ka desorientatsiooni ja teadvushäireid kuni koomani. Õigeaegse ravi puhul on võimalik pääseda suuremate tüsistusteta , kuid parem on vaksineerida enne malaariapiirkonda reisimist. 12) SÕNNIKUHALLIK kuulub ikkesseente hulka. Pärast imetaja seedekulgla läbimist satuvad idanemisvõimelised eosed väliskeskkonda. Sõnnikul arenevad tugevasti paisunud rakkude otsas sporangiumid ehk eoslad. Punetunud rakus asub vakuool, mis sisaldab kõrge konsentratsiooniga lahust. Kui vakuool puruneb, lendab sporangium eostega paari meetri kaugusele kiirusega 50km/h. 13) KASELUUDIK kuulub kottseente hulka. Kaseluudiku elutegevuse tulemusena uinunud pungad kaskedel puhkevad ja hakkavad andma ohtralt uusi võrseid, moodustades nö tuulepesasid. 14) SITIKASEEN kuulub kottseente hulka ning on putuka peal kasvav parasiit.
Nad on hüdrofoobse pinnaga, kerged ja kanduvad tuulega laiali. Nende idanedes saab alguse uus aktinomütseedi koloonia. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Mõnel aktinomütseedil paiknevad spoorid (koniidid) otse mütseelil (Micromonospora). Micromonospora olivasterospora Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Aktinomütseetide spoorid (koniidid) ja sporangiumid. Paremal Streptosporangiumi kerakujulised sporangiumid Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Aktinomütseetide spoorid ja sporangiumid. Vasakul Actinoplanese sporangiumid Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Microbisporal on sporangiumis 2 spoori. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Aktinomütseetide sporangiumid Mikrobioloogia I
Koldadel toimub vegetatiivne paljunemine varreosade abil, osjadel ja sõnajalgadel on oluline risoomidega paljunemine. Sõnajalgtaimed on sarnaseoselised (homospoorsed, isospoorsed) või erieoselised (heterospoorsed) SOONtaimed, mille elutsüklis on olulisem diploidne faas. Neil on tugikoed, (enamasti) leht, vars ja juured. Sõnajalgtaimedel on kolm põhilist võsutüüpi: KOLLAD - pisilehisus, sporofüllidel olevad sporangiumid koondunud võsutippudesse OSJAD - redutseerunud lehed, hästiarenenud sõlmevahed, kilpjad sporofüllid koondunud eospeadesse SõNAJALAD - suurelehisus, sporangiumid tavaliste lehtede alaküljel või sporofüllidel. 14. Katteseemnetaimed: ehituse ja elutsükli üldiseloomustus, klassid, tähtsamad hüdrofüütide ja kaldaveetaimede sugukonnad. e. ÕISTAIMED Seemned asuvad viljalehest (või õiehtedest moodustunud pesas
Vegetatiivne: · Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf · Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides · Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) · Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisrakud tekivad spets. eoslates, spets. hüüfidel ( erinevus vegetatiivsest): A. Rakusese tekkega eoslad (sporangiumid) enamasti ümarad: · Eosed viburitega: zoospoorid levivad veekeskkonnas · Aplanospoorid levivad tuulega B. Hüüfi tipmise tekkega eoslad · Koniidid (lülieosed). Koniidikandjate rühm: pükniid Suguline · Haploidsete (sooliselt eristumata/harva eristunud) hüüfirakkude ühinemisele järgneb rakutuumade ühinemine · Haploidsete hüüfide ühinemise järel moodustub dikaarüon kakstuumsete rakkudega hüüf,
5. Seente ehitus- Seeneniite nim. hüüfideks. Läbipõimunud hüüfid moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened paljunevad eostega ehk spooridega. Seeneraku kest sisaldab kitiini. Molekulaarbioloogia andmete põhjal on seentel ja loomadel ühised eellased. 6. Must täpphalik- Ikkeseen, on saprotroof ja esineb tihti toiduainetel nt. Leival. Leiva pinnale tekivad spetsiaalsed hüüfid, millel arenevad eoseid kandvad eoslad ehk sporangiumid. Eoslad on musta värvi ja on palja silmaga näha. 7. Sõnnikuhallik- esineb taimetoidulisel loomal, väljub seedest. Pärast imetaja seedekulgla läbimist satuvad idanemisvõimelised eosed väliskeskkonda. Sõnnikul arenevad eoslad tugevasti puhetunud rakkude otsas. Puhetunud rakus asub vakuool, mis sisaldab kõrge kontsentratsiooniga lahust. Vakuooli lõhkedes ''tulistatakse'' eosed paari meetri kaugusele. 8
Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisrakud tekivad spets. eoslates, spets. hüüfidel ( erinevus vegetatiivsest): A. Rakusese tekkega eoslad (sporangiumid) enamasti ümarad: Eosed viburitega: zoospoorid levivad veekeskkonnas Aplanospoorid levivad tuulega B. Hüüfi tipmise tekkega eoslad Koniidid (lülieosed). Koniidikandjate rühm: pükniid Suguline Haploidsete (sooliselt eristumata/harva eristunud) hüüfirakkude ühinemisele järgneb rakutuumade ühinemine Haploidsete hüüfide ühinemise järel moodustub dikaarüon kakstuumsete rakkudega
väljakasvud) abil, nt majavamm; biotroofid- saavad orgaanilisi aineid elusorganismidelt, kinnituvad haustorite abil, jagunevad omakorda kaheks: parasiidid- toituvad organismi kahjustades, kõrrerooste; sümbiondid- elavad teise organismiga rahulikku kooselu(vastastiku kasulik kooselu), samblik. · Seente paljunemine: seened paljunevad eostega- vegetatiivne ehk mittesuguline(hüüfide tippudesse tekivad koniidid e lülieosed või sporangiumid e eoslad/eospesad), nt nutthallik. Seened paljunevad suguliselt, võivad tekkida eosed, mis võivad olla haploidsed(n) või diploidsed(2n). Suguline paljunemine toimub kandseentel ja selle tagajärjeks on viljakeha teke(seeneniidistik areneb nagunii). Kandseentel arenevad eosed eoskandadel, mis moodustavad eoslava. See moodustub kandseene kübara all. 1. Kübara all võivad eosed paikneda eoslehekestel(kukeseen, pilvikud, kärbseseened). 2.
kormofüüdid ehk tüvendtaimed Siia kuuluvad: Sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed TUNNUSED: * sporofüüt on hulkrakne, esinevad koed, tipmine meristeem * keha (cormus) liigestunud vegetatiivseteks põhiorganiteks * sporofüüdi varases staadiumis esineb embrüo puhkeseisund (embrüofüüdid) * olemas juhtkude (ksüleem, floeem) ja tugikude (ligniini teke) * olemas hulkraksed paljunemisorganid: arhegoonid, anteriidid, sporangiumid * olemas kutiikula * olemas õhulõhed 21. Gametofaas, sporofaas Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist (gametofaasi) ja mittesugulist (sporofaasi). Sugulises faasis olev taim (gametofüüt) on haploidsete rakkudega (1n) ja paljuneb suguliselt, s.t. moodustab gameete e. sugurakke. Selleks moodustuvad suguorganites meioosi teel haploidsed sugurakud (gameedid). Mittesugulises faasis olev taim (sporofüüt)
lülide liitumise tulemusena. Sellist sugulise paljunemise viisi nimetatakse sügogaamiaks. Kui kaks üherakulist isendit liituvad ilma gameete moodustamata, siis nimetatakse seda hologaamiaks. Nii sugulisel kui suguta paljunemisel järgneb sügoodi moodustumisele puhkeperiood (näiteks talvel). Selle lõppedes jaguneb sügoot meioosi teel neljaks uueks vetikataimeks gametofüüdiks. Mõnel juhul võib sügoot areneda otse uueks sporofüüdiks. Sporofüüdi keharakkudest moodustuvad sporangiumid, milles tekivad viburitega zoospoorid või viburiteta autospoorid. Eostest arenevad taas gametofüüdid. Mõnede vetikaliikide sporofüüt ja gametofüüt on kujult ja suuruselt sarnased, teistel liikidel on aga erineva välimusega. Eestis elavad vetikad Eestile ainuomased vetikaliigid puuduvad. Magevetes on kõige enam üherakulisi ja niitjaid rohevetikaid. Läänemeres esinevatest on tuntuim pruunvetikas põisadru.
Oogonid ning anteriidid on vetikate sugulise paljunemise organid. Viljastumisel ühinevad spermatosoid ja munarakk. Selle tulemusena moodustub sügoot kahe vetika keharakkude ühinemisel. Selliselt paljuneb osa rohevetikaid. Mõlemal mainitud juhul järgneb sügoodi moodustumisele puhkeperiood. Selle lõppedes jaguneb sügoot meioosi teel neljaks uueks vetiktaimeks gametofüüdiks. Mõnel juhul võib sügoot areneda otse uueks sporofüüdiks.Sporofüüdi keharakkudest moodustuvad sporangiumid, milles tekivad viburitega zoospoorid või iburiteta autospoorid. Eostest arenevad taas gametofüüdid. Mõnede vetikaliikide sporofüüt ja gametofüüt on kujult ja suuruselt sarnased, teistel liikidel on aga erineva välimusega.
Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Klass: Keerdlehikud (Filicopsida) Selts: Maokeelelaadsed (Ophioglossales) Sugukond: Maokeelelised (Ophioglossaceae) Perekond: Võtmehein (Botrychium) VIRGIINIA VÕTMEHEIN kasvukohad: segametsade kraavikaldid, sihid, lagendikud õied puuduvad maapealne osa: leht(steriilne osa) ja spoorikandja(fertiilne osa) iseloomulik lihakas ja habras olek noortel taimedel areneb leht vanematel lehe küljest pikk vars, tipus sporangiumid täiskasvanud taime kõrgus 2040cm põhilevilaks parasvöötmeline ja subarktiline PõhjaAmeerika. Euroopas: Soome, Rootsi, Baltimaad, ka Venemaa. Eestis: 30 leiukohta (peamiselt IdaVirumaal, Pärnu ja Tartumaal) Kadumine seotud sihtide hoolduse ja kasutusega Õis ehk katteseemnetaimed Anthophyta Soontaimede arvukaim rühm. Taimed kannavad õisi, seemneid ja vilju. Moodustavad 80% kõikidest taimeliikidest. Kasvavad enamikus maailmajagudes. Võivad olla puud, põõsad või rohttaimed
mõhuks ja ülemist peenikest, torukujulist osa trihhogüüniks. Anteriidid esinevad rühmadena, kusjuures igaühes tekib üks liikumivõimetu gameet, mida nimetatakse spermaatsiumiks. Enamik punavetikaid on kahekojalised. Spermaatsiumid väljuvad anteriididest ja kantakse veevooluga trihhogüünidele. Trihhogüüni kest limastub, spermaatsium tungib karpogooni ja liitub munarakuga. Sugutu paljunemise puhul tekivad tallusel sporangiumid, mis sisaldavad üht monospoori või nelja tetraspoori. Monospoorsete liikide elutsükkel möödub haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. Paljud punavetikad on tooraineks agari ja joodi tootmisel, neid tarvitatakse loomasöödaks ja toiduks. Ei leia mitte ühtegi näidis taime!!!!- Porphyra- tehakse Norit sellest, sushi vetikas. Pruunvetikad näidis liik Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal
Limaseened on heterotroofsed, peamiselt saprofüüdid, harvem parasiidid. Saprofüütide plasmoodium on sageli värvunud kollaseks, punaseks või muud tooni või on värvusetu. Limaseened on võimelised amöboidselt substraati mööda liikuma toidu ja vee sunas, vältides valgustatud kohti. Liikumiskiirus kuni 0,4mm sekundis. Pärast varuainete kogumist liigub plasmoodium avatud, kuivemasse kohta ja laguneb suureks hulgaks tiheda kestaga sporangiumideks. Paljudel liikidel moodustavad sporangiumid padjakujulisi kogumikke- etaaliume, mis on kaetud ühise tiheda kestaga. Üksikute sporangiumide kestad lagunevad sealjuures täielikult või osaliselt. Etaaliumide ja sporangiumide sisaldis jaguneb üherakulisteks eosteks, mis tekivad meioosi teel. Paljudel liikidel tekib tsütoplasmast kapilliitsium- hügroskoopne niidistik, mis soodustab eoste väljapaiskamist pärast etaaliumi või sporangiumi kesta rebenemist. Soodsates tingimustes eosed idanevad, kusjuures igast eosest tekib üks
Limaseened on heterotroofsed, peamiselt saprofüüdid, harvem parasiidid. Saprofüütide plasmoodium on sageli värvunud kollaseks, punaseks või muud tooni või on värvusetu. Limaseened on võimelised amöboidselt substraati mööda liikuma toidu ja vee sunas, vältides valgustatud kohti. Liikumiskiirus kuni 0,4mm sekundis. Pärast varuainete kogumist liigub plasmoodium avatud, kuivemasse kohta ja laguneb suureks hulgaks tiheda kestaga sporangiumideks. Paljudel liikidel moodustavad sporangiumid padjakujulisi kogumikke- etaaliume, mis on kaetud ühise tiheda kestaga. Üksikute sporangiumide kestad lagunevad sealjuures täielikult või osaliselt. Etaaliumide ja sporangiumide sisaldis jaguneb üherakulisteks eosteks, mis tekivad meioosi teel. Paljudel liikidel tekib tsütoplasmast kapilliitsium- hügroskoopne niidistik, mis soodustab eoste väljapaiskamist pärast etaaliumi või sporangiumi kesta rebenemist. Soodsates tingimustes eosed idanevad, kusjuures igast eosest tekib üks
veevooluga trihhogüünidele. Trihhogüüni kest limastub, spermaatsium tungib karpogooni ja liitub munarakuga. Sügoot jaguneb kohe, puhkeperioodita, ja areneb diploidseks harunevaks niitjaks talluseks. Nende niitide otstel tekivad karpospoorid. Viljastumine mõjutab ka karpogooni naabruses asetsevaid vegetatiivseid rakke. Need jagunevad samuti intensiivsemalt ja moodustavad karpospoore ümbritseva keraja tsütokarbi. Sugutu paljunemise puhul tekivad tallusel sporangiumid, mis sisaldavad üht monospoori või nelja tetraspoori. Monospoorsete liikide elutsükkel möödub haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. Tetraspoorsetel liikidel toimub gameto- ja sporofüüdi vaheldumine, kuigi need väliselt teineteisest ei erine. Enne tetraspooride moodustumist toimub meioos. Haploidne tetraspoor areneb gametangiumidega gametofüüdiks, diploidne karpospoor tetrasporangiumidega sporofüüdiks.
ehk tüvendtaimed Siia kuuluvad: sammaltaimed,sõnajalgtaimed,paljasseemnetaimed,katteseemnetaimed TUNNUSED: sporofüüt on hulkrakne, esinevad koed, tipmine meristeem keha ( cormus ) liigestunud vegetatiivseteks põhiorganiteks (siit nimetus kormofüüdid) sporofüüdi varases staadiumis esineb embrüo puhkeseisund (embrüofüüdid) olemas juhtkude (ksüleem, floeem) ja tugikude (ligniini teke),olemas hulkraksed paljunemisorganid: arhegoonid, anteriidid, sporangiumid olemas kutiikula,olemas õhulõhed EOSTAIMED SOONTAIMED SOONEOSTAIMED LEHTSOONEOSTAIMED 21. Gametofaas, sporofaas Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist ( gametofaasi ) ja mittesugulist ( sporofaasi ). Sammaltaimede arengutsükkel 22. Helviksamblad, kõdersamblad, lehtsamblad Helviksasambla keha on lapik tallus v. koosneb lapikutest lehtedest ja vartest. Kahekojaline taim.Sporogooni kupra sees arenevad eosed (n) ja steriilsed rakud elateerid , mis aitavad eostel
Loomulikult ka 16SrRNA geenide järjestusi. Roll looduses ja elukoht: muld sobib aktinomütseetide elupaigaks väga hästi. · Looduses on aktinomütseedid orgaanilise aine lagundajad. On biotehnoloogiliselt olulised, kuna toodavad antibiootikume. Nende põhiasupaik looduses on muld. Nad toodavad eksoensüüme, mis lagundavad polümeerseid ühendeid mullas. Kuivanud mullas säiluvad aktinomütseetide spoorid ja sporangiumid hästi. Ka Arthrobacteri kokifaasi rakud on väga kuivataluvad. Mütseeli moodustamine on hea võimalus tungida mullaosakeste vahele ja toimetada sinna ka hüdrolüütilisi ensüüme. · Perekond Frankia fikseerib N2, moodustades taimedel juuremügaraid. Isoleerimine loodusest. · Aktinomütseetide isoleerimiseks mullast tuleb pärssida kiirestikasvavate bakterite ja seente areng. Seente pärssimiseks lisatakse söötmesse tsükloheksimiidi.
koristama. Maapealsetes osades muutusi ei toimu (Synchytrium endobioticum, EPPO) Haigustekitajat esineb tihedamini merelisemates kliimades, kus sademete hulk on aastast 700 mm ja aasta keskmised temperatuurid on 8-9oC. 12 Joonis 8. Kartulivähk ( Taimetoodangu Inspektsioon) Haigus levib edasi nagu enamus seenhaigusi mugulate ja mullaga. Tema säilivus on vägagi pikaldane, sporangiumid võivad püsida elusana kuni 30 aastat (Synchytrium endobioticum, EPPO) .Nakatumine on laialdasem suurema mullaniiskuse juures, mil temperatuur jääb 15- 20oC. Viimati avastati kartulivähk 2009 aastal Valgamaalt. Tõrje: 1. Nakatanud partii hävitatakse 2. Nakkuskoldega maal pikaajaline kartulikasvatuse keeld. 3. Kasvatada vähikindlaid sorte ( nt varajased sordid Flavia ja Red Lady) 2.8 Kartuli – hahkhallitus ( Botrytis cinerea) Kartulil üks ohutuid haigusi
Juured - Olemas Juurekarvad ~risoidid Olemas Kuivakindlus Passiivne Aktiivne Lehed Pole/väikesed/lihtsad Varieeruvad Õhulõhed Pole/lihtsad Sulgrakkudega (tabel õppejõu kodulehelt) Sporofüüdil kujunevad sporangiumid või õied. Neis toimub meioos, mille tulemusel arenevad haploidsed spoorid. Gametofüüdi areng algab spoorides ja lõppeb gameetide moodustumisega. Gameetideks - sugurakkudeks nim neid haploidseid rakke, mis enne liitumist enam ei pooldu. Sporofüüt (sporofaas), see tähendab isend, millel tekivad sporangiumid ja spoorid, koosneb diploidsest kromosoomide komplekti (2n) sisaldavatest rakkudest. Spoorid moodustuvad meioosi teel ja on seega alati haploidsed (n)
paljune mine hüüfide abil, seejuures v õib mütseeli igast osast areneda uus hallitusseen. Mõnede sente hüüfid jagunevad vaheseinte m o odustamise teel üksikuteks piklikeks rakkudeks, mida ni m etatakse iidideks. Igast niisugust rakust v õib areneda uus hallitusseen. Kõige sageda mini paljunevad seened e oste abil. Mõnedel seentel m o odustavad e osed sporangiumides ehk e osepesades, mis asuvad püstistel varretaolistel sporangiumikandjatel. Eoste val mi misel sporangiumid lõhkevad ja e osed langevad neist välja. Kui val minud e osed satuvad soodsasse toitekeskkonda, hakkavad nad kasvama ning arenevad uuteks hallitusseenteks. Mõnedel seentel m o odustuvad hüüfid e oste otsas. Niisuguseid väliseid e oseid ni m etatakse koniidideks, hüüfe, millel nad asuvad aga koniidikandjateks. Koniidid asetsevad koniidikandjatel üksikult, rüh miti või ahelatena. Valminud koniidid varisevad ja soodsate tingi must puhul arenevad m ütseelideks.
Trihhogüüni kest limastub, spermaatsium tungib karpogooni ja liitub munarakuga. Sügoot jaguneb kohe, puhkeperioodita, ja areneb diploidseks harunevaks niitjaks talluseks. Nende niitide otstel tekivad karpospoorid. Viljastumine mõjutab ka karpogooni naabruses asetsevaid vegetatiivseid rakke. Need jagunevad samuti intensiivsemalt ja moodustavad karpospoore ümbritseva keraja tsütokarbi. Sugutu paljunemise puhul tekivad tallusel sporangiumid, mis sisaldavad üht monospoori või nelja tetraspoori. Monospoorsete liikide elutsükkel möödub haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. Tetraspoorsetel liikidel toimub gameto- ja sporofüüdi vaheldumine, kuigi need väliselt teineteisest ei erine. Enne tetraspooride moodustumist toimub meioos. Haploidne tetraspoor areneb gametangiumidega gametofüüdiks, diploidne karpospoor – tetrasporangiumidega sporofüüdiks. Paljud punavetikad on
Spooride kasvades tekib tahke söötme pinnal pindmine seeneniidistik ehk hallituse koloonia. Erinevalt taimeseemnetest on eos üherakuline, millest areneb vastav organism. Eosed jagunevad päritolult endogeenseteks (sisemisteks) ja eksogeenseteks (välimisteks) eosteks. Endogeensed eosed tekivad enamasti erilistes eoslais, mida nimetatakse sporangiumideks ehk eospesadeks (joonisel A,B,C,D), mis asuvad püstistel varretaolistel sporangiumikandjatel. Eoste ehk spooride valmimisel sporangiumid lõhkevad ja spoorid langevad neist välja. Joonisel on näha erinevates staadiumites sporangiumid. Kui valminud spoorid satuvad soodsasse keskkonda, hakkavad nad kasvama ning arenevad uuteks hallitusseenteks. Osadel seentel moodustuvad eosed hüüfide otsas. Selliseid väliseid ehk eksogeenseid spoore nimetatakse koniidideks (lülieosteks). Nad tekivad vahetult õhumütseelil või koniidikandjatel. Koniidikandja ots eraldub vaheseinaga, muutub ümmarguseks ja kukub ära koniidina
puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb uus hüüv. 2) Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides. 3) Blastospoorid õrnad punfumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel). 4) Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks. Sugutu paljunemine see tähendab seentel tekivad paljunemisrakkud kindlates eoslatres, kindlates seeneniitides. On kahte tüüpi: 1) rakusisese tekkega eoslad (sporangiumid), kus eosed tekivad ühe suure raku sisse. Enamasti ümarad. On kas viburitega eosed zoospoorid või ilma viburita (tuulega levivad) aplanospoorid. 2) Hüüfi tipmise tekkega eoslad, lülieosed ehk kiniinid. Koniidikandjate rühm: pükniid. Sugulisel paljunemisel eristatakse kahte tüüpi: 1) haploidsete rakkude (hüüfide) ühinemisele järgneb kohe rakutuumade ühinemine. 2) haploidsete seeneniitide ühinemisel moodustub dikaarüon kakstuumne seeneniit
annaabi.ee 
