KT (Organismide paljunemine, mitoos ,
meioos, gametogenees )
MÕISTED
paljunemine on üldine eluavaldus , mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi
säilimiseks
mittesuguline paljunemine on
paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast.
Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks.
suguline paljunemine on
paljunemisviis, kus uus organism saab enamasti alguse viljastatud
munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismidele.
vegetatiivne paljunemine on
mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb
vanemorganismi mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel,
seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel.
eoseline paljunemine on
mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste ( spooride ) abil. Esineb
protistidel, seentel ja osadel taimedel.
interfaas päristuumse
raku kahe jagunemise (meioosi v mitoosi) vahele jääv eluperiood
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
naeruvaarne
Õppematerjali autor
9. Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu: a ) muutumatus b) vähenemine kaks korda c) suurenemine kaks korda d) suurenemine neli korda 10. DNA kahekordistumine toimub mitoosi: a) interfaasis, b) profaasis, c) metafaasis, d) telofaasis 11. Spermid moodustuvad: a) ovogeneesil, b) spermatogeneesil, c) meioosil, d) viliastumisel. 12. Bakterid paljunevad enamasti: a) mitoosiga b) meioosiga c) vegetatiivselt d) eoseliselt 13. Meioos esineb a) vegetatiivsel paljunemisel b) somaatiliste rakkude pooldumisel c) sügoodi lõigustumisel d) ovogeneesil 14. Meioosi lõpuks on inimese suguraku kromosoomides DNA molekule kokku: a) 23 b) 26 c) 43 d) 46 15. Geenivahetus kaasneb: a) interfaasiga b) mitoosi profaasiga c) meioosi esimese profaasiga d) meioosi teise profaasiga 16. Inimese munarakkude küpsemise keskmine intervall on: a)12 päeva b) 20 päeva c) 28 päeva d) 32 päeva
Organismide paljunemine ja areng Organismide paljunemine · Paljunemine on üks elu olulisemaid eluavaldusi. · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. · Iseviljastumine viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. · Ristviljastumine sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu.
vanema mingist keha osast. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid japaljud taimeliigid. Otsepooldumine- bakteritel esinev paljunemisviis : toimub DNA kahekordistumine. Pungumine- vegetatiivse paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel loomadel. (pärmseen) DNA kahekordistumine. Rakis- organiks liigendumata keha. Esineb vetikatel ja samblikel. Rakise tükikeste abil paljunevad samblikud. Taimeriigis on vegetatiivne paljunemine laialtlevinud, loomariigis esinev alamates rühmades: käsnadel, ainuõõssetel jm. Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Mitoos. Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagab organismi kasvamise ja arengu. Uued rakud saavad alguse lähteraku jagunemisest- tütarrakud.
· Õistaimed *Seened · Inimesed * Sammal- ja sõnajalgtaimed · Loomad * Bakterid Nimetage vegetatiivse paljunemise vorme! 1. Otsepooldumine bakterid. 2. Pungumine pärmseened 3. Rakise tükikesre abil samblikud 4. Risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel on vaja kahte osapoolt ja see saab alguse viljastatud munarakust, aga mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism ühest vanemast. Millised muutused toimuvad interfaasis? · Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. · Loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine · Rakk suureneb · DNA kahekordistumine Millised muutused toimuvad kromosoomidega mitoosis?
2)Muutunud on tuuma ja tsütoplasma suhe 3)Sugurakkudes on allasurutud ainevahetus 4)Sugurakud ei jagune 5)Sugurakud pole koelise kuuluvusega 6)Nad on organismile kehavõõrad teatud arenguetapis Spermatogenees – seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Ovogenees – munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Naisel lõpeb ovogeenide paljunemine juba looteeas. Mistahes kahjulikud mõjurid(alkohol ja teised narkootilised ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke, mis enam ei asendu ega uuene. Mistõttu juhtub tihti, et vanemas eas naised sünnitavad puudega lapse. Lõpuks saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu- ja viljastumisvõimetut rakku. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. Munajuhas on munarakk
Organismide paljunemine ja areng Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise. Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud
Paljunemine Paljunemine: 1) Suguline paljunemine uus organism saabb enamasti alguse viljastunud munarakust (eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu 2) Mittesuguline paljunemine uus organism pärineb alati ühest vanemast, võib toimuda kas eoseliselt või vegatatiivselt Paljunemine on kahel tasandil: 1) rakutasand a) mitoos b) meioos (sugurakkude puhul) 2) organismide tasand a) suguline b) mittesuguline Eoseline paljunemine * suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljuneb eoste e spooridega Vegetatiivne paljunemine * vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune) * toimub kiiresti + * arvukas järglaskond + * kõik isendid on ühetaolised - Vegetatiivse paljunemise viisid: 1) otsepooldumine (nt bakterid) 2) pungumine (nt pärmseened)
Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid