Kõlblikud detailid Dmin kuni Dmax dmin kuni dmax Tabelist Kui on lõtkuga ist Suurim lõtk Smax Dmax - dmin Vähim lõtk Smin Dmin - dmax Keskmine lõtk Sa (Smax+Smin)/2 Istu tolerants Ts Smax - Smin Pinguga ist Suurim ping Nmax dmax - Dmin Vähim ping Nmin dmin - Dmax Keskmine ping Na (Nmax+Nmin)/2 Istu tolerants Tn Nmax - Nmin Siirdeist Suurim lõtk Smax Dmax - dmin Suurim ping Nmax dmax - Dmin Keskmine lõtk/ping Na (Nmax-Smax)/2
Tolerants TD Td TD = ES - EI /Td = es - ei Kõlblikud detailid Dmin kuni Dmax dmin kuni dmax Tabelist Lõtkuga ist Suurim lõtk Smax Dmax - dmin Vähim lõtk Smin Dmin - dmax Keskmine lõtk Sa (Smax+Smin)/2 Istu tolerants Ts Smax - Smin Pinguga ist Suurim ping Nmax dmax - Dmin Vähim ping Nmin dmin - Dmax Keskmine ping Na (Nmax+Nmin)/2 Istu tolerants Tn Nmax - Nmin Siirdeist Suurim lõtk Smax Dmax - dmin Suurim ping Nmax dmax - Dmin Keskmine lõtk/ping Na (Nmax-Smax)/2
ÜLESANNE 4 1. Täita järgnevas tabelis vastavalt variandile tühjad kohad. 2. Kujutada ist skemaatiliselt mõõtkavas ja näidata sellel kõik suurused. 3. Leida tolerantside tabelitest antud ist ja kirjutada see kombineeritud tähistuses. LÄHTEVARIANT 21 VAR SÜST D=d ES EI es ei Dmax Dmin dmax dmin TD Td Smax Smin Nmax Nmin 21 AS 50 +0,01 0 +0,00 +0,01 50,018 50,000 50,01 50,009 0,01 0,00 0,00 0,01 8 9 6 6 8 7 9 6 AS dmin = 50,009 Td = 0,007 Smax = 0,009 Nmax = 0,016 LAHENDUS 1
2. sisevõrule Ø20L0 : võllile Ø20js6: ES = 0 es = +0,0065 EI = -0,010 ei = -0,0065 Välisvõrule Ø62l0 korpuse avale Ø62M7 es = 0 ES = 0 ei = -0,013 EI = -0,030 3. JOONIS KÄSITSI TÄITA ! 4. Välisvõrul: Smax = Dmax dmin = 62 61,987 = 0,013 Nmax = dmax Dmin = 62 61,970 = 0,030 Na = (Nmax Smax) / 2 = 0,0085 Sisevõrul: Nmax = dmax Dmin = 20,0065 19,990 = 0,0165 Smax = Dmax dmin = 20 19,9935 = 0,0065 Na = (Nmax Smax) /2 = 0,005 5. Sisevõru ja välisvõru on istatud pinguga. Seega istub sisevõru liikumatult võllil (pöörleb koos võlliga), välisvõru istub ka laagripesas liikumatult.
28+29*cos75 N2*cos85 N1 + 16*cos65 = 0 0,98N2 N1 = -91,38 (kN) Fy=0 -F1*cos(90- ) + N2*sin + F3*sin = 0 -16*cos25 + N2*sin85 + 59*sin75 = 0 N2 = -38,9 (kN) Seega: N1=54,4 kN N2= -38,9 kN Järeldus: Varras 1 on tõmmatud, sest N1 suund on ristlõikest väljapoole. Varras 2 on surutatud, seega joonisel N2 suund vastupidine (tähistatud punktiiriga). 2.Tugevustingimus tõmbele (survele): []=Nmax/A [] (lubatav pinge 237 MPa) Kuna N1 > N2, seega Nmax=N1 = 54,4 kN Nmax/A < [] = 54,4*103 (N) / A < 237 * 106 A > Nmax/ = 54,4 * 103 / 237 * 106 = 2,3 * 10-4 m2 = 2,3 cm2 Kataloogis lähim lubatud: A=2,41 cm2 (25x25x3,0) Vastus: Varraste vajalik ristlõikepindala on 2,3cm2 25x25x3,0 (A=2,3cm2)
Detailide deformatsioon: E-materjali elastsusmoodul Teras E1 = 2,1* 105 MPa; Pronks E2 = 1,2 * 105 MPa poissoni tegur: teras 0,25 ; pronks 0,32 Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus: Deformatsioon temperatuuri muutumisest: Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalne ping maksimaalsest kontaktsurvest: Kus maksimaalne deformatsioon Seega maksimaalne deformatsioon: Istu süntees Antud nimimõõde 260 ning Nmax= 656 m; Nmin= 110 m 273 Tõenäosusteooria järgi: Standardtolerantsid: IT10 = 210, IT11 = 320; IT12 = 520 Ilmselt sobib IT11=320, ja TD = Td =320 EI=0; ES=320; Et Nmin = 110, peaks ei = ES+Nmin=320 + 110 = 430 Et Nmax = 656, peaks es = ei + Td = 430 + 320 = 850 Tabelist näen, et esimene mõistlik toleratsijärk (võllile) on z8 (ei=710, es=791). Ist EI= 0; ES= 320; ei=710; es=791 Nmin= ei ES = 390 Nmax= es EI =791 Maksimaalne ping on liiga suur. Vähendan võlli piirhälvet:
TD= 0,035 -0,005 dmax=120 EI=-0,025 ei=-0,022 Td= 0,022 Nmax= 0,025 Dmax=120,010 -0,010 Võll -0,015 D=d=120 -0,020 -0,025 Dmin=119,975 dmin=119,978 - 2. TD=0,035 Td=0,022 Tabel 1 järgi vastab avale IT7 ja võllile IT6 tolerantsijärk. 3. Smax = Dmax dmin = 120,010 119,978 = 0,032
