1 . Hüüf Seeneniit. Nendest koosnevad enamikud seened. Eos Eoste abil seened paljuevad, koosnevad ainult ühest rakust. Levivad läbi õhu või vee ja kui satuvad sobivasse kasvukohta hakkavad idanema ja neist arenevad uued seeneniidid. Käärimine Käärimiseks nimetatakse protsessi, kus anaeroobses keskkonnas pärmseente eluviis tekitab süsihappegaasi ja alkoholi. Mükoriisa Mükoriisaks nimetatakse seente kooselu taime juurtega ehk seenjuur kus mütseel põimub ümber juurte või põimub nende sisse. Mütseel Seeneniidistik. Tekkinud hüüfidest ja see omastab vett ja lahustunud toitained läbi rakukesta. Pärmseen Üherakuline organism. Viljakeha - Pärm Kasvatatud ja kokkusurutud pärmseente mass. 2 . Seene ja taime erinevused: Rakukestas olev aine erineb. Puudub klorofüll, ei fotosünteesi. Ei vaja valgust. Seene ja taime sarnasused: Mõlemal on rakukest. Mõlemal puudub aktiivne liikumisvõime. Mõlema rakud sisaldavad vakuoole.
Kontrolltöö 1.Ringita õige vastusevariant. (3p) 1. Membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid a) Rakukest b) Vakuool c) Kloroplast d) Lüsosoom 2) Seeneniidistik ehk a) Mükoriisa b) Hüüf c) Mütseel d) Plasmodesm 3) Seeneniidistikust ja taimejuurest moodustunud sümbioos a) Hüüf b) Mütseel c) Mükoriisa d) Viljakeha 2. Nimeta 3 seeneraku sarnasust loomarakuga. (3p) 3. Millise organelli ülesannetega on tegu: Ainete transport, tugi ja tugevus, tagab püstise asendi, kaitseb siserõhu ja turgori eest? (1p) 4. Millised rakuosad on taimedele ainuomased? (3p) 5. Kirjuta mõiste definitsiooni taha sobiva mõiste täht. (4p) 1) Organismid, mis saavad energiat surnud organismide lagundamisest 2) Organismid, kellel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum
Kärglane-koorega amööb. Kiirloomad-meredes elavad ühed vanimad algloomad. Malaaria-hallasääskedepoolt levitatav haigus. Tallus-vetikate hulkrakne keha. Pleurokok-üherakuline rohevetikas, kes on kohandunud eluga õhu käes. Põisadru-lintja tallusega ja õhkpõitega pruunvetikas. Furtsellaaria-agarik. Agar- tarrendav aine, mida saadakse punavetikatest. Veeõitseng-kahjulik nähtus, vetikate ajutine vohamine veekogus. Porfüüra-Hiinas toiduks kasutatav punavetikas. Hüüf-seeneniit. Mütseel- seeneniidistik. Nõiaring-kui viljakehi moodustab ainult seeneniidistiku noorim osa. Pärmseen-üherakuline organism. Käärimine-pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskkonnas tekib süsihappegaas ja alkohol. Pungumine-paljunemisviis. Kübarseen-seen, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Eoslehekesed-kübara alapoolel enamikel kübraseentel kiirtena paiknevad liistakud. Rakk-organismide ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud
Seened kui polüfüleetiline organismirühm. Hõimkond seened- Mycophyta. Seeni on üle 100 000 liigi. See on sugulusorganismide rühm, mida segeli käsitletakse eraldi riigina. Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud. Arvatakse, et nad on tekkinud polüfüleetiliselt. Ühed rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetst harunevatset niitidest hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega: algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja putukate kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest. Seente ehituse tähtsaks iseärasuseks on plastiidide puudumine. Varuaineteks on glükogeen või rasvad, tärklist ei teki kunagi. Kõrgematel seentel põimuvad hüüfid sageli tihedaks
4)vale. seenemütsul on harunenud hüüfide poolt moodusstunud seeneniidistik. 2. Tamerakul on rakus tselluloos. Seenerakk on väga sarnane loomrakuga ning kest kitiinist, kest on elastne. 3. Ebasoodsates tingimustes tekitavad bakterid spoore. Nad lasevad endast umbes 1/3 vett välja ning kattuvad tiheda kihiga. Nende ainevahetus peaaegu seiskub 4.Hulkrakne seen koosneb viljakehast, mis on maa peal ning mü.tseenist maa all. Viljakeha koosneb peamiselt kübarast, jalast ja tupest. Mütseel on seeneniidiohk. 5.Taimerakk saab elutegevuseks vajaliku energia fotosünteesi abil, mis toimub rohelstes plastiidides kloroplastides.6. Bakterid on jääkainete ja surnud organismide lagundajad. Aitavad kaasa mulle tekkele ja kasutavad toiduks teistele organismidele kahjulikke aineid. Bakterid elavadteiste organismide soolestikus ning aitavad kaasa nende elutegevusele. 1.1)Vale.Bakterid on prokariootsed organismid.2)vale. pärmseened kuuluvad ainuraksete seente hulka.3)vale. taimed on
(õpik lk 88 – 91, slaidid) Kromosoom- üks kokkupakitud DNA-molekul koos valkudega Kromatiin- rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, mille kokkupakituse tase muutub rakutsükli käigus 12. Oska võrrelda loomarakku taimerakku ja seenerakku omavahel. Oska sõnastada nii sarnasusi kui ka erinevusi. 13. Tea seente ja bakterite ehitust ning nende tähtsust looduses. 14. Tea mõisteid: sümbioos, patogeen, plastiid, hüüf, mütseel, liitorganism. Sümbioos-organismidevahline vastastikku kasulik koostöö Patogeen- haigusetekitaja Plastiid- taimede organell, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid Hüüf-pikkadest torujatest rakkudestmoodustunud mikroskoopiline seeneniit Mütseel- seeneniidistik liitorganism
olema vahemikus 20-30%. Lisaks soodustab veel arengut temperatuur, kõige paremini areneb majavamm 18-23oC juures ning tavaliselt ongi just selline toatemperatuur. Organism Majavamm on üsna levinud ning antud pildil esinev viljakeha annab märku, et tegemist on kaugelearenenud seenega. Pärast viljakeha moodustamist annab majavamm sadu miljoneid eoseid, mis levivad edasi peaaegu kõigega, isegi õhuga. Kui eosed levivad sobivasse keskkonda, moodustub uus nakkuskolle. Esialgu ilmub valge mütseel, mis on väga kiire kasvuga. Mütseel kasvab tavalisel toatemperatuuril keskmiselt 2-3 mm ööpäevas. Peale mõningat kasvamist tekivad kollakad täpid. Viljakehad võivad kasvada kuni 4 cm paksuseks ja isegi kuni poole meetri laiuseks. Majavammi puhul on märkimisväärne ka seeneniidistik. Seeneniidistik võib kiiresti levida mõne meetri kaugusele toiteallikast. Kuna eostel on kaks sugu siis majavamm saab areneda vaid juhul, kui kokku puutuvad erinevast soost seeneniidistikud. Objekt
........ c)Kõikide organismide rakud on sarnased ehituse,keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. 7. Too välja järgnevate sõnapaaride erinevused. 5 p A.Eukarüoot ja prokarüoot Eukaeüoot on päristuumne aga prokarüoot on eeltuumne......... B. Ainurakne ja hulkrakne .......................................................................................... C. Biotroof ja saprotroof ............................................................................................. D. Hüüf ja mütseel Hüüf on seeneniit aga mütseel on seeneniidistik.................. E. Pärmiseen ja pilvik Pärmiseen on ikkeseen aga pilvik on kandseen.................... 8. Märgi rakke võrdlevasse tabelisse X kui nimetatud rakustruktuur on rakus olemas. 7p Rakustruktuur Loomarakk Seenerakk Taimerakk Tsütoplasma X X X
Pindselhallik Nutthallik Moodustab koheva valkja Pindselhalliku mütseel koosneb ämblikuvõrgutaolise kirme, sammuti läbipaistvatest millele tekivad väikesed mustad seeneniitidest. täpid. Need on eoslad. Ristvaheseinad jaotatud suureks Kirme koosneb igas suunas hulgaks reastikku asuvateks harunevatest läbipaistvatest rakkudeks. seeneniitidest. Pintselhalliku haruneb osa Ristvaheseinad seeneniitides seeneniite pintslitaoliselt,
Mittesugulise sigimise aluseks on seeneniidis eoste ehk endospooride teke, kõrgemalt arenenud hallitusseentel tekivad eosed eospesas ehk sporangiumis. Hallitusseened toituvad orgaanilisest ainest. Enamik neist elab surnud orgaanilisel ainel, kuid leidub ka elusatel kudedel elavaid liike. Nad vajavad happelist elukeskkonda. Hallitusseene tüübid. Nutthallitus kasvab lopsaka, Petri tassi kaaneni ulatuva hallikas-valge seeneniidistikuna. Mütseel koosneb üherakulisest, rikkalikult hargnevast hüüfist. Viimasest kerkivad üles mastitaolised eosekandjad, mille otsas on eoste kotike - sporangium. Sporangiumi lõhkemisel vabaneb hulgaliselt eoseid, mis idnedes annavad mütseeli. Laialt levinud niisketel söötadel, juurviljal, sõnnikul, leival, niisketel esemetel ja pindadel. 8 Pintselhallitus - mütseel koosneb mitmerakulisest
SEENED Seenekeha on seeneniidistik e mütseel Üherakulised: ühetuumaga näit. pärmseen hulktuumsed näit. nutthallik Mitmerakulised: (enamus) näit. puravik, pilvik, kukeseen Hüüf seeneniit Mütseel seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest
oleme harjunud seksiks pidama. Kui hüüfide tuumadel on erinev nn paarumisfaktor, siis moodustatakse nende vahele torujas kanal, mille kaudu kumbki hüüf saab teiselt tuuma, mida siis kogu hüüfi pikkuses paljundatakse. Võiks öelda, et kandseente haploidsete hüüfide anastomoseerumisel on toimunud tuumade „ristsiire“. Sissetunginud tuum migreerub kiiresti rakust rakku, ise mitootiliselt jagunedes. Selle tulemusel muutub monokarüootne mütseel dikarüootseks, kaksiktuumseks. Migratsiooniteed markeerivad hüüfirakkude vahekohale tekkivad pandlad (fenotüübi muutus!?). Nüüd võib ehk hakata geeniekspressioon toimuma sarnaselt diploididele, s.t. meile, inimestele. Tähelepanuväärne erinevus võrreldes näiteks inimese genoomiga on asjaolu, et vanematelt saadud geneetilist materjali hoitakse eri tuumades. Seentele on iseloomulik suletud mitoos: tuumamembraan säilib tuuma jagunemisel, tuuma jagunemine
Seened kui polüfüleetiline organismirühm. Hõimkond seened- Mycophyta. Seeni on üle 100 000 liigi. See on sugulusorganismide rühm, mida segeli käsitletakse eraldi riigina. Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. Seente päritolu pole veel lõplikult selgitatud. Arvatakse, et nad on tekkinud polüfüleetiliselt. Ühed rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetst harunevatset niitidest hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega: algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja putukate kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest. Seente ehituse tähtsaks iseärasuseks on plastiidide puudumine. Varuaineteks on glükogeen või rasvad, tärklist ei teki kunagi. Kõrgematel seentel põimuvad hüüfid sageli tihedaks ebakoeks
Mükoloogia- teadus seentest, seeneteadus Prokarüoot- organism,mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine(bakterid), eeltuumsed Eukarüoot- päristuumsed,organism,mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine(protistid,seened,taimed,loomad) Heteroof- organism,kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum Pungumine- vegetatiivse(mittesugulise) paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel loomadel Toksiin- taimse v loomse päritoluga mürkaine Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Torikuline- rühm hrl. nahkja v. puitunud viljakehaga kandseeni Viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ,milles valmivad eosed
Klorofülli sisaldav plastiid. · Kromoplast- membraanidest koosnev taimeraku taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. · Leukoplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse amüloplastiks. · Mükotoksiin(seenetoksiin)- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine · Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide(hüüfide) kogum · Plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks · Plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, koromo- ja leukoplaste · Rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist
SEENED (SEENERIIK) Mükoloogia seeneteadus Samblik Mükoloog, seeneteadlane Heterotroofid toitub valmis orgaanilisest ainest seen + vetikas Hüüf seeneniit org. aineid Mütseel seeneniidistik vett ja mineraalaineid Elutingimused: parajalt niiske, soodne temperatuur ja rohkesti toitaineid Tekkisid umbes 400-500 miljonit aastat tagasi, leidub kõikjal Paljunemine: 1) suguline kaks vanemorganismi, osalevad sugurakud, uus organism saab alguse viljastatud munarakust. 2) mittesuguline 1) Eoseline näiteks seened, samblikud, sõnajalad
Haigusi põhjustavad põhjustavad mikroorganismid on võimelised kohastuma ja moodustama uusi antibiootikumide suhtes vastupidavaid tüvesid. Sellepärast on teadlased uute prepaatide otsingul valinud uurimisobjektiks markoseened. Kandseened on väärtuslikuks antibiootikumide allikaks. Nende hulka kuuluvad ka tuntud söögiseened nagu näiteks puravikud. Kandseened on ühed olulisimad surnud taimeosade lagundajad. Kandseente viljakehad on sugulise paljunemise organid, põhiosa seenest (mütseel) elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Seeni kasutatakse meditsiinis erinevate haiguste raviks, see avastati juba Vana-Kreekas, et seentega saab ravida mitmeid nahavigastusi. Seente kasutamine meditsiinis on mõistlik, kuna seentest saab antibiootikume haiguste raviks.
suurendades. Biopreparaati moodustava seene metaboliidid lagunevad looduses kergesti, seega on biotõrje ökoloogilinerisk tunduvalt väiksem kui näiteks keemilise tõrje puhul. Bioregulatsiooni mõju kestab kauem. Biotõrje rakendused Seene tõrje seenega: Näiteks juurepess, mis on parasvöötme okasmetsades üks peamisi kahjustajaid. Tekitab kuuskedel ja ka mändidel südamemädanikku. Levib eostega värskelt raiutud kändudel ning juurekontaktide kaudu levib mütseel lähedal kasvavatele puudele. Juurepessu vastu on biotõrje vahend, mis sisaldab surnud puitu lagundava seene- suure koibiku eeoseid. See preparaat nakatab ja lagundab kännupuitu ning seetõttu takistab juurepessu levimise juurtesse. Biotõrje rakendused Feromoon tõrje: Näiteks kahjurputukate meelitamine feromoon- püünisesse. Feromoonid on hormoonisarnased ained, nagu lõhnaained, mis mõjuvad kindlat liiki isaliblikatele.
Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Kloroplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees, klorofülli sisadav plastiid. Kromoplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad, sisaldab tihti varuaineid. Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel-hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. Plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Eristatakse pigmentide sisalduse alusel. Rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist. Spoor-protistidel, seentel ja osadel taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus
Muna Viljastatud munarakk , mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestagalülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed). Valmik Moonde läbi teinud täiskasvanud putukas või ämblikulaadne Vastne Moondelise arenguga loomade esimene arengujärk Nukk Liblika arengujärk, kus ta on liikumatu Kookon Selgrootute loomade mune või nukke ümbritsev kest Suised Putukate toitumiseks vajalikud jätked suu ümber Hüüf Seeneniit Mütseel Seeneniidistik Viljakeha Kübarseene maapealne osa, kus moodustuvad eosed Mükoriisa Seenjuur Sümbioos Seene ja taime vastastikune kooselu Looduslik tasakaal - Ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus Konkurents Isendite vaheline võitlus Vaheperemees Organism kellest arenevad parasiidi vastsed Parasitism Kahe eri liiki toitumissuhe, kus üks pool saab kahju ja teine pool saab kasu Parasiit Teise organismi arvel elav organism
vähemalt 12cm. Eelistada tuleks kaske, paplit ja haaba, aga sobivad ka teised lehtpuud ning külmakahjustusega õuna- ja pirnipuud. Pakud peaksid olema lõigatud vähemalt 3 kuud enne seenega inokuleerimist ning 15 35 cm pikkused, aga kasutada võib ka 5 6 cm paksuseid kettaid (diske). Puidu niiskussisaldus peaks olema vähemalt 60%, vastasel juhul tuleb neid enne seenega nakatamist 1-2 päeva vees niisutada. Järgmiseks aetakse ketaste vahele mütseel, kettad ühendada tugeva ilmastikukindla plastnööri abil 5 6 üksustest koosnevaks pakuks ja pakkida need omakorda mitme kaupa kilest kottidesse või kilega ümbritsetud konteineritesse, kus neid tuleb hoida temperatuuril 16 18 °C. Kasutades pakke, tuleb mütseel kanda paku pinnale ning peale kinnitada 3 5 cm paksune ketas. Inkubatsiooniperiood kestab
18. Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus? 19. Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust. 20. Kuidas jagunevad bakterid toitumise poolest, kuidas toituvad? 21. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? 22. Millist kasu toovad organismis elavad bakterid? 23. Kuidas on võimalik baktereid kasutada, too näiteid. 24. Millist kahju võivad tekitada patogeensed bakterid, too näiteid. SEENED Seenekeha on seeneniidistik e mütseel Üherakulised: ühetuumaga näit. pärmseen hulktuumsed näit. nutthallik Mitmerakulised: (enamus) näit. puravik, pilvik, kukeseen Hüüf – seeneniit Mütseel – seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik,
4. Kübarseened: 1) Viljakehade tähtsus. Viljakeha osad. 2) Mida tuleb jälgida seenel käies? Korjata ainult teadaolevaid seeni, mitte korjata linnast ja maanteede lähedusest (200m) 3) Mükoriisa. Millist kasu saab seen, millist taim? Seen saab fotosünteesi saadusi ja taim saab vett ja selles lahustunud mineraalaineid. 5. Parasiitseened. Põhjustavad haigusi taimedel, loomadel ja inimestel, vähendavad saaki, rikuvad taime välimust. 6. Mõisted: hüüf - seeneniit mütseel - seeneniidistik käärimine - keemiline protsess, suhkrud lagunevad hapnikuvabas keskkonnas ja tekivad süsihappegaas ja alkohol. liitorganism - samblikud tallus – lihtsa ehitusega, organiteks eristumata keda, nt vetikad ja samblikud 7. Samblikud: 1) Milliseid kasvutingimusi vajavad samblikud? Valgust, ruumi ja puhast õhku. 2) Seeneniidistiku ja vetikate suhted samblikus. Seen saab orgaanilist ainet ning vetikas saab vett ja mineraalaineid. 3) Samblike tähtsus looduses ja inimese elus
Mõned toiduainetel kasvavad seened võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid ehk mütoksiine, mis põhjustavad sisse söömisel tervisehäireid või soodustavad vähi teket. Vaatamata sellel, et seened ümbritsevad meid kõikjal, jäävad nad märkamatuks enamasti oma väiksuse tõttu. Enamik seeni koosneb mikroskoopilistest torujatest rakkudest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku seeneniidistiku ehk mütseeli. Ühe seene mütseel võib mullas haruneda kümnetele ruutmeetritele, mis tagab suurte viljakehade arenguks vajalike toitainete hankimise. Teadaolevalt asub maailma suurim seen Ameerika Ühendriikides. Selle puujuurte parasiidi mütseel kasvab rohkem kui 600-l hektaril ja tema vanuseks hinnatakse kuni 1000 aastat. K uni hilise ajani käsitati seeni primitiivsete taimedena, millel puudub klorofüll. Samas puuduvad tunnused, mis näitaksid taimede ja seente lhedast sugulust ning seetõttu eraldatakse seened praegu
Taimerakk, bakterid ja seened Bakterid kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Baktereid uurivat teadusharu nimetatakse bakterioloogiaks. 1.puudub membraaniga piiratletud rakutuum. *eeltuumad *kest *väikesed *üherakulised *limakapsel *vaid üks kromosoom *kuju on väga erinev *spoorid Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni. · taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud tsentraalvakuool, mille üks tähtsamaid ülesandeid on turgori hoidmine, mitmete varuainete säilitamine ja kasutute organellide ja valkude lagundamine · taimerakku katab tselluloosist või hemitselluloosist rakukest · kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm · taimerakul on plastiidid, millest tähtsaimad on kloroplastid Seened on üks eukarüootsete or...
Bioloogia KT Seeneniit: ehk hüüf on seene tallust moodustav rakk või niitjas rakkude rida. Hüüfid moodustavad mütseeli. Mütseel ehk seeneniidistik: on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. Viljakeha: on seente paljunemistsüklis esinev, tihedast seeneniidistikust koosnev moodustis. Viljakeha kannab seene eoseid. Seene viljakeha lihakat osa nimetatakse seenelihaks. Viljakeha ülaosa nimetatakse seenekübaraks. Kitiin: sellest koosneb seene rakukest Toituvad: valmis orgaanilisest ainest (lagundamine), parasitism, sümbioos
10 5 15 16 3 7 6 9 17 18 20 12 2 8 13 19 1 4 11 1. Maad ümbritsev elu sisaldav kiht 2. Tuuma poolvedel sisu 3. Varustab rakku energiaga 4. Ainult sellel on olemas nii vakuool, plastiidid kui ka rakukest 5. Seeneniidistik 6. Rohelise värvusega plastiid 7. Kes avastas imetaja munaraku? 8. Organell, mis avastati 1953. a. Pannakse kokku tuumakeses 9. Väikseim üherakuline organism 10. Puuviljade magus või hapu maits tuleneb sellest, et nende ........ Sisaldavad vees lahustunud suhkruid ja orgaanilisi aineid 11. Päristuumne rakk 12. Kes avastas, et kõik organismid on rakulise ehitusega? 13. Pagaripärm paljuneb mittesugul...
puutüvel (harilik seinakorp), kividel (kaartsamblik), maapinnal (Alpi-põdrasamblik) 13. samblike tähtsus looduses: 1) samblikud loovad elutingimusi taimedele, kuna nad murendavad kive ja tekitavad esmast mullakihti 2) toiduks põhjapõtradele samblike tähtsus inimesele: 1)kasutatakse rahvameditsiinis ja ravimite valmistamisel 2) õhtupuhastuse hindamisel 14. samblike paljunemine vegetatiivselt ja eostega 18. 19. hüüf e. seeneniidid mütseel e. seeneniidistik antibiootikum ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid käärimine protsess: pärmseente elutegevuse käigus anaeroobses keskonnas tekib süsihappegaas ja alkohol tallus samblike keha kübarseen seen, kelle viljakeha koosneb kübarast ja jalast mükoriisa seente ja taimejuurte vastastikku kasulik kooselu
Puuseened e torikseened on seened, mis kasvavad puudel ja koosnevad nagu teisedki seeneriigi esindajad seeneniidistikust ja viljakehast. Torikseente seeneniidstik ehk mütseel elab puidus ja omastab sellest toitaineid. Seeneniidistik meenutab ämblikuvõrku ja võib olla väga ulatuslik. Seeneniidistiku olemasolu näitab puidu lagunemine. Kogu seeneriigist moodustavad puuseened vaid väikese osa, kuid nende ökoloogiline tähendus onpalju suurem. Mõned liigid põhjustavad puitu lagundades metsamajanduslikku kahju. Kasulik toime on siiski suurem: mahalangenud oksi, kände, lamapuitu ja
Austerserviku kasvatus on ökoloogiliselt puhas ja peaaegu jäätmevaba. Seent kasvatatakse konditsoneeritud mikrokliimaga spets seenekasvandustes puhtal teraviljapõhul. Amatöörid kasvatavad seda kodus lehtpuupakkudel ja kändudel Viljakehad sisaldavad mitmeid aminohappeid. Ka on selles avastatud vähi ja viirusevastase toimega ühendeid. Kasvatamiseks on 3 meetodit: Ekstensiiv( odavaim) Puupakkude nakatamine mütseeliga: · mütseel tuleb purustada puhtasse kaussi · võtta 1x1m kile ning asetada pakk kilele. · Kata paku pind mütseeliga ,aseta ketas ja kinnita see naeltega · kaeva auk 2/3 maa sisse ja 1/3 välja, seejärel pane pakk kettaga alla poole · pakkude vahemaa võiks olla 30m sest muidu ei jää viljakehadele ruumi vt.joonis Pool-intensiiv( saagikus suurim) Vt.joonis Intensiiv(saame toodangu lühema ajaga ) Substraat: põhk( parim oder ja nisu) , vanapaber, hakkpuit Vt-joonis 9
Austerserviku kasvatus on ökoloogiliselt puhas ja peaaegu jäätmevaba. Seent kasvatatakse konditsoneeritud mikrokliimaga spets. seenekasvandustes puhtal teraviljapõhul. Amatöörid kasvatavad seda kodus lehtpuupakkudel ja kändudel Viljakehad sisaldavad mitmeid aminohappeid. Ka on selles avastatud vähi ja viirusevastase toimega ühendeid. Kasvatamiseks on 3 meetodit: · Ekstensiiv (odavaim) (vaata joonist) Puupakkude nakatamine mütseeliga: 1. Mütseel tuleb purustada puhtasse kaussi. 2. Võtta 1x1m kile ning asetada pakk kilele 3. Kata paku pind mütseeliga, aseta ketas ja kinnita see naeltega. 4. Kaeva auk 2/3 maa sisse ja 1/3 välja, seejärel pane pakk kettaga alla poole. 5. Pakkude vahemaa peaks olema 30cm, sest muidu ei jää viljakehadele ruumi. · Pool-intensiiv (saagikus suurim) (vt. joonist) · Intensiiv (lühikese ajaga) Substraat: põhk (parim: oder ja nisu), vanapaber, hakkpuit. 9
pinnaga vastu valgusenergiat, I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina et selle arvel Alamäe ATPd sünteesida. Päikesepatarei! Muu kujuga baktereid Ruudukujulised bakterid Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Aktinomütseedid Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks (kiirikseened), kuna neil on mütseel nagu seentelgi. Ka on looduses neil seentega analoogiline roll: nad on väga efektiivsed org. aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne). Ilmselt lagundavad nad ka ligniini, kuigi mitte nii aktiivselt kui seened. Mullas on nad väga edukad. Muld on sobiv elukeskkond just aktinomütseetidele, seentele ja näiteks perekonnale Bacillus. Mütseeliga vormid (seened, aktinomütseedid) sobivad seetõttu, et hüüfid tungivad kasvades
Vahetu kontakt toiduallikaga, aga ka õhuke rakukest ja rakumembraan, tagavad seeneraku poolt eritavate ensüümide kõrge tõhususe. Ensüümid jõuavad kiiresti toiduallikani ja lagundavad selle lihtsamateks ühenditeks, mis imenduvad seenerakku. Kandseente seas esineb nii sugulist paljunemist kui ka mittesugulist paljunemist ja pungumist, kuid enam-jaolt toimub paljunemine sugulisel teel. Kandseente viljakehad on sugulise paljunemise organid, põhiosa seenest (mütseel) elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Sugulise paljunemise korral arenevad eosed erilistel puhetunud rakkudel, mida nim. eoskandadeks. Eosed arenevad rakuväliselt, valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale. Enamikel kandseentel asetsevad eoskannad ja eosed tiheda vaibana, moodustades eoslava. See võib areneda eoslehtedel, torukestes või narmastel. Eesti metsades on üks tavalisemaid elusal ja surnud puidul kasvavaid seeni tuletael.
ning palju oleneb konkreetsetest keskkonnatingimustest. Arbuskulaarne mükoriisa Arbuskulaarne mükoriisa on tõenäoliselt evolutsiooniliselt vanim mükoriisatüüp, mida moodustavad seened hõimkonnast Glomeromycota (endine ikkesseente Zygomycota osa). Need seened, keda teatakse vaid umbes 150 liiki, on säilitanud väliselt lihtsa ehituse: mütseel mullas ja juurtes, sellel tekkivad mittesugulise paljunemise eosed, juuresisesed struktuurid; samas on taimed tohutult lahknenud. Arbuskulaarne mükoriisa pole palja silmaga nähtav. Et näha juuresiseseid struktuure, tuleb juur värvida kemikaalidega ning vaadelda seda siis mikroskoobi abil. Arbuskulaarset mükoriisat leidub peaaegu kõigil maismaataimedel, alates maksasammaldest, ja
toituvad valmis orgaanilisest ainest. Vett ja orgaanilisi aineid omastavad läbi rakukesta. Toituvad jäänustest, neid lagundades. Paljunevad eostega(koosneb ühest rakust, levib õhus, tekivad uued seeneniidid) Ka hallitusseente eosed on õhus ning toiduained hakkavad hallitama. Seeneniidid eritavad ühendeid, imevad lõhustunud ained endasse. Nutthallik moodustab võrgutaolise kirme, mustade täppide ehk eoslatega. Pintselhalliku mütseel koosneb läbipaistvatest seeneniitidest. Pärmseened on üherakulised, toituvad vees lahustunud suhkrust. Käärimine - nende elutegevuses anaeroobses keskkonnas tekkiv süsihappegaas ja alkohol. Paljunevad pungudes ja eostega. Kübarseened, seened, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Juur koos seeneniitide põimikuga - seenjuur ehk mükoriisa. Eoslehekesed - kübara alapoolel paiknevad liistakud. Nende pinnal ja torukestel valmivad eosed
taimeraku tsütop. ja vakuooli. Plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe memb. ümb. rakuorganellid, milles toodet. ja säilit. taimerakule vajalikke aineid. Kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisal. plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisal. plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisal. varuaineid, näiteks tärklist. Hüüf-pikkadest torujatest rakkudest mood. mikroskoopiline seeneniit. Mütseel-seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõim. seeneniitide kogum. Viljakeha on kokkupakitud seeneniitidest mood. seene paljunemisorgan. Sümbioos-organismidevaheline vastastikku kasulik töö. Mükoriisa e seenjuur-seeneniidistikust ja taimejuurest mood. liitorgan, sümbioos taimejuurte ja seente vahel. Samblik on liitorganism, mis koosneb sümbioosis elavast seenest koos vetika v tsüanobakteriga. Eeltuumsed e prokarüoodid.
ligniinist, süsivesikutest Erandiks pektiinist munarakud (lubikest, valkkest, nahkkest) Paljutuumsus On harva On sageli Tavaliselt mitte Tuum puudub Ainuomased Kloroplast Hüüve, mütseel Telomeerid Plasmiid organellid kromoplastid leukoplastid tsentraalsed vakuoolid Rakkude Piiramatu Piiramatu Piiratud(v.a. Piiramatu jagunemisvõime kasvajarakud) Varusüsivesik Tärklis Glükogeen Glükogeen Puudub Membraansete On On On Ei ole organellide olemasolu
- toodavad ise orgaanilisi aineid Aeroobsed (kasutavad energia saamiseks hapniku) ja anaeroobsed (kääritajad bakterid, ei vaja hapniku) SEENERAKK Lüsosoom, tsentrioolid, pungumise arm, ribosoomid, mitokonder, ER, tuum, tuumake, rakukest, membraan, golgi kompleks. Heterotroofne - teiste poolt toodetud orgaanilisest ainest toituvad Saprotroofsed - toituvad surnud orgaanilisest ainest (kuhikmürkel) Biotroofid - toituvad elusast org. ainest (kuuseriisikas) Hüüfid e. seeneniidid Mütseel e. seeneniidistik Üherakulised - pärmiseen, täpphallik Hulkraksed - kottseened Seened looduses: - Lagundajad: tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks - Sümbiondid: aitavad talitleda teistel organismidel - Mükoriisa: seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga - Samblikud: liitorganism, mis moodustub vetikast ja seenest - Parasiidid: toituvad teiste arvelt(majavamm)
· Pätmseenad on üherakulised prganismid, kes paljunevad pungumise abil või eostega. · Pärmseened toituvad peamiselt vees lahustunud suhkruist. · Nii hallitus- kui ka pärmseened on looduses laialdlaselt levinud. · Kümarseente viljakehad koosnevad kübarast ja jalast, mõlemad moodustavad seeneniiditidest. · Seenekübara alaküljel paiknevate eoslehekeste pinnal või torukeste seintel valmivad eosed. · Kümbarseened paljunevad eostega. · Eosest kasvab esmane mütseel. · Kahe esmase mütseeli liitumisel arenev teine mütseel, millest võib kasvada viljakeha. · Kübarseened on tuntud süügiseened. · Kümbarseente hulgas esineb ka kõlbmatuid söögiseeni. · Seemned võivad olla inimesele kasulikud või kahjulikud. · Hallituseentest tehakse aintibiootikume. · Pärm kasvatatud ja kokkupressitud pärmseente mass. · Paljud seened on kahulikud, kuna tekitavad taimehaigusi, loomade haigusi või lagundava puitu.
RAKUÕPETUS Mõisted: tsütoloogia, ainurakne, hulkrakne, prokarüoot, eukarüoot, karüoplasma, homoloogilised kromosoomid,, histoonid, nukleosoomne fibrill, aktiivne transport, transportvalgud, osmoos, difusioon, plastiidid, klorofüll, karotinoid, tsentraalvakuool, turgor, heterotroof, hüüf, mütseel, viljakeha, mükoriisa,, plasmiid, gaasivakuool,, piilid 1.Rakuteooria põhiseisukohad. 2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil? 3.Millega on võimalik uurida rakke? 4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? 5. Milline on väikseim ja suurim rakk? 6.Tsütoplasma koostis ja ülesanded. 7.Rakutuuma ehitus ja ülesanded. 8.Tuumakese ülesanded. 9.Rakumembraani ehitus ja ülesanded 10. Tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded.11
romoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja l eukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning s isaldab mitmesuguseid aineid, nt. a roomaineid ja mürkaineid. 5. Seeneriigi üldiseloomustus seente üldised tunnused. Hüüf, mütseel. Seened koos bakteritega on looduses aineringes lagundajad.Mükoloogia on teadus seentest. Heterotroofne eluviis - nad toituvad valmis orgaanilisest ainest. Seened ei sisalda klorofülli ega suuda päikeseenergia abil anorgaanilisi aineid orgaanilisteks sünteesida. Seened pole kunagi olnud autotroofid* ega kuulunud taimeriiki. Omapärane esinemiskuju - nende olelusvormiks on seeneniidid ehk hüüfid, mis moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli
SEENED Hüüf pikk silinderjas seeneniit Mütseel hüüfide kogumik seeneniidistik Viljakeha paljunemisorgan hüüfid tihedalt põimunud Seente paljunemine pungumine eostega mittesuguline koniidid e. eosed(1n-hapl või 2n-diplo) idanevad uus organism suguline viljakehades 1n eosed peavad ühinema teise1n eose või hüüfiga Suguline palj: sugurakkude või hüüfide rakuplasmade liitumine. Suguta palj: vegetatiivne hüüfi jagunemine, pungumine eoseline peamine paljunemisviis seentel. Eosed e spoorid tekivad eoslates e sporangiumides. Seente toitumine: Heterotroofsed organismid toituvad valmis orgaanilisest ainest Saprotroofid toituvad surnud organismidest või nende jäänustest Biotroofid toituvad teiste organismide elusatest rakkudest saadavast orgaanilisest ainest Parasiidid elavad ja toituvad elusatel organismidel ning põhjustava...
1. Kui on tegu suurema haavaga ,siis surud haava servad käega kinni ja tõstad jäseme ülesse, seejärel asetad haavale rõhksideme. Kui tegemist on väiksema haavaga, siis puhastad desinfitseeriva vahendiga ning asetad haavale steriilse sideme või plaastri. 2. Ulatuslik põletusepind tuleb katta steriilse mähisega, kui seda pole, siis puhta rätikuga ja kannatanu tuleb toimetada kiiresti haiglasse. Väiksemate põletuste korra pihustada pantenooli või kasutada põletusvastaseid geele. 3. Tuleb kindlaks teha põletushaava ulatuslikkus, tuleb jahutada põlenud kohta voolava külma vee all vähemalt 15 minutit, vajadusel tuleb korrata protseduuri või kasutada muid jahutamise mooduseid. Vajadusel pöörduda haiglasse või kasutada esmaabivahendeid. 4. Jahutan põletanud haava voolva külma vee all, teen kindlaks põletuse ulatuslikkuse ning vastavalt sellele kas, siis pöördun arsti poole või kasutan esmaseid vahendeid põlet...
klorofülli. Neis toimub fotosüntees. Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide kollaseid, oranze ja punaseid. Ülesanne on ligimeelitamine ja ainevahtuslik ülesanne (taim vabaneb jääkainetest). Leukoplastide ülesanne on talletada varuainet ( eelkõige tärklist). Heterotroofid toituvad surnud orgaanilisest ainest. Sprotroofid toituvad surnud orgaanilisest ainest, biotroofid toituvad elusatest orgaanilisest ainest. Hüüf on seenenii, Mütseel on seeneniidistik. Üherakulised seened ümarad pärmiseened, hulgatuumalised täpphallikud; Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad, nt. Kottseen. Mükoriisa - seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga. Sümbiont - Aitavad talitleda teistel organismidel. Samblik - Liitorganism,mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. Parasiitseened toituvad teiste arvelt.
eellasest (mõlematel ka ühekihiline rakukest rühm Monodermata. Gramnegatiivsed bakterid on keerulisema kahekihilise rakukestaga ja evolutsiooniliselt nooremad rühm Didermata Hõimkond Actinobacteria (aktinomütseetide rühm). Suur ca 130 perekonda · Morfoloogiliselt on siin rühmas 1. ebakorrapärased pulgad ja mikrokokid, 2. bakterid, kelle elutsüklis on pulk-kokk-pulk tsükkel ja 3. mütseeliga vormid. · Aktinomütseetide mütseel on multinukleoidne Olulisemad seltsid: 1) Bifidobacteriales (seal vähe perekondi) ja 2) Actinomycetales (seal väga palju perekondi) Morfoloogia. · Väga paljud aktinomütseedid moodustavad substraadi- ja õhumütseeli. · Mütseel koosneb hargnenud hüüfidest. Kui septe esineb, siis harva ja rakud mütseelis on pikad (20 mkm ja pikemad) ja sisaldavad palju nukleoide. · Õhumütseeli hüüfide tippude fragmenteerudes moodustuvad koniidid e. suguta
sisaldab tihti varuaineid. Lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid markomolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteerituid aineosakesi. Mikrotuubul- päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organeliide koostisesse. Mitokonder- membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab raku ATP molekule Mükotoksiin- mõnete seente poolt sünteesitav mürkaine Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum Plasmiidid- bakterirakus esinev väike dna rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonnas eripäraga seotud ensüümide sünteesiks Plastiidid- membraanist koosnev taimerakule omane organell. Eristatakse kolme kloro, leuko ja kromoplast Polüsoom- ühe mrna molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke
http://www.hkhk.edu.ee/seened/ Kübarseened Ka need on seened... Seened Parasiitseened Pärmseene d Kübarseened Hallitusseened Kõikide seente tunnused: * päristuumsed * paljunevad põhiliselt eostega * toituvad orgaanilisest ainest * vajavad soojust ja niiskust Vahtra pigilaiksust põhjustav seen saab kasvada vaid puhtas õhus Seeneniitidest ehk hüüfidest moodustub seeneniidistik ehk mütseel Miks on seentele vaja seeneniidistikku? (Vaata õpikust lk 73) Seened paljunevad enamsti eostega http://www.youtube.com/watch? Pärmseened Toituvad suhkrust ja mineraalainetest, tekivad CO2 ja alkohol. Paljunevad pungudes Valmistatakse · Taigent · Õlut · Kefiiri http://www.youtube.com/watch?v=5ruXdbUl_TE Õpi õpikust lk 72 ... 75 Tv 32.1, 32.3, 34.1 1.Millised tingimused sobivad seentele kasvamiseks? 2
mõlemad staadiumid. Sellisel juhul nimetatakse mittesugulist staadiumi anamorfiks ja tekkivaid eoseid koniidideks. Näiteks perekondade kerahallik (Aspergillus) ja pintselhallik (Penicillium) kõik liigid on anamorfid, mis moodustavad miljoneid koniide. Iga idanev koniid annab alguse uuele organismile. Nende perekondade liikidel esineb ka suguline arengustaadium, mida nimetatakse teleomorfiks. Sellisel juhul peab eosest või koniidist arenenud haploidne mütseel viljakeha ja seal eoste moodustamiseks kohtuma teise sama liigi haploidse mütseeliga. Mittesuguline ehk anamorfi staadium on seene leviku seisukohalt tihti efektiivsem ja ilmselt seetõttu on paljudel seeneliikidel suguline staadium evolutsioonis kaduma läinud ja nad eksisteerivad ainult anamorfidena. Seente evolutsiooni kohta on võrreldes taimede ja loomadega suhteliselt vähe paleontoloogilisi andmeid. Vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 miljoni aasta
Seened -1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest (kitiin Kest ( tselloloos) Puudub (glükokalüks) Plastiidid puuduvad Olemas Puuduvad Glükogeen Tärklis Glükogeen l
Elutsükli faasid (haploidne, dipoidne ja dikarüoosne e kasiktuumne faas). Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt (mõisted homo- ja heterotallism; pleomorfism, tele- ja anamorf; eoste ja koniidide tüübid). Pikad torujad rakud e seeneniidid e hüüfid (rakuvaheseinte olemasolu või puudumine - tsönotsüütne seeneniit); hüüfi tipmine ja koloonia radiaalne kasv (nõiaring, Oregoni 900 hektari laiune hiiglane); mütseel ja viljakeha, viljakeha kui eoste levikut tagav osa seenest. Kasv hüüfidena (tõelised koed puuduvad) või ka üksikrakkude pungumisega (pagaripärm). Seeneraku ehitus, vakuoolid, glükogeen, kitiin kui seente rakukesta peamine ehitusmaterjal. Homotallism kui taandareng - sugulise paljunemisega seotud geenide kaotsiminek. Paraseksuaaltsükkel pintselhalliku näitel, somaatlilse ristsiirde sagedus ja kasu penitsiliini tootmisel. Seente suur plastilisuse ja kiire kohastumisvõime on tagatud
annaabi.ee 
