Bioloogia konspekt (0)

Tallinna Ülikool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida on ühist seentel (eluvorm) ja heterotroofsetel bakteritel ?
Millised on rakuvaheseintega seened ?

!!!Taime kui eluvormi paikutamine paljuriigilisse elupuusse.

Fotosünteesijad
Taimeriik (nt rohevetikad, sammaltaimed , sõnajalgtaimed, soontaimed )
Esiviburlaste riigi mõni esindaja (nt ränivetikad)
Silmviburlaste riigi osad esindajaid
Osad alveolaadid (nt neelvetikad)
Punavetikad
Sinivetikas( bakter ) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on.

Taimeraku erilised osad:

plastiidid(kloro, kromo, leuko , amülo), vakuool , rakukest -tselluloosist, hemitselluloosist, pektiinist või ligniinist, erilised rakkude vahelised ühendused- plasmodesmid . Rakukest seab rakkudevahelisele kommunikatsioonile teatud piirangud. Seetõttu on taimerakkudel olemas plasmodesmid - rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat.

Fotosünteesi 4 vaianti ja näited aint 3 leidsin

B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid . B.2) foto- autotroofid - toodavad org anet anorg . Varal . B.2.1)Fotosünteesivad väävlibakterid (rohelised ja punased)- obligatoorsed anaeroobid. Fotosünteesivad siis, kui hapnikku pole. B.2.2) sinivetikad -tsüanobakterid-Vesinikku saavad veest-elavad merevees , magevees ja epifüütidena maismaal. Ehk igalpool, kus leidub vett. Fotosüntees toimib nagu eukarüootidel, kuid pigmentide mitmekesisus suurem kui eukarüootsetel vetikatel.

Punavetikad näidis liik

Rhodophyta. Liike umbes 400. Nad on levinud troopilistes ja subtroopilistes, harvem parasvöötme meredes, ainult vähesed elavad magevees ja mullas. Nende tallus on paljurakulistest harunevatest niitidest koosnev puhma kujuline, harvem plaatjas või lehtjas, kuni 2m pikk. Kõige primitiivsematel liikidel on tallus üherakuline või koloonialine. Punavetikatel on väga mitmesugune värvus, mis on tngitud pigmentide – klorofülli, karotinoidide , fükoerütriini, fükotsüaani esinemisest erinevates hulgalistest vahekordades.
Varuaineks on eriline florideetärklis. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad koos vahelamellidega limastuvad vahel nii tugevasti, et kogu tallus muutub sültjaks. Sellepärast kasutatakse neid agari toorainena. Mõnedel liikidel on rakukest inkrusteeritud lubjaga, mis muudab talluse kivikõvaks. Sellised liigid võtavad osa korallriffide moodustamisest.
Suguline paljunemine on oogaamia. Paljunemise emaselundit nimetatakse karpogoonika. See on üherakuline, temas alumist, laienenud osa, milles paikneb munarakk , nimetatakse mõhuks ja ülemist peenikest, torukujulist osa – trihhogüüniks. Anteriidid esinevad rühmadena, kusjuures igaühes tekib üks liikumivõimetu gameet, mida nimetatakse spermaatsiumiks. Enamik punavetikaid on kahekojalised. Spermaatsiumid väljuvad anteriididest ja kantakse veevooluga trihhogüünidele. Trihhogüüni kest limastub, spermaatsium tungib karpogooni ja liitub munarakuga. Sugutu paljunemise puhul tekivad tallusel sporangiumid, mis sisaldavad üht monospoori või nelja tetraspoori.
Monospoorsete liikide elutsükkel möödub haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot.
Paljud punavetikad on tooraineks agari ja joodi tootmisel, neid tarvitatakse loomasöödaks ja toiduks.
Ei leia mitte ühtegi näidis taime!!!!- Porphyra- tehakse Norit sellest, sushi vetikas .

Pruunvetikad näidis liik

Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides , peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Talluse iseloomulik värvus – oliivirohelisest tumepruunini – tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest. Pruunvetikate tallus on paljurakuline. Neil võib jälgida arenguastmeid mikroskoopilistest organismidest kuni hiidorganismideni, mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on niitjas , koosneb ühest rakkude reast . Kõrgemalt arenenud liikidel jagunevad rakud mitmes tasandis ja on osaliselt eristunud, moodustades rakkude komplekse, mis sarnanevad assimilatsiooni -, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse liigestumisest osadeks , mis täidavad erinevaid ülesandeid. Pruunvetikate rakud on ühe tuumaga. Varuained ladstuvad laminariini (polüsahhariid), manniidi (suhkuralkohol) ja õlide kujul. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad limastuvad kergesti. Eluea pikkus ulatub mitme aastani.
Vegetetiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Sugutu paljunemine toimub arvukate kahe viburiga zoospooride abil.
Suguline paljunemine iso-, hetero - või oogaamiaga. Iso- ja heterogameedid tekivad paljurakulistes gametangiumides, oogoonid ja anteriidid on üherakulised. Sügoot areneb ilma puhkeperioodita sporofüüdiks (2n). Pruunvetikad moodusatavad hiigelsuure fütomassiga veealuseid niitusid. Nad omavad üha suurenevat tähtsust sööda-, toidu- ja ravimitaimedena ning tehnilise toorainena.
Näit- läänemeres- harilik põisadru.

Fotosünteesivad bakterid.

Prokarüootsed vetikad ehk tsüanobakterid ehk sinivetikad. Nende sümbiootiliste suhete kohta kirjutada- sümbioosis kõikiide fotosünteesivate eukarüootidega. Ja milline sümbioos on äärmuslikuks kujunenud (mis organell on nii tekkinud?)-kloroplast.

Bakteri raku ehituslik omapära

Väga lihtne struktuur, ei ole membraaniga organelle.

Näide bakteri kooselust teise organismiga.

Elavad näiteks suurte loomade seedekulglas (inimesed, lehmad , termiidid) ja aitavad neil seedida asju milleks suured loomad ise võimelised ei ole.
Näiteks kooselu seenega- samblik.
Näiteks kooselu taimega- liblikõielisete juuremügarad- bakterid seovad õhulämmastiku.
Raku sisene sümbioos- mitokonder ja kloroplast.

Bakterite tähtsus

Toiduainete, biotehnoloogiliste ravimite valmistamisel. Reovete puhastamine. Inimese nahal ja sees. Head naha peal- kasutavad seda, mis pole elus. Kui head eemaldada, siis tulevad halvad, kes ei soka vahet teha elusrakkudel ja eritistel.