Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees (0)

KT (Organismide paljunemine, mitoos , meioos, gametogenees )
MÕISTED
paljunemine on üldine eluavaldus , mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilimiseks
mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks.
suguline paljunemine on paljunemisviis, kus uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismidele.
vegetatiivne paljunemine on mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb vanemorganismi mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel.
eoseline paljunemine on mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste ( spooride ) abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel.
interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (meioosi v mitoosi) vahele jääv eluperiood
DNA replikatsioon DNA süntees, mille tulemusena saadakse igast DNA molekulist 2 koopiat
karüokinees rakujagunemise (meioosi v mitoosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine
tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (meioosi v mitoosi) telofaasis
mitoos päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu säilimine tütarrakkudes
meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel.
haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena 2 korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. n=23
diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena . Erandiks on sugukromosoomid , mis ei ole homoloogilised. 2n=46
spermatogoon isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane
ovogoon emasorganismis esinev munaraku eellane
polotsüüt munaraku arengu käigus moodustuv arengu- ja viljastumisvõimetu rakk . Munaraku eellase meioosil moodustub üks tütarrakkudest.
1.Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel on vaja 2 vanemat, järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Mittesugulisel paljunemisel piisab ühest vanemast, on vanematega geneetiliselt sarnased.
2.Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne
3.Nimetada suguliselt paljunevaid organisme
imetajad, kalad , linnud ... ( päristuumsed organismid)
4.Mille poolest erineb eoseline paljunemine vegetatiivsest paljunemisest?
Eoselisel paljunemisel levivad spoorid tuule v veega ja arenevad uuteks organismideks (seened, sammaltaimed, vetikad ), vegatatiivse paljunemise korral toimub paljunemine mingi kehaosaga. Üks rakk jaguneb kaheks tütarrakuks ( bakterid , ainuraksed ) v tekkib väljasopistis, millest areneb uus isend , kes eraldub vanemorganismist v jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia.
5.Nimetada eostega paljunevaid organisme
seened, protistid , osa taimi
6.Nimetada vegetatiivselt paljunevaid organisme
prokarüoodid, seened, protistid, taimed, alamad loomad
7.Millised on vegetatiivse paljunemise viisid?
-risoomidega ( orashein , piparmünt)
-mugulatega (kartul)
-sibulatega (tulp, sibul , liilia)
-juurevõsudega ( lepp , vaarikas )
-võsunditega (maasikas, hanijalg)
- pistikutega (paju, mustsõstar )
-lehtedega ( begoonia )
8.Mis on mittesugulise paljunemise bioloogiline tähtsus?
lühikese ajaga suur järglaskond, geneetiliselt identsed järglased, evolutsioon aeglane
9.Kuidas inimene kasutab ära eri organismide mittesugulise paljunemise võimet?
Seente puhul mütseeli külvamine erinevatele kasvukeskkondadele (austerservikud, šampinjonid), loomadel kloonimine ja embrüode jaotamine ning siirdamine, taimedel kõige laiemalt levinud erinevate sortide paljundamine
10.Milleks on vajalik organismi rakkude jagunemine?
Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil vanemrakust moodustuvad tütarrakud. Lisaks on rakkude jagunemine vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste paranemisteks.
11.Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel?
tütarrakud
12.Millistest osadest koosneb rakutsükkel?
Profaas , metafaas , anafaas , telofaas , tsütokinees, interfaasi g1 faas, interfaasi s faas, interfaasi g2 f
13.Mis toimub karüokineesis?
Rakutuuma jagunemine
14.Mis toimub tsütokineesis?
Tsütoplasma jagunemine
15.Mis toimub interfaasis ?
Organellide arvu suurenemine, ensüümide süntees, DNA replikatsioon, ATP süntees
16.Milleks on vajalik DNA replikatsioon enne mitoosi?
Tagatakse kromosoomide arvu püsivus ja kahe tütarraku geneetiline identsus.
17.Millised tütarrakud moodustuvad mitoosi tulemusena?
Keharakud , geneetiliselt identsed
18.Millisteks faasideks jaotatakse mitoos?
Profaas, metafaas, anafaas, telofaas
19.Mis toimub profaasis ?
Tuumamembraan laguneb, kromosoomid keerduvad kokku, tekivad kääviniidid
20.Mis toimub metafaasis ?
Kromosoomid ekvatoriaaltasandil ja tsentrioolid rakupoolustel
21.Mis toimub anafaasis?
Kääviniidid lühenevad, toimub kromotiidide lahknemine poolustele
22.Mis toimub telofaasis?
Tuumamembraani moodustamine
23.Milleks on meioos vajalik?
Tagatakse sugurakkude teke, kombinatiivne muutlikkus tagatakse, kindlustab ploidsuse vaheldumise elutsüklis.
24.Millisteks faasideks jaotatakse meioos?
Profaas, metafaas, anafaas, telofaas 2x
25.Mis toimub interfaasis enne meioosi?
Toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid.
26.Kirjeldada meioosi I jagunemise faase !
Profaasis tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, moodustuvad kääviniidid, tsentrioolide paarid eemalduvad teineteisest, homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi (kromosoomide ristsiire ). Metafaasis homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaasis kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaasis nöördub rakumembraan sisse, tsütoplasma kahestub ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad jällegi, tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. Kromosoomid täielikult lahti ei keerdu, tuumamembraane ja tuumakesi ei moodustu. Kromosoomide arv on kaks korda vähenenud
27.Kirjeldada meioosi II jagunemise faase!
Profaasis liiguvad tsentrioolid taas poolustele, tekivad kääviniidid. Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad, kromatiidid lahknevad teineteisest, liiguvad koos kääviniitide lühenemisega poolustele. Telofaasis keerduvad kromatiidid lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed. Toimub tsütokinees.
28.Kuidas toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover ?
homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi
29.Millal toimub kromosoomide ristsiire?
Meioosi 1. jagunemise profaasis
30.Millised rakud moodustuvad meioosi tulemusena?
sugurakud
31.Miks meioosil moodustuvad tütarrakud on geneetiliselt erinevad?
Sest toimub kromosoomide ristsiire, millega kaasneb geenivahetus.
32.Mille poolest erineb mitoos meioosist?
Meioosis kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x, meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega, tekib 4 tütarrakku, profaasis homoloogilised kromosoomid vahetavad omavahel osi, esimene faas kestab kauem, peale esimest jagunemist ei keerdu kromosoomid veel täielikult lahti, ristsiire, 2 järjestikust jagunemist, 1. anafaasis lahknevad kromosoomid poolustele, mitoosis kromotiidid, meioosis 2. profaasi ja interfaasi liitudes dna replikatsiooni ei toimu.
33.Miks on sugulisel paljunemisel arenev järglane veidi sarnane oma mõlema vanemaga , kuid mitte nende täielik koopia?
Sest toimub kromosoomide ristsiire, millega kaasneb geenivahetus. Järglase DNA pannakse kokku isa XY ja ema XX kromosoomidest.
34.Kuidas nimetatakse erinevate sugude sugurakke?
Mehel spermid ehk seemnerakud ja naised munarakud .
35..Iseloomusta spermatogeneesi (kus toimub, millises eas algab ja lõpeb, millest areneb, mis on geneesi lõpptulemus, eriomadused)
Toimub munandites, algab suguküpsuse saabudes ja võib kesta kõrge eani. Arenevad spermatogoonidest, lõpptulemus küps sperm , talletatakse munandimanuses.
36.Iseloomusta ovogeneesi (kus toimub, millises eas algab ja lõpeb, millest areneb, mis on geneesi lõpptulemus, eriomadused)
Toimub munasarjades, ovogeenide paljunemine lõpeb juba looteeas, meioosi esimese jagunemise profaas lõpeb 1. eluaasta lõpuks, teismeesas munaraku eellaste meioos jätkub tsükliliselt, võib kesta mitmekonnast aastast kümnekonna aastani. Areneb ovogeenidest, lõpptulemus on küps munarakk , igas menstruaaltsüklis lõpetab meioosi ja väljub munasarjast enamasti ainult üks munarakk. Tsütoplasma ei jagune tütarrakkude vahel võrdselt, saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ja kolm viljastumisvõimetut rakku (polotsüüti).
37.Mille poolest erinevad emas- ja isassugurakud inimesel?
Isassugurakud valmivad terve elu, ovogeenid paljunemine lõpeb juba looteeas, emassugurakud küpsevad tsükliliselt kord kuus
38.Mille poolest erinevad spermatogenees ja ovogenees inimesel?
Ovogeneesi meioosi esimesele jagunemisele järgnevas tsütokineesis jaotub tsütoplasma tütarrakkude vahel ebavõrdselt. Saadakse suur ja väike rakk, mõlemad läbivad meiootilise jagunemise ja saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ja kolm viljastumisvõimetut rakku (polotsüüti).