Ehitusplatsi plaan (0)

1.Mõiste projekt kaks tähendust kontekstis ehituskorraldusega.
Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ja 
tulemuse hindamise  kriteerium . Projekti realiseerimiseks tuleb  sooritada  hulk omavahel keerulistes seostes tegevusi. Projekti 
edukas  elluviimine  eeldab plaanimist.
Teiseks   tähendab   projekt   ehitise   püstitamiseks   vajalike   dokumentide   kogumit   –   ehitise   perspektiivset   mudelit   (joonised, 
spetsifikatsioonid, seletuskirjad , eelarved jm). Selles tähenduses on projekt ehitusliku investeerimise  projekti kui laiema mõiste 
ühe faasi tulemus ( produkt ).
2.L
 
oetlege töövõtukorralduse viisi valiku kriteeriumid . 
Oluline on tasakaalustada kolm tähtsamat kriteeriumi: 1)kulud (tavaliselt kõige määravaim  faktor;  tellija  on huvitatud nii 
kulude   taseme   minimeerimisest   kui   ka   kokkulepitud   hinna   kindlusest);   2)kvaliteet   (tähendab   toote   vastavust   nõuetele); 
3)kestus   (siin  on   kaks   erinevat   eesmärki:   1.valmimine   mingiks   kindlaks   tähtajaks,   2.  projektikestuse   lühendamine.   Kuid 
arvestada tuleb veel  muudatuste  tõenäosust  projektis , projekti keerukust, võistluse  vajalikkust  ja vastutust ning riski jaotust.
3.L
 
oetle ehituse tööettevõtu korralduse viisid . 
1)Ehituse   peatööettevõtja   -   fikseeritud   hinnaga   tööettevõtt,   b-kulude    katmise    hinnaga   tööettevõtt.   2)Projekteerimis-
ehitustööettevõtja   -   projekteerimis-ehitustööettevõtu   skeem,   b-ehitus-arendustööettevõtuskeem.   3)Professionaalne 
juhtimistööettevõtt: a- tellija - agent , b-ehitus-juhtimisettevõtja. 4)Omal jõul ehitamine. 
4.K
 
ellele jaoks on töövõtja  valikul  kohustuslik rakendada võistupakkumise  p
  rotseduuri. 
Võistupakkumine on kohustuslik riigihangete puhul. Riigihange on riigi, linna või valla eelarvest, riiklikest fondidest või riigi 
garanteeritud laenudest finantseeritavad  ehitused .
5.M
 
ida määrab  detailplaneering  . 
Detailplaneering   määrab:   a)kogu   maaala   kohta:   1)maa-ala    kruntideks    jaotamise,   2)krundi   ehitusõiguse,   3)tänavad   ja 
liikluskorralduse,   4)haljastuse   ja   heakorrastuse,   5)ehitistevahelised   kujad,   6)tehnovõrkude   paigutuse,   7) keskkonnakaitse  
abinõud; b)iga krundi kohta eraldi: 1)krundi kasutuse otstarve, 2)lubatud ehitiste arvu, 3)suurima ehitusalase pinna, 4)ehitise  
lubatud kõrguse.
Planeeringust tuleb informeerida üldsust, planeering peab olema avalikult välja pandud ja kohalik omavalitsus korraldama  selle 
avaliku   arutelu.  Detailplaneeringu   kinnitab   peale   lahkhelide   järelevalve   korras     läbivaatamist   kohalik   omavalitsus.   Kui 
kinnisasja  omanikule tekitati planeeringu tõttu kahju, on omanikul õigus saada kohe õiglast hüvitust.
6.Hinnariski jaotus tellija ja ehitusettevõtja vahel tegelike kulude katmisel põhineva lepingu puhul.
Skeem ei anna tellijale hinnakindlust, tema  hinnarisk on suur.
Töövõtjal on väike risk ,kuid selle puhul on ka väike kasum.
7.Hinnariski jaotus tellija ja ehitusettevõtja vahel fikseeritud hinnaga lepingu puhul.
Projekteerimis-ehitustööettevõtu puhul tellija on teinud lepingu sõlmimise momendini väga vähe kulutusi (eelkavandamiseks 
ja projekteerimise lähtülesanneks). Fikseeritud hind lepingus kindlustab riski jaotuse tellija ja tööettevõtja vahel vahekorras 
1:4. Fikseeritud hinna puhul  tellijal  on kindlus . Tööettevõtja risk ja potentsiaalne kasum on suurim
8.Iseloomusta ehituskorraldust arendus-ehitustööettevõtu meetodil.
Ehitus-arendus-tööettevõtu   skeem.(projekti   funktsionaalosa   kavand   tehakse   eraldi   lepingu   alusel   enne   projekteerimis-
ehitustöövõttu)
Omanik                                   Nõunik
Funktsionaalosa        Arendus- ja ehitusettevõtja
Projekteerija                                                                                                   Projekteerimisüksus                         Ehitusüksus 
Eelised omaniku poolt vaadatuna: 1)omaniku minimaalne sekkumine arendusprojekti, mis on eriti hea, kui omanikul puudub 
kogemus,   2) summaarne    projekteerimis-ehitusaeg   on   lühike,   3)võimalik    kavandi    ehitajapoolne   ekspertiis,   4)muudatusi   on 
projekti lihtne sisse viia; Puudused omaniku poolt vaadatuna: 1)lõplik projektmaksumus pole määratav enne ehituse algust, 
2)kuna omaniku kontroll on minimaalne, siis võivad tulemused ootustega mitte kokku langeda.
9.Mõistete ehitus, ehitis, hoone ja rajatis   omavahelised  seosed.
Ehitus on  majandusharu , kus  luuakse  ligi 10% rahvuslikust koguproduktist ja kus töötab umbes sama suur osa töövõimelisest 
elanikkonnast. Ehitus on tegevus, töö, ettevõtlus, mille tulemuseks on valmis ehitised, ehitamine on aga ka ehitus-,  remondi -, 
ümberehitus-, restaureerimis- ja lammutustööd. Ehitus kui mõiste haarab kõiki ehitise elutsükli  faase : kavandamist, ehitamist, 
ehitise hooldamist ja lammutamist. 
Ehitis on füüsiline keha (kas hoone või rajatis).
Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis.
Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtööga valminud ehitis, mis pole aga hoone.
10.Loetle probleemistik (küsimuste  kompleksid ), mis moodustavad ehituse tööettevõtulepingu sisu.
1)Fikseeritakse  nii   lepingu   objektid  kui  ka    subjektid ,  projekt,  töö,  hind,  ehitusplats,   leping,  aeg  ja  perioodid,   subjektide 
esindajad.  2)Töövõtja kohustus ja vastutus. 3)Tellija kohustus ja vastutus. 4)Alltöövõtu korraldus.  5)Lepingu  sõlmimine. 
6) Arveldused . 7)Tellija ja töövõtja koostöö. 8)Vaidlused ja arbitreerimine.
11.Loetle projekteerimisstaadiumid ja projekti jagumine  osadeks .
1)Saadakse projekteerimislitsents ja õigus projekteerida.2)Projekteerimise staadium. Omavalitsus lubab või ei luba ehitada. 
Omanik teeb projekterimis taotluse.3)Ehitiste  register .  Arhitektid  hakkavad pakkuma variaandid.4)Määratakse projekteerimise 
tingimused ja väljast projekteerimisluba. Koostatakse detailplaneering.5)Projekteerija vastutus projekterimis  vigade  eest ja 
kahjude    hüvitamine.6)Kavandi   mahu   määramine-a:   võimalus   hinnata   ja   kooskõlastada.   b:   võimalus   ehitada   ja 
kontrollida.7) Projekteerimine :   a-ühes    staadiumis (a+b),   b-kahes   staadiumis(a   ja   b).   Võib   projekteerida   ka   osade   kaupa-
ehitusjärkude kaupa-iseseisvalt võetav ehitise osa.
*Ehituskavand peab olema koostatud  mahus , mis võimaldab hinnata projekteeritud ehitust, selle järgi ehitada ja ehitamist  
kontrollida. Projekteerimisettevõtja peab säilitama kõik koostatud kavandid.
Suuremahulisi  ehitisi  projekteeritakse kahes või  enamas  staadiumis. Esimene staadium – tehniline kavand – töötatakse välja 
mahus, mis võimaldab omanikul ja teistel  asjast  huvitatuil anda hinnana projekteeritud ehitisele. Teine staadium – tööjoonised 
– töötatakse välja peale tehnilise kavandi heakskiitmist. Tööjoonised tehakse ehitamiseks ja kontrollimiseks  vajalikus mahus.
Tavaline kavandi  liigendus  osadeks on järgmine: 1)Seletuskiri. 2)Ehituse generaalplaan. 3) Arhitektuur -ehituslik osa 4)Küte ja 
ventilatsioon    5)Veevarustus   ja    kanalisatsioon    6)Elektrivarustus,    automaatika ,   võrguvooluseadmed   7)Tootmistehnoloogia 
8)Ehituse maksumus 9)Kasutus-ja  hooldus juhendid.
12.Ise
 
loomusta ehituskorraldust projekteerimis-ehitustööettevõtu meetodil . 
Projekteerimis-ehitustööettevõtu puhul on tellija lepinguvahekorras ühe tööettevõtjaga, kes kindlustab nii projekteerimise kui 
ka ehituse. Tööettevõtja seisukohalt on see võimalik nii pideva töökorralduse kui ka ühe projekti puhul.
Projekteerimis-ehitustööettevõtu skeem. 
Omanik                                    Nõunik
Projekteerimis-ehitusettevõtja
Projekteerimisüksus       Ehitusüksus
Eelised omaniku poolt vaadatuna: 1)omaniku minimaalne sekkumine arendusprojekti, mis on eriti hea, kui omanikul puudub 
kogemus,   2)summaarne   projekteerimis-ehitusaeg   on   lühike,   3)võimalik   kavandi   ehitajapoolne   ekspertiis,   4)muudatusi   on 
projekti lihtne sisse viia; Puudused omaniku poolt vaadatuna: 1)lõplik projektmaksumus pole määratav enne ehituse algust, 
2)kuna omaniku kontroll on minimaalne, siis võivad tulemused ootustega mitte kokku langeda.
13.L
 
