tsunftikohustus ka. Talupojad muutuvad sunnismaiseteks. Piirang abielude osas pole ka mitte etniline vaid sotsiaalne diskrimineerimine. Tegelikult oli olukord tsunftides leebem. Võeti vahel vastu ka eestlasi. Esmakohal sotsiaalne pingestumine, mis keskajal üldine. Liivimaal väljendatakse sõnavaraga, mis vihjab etnilisusele. Sots barjäär tähendas aga “rahvuse” muutumist. Oli norm rääkida mingis olukorras üht keelt, teises teist. Kõrgkiht: kaupmehed, raehärrad; keskkiht: käsitöölised; alamkiht: teenijad Ametinimetused vihjavad mittesakslastele. Keelemõjud mõlemapoolsed: Karristraate (Karja tn) jms. Sõber
annaabi.ee 
