Bioloogia põhjalik konspekt (1)

• Karedapinnaline – ülesanne valkude süntees ( ribosoomid )
  
• Siledapinnaline – lipiidide ja sahhariidide süntees
  

• rRNA, valkude süntees
  
• Polüsoom – mRNA-ga seotud ribosoomide kogu
  

Taimerakk

Seened

• Kuuluvad seeneriiki
  
• Seente uurimisega tegeleb mütoloogia ja mütoloogid
  
• Praegu vanim seen on umbes 1000 aastane ja asub 6 ha peal USAs
  

• Eükarüootsed – tuum ümbritsetud tuumamembraaniga
  
• Heterotroofsed – kasutavad elutegevuseks teiste poolt sünteesitud orgaanilisi aineid
  

• Seened koosnevad hüüfidest aka seeneniitidest ja mütseelist aka seeneniidistikust
  

Seente tähtsus

• Lagundajad - lagundatakse elusorganisme ( haavataelik )
  

• Toit loomadele – metssiga , mäger
  
• Sümbiondid – moodustavad mükoriisat ja aitavad sellega taimedel areneda
  
• Toiduainetetööstus – taigen, hapupiimatooted , hallitusjuust, õlle ja veini tootmine (pärmseened), salaami vorst , soja kaste, õlle ja leiva omaduste parandamine,
  
• Meditsiinis – antibiootikumid (hallitusseened – pintselhallik = penitsiliin), alkaloidid aka mükotoksiinid (seenemürk)
  
• Pesuvahendites – seente ensüümid valkude, rasvade lagundamiseks.
  
• Põllumajanduses – taimekaitsevahendid
  

Bakterid

• Väikseimad üherakulised organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda.
  
• 1928 avastas penitsiliini
  

Bakteriraku ehitus

• DNA ( kromosoom – haploidsed)
  
• Tsütoplasma
  
• Plasmiidid – ainevahetuse antibakterid (pole joonisel)
  
• Ribosoomid
  
• Gaasivakuoolid – vees elavatel bakteritel (pole joonisel)
  
• Nukeloid – piirkond rakus, kus paikneb bakteri dna
  
• Rakumembraan – koosneb valkudest, lipiidiest, kuid puudub kolesterool
  
• Rakukest – koosneb polüsahhariididest, valkudest, liitlipiididest. Ül on kaitsta rakku.
  
• Limakapsel – osadel bakteritel kaitseks kuivamise eest.
  
• Piilid aka fimbria – aitavad kinnituda pinnasele .
  
• Vibur – osadel bakteritel, liikumiseks.
  
• Rakkudel puuduvad membraaniga ümbritsetud organellid : tsütoplasmavõrgustik, mitokonder jt.
  

Paljunemine sõltubs

• Toitainetest
  
• Konkurents
  
• Poolduvad keskmiselt 1 kord päevas
  

Bakterite tähtsus

• Lagundajad ehk destruendid mullas – ühes grammis on miljon erinevat liiki – garanteerivad ainete ringlemise ökosüsteemis.
  
• Sümbiondid taimede, loomade ja seentega .
  Inimese nahal 10¹² (inimese lõhn).
  suus 10¹º
  sooles 10¹³ (500 eri liiki)
  flatuninas 10³
  
• Toiduainetetööstuses – hapupiimatooted
  
• Ravimistööstus – antibiootikumid jt ravimid
  
• Materjalide tootmine – kilekotid, plastmassid , ämblikuniit, lahustid , etanool
  
• Pesuvahendite ensüümide tootmine
  
• Maakide töötlemine – puhastavad kulla ja vase maake.
  
• Naftajääkide töötlemine
  
• Lagundavad prügimägesid
  
• Reovete puhastajad
  
• Põllumajanduses pestitsiidide tootmine
  

Bakterhaigused

• Patogeenid – haigust tekitavad bakterite poolt toodetavad toksiinid
  
• Ravitakse antibiootikumidega
  
• Antibiootikumid pärsivad bakteri valgusünteesi, rakukesta sünteesi, DNA replikatsiooni ja RNA sünteesi.
  
• Tuntumad haigused: tuberkuloos
  

Mitoos

• Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise vorm, mis tagab kromosoomide arvu muutumatuse tütarrakkudes.
  

Tähtsus organismidele.

• Kasvu ja arengu tagamine
  
• Haavade paranemine
  
• Hukkunud rakkude asendamine uutega
  

Mitoos jaguneb:

Mitoosi faasid

• Eelneb interfaas
  

• Profaas – kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks valgusmikroskoobis. Tsentrosoom kahestub ja tsentrioolid liiguvad raku poolustele . Tuumake ja tuumamembraan kaovad. Moodustuvad kääviniidid.
  
• Metafaas – kahekromatiidsed kromosoomid liiguvad ekvaatorile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele.
  
• Anafaas (rändamisfaas) – kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele.
  
• Telofaas – kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, moodustuvad tuum ja tuumake, jaotub tsütoplasma e toimub tsütokinees.
  

Kokkuvõte

• Kromosoomid jaotuvad võrselt tütarrakkude vahel.
  
• Tütarrakud on kineetiliselt identsed.
  
• Suureneb rakkude arv – tagab kasvu.
  

Meioos

• Toimub sugurakkude valmimisel, eoste moodustumisel.
  
• Meioos on eukarüootsete rakkude jagunemisviis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda.
  
• Gameet e sugurakk
  
• Haploidne kromosoomistik (n) – raku jagunemisel kromosoomide arv poole väiksem, kui tavaliselt.
  
• Diploidne kromosoomistik (2n) – liigiomane kahekordne kromosoomistik.
  
• 2n n
  
• Diploidne kromosoomistik taastub viljastumisel, kus tekib viljastunud munarakk e sügoot.
  
• Suguline paljunemine e generatiivne paljunemine.
  
• Meioosile eelneb interfaas (vt mitoosi juurest)
  

Meioosi faasid

Sugurakkude areng

• Ovotsüüt – küps, viljastumisvõimeline sugurakk
  
• Sperm – meessugurakk
  

Spermatogenees – spermide moodustumine

• Toimub munandites väänilistes seemnetorukestes.
  
• Spermatogoon on spermi eellasrakk. Algab suguküpsuse saabudes, kestab kõrge eani.
  

Spermatogonoos

Spermile iseloomulikud tunnused:

Munarakk

Iseloomulikud tunnused:

Ovogenees e munarakkude e ovotsüütide areng naisel

• Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas
  
• Munaraku eellased on ovogoonid
  
• Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Esimese aluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis . Meioos jätkub suguküpsuse saabudes.
  
• Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad.
  
• Tsükliline küpsemine
  

Iseloomulikud tunnused