iigita tellijad tööettevõtu korralduse seisukohalt . 
1)Kinnisvara- ja arendusfirmad. 2)Investorid. 3)Ehitise hõivajad. 4)Riigi- ja munitsipaalasutused.
*Kinnisvara- ja arendusfirmad soovivad arendusprojektist saada otsest rahalist tulu. Mõned firmad püüavad ehitise ruttu maha 
müüa (isegi  enne valmimist), teised soovivad seda kasutada renditulu saamiseks. Nende soov on odavalt ehitada ja mitte 
arvesse võtta kasutuskulud.
*Investorid plaanivad saada tulu ehitise kasutamisest ja nende jaoks on kasutuskulude  arvestamine  vajalikum.
*Hõivajad lasevad ehitada,  esitades  erinõuded, millised ei pea  sobima  laiale turule. Seetõttu  turuhind  võib osaleda madalamaks 
arenduskuludest, mille vältimiseks püütakse ehitist sobitada üldkehtivate standartidega.
*Riigi ja munitsipaalasutused ehituse tellijana võivad  kuuluda  nii arendusfirmade kui ka hõivajate klassi.
14.Millised load on vajalikud ehitusliku projekti realiseerimisel.
1)Ehitusluba on ehituse eeldus. Tagab et projekt vastab projekteerimistingimustele (projekteerimisloale) ja planeeringule.٭
2)Projekteerimisload-määratavad   projekteerimistingimused,   koostatakse   planeering.   3)Kasutusluba   on   hoone   kasutuse 
eelduseks . Vastavus projektile ja planeeringuga määratud kasutusotstarbele.
15.Koguriski jaotus tellija ja tööettevõtja vahel professionaalse juhtimistööettevõtu puhul.
Koguriski jaotus tellija ja tööettevõtja vahel on 4 : 1.
16.K
 
oguriski jaotus tellija ja peatöövõtja vahel peatööettevõtu lepingu puhul . 
Riski jaotus tellija ja peatöövõtja  vahel on 2,5 : 2,5.(jaguneb pooleks). Põhjendus: protsess on võimalik kontroolida, lepingu  
üldosas on väga detailselt fikseeritud muudatuste mõju hinnale ja tähtajale.
17.Iseloomusta ehituskorraldust peatööettevõtu meetodil.
Peatööettevõtt on traditsiooniline ja kõige enam levinud tööettevõtu korralduse viis. 
Ehituse peatööettevõtu skeem.
Omanik                             Nõunik
Projekteerija                  Peatööettevõtja
                      Alltööettevõtjad      Omal jõul töö
Omanik-tellija   sõlmib    lepingud    projekteerija   ja   peatööettevõtjaga   ja   hind   määratakse,   kasutades   fikseeritud   hinnaga   või 
tegelike kulude katmisel põhinevat  hinnakujundamise  mehhanismi.
*Fikseeritud   hinnaga   tööettevõtt.   Eelised   omaniku   poolt   vaadatuna:   1)pikaajaline   kogemus,   2) kogusumma    leping 
võimaldab   määrata   hinna   enne   lepingu   sõlmimist   (min   risk),   mis   võistupakkumise   juures   annab   ka   madalaima   hinna; 
3)ühikhinna leping võimaldab hästi arvesse võtta kõiki töömahte ja võimalikke muutusi projektis; 4)tellija min kaasamine 
ehitusprotsessi; 5)peatöövõtja võtab mõlema poole  riskid  enda peale; 6)pakkumise ajaks on joonised valmis, edasine arendus 
on lihtne. 
Puudused   tellija   poolt   vaadatuna:  1) ehitusfirma    kogemust   ei   saa   kasutada   projekteerimisfaasis;   2) pikim    summaarne 
projekteerimis-ehituskestus;   3)omanik   jääb   töövõtja   suhtes   nõuandja   rolli   ja   tema   mõju   ehitusele   on   min;   4)projekti 
ettenägematud  muutused võivad ka  fikseeritud hinda  tõsta;  5)ühikhindadel  põhinev  leping tähendab  kulutusi  töömahtude 
mõõtmisel; 6)peatöövõtja on huvitatud odavate alltööettevõtjate kasutamisest. 
Eelised tööettevõtja poolt vaadatuna: 1)kasum on hinna sees ja läbirääkimisel sõlmitud lepingu puhul võib efekt olla suurim; 
2)tellija ja projekteerija sekkumine on min; 3)  innovatiivne  ettevõtja saab kasumit  uuenduste  rakendamisest; 4)tööettevõtja 
võib    delegeerida    osa   riskist   alltöövõtjatele.  Puudused   tööettevõtja   poolt   vaadatuna:  1)pretendentide   suur   arv    alandab  
võistupakkumise puhul kasumit; 2)tellija kontrollib muudatuseks ja lisatöödeks vajalikku hinna reservi ja ehitaja peab tegema 
kulutusi arbitreerimiseks ilma kindluseta, et see tulu toob; 3)töövõtja riskib ilmastikuga, streikidega jne teadmata, kas talle 
selle eest tasutakse.
*K
  ulude   katmise   hinnaga   tööettevõtt:     Eelised   tellija   poolt  vaadatuna:   1)pikaajaline   kogemus;   2)lühem   summaarne 
projekteerimis-ehituskestus   nende   ühildamise   arvel;   3)võimaldab   lihtsalt   rakendada   projektis   muudatusi   ja   täiendusi; 
4)võimaldab   projekteerimisel   kasutada   ehitaja   kogemusi;   5)suure   ehitusnõudluse   puhul   võib   meetod   anda   madalaima 
ehitushinna;   6)võimalus   rakendada   kõrge   kvalifikatsiooniga   alltöövõtjaid;   7)omanik   saab   enam   osaleda   tööde   juhtimisel; 
8)garanteeritud maksimumhinna puhul on võimalik osa riskist jagada tööettevõtjaga. 
Puudused tellija poolt vaadatuna: 1)mitte kõige  odavaim  variant; 2)pahatahtlikud või kogenematud tööettevõtjad võivad tuua 
kahju; 3)garanteeritud  maksimumhind  võib mitte vastu pidada tingimuste muutumisel; 4)omaniku kulutused juhtimisele ja 
kontrollile  on suuremad; 5)kaetavate kulude defineerimine on keeruline ja võib põhjustada ülekulu.  Eelised töövõtja poolt  
vaadatuna:  1)min hinnarisk; 2)töövõtjale tasutakse eraldi tehnoettevalmistamise ja kalenderplaanimise jne eest, mis muidu 
toimub kogusumma sees. 
Puudused tööettevõtja poolt vaadatuna: 1) honorar  võib jääda väiksemaks, võrreldes kasumipotentsiaaliga tuntud riskitaseme 
puhul; 2)tööettevõtja on allutatud tellija detailsele kontrollile; 3)juhtimine on keeruline, sest projekteerimine ja ehitamine 
toimub ühel ajal; 4)töövõtja reputatsioon võib kannatada vastuolude tõttu tellija personaaliga; 5)garanteeritud maksimumhinna 
puhul võib töövõtja kanda riski, mida ta ei kontrolli. Omanik paneb aga töövõtjale suuri ülekulusid puhtaks.
18.Loetle ehitusobjekti elutsükli  faasid  ja selles osalevad ettevõte tüübid.
1) Tasuvus -   ja   teostatavusuuringud   (ehituse   tellija   –   omanik);   2)Ehitise   projekteerimine   e.   kavandamine   (projekteerimis- 
( konsultant -)   firma);   3)Ehituse   tööettevõtu   korraldus   (professionaalne   juhtimisfirma);   4)Ehitamine   ehitusplatsil   (ehituse 
tööettevõtufirma); 5)Ehitise  haldamine  ja hooldamine (ehitise haldus- ja hooldusfirma) 
19.Loetle  hinnakujunduse  viisid (süstematiseeritult).
Kõige üldisemalt jagunevad hinnakujundamise meetodid kaheks: 1.Fikseeritud- enne tööde alustamist kokkulepitud hinnad. 
1)Nad annavad tellijale suure kindluse  eeldusel , et kavand on piisavalt detailselt välja töötatud, vältimaks  hilisemad  vaidlusi 
hinnas    töömahtude   ja   muudatuste   osas.   See   annab   selgus   enne   tööde   alustamist.   2)Tellijal   on   madal   riskitase.   3)Tellija 
kulutused maksumuse kontrollile on väiksemad. 4)Ehitusettevõtjal risk ja potentsiaalne kasum on 
et  tagada  min  ehitusmaksumus .  2.Tegelike  kulude katmisel  põhinev  hind.  1) Soovitav   avarii  ja remonditööde  jaoks, kus 
töömaht ja töö keerukus määratakse enne töö alustamist. 2)Tööd on võimalik alustada projekti varases staadiumis. 3)Tellija 
hinnarisk on suur. 4)Tellija peab ette nägema kuulutused maksumuse tagantjärele kontrollimiseks. 5)Töövõtjal on väike risk ja  
väiksem üldkulude osas.
*On olemas alternatiive: 1.Fikseeritud hinnaga tööettevõtt. 1)Fikseeritud kogusummal põhinev hind. 2)Töömahtude loendil 
põhinev hind. 3)Läbirääkimisel põhinev hind. 4)Hinnakirjal tööettevõtu  lepingud . 2.Kulude katmisel põhinev hind. 1)kulud + 
protsendina maksumusest määratav  teenustasu ; 2)kulud + fikseeritud summana määratav teenustasu; 3)piirkuludel põhinev 
hind. 
20.Loetle planeeringute liigid.
1)Üleriigilised planeeringud. (See on kõige üldisem ja kõrgem tase. Nad sisaldavad  regionaalpoliitika  kujundamist, asustuse 
suunamist,   looduskaitsealade   ja   üleriigiliste   kommunikatsioonide   kavandamine);   2)Maakonna   planeeringud.   (riiklike   ja 
kohalike huvide  tasakaalustamine ); 3)Üldplaneeringud  linnale  ja vallale; 4)Linna- või valla väiksema osa detailplaneeringud, 
mis on lähiaastatel ehitustegevuse aluseks.
*Kui planeering on koostatud, siis seda avastatakse avalikult. Detailplaneeringu kinnitab lahkhelide järelevalve ja kohalik 
omavalitsus. Kohalik omavalitsus annab välja ehitusload.
21.Iseloomusta ehituskorraldust professionaalse juhtimistööettevõtu meetodil.
Seda ehituskorraldust kasutatakse, kui omanikul ei jätku teadmisi või ressursse. Juhtimisfirma täidab teenustasu eest omaniku 
ehitusel tellija osa. Meetod võimaldab tellijal osaleda ehituses. Kasutatakse spetsiaalset projektjuhtimisfirmat, kas pidevalt  
tegutsevat või ühe projekti jaoks. Ühe projekti firmal on raske luua organisatsiooni mälu.
1)Üldine juhtimistööettevõtu skeem.
Omanik                          Nõunik
Projekteerija                    Juhtimisettevõtja
                                        Ehitusettevõtjad
Juhtimisettevõtja sõlmib otselepingud ehitusettevõtjatega, ehitustöid ise ei tee. Arveldused ehitusettevõtjaga toimuvad läbi 
juhtimisettevõtja.
2)Variant tellija-agent
Omanik                             Nõunik
Projekteerija     Juhtimisettevõtja    Ehituse
                                                        ettevõtja
Juhtimisettevõtja on omaniku agent ja valmistab ette omaniku ja ehituse tööettevõtja vahelised lepingud,  juhud  ja võtab töö 
vastu. Ehitusrahad ei käi läbi juhtimisettevõtja, ta saab honorari. Omaniku huvid on kõige paremini kaitstud.
3)Variant ehitus-juhtimisettevõtja.
Omanik                               Nõunik
Projekteerija             Ehitus- ja juhtimisettevõtja
                                          Alltööettevõtjad
Ehitust korraldab peatööettevõtja.
Eelised omaniku poolt vaadatuna: 1)ehitaja kogemuse arvestamise võimalus kavandi faasis konfliktita omaniku ja projekteerija 
vahel;   2)kulude   ja   aja   parim   sõltumatu   hindamise   võimalus;   3)projekteerija,   ehitaja,   omaniku   parim   koostöö, 
juhtimistööettevõtja   moodustab   ühise   töögrupi;   4)min   summaarne   projekteerimis-ehituskestus;   5)võimalik   hinnavõistlus. 
Puudused omaniku poolt vaadatuna: 1)hinnarisk on kõrge / ehitus algab enne maksumuse määramist; 2)eelistatakse fikseeritud 
hinnaga   peatöövõtu,   kui   finantspiiratus   on   oluline;   3)programmi   edukus   sõltub   juhtimisettevõtja   kogemusest; 
4)professionaalne juhtimisettevõtja ei taga projekti hinda ja kvaliteeti.
22. E
 
hituse erinevused töö-struktuurtootmisest .   
1. Ehitustoodang on  hajutatud  ja liikumatu. Tööjõud ja töövahendid liiguvad  objektilt  objektile. Sellest tulenevad juhtimise 
detsentreerimine ja 
koordineerimisprobleemid.     2.   Tootmistsükkel   on   pikk,   mis   on   ehitustegevuse   hindamiskriteerium  →   spetsiaalsed  
projektjuhtimismeetodid ja suured lõtkud plaanides. 
3. Toodang on  kordumatu  → vajadus iga objekti eraldi tehnoloogiliselt ettevalmistamine → töömahtude erinevus, mis tekitab 
probleeme tööjõu pideva ja ühtlase koormamise seisukohalt → kaaskutsealadega tööliste vajadus ja omal jõul tehtavate tööde 
vähenemine.   4.   Objektide   suurus   tingib   vajaduse   brigaadilise   töökorralduse   ja   tööfrondi   haardealadeks   jaotamise.   5. 
Ehitustoodangul on juba kavandamise ajal omanik ja seetõttu on ehituses turundusprobleemid  spetsiifilised . 6. Ilmastiku ja 
loodusfaktorite   mõju   tootmisele.   7.   Toodangu   suurus   tähendab   suuri   tolerantse.   Sellest   ka    tehnoloogiliste    lahenduste 
mitmevariandilisus. 8. Ehitusejuht peab  lahendama  tehnilisi probleeme enam kui vastava taseme juht tööstuses. 
23. Millest oleneb ehituskrundi väärtus?
Asukohast (kaugus  keskusest ), naabrusest, tehnovõrkudega varustatusest, atraktiivsusest, maakasutuse  ettekirjutusest. 
Aja   jooksul   maa   väärtus   muutub:   1)omaniku   tegevusest,   kes   võib   tõsta   maa   väärtust   tehnovõrkude   väljaehitamise   teel. 
2)omanikust sõltumata, naabruse või planeerimisettekirjutuse, seaduste muutunise tõttu. 
24. Mitmetasandiline on Eesti ehituskulude liigitus (kulude  klassifikatsioon )?
(Kasutuskulud, ehituskulud, projekteerimiskulud )
Ehituskulu: - maa  ostuks  
                   - finantskulud( laenuintressid )
                   - kulud platsi vabastamiseks ja ettevalmistamiseks
                   - kulud hoonele ja rajatisele
                   - projekteerimisele, järelvalvele ja juhtimiskulud
25. Ehitustöö parametid, mida kasutatakse ehituse plaanimisel (juhtimisel).
1. Töö nimetus – peab olema lühike. Arvuti  kasutamisel   kodeeritakse . 
2.  Töö seos  teiste  töödega.   Võrkgraafikus   tööde   loend   või   töö  alg-   ja lõppsündmuse  kood. 3.  Töö füüsiline  maht  koos 
mõõtühikuga. 4. Töö maksumus – töötasu, materjalide maksumus, ehitusmasinate maksumus/allettevõtjatöö maksumus. 5. Töö 
täitja – tööliseriala, et valida eriala järgi võimalik täitjate arv ja otsida tööviljakuse  normatiiv . 6. Töötäitjate arv kas ühe  
väärtusena või tehnoloogiliste piiridena, jättes konkreetse tööliste arvu määramise ehitustööde plaanimise faasi. 7. Töö kestus 
või  töö mahukus. 8. Tööjõumahukus.  Töö tehnoloogiliselt  min võimalik kestus  tmin   =  P/(R* nmax ),  kus P – töömaht, R – 
tööjõudluse normatiiv, nmax – max töölistearv. 9. Vahetuste arv päevas arvestades tööviljakust vahetuses. 10.  Tehnoloogilised  
kitsendused (võimalus teha töid talvel, katkestusega).
26. K
 
üsimused, millele peab saama vastused eelprojekti staadiumis . 
1. Koostatakse eelkavand – kavandav ehitis ja krunt hinnatakse enne investeerimisotsuse tegemist: a) Tasuvusuuring  – turu-
uuring.   Mõjutab   ehituse   tööettevõtu   korraldust.   Määratakse   projekti   tasuvus.   Hõlmab   ka   asukoha   uuringud,   piirkonna 
uuringud. Arvestatakse keskkonna saastamist, ühiskonna täiendavat või saamata jäävat tulu. b) Teostatavusuuring. 
27. P
 
eatöövõtu eelised ja puudused tellija  seisukohast  . 
Fikseeritud hinnaga tööettevõtt.   Eelised omaniku poolt vaadatuna: 1)pikaajaline kogemus, 2)kogusumma leping võimaldab 
määrata hinna enne lepingu sõlmimist (min risk), mis võistupakkumise juures annab ka madalaima hinna; 3)ühikhinna leping  
võimaldab   hästi   arvesse   võtta   kõiki   töömahte   ja   võimalikke   muutusi   projektis;   4)tellija   min   kaasamine   ehitusprotsessi; 
5)peatöövõtja   võtab  mõlema  poole  riskid  enda  peale;  6)pakkumise  ajaks  on  joonised  valmis, edasine   arendus  on  lihtne. 
Puudused  tellija   poolt   vaadatuna:   1)ehitusfirma   kogemust   ei   saa   kasutada   projekteerimisfaasis;   2)pikim   summaarne 
projekteerimis-ehituskestus;   3)omanik   jääb   töövõtja   suhtes   nõuandja   rolli   ja   tema   mõju   ehitusele   on   min;   4)projekti 
ettenägematud  muutused võivad ka  fikseeritud hinda  tõsta;  5)ühikhindadel  põhinev  leping tähendab  kulutusi  töömahtude 
mõõtmisel; 6)peatöövõtja on huvitatud odavate alltööettevõtjate kasutamisest.
Kulude   katmise   hinnaga   tööettevõtt:    Eelised  tellija   poolt   vaadatuna:   1)pikaajaline   kogemus;   2)lühem   summaarne 
projekteerimis-ehituskestus   nende   ühildamise   arvel;   3)võimaldab   lihtsalt   rakendada   projektis   muudatusi   ja   täiendusi; 
4)võimaldab   projekteerimisel   kasutada   ehitaja   kogemusi;   5)suure   ehitusnõudluse   puhul   võib   meetod   anda   madalaima 
ehitushinna;   6)võimalus   rakendada   kõrge   kvalifikatsiooniga   alltöövõtjaid;   7)omanik   saab   enam   osaleda   tööde   juhtimisel; 
8)garanteeritud maksimumhinna puhul on võimalik osa riskist jagada tööettevõtjaga. Puudused tellija poolt vaadatuna: 1)mitte 
kõige odavaim variant; 2)pahatahtlikud või kogenematud tööettevõtjad võivad tuua kahju; 3)garanteeritud maksimumhind võib 
mitte vastu pidada tingimuste muutumisel; 4)omaniku kulutused juhtimisele ja kontrollile on suuremad; 5)kaetavate kulude 
defineerimine on keeruline ja võib põhjustada ülekulu. 
28. Ju
 
htimistöövõtu eelised ja puudused tellija seisukohast . 
Eelised:   1)   ehitustööettevõtja   kogemus   leiab    parima    kasutuse   ehituse   projekteerimise   faasis   ilma   konfliktita   omaniku   ja 
projekteerija vahel 2) kulude ja kalenderplaanide hindamine on sõltumatu, peetakse paremal viisil silmas omaniku huve 3) 
pidev   koordinatsioon   projekteerija   ja   ehitustöövõtja   vahel,   milleks   juhtimisettevõtja   moodustab   ühise   töögrupi   4)   min 
summaarne   projekteerimis-ehituskestus   5)   võimalik   hinnavõistlus.  Puudused:   1)   kui   ehitust   alustatakse   enne,   kui 
kogumaksumus on määratud, siis on äririsk kõrge 2) kui omaniku  finantsid  on  rangelt  piiratud, tuleks eelistada traditsioonilist  
ehituse peatööettevõtu 3) programmi  edukus sõltub suures osas professionaalse   ehitusjuhi   kogemusest  kulude hindamise, 
kalenderplaanimise,  eelarvestamise  ja juhtimise alal 4) professionaalne ehitusjuht ei taga tavaliselt kogu töö hinda ega töö 
kvaliteeti. See on suurim erinevus traditsioonilise fikseeritud kogusummaga peatööettevõtuga võrreldes. 
29. Mida tähendab ehituskorralduseesmärk?
Ehituskorralduse eesmärk on : anda tervikpilt ehitusprojekti
Realiseerimisest läbi kõigi projekti elutsükli  faaside , pidades silmas nüüdisajal välja kujunenud tööjaotust investorite,
Ehituse tellijate, professionaalsete ehitusjuhtide, projekteerijate, 
Ehitustöö ettevõtjate ja järelevalve vahel.
30. Peatööettevõtu eelised ja puudused ehitaja seisukohast. Projekteerimis- ehitustöövõtu eelised ja puudused tellija 
seisukohalt.
A)Fikseeritud hinnaga tööettevõtt
Eelised: 1. kasum on hinna sees ja läbirääkimistel   sõlmitud lepingu puhul võib efekt olla suurim 2. tellija ja projekteerija 
sekkumine on min 3. Innovatiivne ettevõtja saab kasumit uuenduste rakendamisest 4. Tööettevõtja võib delegeerida osa riskist 
alltöövõtjale. Puudused: 1. Pretendentide suur arv alandab võistupakkumise  puhul kasumit 2. tellija kontrollib muudatusteks 
ja  lisatöödeks  vajalikku  hinna  reservi  ja  ehitaja  peab  tegema   kulutusi  arbitreerimisesilma   kindluseta,  et   see  tulu toob 3. 
Töövõtja riskib ilmastikuga, streikidega, kas talle selle eest tasutakse.
B)Kukude katmise hinnaga tööettevõtt.
Eelised: 1. min hinnarisk 2. töövõtjale tasutakse eraldi  tehnoettevalmistamise ja kalenderplaanimise  jne eest, mis muidu 
toimub kogusumma sees. Puudused:1honorar võib jääda väiksemaks, võrreldes kasumipotentsiaaliga tuntud riskitaseme puhul 
2. juhtimine on keeruline, sest projekteerimine ja ehitamine toimub ühel ajal 3. töövõtja reputatsioon võib kannata vastuolude 
tõttu tellija personaliga 4. garanteeritud maksimumhinna puhul võib töövõtja kanda riski, mida ta ei kontrolli.
Projekteerimis-ehitustöövõtt.
Eelised:   1.   omaniku   min   sekkumine   varundusprojekti,   mis     on   eriti   hea,   kui   omanikul   puudub   kogemus   2.   summaarne  
projekteerimis- ehitusaeg on lühile 3. võimalik kavandi ehitajapoolne ekspertiis 4. muudatusi on projekti lihtne sisse viia. 
Puudused: 1. lõplik projekteerimismaksus pole määratav enne ehituse algust 2. kuna omanikupoolne kontroll on min, siis 
võivad tulemused ootusega mitte kokku langeda.
31. Kuidas omanik mõjutab projekteerijat tagamaks soovitud ehitusmaksumust?
Kui madalaim pakkumishind ehitusele ületab Q rohkem kui 10% - tasub ümberprojekteerimise konsultant. Kui vähem kui 10 
% - siis tellija.
32. Mis eesmärke tagab ehitustööde  grupeerimine  ehituskorralduslike tunnuste järgi?
Vajalik tööde kalenderplaanimisel. Koostamise alus – tüüpvõrkgraafikute analüüs. Tulemus – võrkgraafikute  klassifikaator . 
Üks võrkgraafiku töö sisaldab mitu ehitustehnoloogilist koondtööd. See on tööde rühmitamine, mis  arvestab  tööde järgnevust  
ja   omavahelisi    seoseid .   1.   Arvestada   brigaadilist   tööjaotust   ehitusfirmas   omal   jõul   tehtavate   tööde   puhul   ja   tööjaotust 
alltöövõtjate vahel. 2. Igalt eritletud tööst tuleb eraldada min osa, mis avab frondi järgmisele tööle.
Aluseks   on   töö   teostatavus   ühe   eriala   ehitustööliste   poolt.   Vastavustabel   arvutis   ühikhindade   ja   ehitustehnoloogiliselt  
agregeeritud  koondtööde vahel võimaldab automatiseerida tööde töömahukuse arvutamise tööliste erialade järgi:
Q=P/R, kus P(m või m) – töömaht eelarvest
                   R(m /inimpäevas või välisseinad) – tööviljakuse norm.
                    Q(inimpäeva) – töömahukus, akus töö kestuse määramiseks.
33. Loetle võistupakkumise  menetlemise  viisid.
Võistupakkumised jagunevad: 
1)üldjuhul kasutatakse avatud  üheetapiline võistupakkumine. Osaleda võivad kõik. Tulemused trükitakse pressis. 2)avatud 
kaheetapiline võistupakkumine. Kasutatakse pakkujate eelkvalifitseerimiseks; projekteerimisehituslepingute puhul, kui kõiki 
tehnilisi ja majanduslikke üksikasju pole võimalik alguses määrata. 
 etapp: osalevad kõik. Esitatakse kvalifitseerimiseks  dokumendid .  Hinnast  ei räägita. Kestab 10 päeva.  etapp: Tellija valib 
osalejad tehnilise ja majandusliku võimekuse järgi. Neid kutsutakse teisele etapile vähempakkumisele (30 päeva). 3)piiratud 
osalusega  võistupakkumine.  Kui   avatud  võistupakkumine  ei  andnud   tulemust,  siis  valitakse   5-8  pretendenti.   Kasutatakse 
avalike tellijate puhul eeldusega, et  osalejate  arv ei tõstaks turuhinda ning et oleks võimalik leida soodsaimat pakkujat. 
34. K
 
uidas arvutada ehitustöö kestust? Valemid ja mõõtühikud . 
Kalenderplaanimiseks on vaja määrata tööde kestus:
T = Q/n (päeva), kus n – tööliste arv tööl: tehnoloogiliselt max – min kestus; Q – töömahukus.
Q = P/R, kus P – töömaht eelarvest (m2 või m3 või jm), R – tööviljakuse norm (m2/inimpäevas; m3/inimpõevas).
Töö tehnoloogiliselt MIN võimalik kestus:
Tmin = P/R*nmax , kus nmax – maksimaalne tööliste arv tööl.
35. Millisel juhul kasutatakse kulude katmisel põhinevad hinnamehhanismi? Selle variandid.
Taoline hinnakujundusmehhanism on soovitav avarii- ja remonditööde puhul, kus töö maht ja töö keerukus ei ole enne töö 
alustamist  selge.  On ilmne, et  skeem  ei  anna  tellijale  hinnakindlust, kuid võimaldab  alustada töid projekti  väga  varases  
staadiumis. Tellija peaks ette nägema kulutused maksumuse tagantjärele kontrollimiseks. Ka peaks lepingus olema fikseeritud, 
mis liiki kulud kuuluvad tasumisele eriti üldkulude osas. 
1.Kulud   +   %.   oht.,   et   ehitaja   on   huvitatud   kallite   materjalide   kasutamisest.   Seda   on   võimalik   aga   lepingutingimustega  
välistada. 2.Kulud + fikseeritud teenustasu. Töövõtja risk on suur. 3.Piirkuludel põhinev hind. Orienteeruv hind fikseeritakse 
lepingus. Ülekulu või säästu jagamise  skeem fikseeritakse lepingus.
36. Mis on pakkumiskutse  dokumentatsioon  võistupakkumisel?
Pakkumisdokumentatsioon   koosneb   pakkumiskutsest,   tehnilisest   dokumentatsioonist   ja  tööettevõtuprogrammist. 
1)Pakkumiskutses antakse ehituse üldiseloomustus, maht ja aeg, tööettevõtu korraldusviis, nõutav tagatis, valiku tegemise  
põhimõte ja pakkumise tähtaeg. 2)Tehniline dokumentatsioon peab olema piisavalt detailne, täpselt sõnastama tellija kvaliteedi 
nõuded  ja kõigi  tööde  mahud. 3)Tööettevõtuprogramm  võib  sisaldada   ehituse  esialgse   kalenderplaani,  tööettevõtulepingu 
vorm, juhised töömahtude mõõtmiseks, nõuded tagatisele ja kindlustamisele, arveldustingimused jm. 
Pakkumisdokumente võib kasutada ka lepingu  lisadena , et vähendada lepingu mahtu.
37. Mis eesmärke järgivad lepingute üldtingimused?
1)Selleks et vähendada lepingu koostamise töömahtu ja vältida võimalikke vigu, on erialaliidud ja ettevõtjate  liidud  koostanud  
ja   heaks   kiitnud   lepingu   üldtingimused   kõigi   loetletud   kahepoolsete    kokkulepete    jaoks.   2)Lepingu   üldtingimused   ei   ole 
kohustuslikud. Üldtingimused muutuvad aga kahe poole jaoks siduvaks, kui neile viidatakse konkreetses lepingus kui lepingu 
lisale. 3)Üldtingimused on koostatud põhimõttel, et vastutuse, riski ja garantiide jagamine lepingute osapoolte vahel oleks 
sõnastatud võimalikult selgelt, sest ainult maksimaalne avalikkus garanteerib vastastikuse usalduse ja sujuva koostöö.
Lepingute  üldtingimused: 1)siduvus poolte jaoks lepingu kaudu 2)eesmärk vähendada lepingute koostamise töö mahtu ja 
vältida vigu 3)vastutuse ja riski võrdne jagamine 4)konkretiseerivad tingimused 5)lepingu lisad (enne sõlmimist) 6)lepingu  
muudatused (pärast sõlmimist).
38. Loetle projekteerimislepingu väljund.
1)Töökirjeldused liigendatud vastavalt ehituskulude standartidele 2)Töömahtude loend, samuti liigendatud 3)Kontrolleelarve 
(sihteelarve, maksumusplaan), samuti liigendatud 4)Kasutus ja hoolduseeskirjad 5)Kohustus autorijärelevalve osas 6)Vastutus 
ehitusmaksumuse    eest   7) Kiirendatud    töövõtukorralduse   korral,   pakkumisdokumentide   väljastamise   ajad   enne   kavandi 
valmimist.
39. Mis juhtudel ei ole riigihanke puhul vaja rakendada võistupakkumist?
Erandina  võib ehituse riigihanke puhul pöörduda ühe tööettevõtja poole lepingu sõlmiseks: 1)erakorralistel juhtudel 2)kui see 
on tingitud ehitustehnoloogiast 3)kui see on põhjendatud varem tehtud töödega 4)kui see on seotud riigi saladusega.
40. Mis on võistupakkumisel töötaja valiku võimalikud kriteeriumid?
1)Võistupakkumine on vähempakkumine. Peamine kriteerium on hinnakriteerium. Kasutatakse ka muid kriteeriume, kuid kõik 
nad   peavad   olema   fikseeritud   ja   nende    vahekord    peab   olema   selgitud.   2)Ajakriteerium.   Ta   on   piiranguks   valikul 
hinnakriteeriumi   järgi.   Kui   töö   kestus   lühendatakse,   siis   eesmärk   on   määramine   ajaühiku   hinna,   mida   tellija   arvestab 
tööettevõtja valikul. 3)Kvaliteedikriteerium.  Tellija viidab kutsedokumentides normidele, standartidele  või  näidisehitusele. 
4)Riskikriteerium. Arvestamine toimub läbi: tööettevõtu korralduse viisi valiku; hinnakujunduse viisi valiku; finantstagatise 
pakkumis-   ,ehitus-   ja   garantiiperioodidel;   nõutava   ehitusriskide    kindlustuse ;   garantiiperioodi   pikkuse   valiku. 
5)Kasutuskulukriteerium. Määratakse ainult projekteerimislepingute puhul. Pakkumisdokumentides on vaja anda arvestuslik 
kasutusperioodi pikkus ja ehitise kasumitootlikkus.
41. Mis määratakse projekteerimise lähteülesandega?
Ehituskavand koostatakse tellija projekteerimisülesande alusel.
1.Ehitise  nimetus   ja  asukoht.  2.Projekteerimisorganisatsioon.  3.Projekteerimisjärgud   ja  tööettevõtu  skeem.  4.Ehitusjärgud. 
5.Korruste,   sektsioonide   ja    korterite    arv.   6.Elamusse   tulevate   ettevõtete   otstarve,   võimsus   jne.   7.Nõuded   infrastruktuuri 
ettevõtete   projekteerimiseks.   8.Põhinõuded   kandekonstruktsioonidele,   välispiiretele,   viimistlusele.   Kvaliteedinõuded. 
9.Nõuded   tootmise   koopereerimise,    tooraine     hankimise    ja   energiaressursside   kasutamise   kohta.   10.Põhhinõuded 
projekteeritavale   tootmistehnoloogiale.   11.Põhilised   tehnilisemajanduslikud   näitajad   (võimsus,    mahutavus ,   ressursikulu, 
saaste-   ja   jäätmetekogused,   maksumuse    limiit ,    tasuvusaeg    jm).   12.Juhised   makettide   jm   demonstratsioonimaterjalide 
koostamiseks . 13.Nõuded krundi heakorrastamiseks. 14.Keskkonnakaitse nõuded (õhk, vesi, pinnas). 15.Nõuded kaitserajatise 
projekteerimiseks. 16.Ehituse algus ja lõpp.
 Lisatakse tasuvus- ja teostavus uuringud tulemused, andmed olemasolevate hoonete, maa-aluste tehnovõrkude kohta.
42. Millistel  juhtudel võib  riigihanked  ilma võistupakkumiseta korraldada?
Erandina võib ehituse riigihanke puhul pöörduda ühe tööettevõtja poole lepingu sõlmiseks: 1)erakorralistel juhtudel 2)kui see 
on tingitud ehitustehnoloogiast 3)kui see on põhjendatud varem tehtud töödega 4)kui see on seotud riigi saladusega.
43.Tööde järgustamise  meetodeid  tööstushoonete puhul.
Tööd saab liigitada ajalise ja ruumilise ühildamise viise üldtsüklite tasemel: 1) Lahtine  meetod ehk lõpetatud maa-aluse tööde 
tsükliga   meetod,   mille   korral    vundamendid    ehitatakse   hoone    karkassi    alla   ühel   ajal   tehnoloogiliste   seadmete,   galeriide, 
teenindustreppide   jne   vundamentidega.   Samas   tsüklis   ehitatakse   kõik   kanalid,   kaevud   ja    kommunikatsioonid ;   2)Suletud 
meetod,   mille   korral   ehitatakse   vundamendid   seadmete,   teenindustreppide   jne   alla   pärast   hoone   maapealse   osa    katusega  
katmist; 3)Ühildatud meetod, mille puhul ehituskonstruktsioonide montaaž toimub samal ajal tehnoloogiliste seadmete ja neid 
teenindavate treppide ning galeriide paigaldamisega. Tööd teeb üks  brigaad .  Seadmed  monteeritakse vooluna: 4)Lahutatud 
meetod,  mille  puhul  ehituskonstruktsioone monteerib  üks  brigaad.  Tehnoloogilisi   seadmeid  monteerib  teine  brigaad  juba 
valmis hoones .
44. L
 
