• Kasvuperioodil väetada Monterra 13-0-0 väetisega 111 kg/ha • https://www.youtube.com/watch?v=GJiO2PkK82I Taimekaitsetööd • Kahjustajatest tuleb tõrjuda punast kedriklesta, lehetäisid, karilasi, ripslasi, jahukastet, ebajahukastet, antraknoosi, valgemädanikku, närbumistõbe ja hahkhallitust. Veel võivad kurke kahjustada nälkjad ja teod. Taimekaitse tabel Tõrje Kahjustajad Preparaadid Ooteaeg aeg Enne Antraknoos, ebajahukaste, Previcur Energy 14 päeva istutust jahukaste, kuivlaiksus, kulunorm 2,5 l/ha tõusmepõletik ja kõik kahjurid. Idulehte Kurgi antraknoos, kurgi askohütoos, Neem-Azal Neem-Azal’il de kurgi jahukaste, kurgi ebajahukaste, kulunorm 1,5-3l/ha puudub, faasis kurgi kuivlaiksus ja tõusmepõletik. ja 3 päeva pärast Aliette 3 Kõik kahjurid: Hooghännalised, aia- Aliette kulunorm 3 päeva.
o Porgandi-helelaiksus haigutekitajad kanduvad edasi seemnetega. o Porgandi kuivmädanik levib seemnetega. Tõrje: seemnete puhtimine, säilituseelne töötlemine fungitsiididega. o Porgandi-mustmädanik haigustekitaja säilib seemnetel, seemnetaimedel. o Baktermädanik porgandil o Kurgi-jahukaste o Kurgi-bakterpõletik levib veepiiskade ja tuule abil, mulla ja taimejäänustega. Tõrje: keemiline, taimejäätmete põletamine, resistentsed sordid. o Kurgi ebajahukaste o Kurgi-kuivlaiksus talvitub seeneniidistiku ja eostena taimejäänustel. Kasvuperioodil levib tuule, veepiiskade ja putukate abil. Tõrje: kasvuhoone õhustamine, haigestunud lehtede hävitamine. o Ristiku-varrepõletik haigustekitaja säilib seemnetes, taimejäänustel. Levib tuule abil kastega. Tõrje: seemned puhtida, keemiline tõrje. o Liblikõieliste pruunlaiksus talvitub taimejäänustel, taimedel, seemnetel. Levik kotteostega tuule abil. SEENED
Hernes Iseloomustus Vähenõudlik Kasvab huumusrikkal liivsavi- ja saviliivmuldadel Seemned hakkavad idanema 1...2 kraadi juures Kasvuks optimaalne 16...20 kraadi Puhaskultuur kui ka segavili (nt odraga) Kasvunõuded Sobivad enamus mineraalmuldi (hea veerežiimiga), mille pH on 6-7 Sobivamaks eelviljaks teravili Rikastab mulda lämmastikuga Herbitsiidide suhtes tundlik Õige külvi ajastamine Ohustajad Enamlevinud hernehaigused on laikpõletik, herne närbumistõbi, hahkhallitus ja herne-ebajahukaste. Hernest kahjustavad peamiselt hernemähkur, herne-kärsakas ja herne- lehetäi. Sordid Kasvatatavad sordid rühmitatakse söögi- ja söödaherneks. Erinevalt vanadest sortidest on tänased sordid madalakasvulised ja lühema kasvuajaga. Toitainesisaldus 22-25% proteiini 49% tärklist 16-21% kiudu Jaotus Kasutusotstarbe järgi jaotatakse kolme gruppi: Kasutatakse valmimata teri – rohelin...
*Paljuneb suguliselt ja mittesuguliselt *Kapsa-mustjuur, Kartulivähk HMK IKKESSEENED *Liikuvad viburitega staadiumid puuduvad *Toitumiselt saproobid, parasiidid või poolparas. *Paljud liigid põhjustavad käärimisprotsesse *Puuvilja-nutthallitus, must-nutthallitus, maasika-nutthallitus HMK MUNASSEENED *Riik Esiviburlased *Suguline( tulemusena tekivad oospoorid ) ja mittesuguine pajunemine *Toitumiselt saproobid või taimede ja loomade parasiidid *Ristõieliste ebajahukaste, Sibula ebajahukaste, Kartuli lehemädanik, 4. VIIRUSED *Valgukapsliga ümbritsetud DNA või RNA *Lihtsa ehitusega ja vajab paljunemiseks elavaid rakke ( sobiva leidmisel sisestab ta sellesse oma pärilikkusaine) *Rakk hakkab tootma viiruse erinevaid osakesi . *Viirus liigub taimes rakust rakku kas plasmodesmide kaudu ( aeglane) või siseneb floeemi , mis transp. Viiruse koos mahlaga taime juurtesse ja seejärel sealt kogu taime *Levivad levitajate abil( putukad, lestad, nematoodid, protistid , viburitega eoseid
vector. Kas patogeen on nekrotroof? Valikuline parasiit, palju peremeestaimi, nakatab noori või nõrgestatud ja vananevaid kudesid, tapab rakke kiiresti ensüümide ja toksiinide abil, sisenemiseks õhulõhed ja vigastused. Kandeseente tunnused? Vaheseintega hüüfid, osadel liikidel osade vaheseinte kohal pannalühendused(nõgi-ja roosteseentel puudub, mittesugulised eosed väga varieeruvad. Biotroofid- jahukaste, ebajahukaste, nõgi-ja rooste, viirused, fütoplasmad, Nekrotroofid- lahelaiksused, ja mädanikud, juure- ja viljamädanik, vaskulaarne närbumine, vähk seeneniidistik e. mütseel- seeneniitidest koosnev üherakuline või hulkrakne morfoloogiline põhistrukstuur seentel. Kasvab ja toitub substraadis, kus seen eluneb. Seeneniit e. hüüf- niitjas morfoloogiline põhistruktuuriühik seentel. Võib-olla üherakuline vaheseinteta(tsönotsüütne) või hulkrakne. Diam. 3-4-30 mikromeetrit.
