*lehtsamblad *kollad 2)palmlikud sug paljunemine: paljunemine: *igihaljad tähts looduses: *sug *suguline *vastaklehikud *fotosünt *mittesug *mittesug *marjad? *prim org a 1)eoseline 1)vegetatiivne Paljunemine: *kinnist mulda 2)vegetatiivne 2)eoseline *sug *mullateke
Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. dissimilation- lagundamisprotsessid. Sahhariid-esmane kiireimalt kas. Energiaallikas. Glük. lagund: glükolüüs(päristuumsete rakkude plasmavõrgustikus), tsitraaditsükkel(esümide poolt katalüüsitavad reakts.millekäigus eralduvad järkjärgult C2 molekulid ja H aatomid),hingamisahela reaktsioonid(mitokondrite sisemembr.harjakestes). Anaer. glükolüüs-käärimine, mood. Piimhape või etanool. Fotosünt. tähtsus taimedele - toitained, energiat, O2 en. saamiseks; Loomadele - toit, hapnik, energia, elupaigad. O2 tähtsus - hingamine, põlemine, O3 kiht, kõdunemine. ATP-adenosiintrifosfaat - universal energia vallamaja ja ülekandja mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. adeniin- lämmastikalus; riboos-5süsinikuga sahhariid; 3 fosforhappe jääki e. fosfaatrühma. Autotroof-sünteesib väliskeskkonnast org . ainetest . Heterotroof-saavad en. Toidust org. aine oksüdatsiooil
Dissmilatsiooniprotsess- glükoosi lagundamine, universiaalne, vabaneb energia. Gülkolüüs- tsütoplasmavõrgustikus, moodustub püroviinamarihape, eraldub 4 H2 molekuli, moodustub 2 ATP ja 2 NADH2 molekuli Tsitraaditsükkel- mitokondri sisemuses, eraldub CO2 molekulid ja H aatomid, moodustub 10 NADH2 molekuli Higamisahela reaktsioonid- mitkondri harjakestel, lõppprodukt H2O, eraldub H ja H2O, moodustub 36 ATP molekuli Anaeroobne- piimhappekäärimine, etanoolikäärimine Fotosünt. Valgusstaadium- kloroplastide sisemembraanides Fotosünt. Pimedusstaadium- kloroplasti stroomas Metabolism- org. Aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprots., mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. ATP e. Adenosiintrifosfaat, koosneb lämmastikalusest, ribosoomist ja 3 fosfaatrühmast Fotosüsteem II- kasutab molekulide lagundamiseks ergastunud elektronide energiat Fotosüsteem I- NADPH2 moodustamine
Põhilisi ül on raku ja kogu taime toestamine. Tugifunk täitmisel on olulised tugikoe rakud. Oluline roll kaitsefunk täitmisel. Puitunud vartel mood korkkude- vesi ja gaasid ei saa seda läbida. Selleks et kudedel säiliks gaasivahetus mood korkoesse lõved. Lisaks korkkoele on mõnedel ka korp, mis koos surnud rakkudest. Kest täidab ka transportfunk. Plastiidid - kloroplastid(roheline värv), kromoplast(kollased, punased), leukoplast (värvusetu). klorofüll(oluline fotosünt protsessis) karotinoidid(annavad viljadele kollase, punaka, oranzi värvuse) tolmendavatele putukatele paremini nähtavad. Kloroplastides paik lamellid, sisal ka DNA ja RNA molekule. Kloroplastides toimub fotosünt(mood suhkrud CO2 st ja veest valgusenerg abil). Vakuool - memb ümbritsetud põiekesed- sisal varu ja jääk aineid. Raku vananedes mood tsentraalvakuooli. Nad on veemahutid, sisald varuaineid, loomi ligimeelit ained(aitab levit taime seemneid).
muundatakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks.4)Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest saab taimerakkudes alguse ka mitmete lipiidide ja aminohapete süntees. * Fotosünteesi valgusstaadium - 1)fotofüüsikalised reakts.- valgus en. muundumine keemiliseks energiaks, valguse energia abil ergastuvad klorofülli pigmendi molekulid ja sealt saadav energaia kasutatakse ära kõigis teistes keemilistes reakts. 2)vee lagundamine- tekivad hapniku molekulid 3) ATP ja NADPH2 süntees * Fotosünt pimedustaadium - 1) calvini tsükkel- pannakse kokku glükoosi molekul läbi erinevate keemiliste reaktsiionide. * Hingamise(H) ja fotosünteesi(F) võrdlus.- sarnasused; + H2O; +ATP;+ energia muundumine, erinevused: -mitokonder(H) kloroplast(F), - vajab valgust (F), (H) ei vaja valgust, - vabaneb(H) neeldub (F) * Ainevahetus ehk Metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskonnaga. Jaguneb assimilatsioon ja dissimilatsioon
Aguaegkond:bakterite ilmumine, hulkrakstete teke. Vanaaegkondhulkraksete loomade ehitustüüpide areng.keelikloomade kiire evolutsioon,roomajad,kahepaiksed,kalad,sauruste esivanemad. Keskaegkond: karbid,lubivetikad,linnud,putukad,saurused. Uusaeg:imetajad,kirkjad,vaalalised,kukkurloomad, TAIMED: 410-110mlj-ÜRGRAIKAD(sõnajalgtaimeD)-esinevad varred,risoomid.puudusid tõelised lehed ja juured. *280-360-HIIGLASLIK:SÕNAJALGT:paljun.eostega,tõelised lehed-fotosünt; mulla teke taimejäänuste lagunemisesr ja kivimite murenemisest *300-350-PALJASSEEMNET.paljunemine seemnetega *100-130-KATTESEEMNET.õite ja viljade esinemine LOOMAD: 400- LÜLIJALGSED 395-345-KAHEPAIKSED-paljunemine vees,elavad maismaal 280-300 ROOMAJAD-kehasisene viljastumine 200 Imetajad-püsisoojasus,areng emaüsas 150-Linnud-lennuvõime,püsisoojasus Evolutsiooni tõendid: Palentoloogilised leiud-maakoore kivististet leidub möödunud aegade elanud organismide jäänuseid.
[saadused] 9.1Energia eraldub 9.2Toimub põlemine kuid leeki pole näha 10.Mida nim. Fotokeemiliseks reaktsiooniks?Reaktsioon mille kutsub esile valgus (fotosüntees)11.Kas fotokeem. Reakts. Saab toimuda ka pimedas?Ei saa,sest selle toimumiseks on vaja valgust12.Millised ainete muundimised toimuvad fotokeemilises reakts.?6CO2+6H2O>C6H12O6+6O2 13.Kirjelda fotosünteesi...(sama mis 12) , energia neeldub. 13.2(kas alati tekib glükoos ja O2?) Jah. 14.Miks on fotosünt. Tähtis loodusele?Inimesele?Kütus , ravimtaimed.Kui ei toimuks poleks eluks piisavalt O2'te.Toodab toita.(glük.)Salvestab päikeseE.Toiduks loomadele keda inimene sööb. 15.Mida nim. Tuumareakt.?Aatomi tuumade muundumist 16.Mis on tähtede Eallikas?Tuumareaktsioon ja tuumade ühinemine 17.Kuidas töötavad tuumaEjaamad?Tuumaenergia baasil ,selleks vajalik on tuumakütus.Lõhutakse sidemeid
Õhu koosits normaalting: 72% N, 21% O2, 0.03 CO2, veeaurud(sõltub laiuskraadidest) *Veeaur oliliseim kasvuhoonegaas. Veeauruga +17 C, ilma selleta -20 C Lämmastik- sõltub atmosf igasugustest laguvprots käigus Hapnik- roheliste taimede fotosünt. käigus CO2- a) looduslikult (hingamine, vulkpursked, põlengud) b)inimtekkeline (fos.kütuste põletam.) Veeaur- aurustumisel Atmosfääri ehitus: Troposfäär: paikneb üle 80% õhkkonnas olevast õhumassist * kujunevad ilm ja kliima * isel temp vertikaalnatsionaalsus Stratosfäär: *osoonikiht neelab päikese UV-kiirgust, temp tõuseb Mesosfäär: *puudub veeaur, tolm ja temp langeb Termosfäär: *maale kaitsekihiks, kus temp tõuseb üle +1500 C
(biomolekulide lõhustamiseks tänu millele saab on nukleotiidid, mis koosneb süsivesikust, Taimerakk: Tuum; Tuumake; Ribosoomid; organism energiat); N-lämmastik (nukleiinhapetes, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Lämmastikaluste Siledapinn tsütplasmvõrg.; Kloroplast( 2 aminohapetes, lämmastikuühendites. Suurendab vahel on vesiniksidemed. membraani, põhifunt fotosünt, sisaldab klorofülli); ühendite reaktsioonivõimet); P-fosfor (oluline DNA desoksüribonukleiinhape, asub rakutuumas, lüsosoom; mitokonder; Golgi kompleks; energiavahetuses, nukleiinhapetes, fosfolipiidides, luude kannab geneetilist infot. Kompleentaarsusprintsiip: e Vakuool( ühekihilise membraaniga; sisaldab vesilahust koostises, fosforit saab loomsetest toitudest.); S-väävel nukleotiide vastavus. A-T; G-C
anorgeemiliseks, autotroofid amorg. orgaaniliseks (+ O2) ja heterotroofid tekitavad CO2-te 24.) Plankton, Benton, nekton Plankton - ehk hõljum. Kõik väiksemad organismid kokku, kellel aktiivseks liikumiseks vajalikud elundid puuduvad või nõrgalt arenenud. Fütoplankton-taimne, Zooplankton-loomne Bentos- on veekogu põhjas elavad organismid (rohevetikad) Nekton- ujum. koosneb hästi liikuvatest org. nt. kalad 25.) Veekogu valgustatud osa elustik produtsendid- fotosünt. org. ainet P ja N abil fütoplankton põhjataimed 26.) Veekogu põhja elustik (valgustamata osa) -redutsendid lag. org. ainet (bakterid, veeseened) -konsumendid tarvitavad org. ainet (zooplankton, põhjaloomad, kalad) põhjaelanikud on Bentos, Redutsendid lagundavad org. ainet (bakterid, seened) ja konsumendid tarvitavad org. ainet. (zooplankton, põhjaloomad, kalad) 27.) Veekogu litoraalse osa elustik on bentaali ökoloogiline sügavusvöönd (füktoplankton) 28
Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund, tuiskab, tekib jäide. Sajuala on frondi ees. Leppemärgid- punased, Külm Külm õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad rünksajupilved, äike, paduvihm, õhutemp. front langeb järsult. Talvel esineb külma frondiga äikest harva. Sajuala frondi taga. Leppemärgid- sinised, 3.Atmosfääri koostis *Lämmastik- 78%. Teke: org. ainete lagunemisel. Tähtisus: vajalik toitaine taimekasvuks. *Hapnik- 21%. Teke: fotosünt. organismide elutegevuse käigus. Tähtus: hingamiseks *Süsihappegaas- 0,03%. Teke: fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärel. Tähtsus: põhjustab kliima soojenemist. *Veeaur-0,5-4%. Teke:vee aurustumisel maapinnalt. Tähtsus:vähenevad õhutemp. kõikumised Sfäärid *Troposfäär- kõige alumine atmosfääri kiht, ulatub u.15km-ni.Temp. langeb. Selle kohal on tropopaus. *Stratosfäär- ulatub ligi 50km-ni. Temp. tõuseb. Seal on osoonikiht.
Antitsüklon- e kõrgrõhkkond Happevihm- lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks, nii kujunevad happesademed, mis muudavad looduslikud veekogud ja mullad happeliseks. Inversioon- olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temp kõrgem kui madalamas õhukihis. See tõkestab õhu edasise tõusmise. 1. Atmosfääri koostis Lämmastik- 78%. Teke: org. ainete lagunemisel. Tähtisus: vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik- 21%. Teke: fotosünt. organismide elutegevuse käigus. Tähtsus: hingamiseks Süsihappegaas- 0,03%. Teke: fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Tähtsus: põhjustab kliima soojenemist. 2. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline liikumine: 1. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa( 80 %) õhkkonna massist
Patogeen Fotosünt Termofiil Biotehn.
Laamtektoonika: liiguvad aeglaselt, alla 10 cm aastas. Kinnitust leidis tänu ookeanipõja süvapuurimisele, põhi seda noorem mida lähemal on okkeani keskahelikule. Viimane hiidkontinent moodustus 350 mil ja hakkas lagunema 160 milj aastat tagasi. PEDOSFÄÄR Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi(maakoore pindmine kobe kiht). Mulla tähtsus taimede varustamine mineraalsete maakoore kivimitest pärinevate toiteelementidega ja atmosfäärist tuleneva veega. Taimed fotosünt hapniku. Muld koosneb lähtekivimist pärinevast mineraalsest ja taimede loodud orgaanilisest(kõdu, huumus) osast. Lähtekivim annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused(niiskuse, happesuse, viljakuse jne) Aluskivim võtab aga otseselt osa mulla moodustamisest. Eestis on muld tekkinud aluskivimile vaid põhja-eestis. METEORIIT Asteroid on väikeplaneet, mis tiirleb Kepleri seaduse vastatstel orbiitidel ümber päikese. Palju just jupiteri ja marsi vahel asteroidivöö
*Taastuvate loodusvarade säästlik kasutamine Produtsendid on autotroofsed organismid, kes saavad *Rakendada maksimaalselt taaskasutust ja oma energia päikese valgusest või anorgaanilisi aineid ümbertöötlemist *Pikendada toodete elutsüklit (kestvust) oksüdeerides. Kõige tähtsamad on rohelised taimed, nad *Lõpetada ohtlike ainete kasutamine toodavad looduses (fotosünt) esmast orgaanilist ainet. SÄÄSTVA ARENGU konseptsioon: Konsumendid on heterotroofsed organismid. Toituvad *Materjalivoogude s.o. analüüs tonnides kõikide tootjate poolt loodud org ainest, ise ei sünteesi. Toituvad majandusse haaratud materjalide hulk produtsentidest või teistest konsum. Konsumendid on *Ökoloogilise jalakälje loodusele avaldatava kas taim-, loomtoidulised või lagundajad ehk
puhul. Vastavalt süsinikuallikale (metaboolsete protsesside järgi) jagatakse bakterid heterotroofideks(süsiniku allikas on orgaanilised ühendid) ja autotroofideks.(süs. CO2) Heterotroofid - organismid, kes suudavad küll orgaanilist ainet muundada, kuid ei ole võimelised seda moodustama lihtsatest anorgaanilistest ühenditest. Autotroofid - organismid, kes on võimelised päikeseenergiat kasutades moodustama anorgaanilistest ainetest orgaanilisi. 14. Fotosünt bakterite ja fotosünt eukarüootide(taimede) põhilised erinevused.? 15. Heterotroofsete bakterite ja loomade põhilised erinevused. Heterotroofsetest bakteritest on mu saadetud küsimustes vastus olemas, al'a kes nad on jne. Loomad: Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning
Membraani potentsiaali tekkes võib osaleda kõik nimetatud Loomarakkudes aktiivtransport Hüperkolesteroolia- kõrge kolesteroolitase veres Rakud, mis on lõpetanud jagunemesi ja diferents rakutsükli G1 faasis Keskmine geeni suurus inimesel on 4000-40000 bp Histoonid on väikesed positiivse laenguga valged mis seostuvad DNA-ga Heterokromatiin kõik eelnevad variandid a,b,c kokku Karedapinnaline ER moodustub seetõttu, et ..... millel toimub struktuurivate valkude süntees Fotosünt taimed, 0,035% CO2, kõik järgmised ained on reaktsioonis v.a hapnik (kõik ained on radioaktiivsed va)
mitmete lipiidide ja aminohapete süntees. * Fotosünteesi valgusstaadium - 1)fotofüüsikalised reakts.- valgus en. muundumine keemiliseks energiaks, valguse energia abil ergastuvad klorofülli pigmendi molekulid ja sealt saadav energaia kasutatakse ära kõigis teistes keemilistes reakts. 2)vee lagundamine- tekivad hapniku molekulid 3) ATP ja NADPH2 süntees * Fotosünt pimedustaadium - 1) calvini tsükkel- pannakse kokku glükoosi molekul läbi erinevate keemiliste reaktsiionide. 3. Ülesanne monohübriidsest ristamisest NR 14 1. Glükoosi lagunemine. Selle 3 etappi C6H12O66CO2+6H2O+energia 1. Glükolüüs algselt toimub tsütoplasma võrgustikus 1. Aeroobne(glükoos2püroviinamarihape[(CH3COCOOH)+4H] 2ADP+Pi 2ATP 2. Anaeroobne- hapnikku ei jätku piisavalt
annaabi.ee 