piirhälve EI -0,024 ei -0,019 3. Alumine Dmax 57,995 dmax 58 piirhälve Dmin 57,976 dmin 57,981 4. Suurim TD 0,019 Td 0,019 piirmõõde 57,976 ... 57,981 ... 58 5. Vähim 57,995 piirmõõde 6. Tolerants 7. Kõlblikud Smax = 0,014 detailid Nmax = 0,024 8. Suurim lõtk Sa = -0,005 9. Suurim ping T(S,N) = 0,038 10.Keskmine lõtk 11.Istu tolerants 3. Smax = Dmax dmin = 57,995 57.981 = 0,014 Nmax = dmax Dmin = 58 57,976 = 0,024 TS,N = Smax + Nmax = 0,014 + 0,024 = 0,038 TS,N = TD + Td = 0,019 + 0,019 = 0,038 4. Ist on võllisüsteemis, sest võlli ülemine piirhälve on 0 ja alumine , ehk võlli tolerantsitsoon toetub nulljoonele allpoolt
Teras , pronks Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus Deformatsioon temperatuuri muutmisest : kus materjali joonpaisumistegur, ; ; t1 = t2 on detaili keskmine töötemperatuur, t1 = t2 = 50°C Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalse pingu leiame maksimaalsest võimalikust kontaktsurvest: Kus max on maksimaalne deformatsioon Seega maksimaalne deformatsioon Maksimaalne ping: Istu süntees Nimimõõde dv = 120 mm Pingud: Maksimaalne: Nmax = 150 µm Keskmine: Nm = 108,5 µm Minimaalne: Nmin = 67 µm TS,N= Nmax- Nmin = 83 µm T= 0,5 TS,N = 42 µm Tõenäosusteooria alusel T = 0,7TS,N= 59 µm Valin ava tolerantsiks H8, mille piirhälveteks on: ES = 54 µm ; Ei = 0 µm Rummu alumine piirhälve: ei= ES+ Nmin=54+67 = 121 µm Rummu ülemine piirhälve: es= ei +Td = 121+ 54 = 175 µm Lähim standardist on u7, mille piirhälveteks on: es= 179 µm ; ei= 144 µm Lähim standardist on Kus: EI=0 µm; ES=54 µm; es=179 µm ; ei= 144 µm
3. Alumine piirhälve EI -0,016 ei -0,015 4. Suurim piirmõõde Dmax 89,984 dmax 90,000 5. Vähim piirmõõde Dmin 89,962 dmin 89,985 6. Tolerants TD = 0,022 Td = 0,015 7. Kõlblikud detailid 89,984 ... 89,962 89,985 ... 90 8. Suurim lõtk Nmax = 0,038 9. Suurim ping Nmin = 0,001 10.Keskmine lõtk Na = 0,0195 11.Istu tolerants TN = 0,037 Nmax = dmax Dmin = 90,000-89,962 = 0,038 Nmin = dmin Dmax = 89,985-89,984 = 0,001 N max N min 0,038 0,001 Na = = = 0,0195 2 2 TN = Nmax - Nmin = 0,038- 0,001 = 0,037 ehk TN = TD + Td = 0,022+0,015 = 0,037
ISTUDE ARVUTUS (PÖÖRDÜLESANNE) 4.1 Lähteülesanne a) Täita järgnevas tabelis vastavalt variandile tühjad kohad. b) Kujutada ist skemaatiliselt mõõtkavas ja näidata sellel kõik suurused. c) Leida tolerantside tabelitest antud ist ja kirjutada see kombineeritud tähistuse. 4.2 Lähtevariant VAR SÜS D= ES EI es ei Dmax Dmin dmax dmin TD Td Smax Smin Nmax Nmin T d 22 +0,0 300 0,01 0,04 32 2 3 4.3 Lahenduskäik Kuna ES=+0,032 ja Dmin=300, saan leida tolerantsi tabelist ava piirhälbed, millest võib järeldada, et D=d=300 ES ütleb, et ava ülemine piirhälve on +0,032 ehk ava
h5 -0 , 015 2. TD = 0,039 TD = 0,057 TD = 0,022 Td = 0,025 Td = 0,036 Td = 0,015 Nmax = 0,068 Nmax = 0,304 Nmax = 0,052 Nmin = 0,004 Nmin = 0,211 Nmin = 0,015 TN = 0,064 TN = 0,093 TN = 0,037 H8 Ø38
019 mm Dmin = 62.000 mm Võll dmax = 61,990 mm dmin = 61,971 mm Suurim lõtk Smax = 0,048 mm Vähim lõtk Smin = 0.010 mm Keskmine lõtk Sa = 0.029 mm 2. ist 62 H6 / k6 siirdeist H6 = +19 / 0 k6 = +21 / +2 Ava Dmax = 62.019 mm Dmin = 62.000 mm Võll dmax = 62,021 mm dmin = 62,002 mm Suurim lõtk Smax = 0,017 mm Vähim lõtk Smin = -0,021 mm Suurim ping Nmax = 0,021 mm Vähim ping Nmin = -0,017 mm Keskmine ping mm 3. ist 62 H6 / s6 pinguga ist H6 = +19 / 0 s6 = +72 / +53 Ava Dmax = 62.019 mm Dmin = 62.000 mm Võll dmax = 62,072 mm dmin = 62,053 mm Suurim ping Nmax = 0,072 mm 2 Vähim ping Nmin = 0,034 mm Keskmine ping mm 4. ist 62 N6 / h6 siirdeist N6 = -14 / -33 h6 = 0 / -19 Ava Dmax = 61,986 mm
2. Määrata ava ja võlli tolerantsijärk. 3. Arvutada istu tolerants: a) lõtkude, pingude ja b) tolerantside kaudu. 4. Kas ist on ava- või võllisüsteemis? Millistel kaalutlustel seda järeldate? +0 , 029 29. Ø200 +0 , 010 -0 , 010 Joonis tuleb joonistada ! 1. TD =0,029 Td = 0,020 Tabeli järgi vastab avale IT6 ja võllile IT5 tolerantsijärk. 2. Smax = Dmax dmin = 200,029 199,990 = 0,039 Nmax = dmax Dmin = 200,010 200 = 0,010 TS,N = Smax + Nmax = 0,039 + 0,010 = 0,049 TS,N = TD + Td = 0,029 + 0,020 = 0,049 4. Ist on avasüsteemis, sest ava ülemine piirhälve on + ja alumine 0 , ehk ava tolerantsitsoon toetub nulljoonele ülevaltpoolt.
