klassikonflikt ning just see seletab sündmuste põhjusi, ajalugu peab tungima sügavamale ja jääma marksistliku kontseptsiooni raamidesse. Ideed on pealisehitis, mis ei seleta, vaid õigustab käitumust. Ideed on propagandasfäär, valitsevate klasside vahend alamklasside vaodhoidmiseks. Ideede ajalugu kui propaganda ajalugu? Poolt ideid kasutati ka propaganda eesmärgil. Vastu tegemist polnud meelega valetamisega. · II Iraagi sõda 20032011: väide võitlus naftaressursside pärast. Alati on põhjuseks riikide huvid. Reduktsionism on mingi kausaalne seos, mis toimib sõltumata sellest, mida inimesed ise mõtlevad. On olemas strukturaalne põhimõte, mis paneb riigid teatavalt käituma. Teised väitsid, et sellest ei piisa. On olemas lisafaktorid: Bushi arusaam õiglasest ühiskonnakorrast, uskus,et USA ühiskond on õiglasem kui Iraagi
1. Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem 2. Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid (terav probleem alates antiigist: Carneades, Plutarchos) 3. Iseenda harimine (Plutarchos, Cicero, Platon) 18 4. Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult 5. Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe 6. ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas "Halb" ja "hea" riigi huvi teooria "Halb"- Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu
Silmakirjalikkus ja kavalus voorusliku valitseja arsenalis. 5) Erasmuse juhised valitsejale Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia ,,Valitsejapeeglid" (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli säilitamiseks olla armastatud ja haritud. Valitsejaideaal: Valitsemine on võimalus teenida rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem. Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid. Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult. Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe. 6) ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas ,,Halb" ja ,,hea" riigi huvi teooria: ,,Halb" Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. 4
5. Erasmuse juhised valitsejale Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid" Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid (terav probleem alates antiigist: Carneades, Diogenes, Plutarchos) Lahendus: enda harimine (lugeda Plutarchost, Cicerot, Platonit) Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe 6. ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas 1 "Halb" riigi huvi Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu.
tõelise hüve omamises saabki olla kindlus. Mitte väliste hüvede kogumine, vaid õige hoiaku kujundamine naudingusse on õnnelikkuse tingimuseks. 3. Aristoteles õnneliku elu vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast. Riigimehe elu: Riigimees on poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks. Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus. Ta rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes (nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus) Filosoofi elu (eelistatud): Filosoof on see, kes kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust. Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses. Jumala-sarnane elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: * riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele
Seadus küll lubab end kaitsta, kuid tegelikult on see patt. Inimene peab ära pöörduma maistest asjadest ja naudingutest. Jumala armastus on igavese armastuse vastu. Augustinus õiglasest sõjast: Vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda. Seda sai teha vaid valitsejate korraldusel ja raske südamega. Tapmine seaduse nimel, ihadeta. Halastuse mõõde Riigi eesmärgiks kord, et patused ei kahjustaks üksteist. Valitseja teostab Jumala tahet maa peal Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. De Civitate Dei 19.7: "Teise poole ebaõiglus asetab targale inimesele kohustuse pidada sõda." Õiguslik mõõde. Eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda Neoskolastikud toetusid Augustinusele ning Aquino Thomasele. Nad väitsid: kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), siis saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu. Aquino Thomas
Ei ole oluline olla polise ühiskonnas (nagu Kreekas eeldati), vaid peaks käituma universumis raamistikus (jumalikud loomuseadused). Kreeka ja Rooma perioodi erinevused : Orjandus: Ori kui mõistuseta olend (kreeklaste jaoks) vs ori kui õiguslik kategooria (roomlaste jaoks, ükski inimene ei sündinud loomupoolest orjana, sellesse kategooriasse võis satuuda teatud tegude läbi, nt ebaõiglase sõja pidamisel roomlaste kätte vangi sattumisel) Sõda: ,,loomulik" sõda kreeklaste ja barbarite vahel roomlaste jaoks sõda kui kõrvalekalle loomulikust harmooniast Üldteema : partikularism vs universalism . Kelle ees kohustsued? Kas inimkonna kui terviku ees (kosmopoliitne)? KESKAEG Keskaegne maailm oli religioonikeskne : jumalakesksus (Jumal kui maailma looja ja käigushoidja), kreatsionism (maailm on loodud Jumala poolt), providentsialism (Jumal on kõik juba ette ära planeerinud, märkide järgi võib avastada Jumala plaani-
Siiski, kui õpingud võõrutavad tegudest, käib see kohustuste vastu. Õigluse ülesandeks on ära hoida, et keegi kedagi ei kahjustaks. Usaldusväärsus sõnas ja lepingus. Lepingud - juhud, mil võib taganeda. Tegutsematus - ühiskondliku elu hülgamine. Õiglus peab teenima üldist kasu. Lubadusest ei pea kinni pidama see, kes andis selle hirmu ajel või petetuna. Need, kes relvi maha pannes alistuvad tingimusteta, tuleb võtta oma kaitse alla. Õiglane on ainult sõda, mida peetakse pärast nõudmiste esitamist ja avalikuks kuulutamist. Õiglased pole need, kes püüavad näida tublide meestena. Lõvi ja rebase loomus omased loomadele. Miski pole helde, kui see ühtlasi pole õiglane. Heldusest jms: Tuleb pidada silmas, et heategevus ei kahjustaks neid, kellele näivust mööda head tehakes, ega teisi. Heategevus ei tohi ületada suutlikkuse määra. 1
annaabi.ee 
50 punkti
~ 21 lehte
137 laadimist
3 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid