Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Euroopa ideede ajalugu (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on Arsitotelese arvates parim ?
  • Kuidas vältida sõdu ja sisetülisid ?
  • Kes päris Rooma keisririigi ?
  • Keskne oskus: kuidas teha otsuseid ?
 
Säutsu twitteris

Metodoloogilised küsimused
1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel
Tekstuaalne meetod:
1) ideed on tsüklilised, pole progressi .
2)probleemid on universaalsed , ideed ajatud
3) aluseks "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid.
4) suurte mõtlejate kanooniline rida:
5) autori kadumine, autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast.
Kontekstuaalne meetod:
Tuleb uurida:
1) tekste, millele autor vastas – kuna autori kavatsus, miks ta midagi väidab on oluline
2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas, ajaloolist konteksti
Riik
1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused
Keskaegne riik : Iseloomulik isikulisus- riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Killustumus ehk riigivõimu funktsioone (kohus, maksud ) teostavad oma piirkonnas vasallid.
Keskaegsed riigid on konglomeraatriigid ehk riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest.
Iseloomulik on ka dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim on jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Keisri võim illusoorne , paavsti võim reaalsem .
Uusaegne riik : Iseloomulik suveräänsus ehk olemas kõrgem võim mingi territooriumi üle. Prantsusmaa: võim kuulub rahvale, valitsejatele on see ainult laenatud. Inglismaal: parlament kehtestab rahva suverräänsust.
2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini)
Partikularism, kodanliku riigi mõne osa püüdlus saavutada võimalikult
sõltumatut seisundit üldriiklikus tervikus, säilitada kohalikke eesõigusi.
Aristoteles : polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm.
Aquino Thomas (13. saj.): poliitilise elu põhivormiks "perfektne
kogukond ", mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Need
kogukonnad peaksid elama harmoonias.
Humanistid (15.-16. saj.) - stoitsism : "riik on kogum inimesi, kes on
assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks". Riigi
säilimine on hädavajalik, garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end
riigi nimel ohverdama!
Machiavelli : (aristotelism + stoitsism). Maailma poliitiline korraldus
põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Kogukonnad
loomupärases konfliktis.
3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni
Suveräänsus - kõrgeim võim mingi territooriumi üle.
Suveräänsuse dimensioonid:
1) Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol .
2) Välimine. Iseseisvus , sõltumatus. Tunnustus teiste poolt.
Mittesekkumise doktriin .
4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme
Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega.
Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis".
Absoluutne: 1) jagamatu (Riik kas monarhia , aristokraatia või
demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) 2) kõrgeim (Suverään
ei allu ühelegi teisele autoriteedile). Suveräänsus kuulub sellele, kel võim anda seadusi. Valitseja tahe on seadus, valitseja ise allub üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Inimlik sanktsioon siiski puudub, karistada saab üksnes jumal.
Ideaalmudel – ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, kuigi jõudsalt
liiguti sinna suunas. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu: Saksamaal oli võim jagunenud ja Inglismaal oli ‘ king in parliament ’ idée.
5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist
ELUSOLEND=MASIN. RIIK=ELUSOLEND.
Riik pole muud kui kunstlik inimene; ehkki kõrgem ja tugevam kui
loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud; ja milles
suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale.
Kohtunikud ja õigusemõistmine kunstlikud liigesed . Isikute jõukus ja rikkus tugevus. Hüvitus ja karistus närvid, inimeste turvalisus selle eesmärk. Nõunikud on mälu. Õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe, üksmeel on tervis, mass on haigus, kodusõda surm.
VALITSUSVORMID
1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo.
Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad:
1) Efektiivsus: demokraatia olemuslikult viletsam - Monarhial ei ole
erahuve. Autoriteedi , sümboolse liidri vajadus jne.
2) Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm
Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist
"demokraatiat" ei eksisteeri.
teoloogiline argument: Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad
ajalooline argument: Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad
Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam
2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest.
Platon : Filosoofid omavad tõelist “teadmist”, näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt)
on olemas kaks teed (seega monarhia või aristokraatia). 1)
Filosoofid haaravad võimu, või 2) Kuningas hakkab filosoofiks .
ning "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab
välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu,vägivaldne valitsus
Aristoteles : Valitsusvormid jagunevad ühiste (head, tõeline ja õiglane vorm) ja valitseja (halvad,valitseja huvides)
huvidega riikideks. Need omakorda ühe, väheste või paljude valitsejatega
riikideks.
Üks ülivooruslik on monarhia, seejärel väheselik aristokraatia ning politeia .
Halbadeks on türannia, oligarhia ja demokraatia.