oetle põhimõtted, mida tuleks jälgida ehitustöödel . 
Tuleb jälgida:  1)seotust teiste ehituskavandi osadega 2)kalenderplaanile vastavat ehituskestust 3)valitud ehitustehnoloogiat 
4) ohutustehnika  norme 5) tuleohutuse  norme 6)looduskaitse norme 7)ehitusprotsessi rahuldamist vee, elektri, sooja ja sidega 
8)et  ajutised  hooned, rajatised ja seadmed ei jääks rajatava ehitise alla 9)et ehitusplatsi korraldus kindlustaks ratsionaalse 
transpordiskeemi, mis saadakse montaažimasinate, teede ja ladude paigutamisega 10)et kulud ajutistele hoonetele ja rajatistele 
oleksid minimaalsed.
45. H
 
oone siseste santehnika ja elektritöödele vahetult järgnevad tööd . 
Enne elektri- ja saantehniliste tööde algust täidetakse (suletakse, klaasitakse) avad, tehakse süvised,  vaod  ja augud, krohvitakse 
radiaatoritagused ja kapitagused
Saantehnilised tööd tehakse kahes järgus: 1)monteeritakse torud ja seadmed haardealade kaupa järgides montaažitööde rütmi. 
Järk lõpeb torustike survestambiga, mille kohta koostatakse akt. 2)paigaldatakse kraanikausid, loputuskastid, köögi sisseseade.  
Elektritööd: 1)paigaldatakse torud,  juhtmed . Jaotuskarbid, karbid lülidele ja pistikupesadele. Skeemi töötamist kontrollitakse ja 
selle kohta koostatakse akt. 2)paigaldatakse valgustid, lülitid, pistikupesad, mis algab peale lagede värvimist ja lõpeb peale  
seinte värvimist. 
46.Viimistlustööde järjekord.
Viimistlustsükli alguseks peavad olema lõpetatud üldehitustööd, kaasa arvatud  katusekatte -, elektri- ja  saantehniliste tööde 
esimene   järk,   suletud   akna-   ja   ukseavad,   monteeritud   tõstukid   inimeste   ja   materjalide   jaoks.   Krohvi-   ja   plaatimistööde 
järjekord on elamus  järgmine: saansõlmed, köögid, toad, trepikojad, et avada  front  eritöödele.
Maalritööd tehakse kahes etapis:  1) pahteldamine  ja lagede, rõdude, lodža  aknaavade  välispõskede värvimine, tapeetimise 
ettevalmistus, seinte ja laudsepatoodete esimene värvimine.  Parkett  ja linoleum paigaldatakse pärast viimase märja protsessi  
lõpetamist. 2)pannakse tapeedid ja värvitakse viimast korda seinu ning laudsepatooteid.  Trepikoja  viimistlus lõpetatakse, kui 
tööd korterites on lõppenud.
47. Esita ehituse  otsekulude  ja üldkulude ligikaudu protsentuaalne jaotus. Vahekord põhis- ja käbekapitaliga.
Toote hinnast moodustavad  otsekulud ~ 85-90 % (sealhulgas on materjali maksumus ~ 50-60 %, töötasu ~ 20-30 %,  masinad  ~ 
10   %)   ja   üldkulud   koos   kasumiga   10-15   %.   Põhi-   ja   käbekapitali   seos:   kogukapitalist   moodustab   põhikapital   50   %   ja  
käbekapital 50 %.
48.  Millistele   nõuetele   peab   vastama   (mida  peab  tagama)   ehitusplatsi  üldplaan   (mitte   loetleda,  mida  peab    plaanil  
näitama)?
Ehitusplatsi plaani koostamisel tuleb jälgida: 1)seotust teiste ehituskavandi osadega 2)kalenderplaani vastavat ehituskestust 
3)valitud ehitustehnoloogiat 4)ohutustehnika norme 5)tuleohutuse norme 6)looduskaitse norme 7)ehitusprotsessi rahuldamist 
vee, elektri, sooja ja sidega 8)et ajutised hooned, rajatised ja seadmed ei jääks rajatava ehitise alla 9)et ehitusplatsi korraldus 
kindlustaks   ratsionaalse   transpordiskeemi,   mis   saadakse   montaažimasinate,   teede   ja   ladude   paigutamisega   10)et   kulud 
ajutistele hoonetele ja rajatistele oleksid minimaalsed, milleks tuleb ehituse ajal võimaluse korral kasutada alalisi objekte ja 
inventaarsed korduv kasutusega rajatisi.
49. L
 
oetle küsimus e d mida peab tähendama ehitusplaani üldplaan . 
Ehitusplatsi plaanil näidatakse: 1)pinnareljeef ja hoonete ning rajatiste kõrgusmärgid 2)atmosfäärivete juhtimine 3)ajutiste 
teede skeem ja  konstruktsioon  4)liiklusskeem koos vajalike liiklusmärkidega 5)alalised ja ajutised hooned ning rajatised,  
sisseloikamis  –  või  ühenduskohad   alaliste   võrkudega  6)ehitusmasinate   liikumisskeemid  7)tornkraana   tee  sidumine  hoone 
telgedega 7)laod ja laoplatsid 9)ohutsoonid ja nende märgistus 10)tulekustutusvahendite ja hüdrantide  paigutus  11)betooni ja 
mördi vastuvõtu kohad 12) piirded  13) valgustus  punktid.
50. Loetle ehitustööde järgnevus 0-tsükli ehitusel.
Hoone maa-aluse osa  ehitamisel  on töö, mille järgi valitakse teiste tööde  parameetrid  – keldri ehitus: 1)süvendi põhja silumine 
ja vajadusel  liivapadja  rajamine tehakse vahetult enne vundamenditaldmikke paigaldamist. 2)vaialused: rammimine, vaiapeade 
lõikamine, ristvärgi aluse puhastamine,  raketise  ehitamine,  armeerimine ,  betoneerimine , betooni kivinemine, lahtirakestamine. 
3)keldriseinte ehitamine koos  horisontaalse  hüdroisolatsiooniga, keldritrepid, kaevud jm. 4)uurete täitmine seestpoolt peale 
seinaplokkide esimese rea paigaldamist 5)põranda alused  torustikud  6)keldripõranda  aluskiht  7)vertikaalne hüdroisolatsioon 
8)pinnase tagasitäide. Välised tehnovõrgud tehakse paralleelselt teiste töödega. Lõpetamine vajadus võib sõltuda vajadusest 
anda elektrit või sooja või vett juba ehituse käigus. Ajutised ja alalised võrgud tuleb võimalusel ühildada.
60. L
 
oetle e hitustööd: 1 – enne krohvitööd, 2 – peale krohvitööd . 
1: Ehitustööd enne krohvitööd peavad olema lõpetatud üldehitustööd: 1)katusekatte-, elektri- ja saantehniliste tööde esimene 
järk 2)suletud akna ja ukseavad 3)monteeritud tõstukid inimeste ja materjalide jaoks.
2:  Ehitustööd   peale   maalritööd.   Peale   maalritööde   esimest   järku   lõppu   alustatakse   teise   järgu   saantehniliste   töödega:  
paigaldatakse kraanikausid, loputuskastid, köögi sisseseade. Peale lagede värvimist algab elektritööde teisel etapil, mis lõpeb 
peale seinte värvimist (tapeetimist):  valgustite , lülitite ja püstikupesade paigaldamine.
70. E
 
sita tööde järjekord ehitusplatsi ge
  enplaani . 
1)määratakse montaažikraanade arv ja paigutus, detailide ja materjalide ladustamise  platsid  ja teed  kraanade  töötsoonis. (need 
toimingud  on seotud ja peavad saama lahenduse ehitusplatsi plaanil üheaegselt). 2)ehituskestuse määramine suhtelises ajas. 
3)kalnderplaani   alusel   (kui    rahuldab    lepingu   tähtaega)   määratakse   ressurside   vajadused:   tööjõud,    elekter ,   vesi,   masinad, 
materjalid (keskmine, makdimaalne ööpäevas, maksimaalne vahetuses). 4)arvutatakse ajutiste hoonete, rajatiste ja seadmete 
parameetrid 5)määatakse ehitusplatsi piirid 6)kantakse kõik objektid ehitusplatsi  plaanile .
71. Loetle ehitustööde järgnevus hooneväliste tehnovõrkude rajamisel: eelnevad ja järgnevad tööd.
Tehnovõrkude   (vesi,   kanalisatsioon,   elekter   jne)    sisendid    ja   väljundid   ehitatakse   enne   pinnase   tagasitäidet   väljastpoolt. 
Torustikud   paigaldatakse    keldris    enne   põranda   valamist.   Välised   tehnovõrgud   ehitatakse   paralleelselt   teoste   töödega, 
arvaestades seodust. Nende lõpetamine võib sõltuda vajadusest anda sooja ja elektrit juba ehitamise ajal. Võimaluse korral  
tuleb ajutised tehnovõrgud ühildada alaliste rajatavate võrkudega. 
Enne elektri- ja sanehniliste tööde algust täidetakse (suletakse, klaasitakse) avad, tehakse süvised, vaod ja augud, krohvitakse 
radiaatoritagused ja kapitagused
Santehnilised tööd tehakse kahes järgus: 1)monteeritakse torud ja seadmed haardealade kaupa järgideks montaazitööde rütmi. 
Järk lõpeb torustike survestamiga, mille kohta koostatakse akt. 2)paigaldatakse kraanikausid, loputuskastid, köögi sisseseade. 
Elektritööd: 1)paigaldatakse torud, juhtmed. Jaotuskarbid, karbid lülitele ja pistikupesadele. Skeemi töötamistkontrollitakse ja 
selle kohta koostatakse akt. 2)paigaldatakse valgustid, lülitid, pistikupesad, mis algab peale lagede värvimist ja lõpeb peale  
seinte värvimist.
72.L
 
oetle ehitustööde järgnevus hoone aluse osa ehitamisel . 
Hoone maa-aluse osa ehitamisel on töö, mille järgi valitakse teiste tööde parameetrid- keldri ehitus.
1)süvendi   põhjasilumine   ja   vajadusel   liivapadja   rajamine   vahetult   enne   vundamendi   taldmike;   2)vaialused:-   rammimine- 
vaiapeadelõikamine- rostvärgi alus puhastamine- raketise ehitamine- armeerimine- betoneerimine- betooni kivinemine- lahti 
rakestamine;   3)keldri   välis-   ja   vaheseinte   ehitamine   koos   horisontaalse   hüdroisolatsiooniga,   keldritrepidega,   kaevudega, 
kanalitega jm; 4)uurete täitmine seestpoolt peale seinaplokide 1. rea paigaldamist; 5)tehnovõrkude sisendid; 6)põrandaalused 
torustikud; 7)keldripõranda aluskiht; 8)keldrilagi; 9)vertikaalne hüdroisolatsioon; 10)pinnase tagasitäide.
*Välised tehnovõrgut ehitatakse parallelselt teiste töödega. Nende tööde lõpetamine sõltub vajadusest anda sooja ja lelktrit 
ehitamise ajal. Tuleb ajutised tehnovõrgud üheldada alaliste võrkudega.   Enne maa-aluseid töid ja/või paralleelselt nendega 
valmistatakse ehitus plats ette: lammutused, rajatakse  ajutised teed, hooned…*
73. L
 
oetle nõuded, millele peab vastama ehitusplaani genplaan . 
Tuleb jälgida: 1)seotust teiste ehituskavandi osadega 2)kalenderplaanile vastavat ehituskestust 3)valitud ehitustehnoloogiat 
4)ohutustehnika norme 5)tuleohutuse norme 6)looduskaitse norme 7)ehitusprotsessi rahuldamist vee, elektri, sooja ja sidega 
8)et ajutised hooned, rajatised ja seadmed ei jääks rajatava ehitise alla 9)et ehitusplatsi korraldus kindlustaks ratsionaalse 
transpordiskeemi, mis saadakse montaazimasinate, teede ja ladude paigutamisega 10)et kulud ajutistele hoonetele ja rajatistele 
oleksid minimaalsed.
74. Joon
 
ista juhtimise rivistrultuur . Nimeta põhiline eelis ja põhiline puudus .   
Eelis: lihtsus, mille puhul igal süsteemi elemendil on ainult üks kõrgemalseisev organ. (Kõik probleemid lahendatakse ühel 
sideliinil. Efektiivne väikese arvu ülesannete puhul.)
Puudus: süstemis puuduvad horisontaalsed sidemed ja juht peab teadma kõike. Sellest johtuvad ebakompetentsed otsused ja  
operatiivne   domineerib  strateegilise üle.
                                                Juht
Alljuht                                   Alljuht                                         Alljuht    
Inimesed                                Inimesed                                     Inimesed 
Masinad                                 Masinad                                      Masinad
Raha                                       Raha                                           Raha
Materjalid                               Materjalid                                  Materjalid
Täitjad                                    Täitjad                                        Täitjad 
75. T
 
uletõrje veejuhtme min  diameeter  (mm), hüdrantide max kaugus hoonest (m) ja autodest (m).   
Расположение временных дорог на стройплощадке зависит от вида здания, самой стойплощадки. Дороги бывают: 
одномторонними и двусторонними (круговыми), тупиковыми, проездными. Временные дороги должны обеспечивать 
рациональный  подъезд  к  складам  и временным  сооружениям,  удобный  выезд  и  възд  со  строительной  площадки, 
обеспечивать   хорошую   маневренность,   не   создавая   помех   другим   работающим.   Максимальное   использование 
существующей дороги, учитывание расположения проекта. Указывают радиусы поворота ( 12 м), ширину проезжей 
части (3,5…6 м), опасные зоны и знаки. Необходимо соблюдать максимальное расстояние до складских площадок 
(0,5…1 м).
76. Ajutise tee paigutus ehitusplatsil. 
Минимальный диаметр 100 м. Максимальная удалённость гидратов от дороги определяется по нормали в зависимости 
от высоты здания, напора в трубе, диаметра трубы, объёма здания.   
77. L
 
oetle ettevõte asutamiseks koostatava äriplaani küsimused . 
Uue   ettevõte   rajamisel   tuleks   alustada   strateegilise   äriplaani    koostamisest .   See   on   tegevuskava   pikaajaliste   eesmärkide 
saavutamiseks. Äriplaan on samal ajal eelduseks krediidi ja investeeringute saamisel. Äriplaani struktuur ja sisu sõltuvad  
äriideest,   kuid   selles   peab   olema:   1)määratud   kasum,   mida   ettevõte   peaks   andma   ja   selle   alusel,   tuginedes   keskmisele  
rentaablusele , määratud ka  eeldatav  müügimaht; 2)uuritud, kas olemasoleval turul on kavandatav müügimaht saavutatav ja 
mille arvel. Kui see ei ole selge, siis on õige aeg äriideest  loobuda . Arvatakse, et 40-st äriideest on pikaajaliselt edukas vaid  
üks; 3)koostatud ettevõimiseks vajalike varade nimestik. Seejuures ei tohi välja jätta maavaldusi ja  hooneid , masinaid ja 
transpordivahendeid, materjalivarusid, inventari,  sularaha   jne. See nõuab otsustamist, kas teenuseid  müüakse ja materjale 
ostetakse krediidiga, sest sellest oleneb vajalik rahaliste käibevahendite hulk; 4)koostatud bilanstabel, otsustatud, millised 
eelnevas punktis loetletud  varad  tuleb osta, millised rentida; 5)määratud vajalike  aktivate  päritolu:  omavahendid , laenud või 
ühingu   osaõiguste   müümine;   6)määratud   firma   asukoht   ja   selle   mõju   soovitud   majandustulemusele;   7)kavandatud 
spetsialiseeritus ja koostöö teiste  firmadega .  Kitsas   profiil  kindlustab kõrge tööviljakuse ja kvaliteedi, kuid ka tundlikkuse 
nõudluse kõikumiste suhtes; 8)valitud antud äriideele sobiv ettevõte juriidiline omandivorm; 9)määratud turunduspoliitika; 
10)määratud  eeldatavad  kulud, klassifitseeritud püsi- ja  muutuvkulud ;  11)määratud  minimaalne  tootmismaht , mille puhul 
kulud ja tulud on tasakaalus; 12)määratud ettevõte krediidipoliitika. Ehituses rakendatakse suures osas skeemi: tasun siis, kui  
mulle   on   tasunud.   Eri    variantide    arv   ehituses   on   aga   suur;   13)määratud   ettevõtlusriskid   ja   nende   kindlustamise   viisid; 
14)määratud firma tööjõupoliitika.   Püsitööjõud garanteerib kvaliteedi, kuid sellega kaasnevad ka kulud. Ehituses on raske  
kindlustada pidevat tööfrondi ja selle tõttu on viimasel ajal levinud ainult tööjõu alltöövõtt. Määratud tingimused, mis teevad 
töötamise firmas ihaldatavaks; 15)määratud firmasisene arvestussüsteem nii  toomise  operatiivarvestuses kui raamatupidamises, 
mis   peab   kindlustama   tagasi-sideme   tootmise   plaanimiseks   ja   normeerimiseks.   See   on   võimalik   ainult   nüüdisaegseid  
infotehnoloogia  vahendeid kasutades, mis nõuab omakorda investeeringuid nii tark- kui ka riistvarasse.
78. S
 
taabistruktuur . 
Staabistruktuur on kahe eelmise juhtimisstruktuuri   kombinatsioon. Staabi allüksused ei  oma administratiivset võimu rivi 
allüksuste üle. Staabi allüksuste ettevalmistatud juhtimisotsused muutuvad täitjaile kohustuslikuks, kui need on kinnitanud 
üldjuht. 
                                                  Direktor        
                                   Funktsionaalne struktuur
   Personaal    ja   töötasu                       Plaan                     Finantsid                     Materjalidega  
varustamine
                                                Rivi stuktuur
    Jaoskond                   Jaoskond                Jaoskond                 Jaoskond
79.L
 
oetle küsimused, mis tuleb kajastada ametijuhendis (jälgida  am
  etijuhendi koostamine). 
Ametijuhendi   koostamisel   on   vaja   arvestada,   et   juhend   koostatakse   inimesele,   mitte  funktsiooniline   täpselt   määrata   töö 
hindamise kriteerium ja näitajad fikseerida  peale tootmiskohustuste ka nõuded sotsiaalses plaanis ja suhtlemises alluvatega.
80.Loetle ehitusplatsi üldkulud.
Ehitusplatsi ettevalmistustööde kulud kavandatakse(eelarvetakse) analoogiliselt ehitustööde otsekuludega konkreetse töö- ja 
ressursihinnete alusel. Nimetatakse neid aga üldkuludeks, kuna nad on seotud rajatava ehitisega. Ajutiste hoonete ja rajatiste 
maksumus moodustab 1,5-12% (tavahoonete puhul 3-5%) ehituse maksumusest.  Kulude võrreldavuse eesmärgil tuleks nad 
liigitada järgmiselt:
1.Ajutised   ehitised:   1.1.Piirdeed.   1.2.Laod.   1.3.Valguatus.   1.4.Ajutised   teed.   1.5.Tarindite    kaitserajatised .   1.6.Tellingud. 
1.7.Muud.
2.Talvised   lisatööd:   2.1.Pinnase    soojendamine    ja   kobestamine.   2.2.Konstruktsioonide   soojustamine   ja   soojendamine.   .
2.3.Täiendav materjalikulu. 2.4.Hoonete kütmine. 2.5.Lumetõrje. 2.6.Muud.
 3.Abitööd: 3.1.Veetõrje. 3.2.Kuiva töökoha tagamine.
81 Loetle maatriksstruktuuri eelised ja puudused.
Peadirektor
Funktsionaalne struktuur
Finantsid     Pakkumised        Plaan         Raamatupidamine        Kantselei
Regionaalne struktuur
                                      Projektijuht           Projektijuht            Projektijuht
Hoonete projekteerimise  osakond
 Santehnika osakond
Elektriosakond
Eelised: -  maatriksstruktuur  on keeruline, aga efektiivne, võimaldades probleemi käsitleda samal ajal nii sügavasti kui laiuti  
aitab vältida süsteemis konflikte.
Puudused:   -   eeldab   eesmärgipärast   lahtiütlemist   ainuvastutuse   printsiibist   rivi-   ja   staabiüksuste    korraldused    võrdselt 
kohustuslikud: - nõuab väga täpset õiguste ja kohustuste reguleerimist: -  teisalt  on aga konfliktid süsteemi arendamise alus: - 
otsustamine on tavaliselt aeglane, kuna vajab kooskõlastamist.
82. Loetle, mida peab näitama ehitusplatsi plaanil.
Ehitusplatsi plaanil näidatakse: 1)pinnareljeef ja hoonete ning rajatiste kõrgusmärgid 2)atmosfäärivete juhtimine 3)ajutiste 
teede skeem ja konstruktsioon 4)liiklusskeem koos vajalike liiklusmärkidega 5)alalised ja ajutised hooned ning rajatised,  
sisseloikamis  –  või  ühenduskohad  alaliste  võrkudega  6)ehitusmasinate   liikumisskeemid  7)tornkraana   tee  sidumine  hoone 
telgedega 7)laod ja laoplatsid 9)ohutsoonid ja nende märgistus 10)tulekustutusvahendite ja hüdrantide paigutus 11)betooni ja 
mördi vastuvõtu kohad 12)piirded 13)valgustus punktid.
83.Loetle põhimõtted, mida tuleks jälgida tööliste töö tasustamisel.
Töö tasustamisel rakendatakse tavaliselt ajatasu, mille puhul peab töönormi täitma, kuid ei ole vaja seda ületada. Peamine on 
normi täitmine ja kvaliteet.
84. Ehituse kalenderplaani parameetrid.
1)ehituse kogukestus 2)üksikute ehitusetappide tööde kestused 3)töö kestus talvel 4)veeärastusaja kestus 5)laoplatsi ja tööde 
vajaduse kestus 6)tornkraana ja tõstukite vajaduse kestus 7)tööliste keskmised ja maksimaalsed arvud, millest oleneb ajutiste 
hoonete (soojakute) vajadus.
85.Loetle võrkgraafikute erinevad tüübid.
1)Sündmustele orienteeritud võrkgraafikud:  nende eelis on sarnasus joongraafikule (lõppvormile); 2)Töödele orienteeritud 
võrkgraafikud: nende eelis on see, et arvuti kasutamisel võimalik väiksem inseneritöö mahukus.
86.Voolumeetodi eesmärgid.
Voolumeetod   kindlustab   ehitustoodangu   rütmilise   väljalaske   tööjõu   pideva   (katkematu)   ja   ühtlase   koormamisega.   Voolu 
korraldamise eesmärk on tööjõudluse kasv spetsialiseerumise, rutiini ja rütmi arvel.
87.Loetle juhtimise  funktsionaalse  struktuuri eelised ja puudused.
Funktsionaalne struktuur eeldab juhtimistegevuse jagamist juhtimisfunktsioonide järgi.
Juht
Inimesed, masinad, materjalid, raha.
Alljuht                   Alljuht                        Alljuht                      Alljuht
Inimesed              Masinad                      Materjalid                    Raha
Täitjad
Eelised:  spetsialiseerumine  tõstab kompetentsust; Puudused: 1)koordineerimisprobleemid, 2)puudub ainuvastutus.
88.M
 
lliste ressursside puh u
  l  kasutatakse integraalseid  (kumulatiivseid)   k
  alendriplaani ja milliste ressursside puhul  
d
  iferentsiaalseid. Näide  sk
  eemiline. 
Ressursivajaduse kalender plaanid:
Diferentsiaalsed graafikud- tööjõu koormuse epüürid (tööjõu ressursid ).
In
  tegraalsed ehk k
  umulatiivsed  graafikud- finantserimis graafikud(finantsressursid).
89. Mille poolest erinevad võrkgraafikus “töö”, “ootus” ja “sõltuvus”.
Töö – vajab aega ja ressursse, pideva  joonega   nool . Ootus – vajab aega ega vajab ressursse, pideva joonega nool. Sõltuvus – 
peegeldab ühe töö tehnoloogilist või organisatsioonist sõltuvust teisest (ei vaja aega ja ressursse); tähistab punktiirjoonega  
nool.
90.Loetle küsimused, millele peaks andma vastuse väike ettevõtte rajamise strateegiline plaan.
Äriplaani struktuur ja sisu sõltuvad äriideest, kuid selles peab olema: 1)määratud kasum , mida ettevõte peaks andma ja selle 
alusel, tuginedes keskmisele rentaablusele, määratud ka eeldatav müügimaht; 2)uuritud, kas olemasoleval turul on kavandatav 
müügimaht saavutatav ja mille arvel. Kui see ei ole selge, siis on õige aeg äriideest loobuda. Arvatakse, et 40-st äriideest on  
pikaajaliselt edukas vaid üks; 3)koostatud ettevõtmiseks vajalike varade nimestik; 4)koostatud bilansitabel, otsustatud, millised 
p   3   loetelud   varad   tuleb   osta,   millised   rentida;   5)määratud   vajalike   aktivate   päritolu:   omavahendid,   laenud   või   ühingu 
osaõiguste müümine; 6)määratud firma asukoht ja selle mõju soovitud majandustulemusele; 7)kavandatud spetsialiseeritus ja 
koostöö  teise   firmadega;   8)valitud  antud   äriideele   sobiv   ettevõtte   juriidiline  omandi   vorm;   9)määratud   turunduspoliitika; 
10)määratud eeldavad kulud, klassifitseeritud püsi- ja muutuvkulud; 11)määratud minimaalane tootmismaht, mille puhul kulud 
ja tulud on tasakaalus;  12)määratud  ettevõte krediidipoliitika;  13)määratud ettevõtlusriskid ja nende kindlustamise viisid; 
14)määratud   firma   tööjõupoliitika;   15)määratud   firmasisene   arvestussüsteem   nii   toomise   operatiivarvestuses   kui 
raamatupidamises, ms peab kindlustama tagasi-sideme tootmise plaanimiseks janormeerimiseks.
91. Loetle võrkgraafiku ja joongraafiku erinevused. 
Joongraafik :  lihtne ja ülevaatlik, puuduvad seosed tööde vahel, kõrvalekaldumine nõuab  inseneri   sekkumist, analüüsi ja 
prognoosi vahendid puuduvad. Kasutatakse kalenderplaanina (täitmiseeskiri).
Võrkgraafik:  keerulisem, seosed tööde vahel selgelt  näidatud, kõrvalekaldumine ajas ei nõua ümbertegemist, efektiivsed 
analüüsi ja prognoosi vahendid.
92.Loetle vajalik dokumentatsioon “montaazi  ratastelt ” puhul.
Montaaz  ratastelt eeldab spetsiaalse ehituskavandi (ehituskorralduse projekti) koostamist, mis peab  haarama
a)montaaziplaane korruste kaupa, kus detailid on nummerdatud montaazi järjekorras,
b)montaazi tunnigraafikud igale töövahetusele, kus on kirjas
-kuupäev, -valmistajatehas, -reisi number, detaili number, -detaili mark, -detailide arv reisil, -detailide mass, -saadetise  tehasest  
väljumise ja platsile saabumise aeg,
c)ehitusplatsi töökorraldusplaani.
93.L
 
oetle tööliigid, mille korraldamisel ehitusel on otstarbekas  p
  rojekteerida ehitusplatsi üldplaan. 
1)Ettevalmistusetapp; 2)mullatööd; 3)Vundamenti rajamine;4)hoonekarbi ehitamine; 5)hoonesiseste seadmete paigaldamine; 
6)katusekattetööd; 7)viimistlustööd; 8) välisvõrkude rajamine; + (vertikaalskeemid kraanade tõsteulatuse ja ohutustsoonide 
määramiseks)
94.Loetle juhtimisstruktuuride tüüpid
1)Rivistusstruktuur: 
Eelised: lihtsus, ainult üks kõrgemal seisav organ;  juht saab infot ainult vahetult alluvalt. 
Puudused: puuduvad horisontaalsidemed, juht peab teadma kõik, operatiivne domineerib strateegilise üle, ebakompetentsed 
otsused.
2)Funktsionaalne struktur:
Eelised: spetsialiseerumine tõstab kompetentsust.
Puudused: koordineerimisprobleemid; puudub ainuvastutus.
3)Staabistruktuur:
Staabiüksuste otsused muutuvad riviüksustele kohustusliseks peale kinnitamist üldjuhi poolt.
4)Maatriksstruktuur -
loobumine   ainuvastutuse   põhimõttest   (nii   rivi-   kui   staabijuhtide   korraldused   on   kohustuslikud.   Kompetentne,   keeruline, 
efektiivne. Aitab vältida süsteemisiseseid konflikte. Otsustamine vajab kooskõlastamist. 
5)Programmeesmärgiline struktuur
Uue eesmärgi  saavutamiseks moodustatakse  rutiinsete   elementide arvel  uus struktuur, mis likvideeritakse  peale  eesmärgi  
saavutamist. Paindlik ja  effektiivne . Puudub mälu.
6)Kollektiivse tippjuhi printsiip
Skeem ei loobu ainuvastutusest, kuid püüab otsuseid kooskõlastada.
7) Nõukogud ja komisjoonid
probleemide lahendamiseks, mis väljuvad regulaarsete üksuste kompetentsist.
95. Loetle regulaatorite tüübid. Joonista skeemid .
1)reguleerimise   otsesidemete   (häirete)   alusel   2)reguleerimine   tagasisidemete   (kõrvalekallete)   alusel   3)kombeneeritud 
reguleerimine 4)reguleerimine aktiivse mõjutusega sisendile 5)täielik reguleerimine.
Näited: hoone kütmise süsteem, koolituse süsteem, ehitusettevõtte juhtimise süsteem.
96. Loetle võrkgraafiku elemendid.
1) Töö (toiming): mida tähistab graafikul pideva joonega nool, peegeldab tootmisprotsessi, mis vajab aega (tööl on kestus) ja 
resursse (töölisi, masinad, materjale).  Noole  pikkus ei peegelda töö kestust. Töö lõpeb alati mingi tulemusega (sündmus). 
Noole alla ja peale võib kirjutada töö parameetrid.
2) Ootus, mida graafikul tähistab pideva joonega nool, peegeldab protsessi, mis vajab ainult aega ega vaja resursse. Näiteks 
betooni kivinemine või krohvi  kuivamine ).
3)Sõltuvus, mida graafikul tähistab punktiirjoonega nool, peegeldab ühe töö tehnoloogilist või organisatsioonilist sõltuvust 
teisest.
4)  Sündmus, mida graafikul  tähistatakse   ringiga   või  mõne muu geomeetrilise kujundiga,  peegeldab  töö algust  ja lõppu. 
Eelnenud  töö lõpp on järgneva töö alguseks. Sündmused nummerdatakse. Numeratsiooni järjestus ei ole oluline, kuid soovitav 
on  liikuda  vasakult paremale. Töö suhtes on sündmused alg- ja lõppsündmused. Võrkgraafiku lähtesündmusel ei ole eelnenud 
ja eesmärgisündmusel järgnevaid töid. 
5)  Tee  –   on   pidev   tööde   järgnevus   graafikul.   Tee   pikkus   on   määratud   teda   moodustavate   tööde   kestuse    summaga . 
Võrkgraafikul   on   lähte-   ja   eesmärgisündmuse   vahel   rohkem   kui   üks   tee.   Kõige   pikemat   teed   võrkgraafikus   nimetatakse 
kriitiliseks teeks .
97. E
 