Siis õitsevad suvelilled rikkalikumalt. · Vastu lõunapäikest asuvaid taimi on kõige parem kasta hommikuti nii on taimejuured terveks päevaks kindlustatud piisava veekogusega. Taimekaitse(kahjurid,haigused): Enne seda, kui tuua pelargoon aeda või rõdule, tuleb teostada profülaktiline töötlemine fungitsiididega, kuna need taimed on vastuvõtlikud sellistele haigustele nagu pelargooni rooste, jahukaste ja ebajahukaste. Kõige sagedamini kahjustab seda taime punane võrgendilest, lehetäi ja valgetiib. Pelargooni seemikud on vastuvõtlikud tõusmepõletikule. Paljundamine ja mullasegu: Pelargoonide seemnetega paljundamine on väga kasulik: vaatamata seemnete kallidusele, on neil kõrge idanevus, lubades saada suure hulga seemikuid; seemnest kasvab kompaktne, ilus põõsas rohkete, suurte õitega. Pelargooni seemned on suured, kaetud tugeva, nahkja kestaga. Seemnete külvist õitsemise alguseni kulub 5-6 kuud
HARILIK KÕRVITS Koostanud: Eliisabet Ojar PINNASE ETTEVALMISTUS Kasvukoht peaks olema tuule eest kaitstud ja päikesepaistelises kohas, soovitavalt lõunapoolse kallakuga maal. Künni sügavus umbes 30 cm. Mulla ettevalmistamise käigus viiakse koos kündmisega mulda 10-20t/ha orgaanilist väetist. Mineraalväetistest antakse umbes 60-90 kg/ha lämmastikku, fosforit ja kaaliumit. https://www.youtube.com/watch?v=CJCmSilXTEc – Külvamine, kobestus, komposti jms lisamine. Lisaks videod: https://www.youtube.com/watch?v=Ff6FW4u9-Z4 – Mulla ettevalmistus, kasvatamine, istutamine https://www.youtube.com/watch?v=T4WXuCI30CI – Saagikoristus, maa ettevalmistus, kasvatamine, kahjurid. KASVATATAVAD SORDID ‘Sweet dumpling’ - Selle sordi kasvuperiood on 105 päeva. Koor kollakas-valge värvusega, millel tumerohelised dekoratiivsed triibud. Väikesed viljad kaaluga kuni 200 g. Viljaliha oranž ja magusa maitsega. Varajase saagi saam...
Fungitsiidid. Mehhaniliselt hävitada. Õigete vahekaugustega istutada. 5. Hahkhallitus - lk 4, 50. Kaetud hallituskorraga. Maasikate juures ära korjata. Mehaaniliselt hävitada. Seenhaigusi pritsida ei saa (tõrjuda). Maasikaread ühekaupa, naabertaimede reas olevate taimede lehtega kokku ei puutu. Õhk peab saama läbikäija. Sortide valik mõni haigestub massiliselt, mõni mitte. Viljad hävitab. Suve teine pool ilma saagita, kui vihmane suvi. 6. Ebajahukaste (lk43). Tumedam peaks olema kui jahukaste. Lehe all rohkem ja all ääres. Võib esienda kollakaid ringe. 7. Märgmädanik Kuju muutub, toiduks kõlbmatu. Esineb lihakatel viljadel. 8. Lehemädanik (lk 55), Lehtedel või vartel laigud, mis pärast muutuvad pruuniks ja lõpuks hävinevad. Fungitsiidid. Kahjustab kartuleid ja tomateid. Kasvuhoone uks hoida kinni. Tuulega tuleb sisse. Lehed tomatitel ära murda kui näed. 9
Kahjuks võib mullakihi lahtikaevamine põhjustada erosiooni. Haigused Viinapuude seenhaigusteks on mädanikud. Mädanikud saavad alguse surnud taimeosadest (sageli kevadel äraõitsenud lilledest) ja arenevad, kui on piisavalt niiskust. Neid saab tõrjuda pritsimisega ja ennetada hea võrahooldusega. Oidium on tolmjas hallitus, mis tekitab marjadesse lõhesid ja takistab kobarate kasvu. Tänapäeval saab seda kergesti tõrjuda väävlitolmu abil, kui märgatakse varakult. Ebajahukaste on sulgjas hallitus, mille kõrvaldab mõne vaseühendiga pritsimine. Kõige ohtlikum bakteriaalne haigus on Pierce'i haigus, mis tapab viinapuud ja on ravimatu. Eriti suur probleem on see Ühendriikides. Seda levitavad väikesed putukad, keda nimetatakse tirtideks, ja see esineb enamasti jõekaldail asuvais istandikes. SAAGIKORISTUS JA PURUSTAMINE Veinivalmistamise esimene staadium on viinamarjakoristus. Seda tehakse masinatega või käsitsi
tunnuseks valkjas jahune kirme Rooside haigused • Kuivas õhus levivad seene eosed teistele taimedele • Tõrje: haiguse levikut pidurdab, kui pritsime taimi nõudepesuvahendiga n. Fairy, Mayer – kontsentratsioon sama mis nõudepesul. Keemilistest vahenditest soovitatakse kasutada Topas 100EC ja Previcur SL pritsides esimeste haigustunnuste ilmnemisel 0,15% töölahusega, millele on lisatud nõudepesuvahendit 10ml/5liitri kohta Rooside haigused • Ebajahukaste – kahjustab roose augustis, septembris. Noortele lehtedele ja võrsetele ilmuvad purpursed või punakaspruunid laigud. Parim tõrjevahend on Previcur • Roosi-tahmlaiksus – levinuim roosihaigus, mis levib lehtedel alates juuli algusest kuni septembrini. Alumised lehed muutuvad kollaseks ja neile ilmuvad suured mustad täpid. Algab lehtede kiire varisemine Rooside haigused • Eriti soodustab haiguse levikut suur õhuniiskus ja vihmane suvi
kliimamuutus ning sellega seoses arvatakse, et see liik sureb lähitulevikus välja (Taylor & Roberts, 1992). Viiendas artiklis näidati, et lehitu pisikäpp on mükoheterotroofne orhidee, mis sõltub vajalike toitainete saamiseks Inocybe ja Hebeloma mükoriisadest (Liebel & Gebauer, 2011). Soomurakas, mesimurakas (Rubus arcticus) Leiti kaks artiklit. Üks artikkel käsitleb soomurakat kui väärtuslikku põllukultuuri ning mille saagikust vähendab oluliselt ebajahukaste, kahjustades soomuraka vilju ja lehti. Sellega võitlemiseks pakutakse välja ka alternatiive fungitsiidide kasutamisele (Kostamo et al., 2015). Teises artiklis võrreldakse kahte soomuraka kultiveerimisvõimalust, mille käigus määrati kultiveeritud soomurakate morfoloogilised ja molekulaarsed omadused, leidmaks sobivaimat viisi soomurakate kasvatamiseks (Kostamo, Toljamo, Antonius, Kokko, & Kärenlampi, 2013). Kolmismadar (Galium trifidum) Kokku kaks artiklit
Teraviljad Taliteraviljad on üheaastased talvituvad kultuurid; kasvuperiood (ööpäevakeskmine temperatuur üle +5 °C) 170...210 päeva, kogu elutsükkel 270...360 päeva. Külviaeg augusti kolmas. septembri esimene dekaad. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb eelkõige sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Vastupidavus talvetingimustele kujuneb välja sügisel. Karastumine kulgeb edukalt päikesepaisteliste kargete (temperatuur langeb umbes kahe nädala jooksul aeglaselt alla 0 °C) ilmadega. Talvekindlust aitavad tõsta õige külviaja valik (taime jõudmine võrsumisfaasi) ja piisav taimetoitelementide (eeskätt kaalium ja fosfor, ka lämmastik) olemasolu mullas. Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed. Taliviljad vajavad selle perioodi läbimiseks madalaid (alla +5 °C) temperatuure 30...70 päeva jooksul. Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, ha...
. (kellel?). nemad kuuluvad aga (mis riiki?) munasseened kuuluvad aga esiviburlaste riiki. nende sugutupaljunemise eostele on iseloomulikud Mittesuguline paljunemine zoosporangiumides arenevate, kahe viburiga (neist üks alati virvevibur) varustatud zoospooridega, kõrgematel esindajatel maismaatingimustes "koniididena" funktsioneerivate zoosporangiumidega (zoospooride tekkega või ilma). [PS: tee ise siit mingit moodi kokkuvõte- point on nendes zoospoorides vist] 4 munasseente esindajat: ebajahukaste laadsed: Kartuli lehemädanik ja õieliste piimläige, vesihallikulaadsed: vähikatk ja vee-elanike haigused asualt öelda, ei oska ma sulle öelda, mille poolest nad erinevad, lihtsalt see, et kandseentel on viljakeha (kandseened on nt kukeseen ja puravik), aga munasseened on kui oled kuskil näind mõnel taime lehel hallikat kihti peal nagu vatt või tolm.. Noh see peaks andma ülevaate, mis asjad need on.. Netist ei leia kah just eriti vastuseid.. vähe on materjale.. 33
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