2. TD = 0,011 TD = 0,062 TD = 0,035 Td = 0,008 Td = 0,039 Td = 0,022 Smax = 0,010 Smax = 0,181 Nmax = 0.073 Nmax = 0,009 Smin =0,080 Nmin = 0,016 TS,N = 0,019 TS = 0,101 TN = 0,057 3. Toerantside ja istude märkimine OCT-i järgi Toerantside ja istude märkimine ISO järgi
ES = 25 µm, EI = 0 µm Es = 68 µm, ei = 43 µm Tolerantsväli: TD = ES EI = 25 µm Td = es ei = 25 µm Istu (lõtku-) tolerants: To = Td + TD = 50 µm Piirmõõtmed: Dmax = Dnom + ES = 65 mm Dmin = Dnom + EI = 40 mm dmax = dnom + es = 108 mm dmin = dnom + ei = 83 mm Piirlõtkud (-pingud): Smax = Dmax dmin = ES ei = 25- 43 = 18 µm Smin = Dmin dmax = EI es = 68 µm Nmax = -Smin= 68 µm. Nmin= -Smax= 18 µm Istu (lõtku) toleranti keskmine väärtus: Nm = (Nmax + Nmin)/2 = 43 µm Järeldus: Ist Ø40 H7/s7 on pingist.
Marko Kuldsaar KAT 31/41 1. MASINAELEMENDID TÖÖ 1. Lähteandmed Lindi veojõud: F=3kN Lindi kiirus: v=1,1 m/s Trumli läbimõõt D=225 mm Lindi kiiruse hälve =4% Ajami tööiga La=7aastat 2. Tehniline ettepanek Leiame ajami (tööea, ressursi) Lh=7*0,85*((8*2)/24)*24 Tulemuseks saame 34748 h Ajami Mootori parameetrite määramine Ajami üldkasutegur nmin+g*(nmax- g 0,5 nmin nmax nmin) 1 Kiilrihm 1 0,94 0,96 0,95 2 Silinder reduktor 1 0,97 0,98 0,975 3 Elastne doroidsidur 1 0,98 4 Konveieri lint 1 0,94 0,96 0,95 5 Laagrid paar tk 1 0,99 6 Laagrid paar tk 1 0,99 7 Laagrid paar tk 1 0,99
4. Suurim piirmõõde Dmax 78 dmax 78 5. Vähim piirmõõde Dmin 77,961 dmin 77,970 6. Tolerants TD 0,039 Td 0,03 7. Kõlblikud detailid 77,961 ... 78 77,970 ... 78 8. Suurim lõtk Smax = 0,03 mm 9. Suurim ping Nmax = 0,039 mm 10.Keskmine ping Sa = 0,0045 mm 11.Istu tolerants T(S,N) = 0,069 mm Peale 7. punkti arvutust analüüsisin millise istuga on tegemist. Siin on tegemist siirdeistuga ja seepärast on leitud Smax, Nmax, Sa ja TS,N. 3. Joonis 4. Kui ava on piirides 77,961 ... 77,970, siis tekib alati ping, sest ava piirmõõtmed on võlli omadest väiksemad. Antud istult on rohkem oodata
4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ Piirmõõtmed: Dmax = Dnom + ES=110+ 0,035= 110,035 mm Dmin = Dnom + EI=110+0=110 mm dmax = dnom + es=110+0,059=110,059 mm dmin = dnom + ei= 110+0,037=110,037 mm Piirpingud: Smax = Dmax dmin = ES-ei = 35-37 = -2 m Smin = Dmin dmax= EI-es= 0-59 = -59 m Nmax=-Smin = 59 m Nmin=-Smax= 2 m Istu tolerantsi keskmine väärtus: Nm= (Nmax-(Nmin)/2=57/2= 28.5 m · Ist 110 H7/p6 on pinguga ist, sest ava suurim lubatav mõõde on väiksem, kui võlli vähim lubatav mõõde. See ist garanteerib koostatud koostatud võlli ja ava liites pingu. Kasutus: Siduriketastes, laagripuksides jne. ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td
Välisvõrule Ø52l6 korpuse avale Ø52M7 es = 0 ES = 0 ei = -0,011 EI = -0,030 Tekkivate lõtkude ja pingude piirväärtuste arvutamine: Välisvõrul: Smax = Dmax – dmin = 52,000 – 51,989 = 0,011 Smin = Dmin – dmax = 51,970 – 52,000 = -0,030 Sa = (Smax + Smin) / 2 = -0,0095 Sisevõrul: Nmax = dmax – Dmin = 25,0065– 24,992 = 0,0145 Nmin = dmin – Dmax = 24,9935– 25,000 = -0,0065 Na = (Nmax + Nmin) /2 = 0,004 5.4 Skemaatiline kujutamine: 0 ( ) −0,030 0 −0,011 0 ( ) L 6 −0,008 js 6 +0,0065 Ø52 −0,0065 Ø25 Sele 5.1
ÜLESANNE 4 1. Täita järgnevas tabelis vastavalt variandile tühjad kohad. 2. Kujutada ist skemaatiliselt mõõtkavas ja näidata sellel kõik suurused. 3. Leida tolerantside tabelitest antud ist ja kirjutada see kombineeritud tähistuses. LÄHTEVARIANDID VAR SÜST D=d ES EI es ei Dmax Dmin dmax dmin TD Td Smax Nmax 29 VS 72 -0,005 -0,024 0 -0,013 71,995 71,976 72,00 71,987 0,01 0,01 0,00 0,024 0 9 3 8 2. Istu skemaatiline kujutis: JOONIS TULEB JOONISTADA ! 4. Istu tähistus kombineeritud kujul: M 6 -0,024 -0 , 005 Ø72 h5 -0,013
3. Alumine Dmax 55,030 dmax 55,039 piirhälve Dmin 55 dmin 55,020 4. Suurim TD 0,030 Td 0,019 piirmõõde 55 ... 55,030 55,020 ... 55,039 5. Vähim piirmõõde 6. Tolerants 7. Kõlblikud Smax = 0,010 detailid Nmax = 0,039 8. Suurim lõtk Na = 0,0145 9. Suurim ping T(S,N) = 0,049 10.Keskmine lõtk 11.Istu tolerants 3. 4. Kui ava on piirides 55...55,020 siis tuleb alati ping, sest võlli piirmõõtmed on suuremad. Kui võll on piirides 55,030...55,039 siis tuleb ka alati ping, sest ka siis on võlli piirmõõtmed ava omadest suuremad.
5. Vähim piirmõõde Dmin 94,973 dmin 94,965 6. Tolerants TD 0,054 Td 0,035 7. Kõlblikud detailid 94,973 ... 95,027 94,965 ... 95 8. Suurim lõtk Smax = 0,062 9. Suurim ping Nmax = 0,027 10.Keskmine lõtk Sa = 0,0175 11.Istu tolerants T(S,N) = 0,089 3. joonis JOONIS TULEB JOONISTADA ! 4. Kui ava on piirides 95,027 ...95 siis tekib alati lõtk, sest võlli piirmõõtmed on ava omadest väiksemad. Kui võll on piirides 94,973 ... 94,965, siis tuleb ka alati lõtk, sest nüüd on ava piirmõõtmed võlli omadest suuremad. Ping saab tekkida
4. Suurim piirmõõde Dmax 76,0095 dmax 76,0000 5. Vähim piirmõõde Dmin 75,9905 dmin 75,9810 6. Tolerants TD 0,0190 Td 0,0190 7. Kõlblikud detailid 75,9905....76,0095 75,9810....76,0000 8. Suurim lõtk Smax = 0,0285 9. Suurim ping Nmax = 0,0095 10.Keskmine lõtk Sa = 0,0095 11.Istu tolerants T(S,N) = 0,0380 3. 4. Kui ava on piirides 76,0000....76,0095 siis tekib alati lõtk, sest võlli piirmõõt- med on ava omadest väiksemad. Kui võll on piirides 75,9905....75,9810 siis tuleb ka alati lõtk, sest nüüd on ava piirmõõtmed võlli omadest suuremad. Ping saab tekkida ainult siis, kui võll on piirides 75,9905...
MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. Variant nr. Töö nimetus: istu analuus A -4 B -4 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB47 .......A.Sivitski.............. ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: KODUTÖÖ NR. 1 NR 1 ISTU ANAL ÜÜS D d Viia läbi istu (ISO 286) analüüs. (ISO 286). Võlli d ja rummu D nimiläbimõõt valida tabelist õppekoodi viimase A numbri järgi. d D (). Ist valida õppekoodi eelviimase B numbri järgi. (). A 0 1 ...
17. ()p Mõõtkava valige nii,et 10 pöördele sekundis s vastab horisontaalteljel 1cm ja 1 vatile vastab vertikaalteljel 1cm. 18. Määrake graafikult suurimale mootori võimsusele vastav pöörlemissagedus fmax ja kirjutage see üles. Katse F1(N) F2(N) F(N) t(s) N(W) nr. f ( ps ) 1. ... 6. Lõppvastus: Lõppvastus andke kujul Nmax=... W p fmax= s , Küsimused: 1. Mis on mootori võimsus? 2. Mis ühikutes mõõdetakse võimsust SI-süsteemis?
4.3. Piirmõõtmed AVA: Dmax = D + ES = 60 + 0,03 = 60,03 mm Dmin = 60 + 0 = 60 mm VÕLL: dmax = d + es = 60,051 mm dmin = d + ei = 60, 032 mm 4.4. Piirlõtkud Smax = Dmax dmin = 60,03 mm 60,032 mm = -0,002 mm = - 2 µm Smin = Dmin dmax = 60 mm 60,051 mm = -0,051 mm = -51 µm Smax = ES ei = 30 µm - 32 µm = - 2 µm Smin = EI es = 0 µm 51 µm = - 51 µm Järelikult on maksimaalne ping: Nmax = - Smin = 51 µm 4.5. Järeldus arvutustest Antud juhul on tegemist pingistuga. Pingist garanteerib alati võlli ja ava liites pingu. Iseloomustavaks asjaoluks on see, et ava suurim lubatav mõõde on alati väiksem, kui võlli vähim lubatav mõõde. Pingistuga liidet koostatakse külmalt ja pressimise meetodil. Levinumalt leiab taoline liide kasutust siduriketaste ja laagripukside valmistamisel.
Allkiri:………………………. Tallinn 2014 01. ISTU SKEMAATILINE KUJUTIS 0 , 015 0 , 045 Variant nr 8: Ø90 0 , 022 02. AVA JA VÕLLI TOLERANTSIJÄRK TD =0,0300 Td = 0,0220 Tabel 1 järgi vastab avale IT7 ja võllile IT6 tolerantsijärk. [01.1] 03. ISTU TOLERANTS Smax = Dmax – dmin = 89,985 – 89,978 = 0,007 Nmax = dmax – Dmin = 90,000 – 89,955 = 0,045 TS,N = TD + Td = 0,030 + 0,022 = 0,052 TS,N = Smax + Nmax = 0,007 + 0,045 = 0,052 [01.2], [01.3] 2 04. ISTU TÜÜBI MÄÄRAMINE Ist on võllisüsteemis, sest võlli ülemine piirhälve on 0 ja alumine -. ehk võlli tolerantsijoon toetub vastu nulljoont altpoolt. [01.4] 05. KOKKUVÕTE
Kes (46+46+48):3=4 (29+27+27):3=2 (19+15+19):3=1 (28+26+26):3=2 k- 6,6 7,6 7,6 6,6 min e Vigade arvestus (meetod 1): n1=48 lk = (n4+n5+n6):3 = (46+46+48):3 = 46,6 n2=46 n3=50 n4=46 n5=46 n6=48 n4 = lk-l4 = 46,6-46 = 0,6 n5 = lk-l5 = 46,6-46 = 0,6 n6 = lk-l6 = 46,6-48 = -1,4 n = 2,6 nk = 2,6:3 = 0,86 n = 46,6 ± 0,86 nmax = 46,6 + 0,86 = 47,46 nmin = 46,6 0,86 = 45,74 nsuht = (0,86 x 100):46,6 = 1,85 % nsuht max = (0,86 x 100):47,46 = 1,81 % nsuht min = (0,86 x 100):45,74 = 1,89 % Järeldus: Suhtelise vea maksimaalne suurus on 1,81 % ja minimaalne suurus on 1,89 %. Jrk Plaadi paksus, mm Toru Toru Toru sisemine nr välisläbimõõt, mm siseläbimõõt, mm ristlõikepindala mm2
TD = ES EI = 25 0 = 25 µm TD ava tolerantsiväli Td = es ei = 86 70 = 16 µm Td võlli tolerantsiväli Arvutan istu(lõtku) tolerantsi: To = TD + Td = 25 +16 = 41 µm To istu(lõtku)tolerants Arvutan piirlõtkud: Smax = Dmax dmin = ES ei = 25 70 = -45 µm Smax max piirlõtk Smin = Dmin dmax = EI es = 0 86 = -86 µm Smin min piirlõtk Nmax = -Smin = 86 µm Nmin 0 = -Smax = 45 µm Arvutan istu (lõtku) tolerantsi keskväärtuse: N max + N min 45 + 86 Nm = = = 65.5 µm Nm istu(lõtku) tolerantsi keskväärtus 2 2 3.Vastused 1. Ist on avapõhine. 2. Istu moodustavad hammasratas ja võll 3. Antud ist ei ole ISO 286-1:2010 standardi soovitatud istude hulgast. 4. Arvutused näitavad, et tegu on pingistuga. Piirpingud on toodud eelpool
annab punkti, kusjuures iga variandi korral, kui kasutatakse ka valgusteid, paku Juhani majapidamises sisselülitatud valgustite arvuks vaid selle variandi maksimaalselt võimalik valgustite arv. Lisapunkti ei anna variandid, kus muudetakse vaid sisselülitatud lampide arvu. a) Missugune on majas kasutatav maksimaalne võimsus? Andmed : U=230V I= 10A Lahendus : N=UI N= 230 * 10 = 2 300W b) Erinevad variandid elektritarvitite üheaegse kasutamise kohta: Nmax = 2300W N(lambid) = 700W N(Tv) = 200W N(külm) = 200W N(pliit)= 1,5kW = 1500w N(arvuti) = 100W N(kohv) = 1000W N max = 2300w 200w(külmik) = 2100W, külmik peab alati olema. 1) N(külmik) + N(lambid) + N(telekas) + N(kohv) 2) N(külmik) + maksimalselt telekas 3) külmik + pliit 4) külmik + arvuti 5) külmik + arvuti + maksimalslet kõik lambid 6) külmik + kohv 7) külmik + kohv + maksimaalselt lambid 8) külmik + kohv + telekas
1. 55 539,55 5,8 3129,39 23,21 3129,39/23,21=134,8 2. 55 539,55 5,8 3129,39 23,26 3527,67/23,26=151,6 3. 55 539,55 5,8 3129,39 23,17 3527,67/23,17=152,3 4. 55 539,55 5,8 3129,39 23,31 3527,67/23,31=151,3 5. Trepistõus kiirel liikumisel. Nr. m (kg) F=mg (N) h (m) A=Fh (J) t (s) Nmax=A/t (W) 1. 55 539,55 5,8 3129,39 11,01 3129,39/11,01=284,2 2. 55 539,55 5,8 3129,39 10,40 3129,39/10,40=300,9 3. 55 539,55 5,8 3129,39 10,60 3129,39/10,60=295,2 4. 55 539,55 5,8 3129,39 10,55 3129,39/10,55=296,6 6. Minu keskmine võimsus on 147,5 W ja minu maksimaalne võimsus on 294,2 W. Käesoleva õpiku 75
2. 5,33 196,58W 3. 5,74 182,54W 4. 6,24 167,91W 5. 5,98 175,21W Keskmine: 181,73W 5. Kui palju aega t võtab trepisttõus kiirel liikumisel. nr m(kg) F=mg (N) h(m) A = Fh (J) t (s) Nmax= A/t (W) 1. 41,1 403,2 2,6 1047,8 1,01 1037,4W 2. 1,12 935,5W 3. 1,48 707,9W 4. 1,69 620W 5. 1,71 612,7W Keskmine maksimaalne: 728,7W 6
0,041 + 0,015 = 0,056 mm ISO 286 piirhälvete tabelitest sellise tõenäose pingu võib garanteerida ist Ø90 H7/t6, mille ES = 35 m; EI = 0 ning es = +113 m; ei = + 91 m. Nmintabel = 0,091 0,035 = 0,056 mm ja Nmaxtabel = 0,113 0 = 0,113 mm. Nmintabel = Nminarv Kontrollime, kas nõutud ping on tagatud, kui arvutada tõenäose pingu, P = 0,97. Arvutatakse tõenaosed minimaalsed ja maksimaalsed pingud: Na = (Nmax + Nmin)/2 = (0,113 + 0,056) / 2 = 0,0845 mm TD = 0,03 mm Td = 0,022 mm Cp = 0,27 0,0745 0,372 0,0945 Järelikult tõenäosusega P = 0,95 satub liite ping vahemikku 0,0745 mm kuni 0,0945 mm (või 95% pingudest on selles vahemikkus). Seega tõenäone minimaalne ping on suurem nõutavast arvutuslikust parandiga pingust: Ntmin > Nminarv ehk 0,0745 > 0,056 mm - s.t liide on piisavalt tugev.
- pakkumisdokumentide väljastamisajad 5. Esita valem ehitustöö kestuse arvutamiseks projektijärgse töömahu ja töölise tööviljakuse kaudu. Demonstreeri tulemust mõõtühikute kaudu. T = Q/n, [Päeva=iminpäeva/inimesi] T ehitustöö kestus Q töömahukus. n tööliste arv tööl: Q = P/R, [Inimpäeva= m2 / (m2 /inimpäevas)] Q töömahukus. P töömaht eelarvest R tööviljakuse norm Töö tehnoloogiliselt MIN võimalik kestus: Tmin = P/R*nmax , nmax maksimaalne tööliste arv tööl 6. Loetle ehituse omaniku järelvalve ülesanded. 1. Võrdleb lepingu dokumente kavandi dokumentidega 2. Osaleb hoonete mahamärkimisel 3. Esitab loendi töödest ja sõlmedest, mille kohta ehitaja peab tegema tööjoonised 4. Võrdleb tööjoonised kavandi dokumentidega ja annab neile heakskiidu 5. Esitab loetelu konstruktsioonidest, mille kohta tuleb koostada kaetud tööde aktid 6
= 0.018mm E1 E 2 210000 * 10 4. Nõutud minimaalne arvutuslik parandiga ping See tuleb määrata seosest: Nmin,arv Narv + u kus u = ur = 1,2*(Ra +Ra) ehk u = 1,2 * (0,6 + 0,6) = 1,44 µm 0.0014 mm Nmin,arv 0.018 + 0.0014 = 0.0194 ~ 0,02 mm ISO 286 piirhälvete tabelist H6 s7 ES = 16 µm es = 68 µm EI = 0 µm ei = 43 µm Nmin tabel = ei - ES = 43 - 16 = 27µm Nmax tabel = es - EI = 27 - 0 = 68µm. Kontrollime, kas nõutud ping on tagatud. Tõenäone ping arvutatakse võttes töökindluse tegur P = 0,95. Tõenäosed minimaalsed ja maksimaalsed pingud N + N min 27 + 68 N a = max = = 47,5µm = 0.047,5mm 2 2 TD = 16 - 0 = 16 µm = 0.016 mm Td = 68 43 = 25 µm = 0.025 mm TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I
-. 3) ( ), ... 63%. . 4) . ... 35÷50%. 400÷600°C , ... 80%. 5) : - , - - - 6): - - - - 7) 8) : , , ... , , , ..., . : . - : 6000÷7500 / ( ), 4000÷6000 / ( ), 2000÷4000 / 2000 /. - . - : , , . - . - . - : (). (), . . 4.Elektritarbimise ööpäevased ja aastased graafikud. , 8 , 16-17. 3 , . : tmax = Eaastane / Nmax; tmax . 6. SEJ tehnoloogiline skeem. 1. , 1 + 1 ; 2. 2 + 1 ; 3. 4. 7. Kondensatsioonelektrijaama kasutegur. Millistest osalistest kasuteguritest ta koosneb? , , , . : QKEJ = 3600 Ni + Qk; Qk ; QKTJ = 3600 Ni + Qk,kt; Qk,kt . 8. Osalisi kasutegureid mõjutavad tegurid. Osaliste kasutegurite ligikaudsed väärtused. 9. Koostootmisjaamade ökonoomsus võrreldes elektrienergia ja soojuse eraldi tootmisega. 10. Auru algparameetrid soojuselektrijaamas