Milline on Arsitotelese arvates parim? : Sõltub rahva loomusest ( vooruste jagunemisest). Kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdsus ebaõiglane
leidub üks ülivooruslik – monarhia (sageli raske tunnustada: revolutsioonid)
eristuvad parimad (jõukad)– aristokraatia
ei ole tugevaid klassivahesid – politeia (demokraatia ja oligarhia segu). Demokraatia: valitsus vaeste huvides
Halbadest vormidest türannia halvim , demokraatia parim
3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin.
Kristlik kuningavõimu idee. 6. saj. Justinianuse koodeks : Kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and. rõhuasetused:
* vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu
* paternalistlik ja personaalne suhe alamatega.
* kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja .
4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke
käsitlusi läbi aegade.
Aristoteles : monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides.
Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest.
17. saj. Inglise vabariiklased : monarhia=türannia.
Aquino Thomas: türannia - korrumpeerunud monarhia.
5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned.
1) Monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik. Monarh ei ole loodud
Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse
(piiramatu võimu) vabatahtlikult.
2) Absoluutse monarhia argument Piibli toel:
* Jumal andis maailma Aadamale valitseda
* Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus.
Pärimisprintsiip.
6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal.
* Segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu. Toetusid Rooma vabariigi
poliitilisele süsteemile, kus demokraatlik, aristokraatlik ja monarhistlik
element segatud . Valvavad üksteise järele. Veneetsia (ja Sparta ) kui
tüüpnäited stabiilsest süsteemist.
* John Locke : Piirajad ja tasakaalustajad.
* Montesquieu : Riigivõimu eri funktsioonid peavad olema jaotatud erinevatele institutsioonidele. Seadusandlik võim ei tohi omaenda seadusi täide saata (türannia oht)
Seadusandlik võim – paikneb terves rahvas, mida kehastab representatiivne assamblee
Täidesaatev võim – monarhia. Osaleb seadusandluses vetoõiguse kaudu
slaidilt: Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt
Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj. Itaalias, James Harrington 17. saj. Inglismaal): segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu
ÕIGLUS JA KASULIKKUS
1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus.
Renessanss poliitilises teoorias : klassikalise hariduse võidukäik. Rooma autorid: filosoofid Cicero ja Seneca, ajaloolased Livius, Sallustius, Tacitus . 2 võtmedistsipliini: filosoofia ja retoorika (teadmine, mis on vooruslik tegu + motivatsioon neid tegusid teha).
Valitsemise eesmärk: rahu. Rahu (pax) on instrumentaalne – ülimaks
eesmärgiks reputatsioon, au (gloria), mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga.
Kuidas vältida sõdu ja sisetülisid? Sõjavastane: rahumeelne valitsus on
auväärne.
Saavutusteed: ühine hüve, mis on saavutatav õigluse (iustitia) abil. Tingimuseks kodanike omavalitsus e. vabadus võõrvõimust.
2. Cicero valitseja kohustustest.
Järgida Platoni juhiseid:
* kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu. Valitsemine peab teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud(sarnaselt eestkostega).
* hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte üht osa kodanikest teise vastu. Muidu mäss ja riid. Rooma kodusõdade põhjus: rahvameelsus või rahameelsus.
3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid .
* Itaalia sõjad 1494 -1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Prantsusmaa
ja Habsburgid , kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid ka Inglismaa
ning Ottomani Türgi.
* Paavstlik dekadents - sõjardpaavstid Alexander VI ja Julius II.
3 lahendust humanistidelt:
* Utopism. Thomas More “ Utoopia ” 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus.
Ühisomand, päriliku aadli puudumine( tõeline aadellikus seisneb
voorustes).
* Erasmus . Klassikaline humanistlik voorusõpetus. “Kristliku printsi kasvatamine ” 1516.
* Machiavelli.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Euroopa ideede ajalugu #1 Euroopa ideede ajalugu #2 Euroopa ideede ajalugu #3 Euroopa ideede ajalugu #4 Euroopa ideede ajalugu #5 Euroopa ideede ajalugu #6 Euroopa ideede ajalugu #7 Euroopa ideede ajalugu #8 Euroopa ideede ajalugu #9 Euroopa ideede ajalugu #10 Euroopa ideede ajalugu #11 Euroopa ideede ajalugu #12 Euroopa ideede ajalugu #13 Euroopa ideede ajalugu #14 Euroopa ideede ajalugu #15 Euroopa ideede ajalugu #16 Euroopa ideede ajalugu #17 Euroopa ideede ajalugu #18 Euroopa ideede ajalugu #19 Euroopa ideede ajalugu #20 Euroopa ideede ajalugu #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 128 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andresmees Õppematerjali autor

Lisainfo

Sõda, armastus, õnn, valitsemisvormid, erinevad mõtlejad
sõda , valitsusvormid

Mõisted


Kommentaarid (3)

tuutiki_a profiilipilt
tuutiki_a: Piisavalt põhjalik ja arusaadav, tänud.
01:04 28-12-2011
martinas profiilipilt
martinas: kasulik materjal
01:43 05-01-2013
forsay profiilipilt
forsay: abiks ikka:)
22:40 07-12-2010


Sarnased materjalid

72
docx
Euroopa ideede ajalugu
28
doc
Euroopa ideede ajalugu
14
doc
Euroopa ideede ajaloo eksam
15
doc
Euroopa ideede ajalugu
21
pdf
Kordamisküsimuste vastused
17
docx
Euroopa ideede ajaloo tähtsamad isikud
43
docx
Euroopa ideede ajalugu
30
doc
Euroopa ideede ajaloo konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun