Organismide paljunemine, mitoos, meioos, sugurakkude areng (2)

Lk 113-114-Organismide paljunemine- sugurakkude areng
Kas esitatud laused on tõesed v6i väärad? Vale viite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades!
1. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Tõene
2. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär Karüokinees on rakutuuma jagunemine.
3. Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. Tõene
4. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik . Väär Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus
5. Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär Katteseemnetaimed paljunevad suguliselt seemntega mittesuguliselt risoomide , mugulate , sibulate, varre-või lehetükikeste abil.
6. Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. Tõene
7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene
8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks.
Leidke kõige õigem vastus
9. Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu:
a ) muutumatus
b) vähenemine kaks korda
c) suurenemine kaks korda
d) suurenemine neli korda
10. DNA kahekordistumine toimub mitoosi:
a) interfaasis ,
b) profaasis ,
c) metafaasis,
d) telofaasis
11. Spermid moodustuvad:
a) ovogeneesil,
b) spermatogeneesil ,
c) meioosil,
d) viliastumisel.
12. Bakterid paljunevad enamasti:
a) mitoosiga
b) meioosiga
c) vegetatiivselt
d) eoseliselt
13. Meioos esineb
a) vegetatiivsel paljunemisel
b) somaatiliste rakkude pooldumisel
c) sügoodi lõigustumisel
d) ovogeneesil
14. Meioosi lõpuks on inimese suguraku kromosoomides DNA molekule kokku:
a) 23
b) 26
c) 43
d) 46
15. Geenivahetus kaasneb:
a) interfaasiga
b) mitoosi profaasiga
c) meioosi esimese profaasiga
d) meioosi teise profaasiga
16. Inimese munarakkude küpsemise keskmine intervall on:
a)12 päeva
b) 20 päeva
c) 28 päeva
d) 32 päeva
Täitke lünk sobiva sõnaga!
17. Organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel.
18. Mitoosi anafaasis lahknevad kromatiidid raku poolustele.
19. Ovogeneesi tulemusena saadakse üks viljastumisvõimeline ja kolm arengu- ja viljastumisvõimetut polotsüüti .
20. Risoomi, sibula ja mugula abil-paljunemine on katteseemnetaimedele omased vegetatiivsed paljunemise vormid
21. Seemnerakkude arengut nimetatakse spermatogeneesiks ja munaraku arengut ovogeneesiks .
22. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema ja diferentseeruma alles suguküpsuse saabudes
23. Kromosoomide ristsiire ja sellega kaasnev geenivahetus toimub meioosi esimese jagunemise profaasis .
24. Inimese enamikus somaatilistes rakkudes on 46 kromosoomi
Selgitage pikemalt ja tooge näiteid!
25. Missugustes organismides toimuvad mitoos ja meioos?
Hulkraksetes organismides (Näiteks: karu, ohakas , inimene)
26. Milles poolest erinevad gameedid eostest?
Gameetidel puudub rakukest
27. Kuidas mõjutab kromosoomide ristsiire tunnuste pärandumist vanematelt järglastele?
Kromosoomide ristsiirdega vahetuvad geenid , mis avalduvad tunnuste/ haiguste näol järglastele.
28. Kirjeldage mittesugulise paljunemise erinevaid vorme.
Risoomi abil risoomist ( hundinui ), mugulast ( kartul ) ja sibula abil (tulbid) ning lehe-või varretükist (ahvi-leivapuu).
29. Võrrelge omavahel mitoosi ja meioosi bioloogilist tähtsust.
Mitoos kindlustab organismi kasvamise ja uuenemise (rakkude uuenemise) aga meioos kindlustab sugurakkude tekke.
30. Kuidas on haploidse ja diploidse kromosoomistiku moodustumine seotud generatiivse paljunemisega?
Generatiivseks paljunemiseks peab moodustuma haploidsed sugurakud, kuna nii emalt kui ka isalt läheb 1 sugurakk , millest kokku saadakse diploidse kromosoomistikuga sügoot.
31. Kuidas on organismi kasvamine ja areng seotud mitoosiga?
Mitoos tagab rakkude jagunemise.
32. Missugused põhilised erinevused on generatiivsel ja vegetatiivsel paljunemisel?
Generatiivsel paljunemisel ühineb isassugurakk ja emassugurakk aga vegetatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse ühest vanemast.
Kokkuvõte
Kõik isendid paljunevad kas suuliselt või mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel saab organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu ning kui ristuvad siis ristandid omavahel ei anna järglasi. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast ja see võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt. Vegetatiivselt paljunevad seened, taimed, bakterid , protistid ning osa loomaliike . Vegetatiivne paljunemine annab lühikese aja jooksul palju järglasi, mis on identsed vanemaga .
Mitoosi käigus jagatakse rakk kaheks ning mõlemad tekkivad rakud saavad sama geneetilise info. Eristatakse nelja faasi, mis toimuvad peale interfaasi, kus DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas - kromosoomid liiguvad raku keskele , paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud . Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas - kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahekordistuvad. Kromatiidid lahknevad ekvatoriaaltasandil rakupoolustele. Telofaas - kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed. Tsütoplasma jaguneb kaheks-moodustuvad 2 tütarrakku. Interfaasis enamik rakke diferentseerub ehk omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse.
Meioosi käigus tekivad sugurakud. I jagunemine - Profaas – tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomis keerduvad kokku, tsentrioolide paarid eralduvad ja liiguvad vastassuunas ning nende vahele moodustuvad kääviniidid. Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Metafaas – homoloogilised kromosoomid pole täielikult teineteisest eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas – kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaas – rakumembraan nöördub sisse, kahestub tsütoplasma, tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku, tsentrioolid kahestuvad, kaks paari tsentsioole. II jagunemine – profaas – paarid liiguvad raku poolustele, lähtuvad kääviniidid. Metafaas – kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas – kromosoomide tsentromeerid kahestuvad, teineteisest lahknead kromariidid ja liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele. Telofaas – kromatiidid keerduvad lahti, moodustavad tuumamembraanid ja tuumakesed. Toimub tsütokinee ja kokku tekib neli tütarrakku, kääviniidid lagundatakse, taastub rakule omane tsütoskelett. Kromosoomide ristsiire on meioosi 1.jagunemise profaasis esinev homoloogoliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi.Tähtsus:tulemuseks on geenivahetus.
Suguline paljunemine ( generatiivne ) võtab osa kaks organismi emas- ja isasorganism ja uus organism saab vanemate sugurakkude (gameetide) ühinemisel alguse. Munandites mitoosi teel hakkavad spermatogoonid jagunema , kui saavad suguküpseks. Siis nad kasvavad ja läbivad meioosi ja siis kujunevad nendest viburitega spermid. Ovogenees toimub korraga 1 harva 2 rakus. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas ja jääb pidama meioosi I profaasi ja jätkub kui organism on saanud suguküpseks.Spermatogeneesis valmivad alati uued gameedid aga ovogeneesis jätkub juba valmis olevate ovogoonide areng. Samuti spermatogeneesis tekib 4 gameeti, siis ovogeneesis tekib 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 viljastumisvõimetut munarakku.
Mõisted
Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena .Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46).
Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste ( spooride ) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel.
Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid.
Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil
Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes . Tähistatakse n (inimesel n=23).
Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood . Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub.
Kahekromatiidiline kromosoom - DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidilised.
Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine.
Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus.
Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel.
Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.
Ovogoon - emaorganismis esinev munaraku eellane.
Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.
Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.
Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk.
Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis.
Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni.
Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane.
Sügoot - viljastunud munarakk.
Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid.
Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemine (mitoosi või meioosi) telofaasis.
Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.esineb bakteritel, protistidel,seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel.
Ühekromatiidiline kromosoom - interfaasis on kromosoom ühekromatiidiline.