Y – töökaliibri kulumispiiri koordinaat avale Y1 – töökaliibri kulumispiiri koordinaat võllile Töötlemistolerantsid: TDt = TD - Z – H = 25 - 3,5 – 4= 17,5 Tdt = Td - Z1 – H1 = 16 - 3,5 – 4= 8,5 Töötlemislõtkud ja –pingud: H H1 4 4 2 2 2 2 Smaxt = Smax + + =1+ =5 Nmaxt = Nmax + Y + Y1 = 42 + 3 + 3=48 Töökaliibri valmistusmõõtme arvutamine: Korkkaliiber H 0,004 11suurim Dmin Z 41,958 0,0035 41,9635 2 2 H 0,004 11vähim Dmin Z 41,958 0,0035 41,9595 2 2
g = 0,5 2. Määran lintkonveieri nõutava võimsuse: Lindkonveierinõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi kiiruse. Ptm = Fv = 3 103 1,1 = 3,3 kW Ptm=3,3 kW 3.Määran ajami kasuteguri: = kü lü s vl2 ll2 tm Ajami üldkasutegur nmin+g*(nmax- g 0.5 nmin nmax nmin) 1 Kiilrihm 1 0.94 0.96 0.95 2 Silinder reduktor 1 0.97 0.98 0.975 3 Elastne doroidsidur 1 0.98 4 Konveieri lint 1 0.94 0.96 0.95 5 Laagrid paar tk 1 0.99 6 Laagrid paar tk 1 0.99
. A - P - Pn n (1 - ) t k Ülesandes kirjeldatud elektriajamit võib sisse-välja lülitada kuni 463 korda tunnis. 6.10. Hoorattaga ajami arvutus Ülesanne 6.17 Leida asünkroonmootoriga ajamile vajalik hooratta inertsimoment. Hetkeline koormus 260 kW on vaja ületada 0,5 sekundi jooksul. Mootori maksimaalne pöörlemissagedus nmax -1 -1 = 24,6 s ja minimaalne nmin = 20 s . Mehhanismi taandatud inertsimoment J1 = 2 2 -1 3,9 kgm . Faasirootoriga mootori inertsimoment Jm = 1,9 kgm , Pn = 100 kW, nn = 24,33 s , Un = 380 V, In = 191 A, µv = 2,8. Ajami keskmine pöörlemissagedus nmax + nmin 24,6 + 20,0 nk = = = 22,3 s1.
Töö tehnoloogiliselt min võimalik kestus t min kontrollimiseks vajalikus mahus. (konsultant-) firma); 3)Ehituse tööettevõtu korraldus 1)üldjuhul kasutatakse avatud üheetapiline võistupakkumine. = P/(R*nmax), kus P töömaht, R tööjõudluse normatiiv, nmax Tavaline kavandi liigendus osadeks on järgmine: 1)Seletuskiri. (professionaalne juhtimisfirma); 4)Ehitamine ehitusplatsil Osaleda võivad kõik. Tulemused trükitakse pressis. 2)avatud
4. Töö maksumus töötasu, materjalide maksumus, ehitusmasinate maksumus/allettevõtjatöö maksumus. 5. Töö täitja tööliseriala, et valida eriala järgi võimalik täitjate arv ja otsida tööviljakuse normatiiv. 6. Töötäitjate arv kas ühe väärtusena või tehnoloogiliste piiridena, jättes konkreetse tööliste arvu määramise ehitustööde plaanimise faasi. 7. Töö kestus või töö mahukus. 8. Tööjõumahukus. Töö tehnoloogiliselt min võimalik kestus t min = P/(R*nmax), kus P töömaht, R tööjõudluse normatiiv, nmax max töölistearv. 9. Vahetuste arv päevas arvestades tööviljakust vahetuses. 10. Tehnoloogilised kitsendused (võimalus teha töid talvel, katkestusega). 26. Küsimused, millele peab saama vastused eelprojekti staadiumis . 1. Koostatakse eelkavand kavandav ehitis ja krunt hinnatakse enne investeerimisotsuse tegemist: a)Tasuvusuuring turu- uuring. Mõjutab ehituse tööettevõtu korraldust. Määratakse projekti tasuvus
Kõigil välistingimustes kasvanud tomatitaimedel esines vegetatsiooniperioodi lõpus ruugehallituse poolt põhjustatud viljakahjustusi. 4.1 Katse tulemused kasvuhoone keskkonnas Kasvuhoonetingimustes kasvanud taimede keskmine pikkus (L) oli 123cm (L max = 175cm, Lmin = 150cm) ja keskmine juurdekasv vegetatsiooniperioodi jooksul (L) oli 149,7cm (Lmax = 162,7cm, Lmin = 137,7cm). Kasvuhoonetingimustes kasvanud taimedel moodustus keskmiselt (n)16.2tomatit (nmax = 33ja nmin = 18). Katseaegne keskmine kasvuhoone sisetemperatuur (t) oli 33,80C (tmax = 380C ja tmin = 27 0C). 4.2 Katse tulemused väliskeskkonnas Välistingimustes kasvanud taimede keskmine pikkus (L) oli 124,9cm (L max = 181cm, Lmin = 165cm) ja keskmine juurdekasv vegetatsiooniperioodil (L) oli153,4 cm (L max = 159,4cm, Lmin = 143,4). Välistingimustes kasvanud taimedel moodustus keskmiselt (n) 24,8 tomatit (nmax = 38 ja nmin = 25)
Smax Smin dmax es dmin ei Nominaalmõõde - Ping (inteference fit) + dmax es dmin 0 ei Nmax Nmin Dmax ES Dmin EI Nominaalmõõde - 11 Ülemineku (siirde) istud (transition fit) + Nmax Smax dmax es
väljalaskegaasid. Gaasid sisenevad turbiini läbi difuusorlabade ja lähevad läbi turbiini tööratta, pannes oma liikumise ja paisumisega pöörlema turbiini. Töötanud gaasid lähevad väljalasketorustikku. Kompressori ja turbiinikambrit 26 eraldab vahesein. Võlli mõlemis otsas on laagrid. Nominaalkoormusel on turbiini pöörete arv 20000. Peamasina turbiin: ABB VTR 354 P11 nmax=382p/sek tmax=620oC Abimasina turbiin: ABB VTR 304 P11 nmax=454p/sek tmax=620oC Peamasinaruumi toidavad õhuga neli ventilaatorit, õhk imetakse korstna ventilatsioonisahtist. Väljalaskesüsteem Väljalasketorustik on valmistatud spetsterasest. Torud on omavahel ühendatud flantside ja lõõtskompensaatoritega vastavalt vajadusele. Torustik on isoleeritud kivivillaga ja kaetud tsingitud plekiga.
Nimeta konstant esitatakse otse avaldises või lauses 5 * (aA2 + t>A2), 3.14159*dA2/4 Nimega konstant deklareeritakse (määratletakse) Const-lause abil, mille struktuur on järgmine: Const nimi [As tüüp] = väärtus {, nimi [As tüüp] = väärtus} tüüp esitatakse tüübi nimetust tähistava võtmesõna abil Integer, Lõng, Single, Double, String, Boolean, Date või Variant. Kui tüüp pole näidatud, siis võetakse selleks Variant. Deklaratsioonide näiteid Const pi = 3.14159, Nmax As Lõng = 1000, pea = "Ruutvõrrand" Konstandi nime võib kasutada erinevates avaldistes ja lausetes viitamiseks vastavale väärtusele L = 2 * pi * r: S = pi * rA2. Deklaratsioonis konstandi väärtuse muutmisel muutub see igas kohas, kus tema nimi esineb. Erinevalt muutujast ei saa nimega konstandile omistada väärtusi programmi täitmise ajal. Konstante võib deklareerida protseduuri sees ning mooduli alguses väljaspool protseduure.
0,80 juurde ja modifitseeritud mootoritel 0,85 juurde. Seega oma arvutustes võtan aluseks kütuse erikulu 7 cm3/kW ja pihustite turvaliseks tööajaks 0,85.[15] ( N max * b e ) 200 * 7 q1 412 cm3/min, i*D 4 * 0,85 kus q1[cm3/min] -pihusti tootlikkus, Nmax[kW] -maksimaalne võimsus, be[cm3/kW] -BSFC, i[] -pihustite arv, D[] -pihustite maksimaalne tööaeg. Seega saame vajaminevate pihustite tootlikuks 412 cm3/min. Sellest järeldamine, et originaal pihustid 330 cm3/min jääb väheks ning on vaja leida suurema tootlikkusega pihustid. Kõige 32
Nii post kui ka alusplaat on terasest S355. Alusplaadi paksuse valime t = 30 mm Postijala alusplaadi seisukohalt ohtlikeim arvutuslike sisejõudude kombinatsioon: NEd = 280 kN = Nmax; MEd = 122 kNm. Ankrupoltide seisukohalt ohtlikeim sisejõudude kombinatsioon: NEd = 45 kN = Nmin; MEd = 122 kNm = Mmax. Profiili HE240A parameetrid:
Ra1 ja Ra2 on liitepindade pinnakaredus. Kui võll ja rumm on valmistatud erinevatest materjalidest, tuleb silmas pidada ka võimalikku erinevat deformatsiooni temperatuuri muutmisel t d v t 2 20 2 t1 20 1 , kus – materjali joonpaisumistegur, t – liite keskmine töötemperatuur. Siis minimaalne vajalik ping liites N min N arv u t . Maksimaalne ping Nmax leitakse liitedetailide tugevusega piiratud maksimaalse pindsurve pmax kaudu. 13.4. KEERMESLIITED Keermeks nimetatakse detaili pinnale mööda kruvijoont valmistatud kindla kujuga soont. Keermesliidete tunnus on keermestatud elementide olemasolu. Nendeks elementideks võivad olla kas standardsed kinnitusdetailid või ühendatavate detailide keermestatud osad. Eelised: - korduvalt lahtivõetav ja koostatav; - suurte ja hästi kontrollitavate telgjõudude saamise võimalus;
annaabi.ee 