ttevõte ostuhinna määramine . 
Ostuhind   määratakse   ettevõte   puhaskasumi   jagamisel   kapitaliseerimismääraga   mis   on   investeeringu   eeldatav   tasumisaja 
pöördväärtus.  Kui  firma  väärtus arvutatakse  kapitaliseeritud sissetuleku alusel, jäetakse firma  aktiva  väärtus arvestamata,  
eeldades et see on sisetuleku saamiseks hädavajalik. Väärtusest tuleks maha arvata pikaajaline  passiva .
98.Võimalik majandusmehhanism projekteerimislepingus, et kontrollida soovitud ehitusmaksumust.
1)turuhinna    mehhanism ,   vähempakkumine   ehituses   2)preemiad   ehituskestuse   tihendamise   eest   3)trahv   projekteerijale 
ehitusmaksumuse   limiidist   mittekinnipidamise   eest   4)viivised   maksete   mittetähtaegse   teostamise   eest   5)preemiad   tööliste  
lisaerialade  omamise  eest.
99.Iseloomusta majandusmehhanismi, kui üht  juhtimisfunktsiooni . 
Vastu võtma süsteemi kasulikke otsuseid. Toimub süsteemielementide aktiveerimine. Majandusmehhanism on premeerimise ja 
trahvimise süsteem. Majandusmehhanism töötab, kui ta arvestab objektiivseid seaduspärasusi.
100.Loetle organisatsioonilised funktsioonid.
1)juhtimisstruktuuri   loomine.   Põhimäärused,   juhtimisskeemid,   eeskirjad.   2) mehitamine    (inimestega   komplekteerimine) 
3)õiguste ja kohustuse  siirdamine , ehk jaotamine 4)käsutamine ja  motiveerimine .
101.Loetle projekteerimislepingu lisad, mis peaks tagama omanikule kontrolli ehituse maksumuse ja kvaliteedi üle.
Lepingu   lisad   (ettevalmistatud   enne   lepingu   sõlmimist):   1)konsultatsioonilepingu   üldised   tingimused,   2)projekteerimise 
lähteülesanne,   3)projekteerimistingimused   (projekteerimisluba),   4)geoloogilised,   keskkonnakaitselised,   muinsuskaitselised 
alustingimused,   5)tehnovõrkude   ühendamise   tingimused,   6)jälgitavad   mitteüldkohustuslikud   normid,   7)ehitusmaksumuse 
limiit,   8)tellija   jaoks   oluliste   materjalide   ja   seadmete   hinnaklassi   kirjeldus   (viimistlus,   santehnika   jne),   9)eelarvekulude  
struktuur (agregeerituse tase). 
102.L
 
oetle ehituse järelevalve põhilised ülesanded.(  O
  maniku ehituse järelevalve ülesannete liigitus.) 
Omaniku järelevalve on kohustuslik. Sellega võib tegeleda üksikisik või firma, mis on registreeritud kohalikus omavalitsuses 
ja   millel   on    litsents .  Põhikohustused:  1)võrdleb   lepingu   dokumente   kavandi   dokumentidega,   2)osaleb   hoonete 
mahamärkimisel, 3)esitab loendi töödest ja sõlmedest, mille kohta ehitaja peab tegema tööjoonised, 4)võrdleb tööjoonised 
kavandi dokumentidega ja annab neile heakskiidu, 5)esitab  loetelu  konstruktsioonidest, mille kohta tuleb koostada kaetud 
tööde  aktid , 6)jälgib tööd ja kannab tulemused platsi päevikusse: kuupäev, ilm, tehtud töö, inimeste arv tööl, töötavad masinad 
ja   seadmed,   tööohutus   (instruktaažid   ja   õnnetused), defektid ,   muudatused   ja   hilinemised   koos   kommentaaridega,   7)nõuab 
materjalide   vastavusavalduse    esitamist ,   8)keelab   mittevastavate   materjalide   kasutamise,   9)kontrollib   ettenähtud   testimiste 
läbiviimist   ( kvaliteediplaan ),   10)kontrollib   ladustamiseeskirjade   täitmist,   11)tagab   täitedokumentatsiooni   vormistamise, 
12)kontrollib inspektorite ettekirjutiste täitmist, 13)osaleb tellija  koosolekutel , 14)tõendab kaetud tööde vastavust, 14)annab 
makseloa tehtud tööde vastavust, 15)osaleb vastuvõtukomisjoni töös, 16)vastutuse ülempiir on järelevalve lepingu hind.
103.Loetle, milliseid väljundid peaks tellija nõudma  kavandi  koosseisus et kontrollida ehituse maksumust.
Ehitustööde   kirjeldused,   plaanid,   kontrolleelarve,   töömahtude   loend   (liigendatud),   kasutus-   ja   hoolduskirjad,   kohustus 
järelevalve osas, vastutus ehitusmaksumuse eest, kiirendatud töövõtukorralduse korral pakkumisdokumentide väljastamisajad 
enne kavandi valmimist.
104. Kavandi valikut mõjutavad näitajad.
Kavand peab vastama: kehtivale detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, normidele ja standartidele, kui projekteerija 
ehitab oma  tegevusega  tellijale kahju, on ta kohustuslik kahju hüvitama. Ehituskavand peab olema koostatud mahus, mis 
võimaldab hinnata projekteeritud ehitust, selle järgi ehitada ja ehitamist kontrollida.
105.Loetle ettevõtluse vormid.
Äriühing võib olla täisühing, usaldusühing, osaühing,  aktsiaselts ja tulundusühistu.
*Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärimine all ja vastutavad ühingu kohustuste täitmise 
eest solidaarselt kogu oma varaga.
*Usaldusühing  on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärimine all ja vähemalt üks  osanik  vastutab  
ühingu kohustuste eest kogu varaga ja vähemalt üks osanik ( usaldusosanik ) oma sissemaksu ulatuses.
*Osaühing  on äriühing, millel on osadeks jaotatud  osakapital . Osanik (üks või mitu isikut) ei vastuta isiklikult osaühingu  
kapitali eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osaühingu osakapital peab olema vähemalt 
40000 krooni.
*Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud  aktsiakapital . Aktsianäär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest,  
seda teeb aktsiaselts kogu oma varaga. Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsianääride üldkoosolekul ning kasumi ja  
vara jaotamisel ja hääleõiguse.
106.Loetle ehitusfirma juhtimisobjektid (juhtimise allsüsteemid).
Juhtimisobjekti   seisukohalt   jaguneb    juhtimistegevus    ehitusfirmas   järgmiste   allsüsteemide    juhtimiseks :  1)Ehitusobjektide 
juhtimise   allsüsteem.  2)Ehitusfirma   ressursside   juhtimise   allsüsteemid.  3)Tootmismajanduslikku   tegevust   kui   pikaajaline 
kasumi saamisele suunatud protsessi kindlustavad allsüsteemid.
107.Loetle ettevõtte edukuse hindamise näitajad.
Ettevõte edukuse hindamise näitajad on jäärgmised:1) Rentaablus  – väljendab kasumi (müügihinna ja  omahinna  vahe) suhet 
müügihinda   protsentides;   teda   võrreldakse   analoogiliste   ettevõtte   rentaablusega   samal   perioodil;   ta   sõltub   ka   üldisest 
majandusliku aktiivsuse tasemest. 2)Tööviljakus – väljendab toodangu mahtu ühe töötaja kohta aastas (kuus, päevas, tunnis); 
tööviljakuse   kui   efektiivsuse   näitaja   puhul   tuleb   veenduda,   et   töötajate   arv,   kelle   suhtes   tootlikkust   arvutatakse,   oleks 
võrreldav.3)Firma finantstegevuse  edukust  mõõdetakse likviidsuse suhtarvudega, mis on  jooksva  aktiiva ja jooksva passiva 
suhe, ja selle väärtus peaks olema üle kahe.  4)Käibekapital  – jooksva aktiva ja jooksva passiva vahe; peab võimaldama 
ettevõttel   toime   tulla   kaubaostude,   palgamaksmiste   ja   muude   jooksvate    kuludega .  5)Omaniku    suhtarv   –   väljendub 
omakapitali suhtena kogu aktivasse; iseloomustab omaniku vastutuse määra firma tegevuse eest; peaks olema suurem kui 0,5. 
108. Mida tähendab täielik ajavaru võrkgraafikus?
R
h
v
h
v
i-j  = Tj   – Ti   – ti-j  , kus  Tj   – sündmuse j hiliseim toimumise aeg,  Ti   – sündmuse i varaseim  toimumise aeg,  ti-j  – töö i-j 
kestus.
Töö i-j täielik ajavaru Ri-j on maksimaalne aeg, mille võrra võib viivitada töö algusega või mille võrra võib pikendada tema 
kestust ilma  kriitilise  tee pikendamiseta.
109.Mida tähendab osaline ajavaru võrkgraafikus.
r
v
v
v
v
i-j  = Tj   – Ti   – ti-j, kus:  Tj   – sündmuse j varaseim  toimumise aeg,  Ti   – sündmuse i varaseim  toimumise aeg,  ti-j  – töö i-j 
kestus. Töö i-j osaline ajavaru ri-j on maksimaalne aeg, mille võrra võib viivitada töö algusega või mille võrra võib pikendada 
tema kestust, ilma et muutuks temale järgnevate tööde varaseim alustamise aeg.
110.Mida peab kirjutama ehitusplatsi päevikusse:
kuupäev, ilm, tehtud töö, inimeste arv tööl, töötavad masinad ja seadmed, tööohutus, defektid, muudatused ja hilinemised koos 
kommentaaridega.