Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Bioloogia konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida on ühist seentel (eluvorm) ja heterotroofsetel bakteritel ?
  • Millised on rakuvaheseintega seened ?
 
Säutsu twitteris

!!!Taime kui eluvormi paikutamine paljuriigilisse elupuusse.


Fotosünteesijad
Taimeriik (nt rohevetikad, sammaltaimed , sõnajalgtaimed, soontaimed )
Esiviburlaste riigi mõni esindaja (nt ränivetikad)
Silmviburlaste riigi osad esindajaid
Osad alveolaadid (nt neelvetikad)
Punavetikad
Sinivetikas( bakter ) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on.

Taimeraku erilised osad:


plastiidid(kloro, kromo, leuko , amülo), vakuool , rakukest -tselluloosist, hemitselluloosist, pektiinist või ligniinist, erilised rakkude vahelised ühendused- plasmodesmid . Rakukest seab rakkudevahelisele kommunikatsioonile teatud piirangud. Seetõttu on taimerakkudel olemas plasmodesmid - rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat.

Fotosünteesi 4 vaianti ja näited aint 3 leidsin


B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid . B.2) foto- autotroofid - toodavad org anet anorg . Varal . B.2.1)Fotosünteesivad väävlibakterid (rohelised ja punased)- obligatoorsed anaeroobid. Fotosünteesivad siis, kui hapnikku pole. B.2.2) sinivetikad -tsüanobakterid-Vesinikku saavad veest-elavad merevees , magevees ja epifüütidena maismaal. Ehk igalpool, kus leidub vett. Fotosüntees toimib nagu eukarüootidel, kuid pigmentide mitmekesisus suurem kui eukarüootsetel vetikatel.

Punavetikad näidis liik


Rhodophyta. Liike umbes 400. Nad on levinud troopilistes ja subtroopilistes, harvem parasvöötme meredes, ainult vähesed elavad magevees ja mullas. Nende tallus on paljurakulistest harunevatest niitidest koosnev puhma kujuline, harvem plaatjas või lehtjas, kuni 2m pikk. Kõige primitiivsematel liikidel on tallus üherakuline või koloonialine. Punavetikatel on väga mitmesugune värvus, mis on tngitud pigmentide – klorofülli, karotinoidide , fükoerütriini, fükotsüaani esinemisest erinevates hulgalistest vahekordades.
Varuaineks on eriline florideetärklis. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad koos vahelamellidega limastuvad vahel nii tugevasti, et kogu tallus muutub sültjaks. Sellepärast kasutatakse neid agari toorainena. Mõnedel liikidel on rakukest inkrusteeritud lubjaga, mis muudab talluse kivikõvaks. Sellised liigid võtavad osa korallriffide moodustamisest.
Suguline paljunemine on oogaamia. Paljunemise emaselundit nimetatakse karpogoonika. See on üherakuline, temas alumist, laienenud osa, milles paikneb munarakk , nimetatakse mõhuks ja ülemist peenikest, torukujulist osa – trihhogüüniks. Anteriidid esinevad rühmadena, kusjuures igaühes tekib üks liikumivõimetu gameet, mida nimetatakse spermaatsiumiks. Enamik punavetikaid on kahekojalised. Spermaatsiumid väljuvad anteriididest ja kantakse veevooluga trihhogüünidele. Trihhogüüni kest limastub, spermaatsium tungib karpogooni ja liitub munarakuga. Sugutu paljunemise puhul tekivad tallusel sporangiumid, mis sisaldavad üht monospoori või nelja tetraspoori.
Monospoorsete liikide elutsükkel möödub haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot.
Paljud punavetikad on tooraineks agari ja joodi tootmisel, neid tarvitatakse loomasöödaks ja toiduks.
Ei leia mitte ühtegi näidis taime!!!!- Porphyra- tehakse Norit sellest, sushi vetikas .

Pruunvetikad näidis liik


Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides , peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Talluse iseloomulik värvus – oliivirohelisest tumepruunini – tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest. Pruunvetikate tallus on paljurakuline. Neil võib jälgida arenguastmeid mikroskoopilistest organismidest kuni hiidorganismideni, mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on niitjas , koosneb ühest rakkude reast . Kõrgemalt arenenud liikidel jagunevad rakud mitmes tasandis ja on osaliselt eristunud, moodustades rakkude komplekse, mis sarnanevad assimilatsiooni -, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse liigestumisest osadeks , mis täidavad erinevaid ülesandeid. Pruunvetikate rakud on ühe tuumaga. Varuained ladstuvad laminariini (polüsahhariid), manniidi (suhkuralkohol) ja õlide kujul. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad limastuvad kergesti. Eluea pikkus ulatub mitme aastani.
Vegetetiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Sugutu paljunemine toimub arvukate kahe viburiga zoospooride abil.
Suguline paljunemine iso-, hetero - või oogaamiaga. Iso- ja heterogameedid tekivad paljurakulistes gametangiumides, oogoonid ja anteriidid on üherakulised. Sügoot areneb ilma puhkeperioodita sporofüüdiks (2n). Pruunvetikad moodusatavad hiigelsuure fütomassiga veealuseid niitusid. Nad omavad üha suurenevat tähtsust sööda-, toidu- ja ravimitaimedena ning tehnilise toorainena.
Näit- läänemeres- harilik põisadru.

Fotosünteesivad bakterid.


Prokarüootsed vetikad ehk tsüanobakterid ehk sinivetikad. Nende sümbiootiliste suhete kohta kirjutada- sümbioosis kõikiide fotosünteesivate eukarüootidega. Ja milline sümbioos on äärmuslikuks kujunenud (mis organell on nii tekkinud?)-kloroplast.

Bakteri raku ehituslik omapära


Väga lihtne struktuur, ei ole membraaniga organelle.

Näide bakteri kooselust teise organismiga.


Elavad näiteks suurte loomade seedekulglas (inimesed, lehmad , termiidid) ja aitavad neil seedida asju milleks suured loomad ise võimelised ei ole.
Näiteks kooselu seenega- samblik.
Näiteks kooselu taimega- liblikõielisete juuremügarad- bakterid seovad õhulämmastiku.
Raku sisene sümbioos- mitokonder ja kloroplast.

Bakterite tähtsus


Toiduainete, biotehnoloogiliste ravimite valmistamisel. Reovete puhastamine. Inimese nahal ja sees. Head naha peal- kasutavad seda, mis pole elus. Kui head eemaldada, siis tulevad halvad, kes ei soka vahet teha elusrakkudel ja eritistel.

Mida on ühist seentel (eluvorm) ja heterotroofsetel bakteritel?


Toimub rakuväline seedimine. ?kas on õige?

Kõik seened – muna, kott , kande, nutter, ikkes. Näide ka


Loe alt poolt.

Kottseene viljakeha ehitus


Enamasti viljakeha tekkel moodustuvate hulgatuumsete, erinevate sugurakkudena käituvate
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Bioloogia konspekt #1 Bioloogia konspekt #2 Bioloogia konspekt #3 Bioloogia konspekt #4 Bioloogia konspekt #5 Bioloogia konspekt #6 Bioloogia konspekt #7 Bioloogia konspekt #8 Bioloogia konspekt #9 Bioloogia konspekt #10 Bioloogia konspekt #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kookel Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

17
pdf
Bioloogia eksam
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
17
doc
Üldbioloogia eksami konspekt
74
odt
Ökoloogia konspekt
23
doc
Üldbioloogia konspekt
37
doc
Üldbioloogia konspekt-1-osa
235
pdf
Bioloogia üldkonspekt
15
pdf
Bioloogia eksamiks



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun