Meioos Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda => haploidne kromosoomistik Somaatilised rakud keharakud Gameedid sugurakud Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Meioosi käigus toimub kahest järjestikusest jagunemisest, tekib 4 tütarrakku. Meioosi interfaas DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad I jagunemine a) profaas tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, moodustuvad kääviniidid tsentrioolide vahele, homoloogilised kromosoomid liibuvad kahekaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, see on kromosoomide ristsiire ja sellega kaasneb geenivahetus
Mitoos: vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste paranemiseks, kasvamiseks. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. Selle käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim mitoosiks. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim interfaasiks. Raku eluringi ühe mitoosi lõpuni nim rakutsükliks. Interfaasis: organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, DNA kahekordistumine, raku mõõtmed suurenevad, jagunimisel on oluline, et tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik.
abiks.pri.ee Mitoospäristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ainult neli faasi: pro, meta, ana ja telofaas Meioospäristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Jagunemine=4faasi: profaastuumamembraani lagundamine ja tuumakeste kaotamine; metafaas homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest täielikult eraldunud; anafaaskääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele; telofaasmoodustub kaks tütarrakku. Org. paljunemisviisid Suguline toimub kahe raku ühinemine
kaovad * moodustuvad kääviniidid 2)Metafaas: *kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigututuvad ühele tasapinnale * kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas *kääviniidid lühenevad * kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest ja liiguvad pooluste suunas 4)Telofaas *kääviniidid kaovad * tuumamembraanid sünteesitakse * kromosoomid keerduvad lahti(tekivad tuumakesed) * tsütoplasma jaguneb kaheks * kaks emarakuga täiesti sarnast tütarrakku eemalduvad teineteisest MITOOS KINDLUSTAB KOGU PÄRILIKU INFO EDASIANDMISE EMARAKULT TÜTARRAKULE! Mitoosi on tähtis organismi kasvuks, surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks 10. MEIOOS On suguraakude paljunemisel toimuv omapärane mitoos, mille tulemusel tekivad küpsed haploidse kromosoomide arvuga sugurakud. Meioosi käigus toimub 2 küpsemisjagunemist, mille faasid on: profaas I, metafaas I, anafaas I, telofaas I, interkinees, profaas II, metafaas
või punase värvuse. Leukoplastides pigmente ei ole ja tihti sisaldavad nad mitmesuguseid varuaineid Punkt 2 Sugurakkude areng Mitoos – päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees (profaas, metafaas, anafaas, telofaas). Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim interfaasiks. Rakutsükkel kestab ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Interfaasis toimub oraganellide arvu suurenemine ja ATP ning teiste makroergiliste ühendite süntees. Suurenevad raku mõõtmed ja DNA kahekordistub. Kromosoomise ehituse muutused mitoosi käigus? Interfaasis on kromosoom ühekromatiidiline DNA kahekordistumise tulemusena muutub ta raku jagunemise eel kahekromatiidseks
kromosoomid (tähistakse n) ja diploidne, kus on kahekordne kromosoomistik (tähistatakse 2n) 3. Milliste protsessidega kaasneb meioos? Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. 4. Kirjeldage kromosoomide ristsiiret. Mis on selle tulemus? Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, tulemuseks on geenivahetus. 5. Milline on meioosi esimese jagunemise tulemus? Kaks identset rakku (tütarrakku) 6. Mille poolest erineb meioosi esimene jagunemine teisest? Esimeses faasis tekib 2 diploidset rakku aga teises faasis 4 haploidset rakku. 7. Milles poolest erineb meioos mitoosist? Mitoosiga saadakse somaatilisi rakke aga meioosiga sugurakke. 8. Miks on meioosi tulemusena moodustunud tütarrakud geneetiliselt erinevad? Sest neil on haploidne kromosoomistik. Kokkuvõte Meioosi käigus tekivad sugurakud.
on emas ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Näiteks: Viinamäetigude... PARTENOGENEES- 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid liiguvad pooluste suunas. 4) Telofaas: Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Esineb mõnedel putukaterühmadel tsütogeneesis moodustuvad kaks tütarrakku, tsentrioolid kahestuvad. II JAGUNEMINE 1) Profaas: (mesilastel lesed - isased). RAKUTSÜKKEL- on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. INTERFAAS- tsentrioolid liiguvad poolustele, vahele kujunevad kääviniidid. 2) Metafaas: ekvatoriaaltasandile toimub raku kasvamine, mitoosiks vajalike toitainete kogumine ja DNA kahekordistamine. Mitoos koonduvad kromosoomid, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad,
rakise tükikeste abil. Mis tähtsus on vegetatiivsel paljunemisel? Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Vegetatiivne paljunemise on iseloomulik mitmeaastastele õistaimedele, ühe- ja kaheaastaste taimede hulgas seda enamasti ei esine. MITOOS Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. Karüokineesi lõpus algab tsütoplasmas jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusel moodustub kaks tütarrakku. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nimetatakse interfaasiks. Millised rakusisesed muutused toimuvad interfaasis? Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teist makroergiliste ühendite süntees. Sellega valmistub rakk järgnevaks jagunemiseks. Suurenevad raku mõõtmed. Toimub enne raku jagunemist DNA kahekordistumine.
Kromosoomid organeeritakse tsentrioolide ümber ja tulevane tuumamembraan alustab moodustumist nende ümber. Kõige lõpuks järgneb telofaasile veel tsütukinees, mille käigus emarakk lahkneb kaheks identseks tütarrakuks. Mitoos on tähtis selleks, et suurendada rakkude arvu, mis omakorda tagab organismi kasvu. Mitoosi käigus asendadakse surnud hukkunud rakke. Meioos Meioos on rakujagunemise viis, mille käigus tekib neli tütarrakku. See toimub sugurakkudes. Enne meioosi timub interfaas: DNA replikatsioon, raku kasv, jagunemiseks vajalike valkude süntees. Meioos koosneb reduktsioonjagunemisest (meioos I) ja ekvatsioonjagunemisest (meioos II). Sarnaselt mitoosile jagatakse meioos neljaks põhifaasiks: 1. Profaas 2. Metafaas 3. Anafaas 4. Telofaas Meioos I ehk reduktsioonjagunemine I Profaas: Kõige pikem faas meioosi jooksul, selles timuvad põhilised iseloomulikud sündmused
· Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune. · Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Mitoos: · Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. · Tagatakse geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. · Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees. · Moodustub 2 tütarrakku. · Mitoosiks nimetatakse päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. · Kahe mitoosi vahele jääva raku eluperiood on interfaas. · Raku eluring ehk mitoos>interfaas>mitoos on rakutsükkel. · Interfaasis algab loomarakkudes ka tsentrioolide kahestumine. · Enne raku jagunemist toimub DNA kahekordistumine. · Iga kromosoomi ehituses on üks DNA molekul.
Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas- kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahekordistuvad. Kromatiidid lahknevad ekvatoriaaltasandil rakupoolustele. Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed. Tsütoplasma jaguneb kaheks-moodustuvad 2 tütarrakku. MEIOOS- Raku jagunemise viis, kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda- moodustub haploidne rakk. Sugurakud ja eosed moodustuvad nii. (Kui munarakk viljastatakse moodustub n+n-2n diploidne rakk) Interfaas- enne meioosi. DNA, tsentrioolid 2x, rakuorganellide arv suureneb. I Profaas- tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad. Kromosoomid keerduvad, tsentsioolide paarid eralduvad, nende vahele moodustuvad kääviniidid. Kromosoomide
ekvatoriaaltasandi, on maksimaalselt kokku keerdunud, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentriomeeridele), anafaasiks (tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid lühenevad, kromosoomide kromatiidid eralduvad rakupoolustele, tsentromeerid kahestuvad) ja telofaasiks (kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, membraan nöördub keskosast sisse)) ja seejärel tsütokinees (tsütoplasma jagunemine; tekib kaks tütarrakku). Kääviniidid koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide jaotamises. Mitoosiks nimetatakse päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Interfaasiks nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi. Rakutsükliks nimetatakse raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Mitoosi ja interfaasi kestus sõltub rakutüübist,
I Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, tuumakesed kaovad üks suur tuum, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas rakk polariseerub, kääviniidid, lõpus tuumamembraanid lagunevad. I Metafaas: homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. I Anafaas: kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. I Telofaas: nöördub rakumembraan sisse ja tsütokineesi tulemusena moodustub 2 tütarrakku. tsentrioolid kahestuvad jällegi , kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad aga kõik kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei järgne II Interfaas: lühiajalisem ja liitub teise jagunemise profaasiga. II Profaas: liiguvad tsentrioolide paarid raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid II Metafaas: paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad
Mitoos e päristuumsete rakkude jagunemise viis,millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.1)toimub rakutuuma jagunemine e karüokinees, millega tagatkse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel.2) Karüokineesi lõpus toimub algab tsütoplasma jagunemine e tsütokinees,moodustub kaks tütarrakku. Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, on nähtavad, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad,tsentrioolid liiguvad poolustele,moodustuvad kääviniidid nende vahele(osalevad kromosoomide täpses jaotamises tütarrakkude vahel). Metafaas: kromosoomid liiguvad ekvatoriaalseletasandile, kromosoomid max kokku keerdunud, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas: kääviniidid lühenevad, kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest,
2. Tuumakesed kaovad 3. Kromosoomid pakitakse kokku 4. Tsentrioolid liiguvad raku poolustele ja nende vahele moodustuvad kääviniidid 5. Toimub kromosoomide ristsiire Esimene metafaas: 1. Homoloogilised kromosoomid liiguvad koos raku ekvatoriaaltasandile 2. Tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid Esimene anafaas: 1. Kääviniidid tõmbavad homoloogilised kromosoomid üksteisest lahku Esimene telofaas: 1. Rakumembraan nöördub sisse 2. Moodustub kaks tütarrakku 3. Kromosoomid võidakse osaliselt lahti pakkida Teine profaas: 1. Kromosoomid pakitakse uuesti kokku 2. Tsentrioolid liiguvad poolustele Teine metafaas: 1. Kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile 2. Kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele Teine anafaas: 1. Kahekromatiidiliste kromosoomide kromatiidid lahknevad teineteisest ja liiguvad raku poolustele Teine telofaas: 1. Kromosoomid pakitakse lahti 2. Moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed 3
jagunemine, mis tagabki organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on rakkude jagunemine vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste parandamiseks. Näiteks täiskasvanud inimeses võib moodustada keskmiselt 25 miljonit uut rakku sekundis. Uued rakud saavad alguse lähteraku jagunemisest. Sel viisil moodustunud rakke nimetatakse tütarrakkudeks. Meioos on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Meioos koosneb reduktsioon jagunemisest (meioos I) ja ekvatsioonjagunemisest (meioos II), mis omakorda koosnevad neljast faasist sarnaselt mitoosiga. Meioosi reduktsioonijagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse, ekvatsioonijagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid. Enne meioosi toimub interfaas: raku kasv, DNA replikatsioon, jagunemiseks vajalike valkude süntees ja tsentrosoomi pooldumine). Meioos I ja meioos II
kromosoomid poolustele poolustele * Meioosi I metafaasis ja mitoosi metafaasis * II profaasis ei toimu DNA * Tekivad geneetiliselt identsed koonduvad kroosoomid tütarrakud replikatsiooni ekvatoriaaltasandile * Tekivad geneetiliselt erinevad * Tekib 2 tütarrakku * Meioosi I telofaasis ja * Kromosoomide arv tütarrakud mitoosi telofaasis toimub tsütokinees * Tekib 4 tütarrakku tütarrakkudes jääb samaks * Kromosoomide arv tütarrakkudes * Keharakkude moodustamine * Meioosi II metafaas, II anafaas ja II telofaas on on poole väiksem * Leiab aset kudedes
8. Tunne jooniselt ära meioosi faase (õ lk 107) - (NB! tee vahet, mis erinevus on mitoosiga.. nad suht sarnased.) 9. Mis on kromosoomide ristsiire ja miks see toimub? Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sellega kaasneb geenivahetus mis on päriliku muutlikuse allikas 10. Mitu rakku tekib meioosi tulemusel ja mitu mitoosi tulemusel? Meioosi tulemusena tekib phest diploidsest rakust neli haplodset tütarrakku. Mitoos-moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud 11. Mis on haploidne (n) ja mis on diploidne (2n)? Mida see "n" tähistab?! Haploidne- meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistik. Diploidne-kahekordne kromosoomistik. (n- kromosoomistik) 12. Mitu kromosoomi on sinu sugurakkudes? Aga sinu naharakkudes? 2n=46 (keharakkudes) n=23 (sugurakkudes) 13. Mitoosi tähtsus ja meioosi tähtsus. mitoosis toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel
Kromosoom on kokku pakitud DNA molekul. Kromatiim on lahti pakitud DNA molekul. GEEN – üks lõik DNA-st, milles oleva info järgi tehakse valmis valk. DNA – rakutuumas RNA – pendeldab, kopeerib infot. Mitoos – raku jagunemis viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsime. Paljuneb. Keharakkude paljunemine. Rakutüskkel – interfaas – eluperiood, kus rakk ei paljune. Ja MITOOS tuuma ja tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustab kaks vanemrakuga identset tütarrakku. Joonis + faasid. Meioos – sugurakkude paljunemine. MITOOS Interfaasis on iga kromosoomi ehitus üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimub DNA kahekordistumine, mille tulemusena on jagunenud kromosoomid rakujagunemisel (mitoosi alguseks kahekromatiidsilised) koosnevad kahest DNA molekulist. Mitoosi ja interfaasi pikkus on erinevatel rakkudel erinev ja sõltub raku ja koe tüübist ning keskkonnatingimustest
· Tütarrakud lähteraku jagunemisel tekkinud rakud. · Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse tuuma ja tsütoplasma jagunemist. · Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees, mille käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. · Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. · Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks, seega mitoos koosneb karüokineesist ja tsütokineesist. · Kahe mitoosi vahele jääv eluperiood on interfaas. · Raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni on rakutsükkel. · Mitoosi ning interfaasi kestus sõltub rakutüübist ja vastava koe füsioloogilisest
Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad pooldumise teel. See võib aset leida mitmete rakukogumite moodustumisega erinevatel tasanditel (kobarad, ahelad, kahekaupa koos jne). Harvemini võivad osad bakteriliigid paljuneda ka suguliselt (konjugatsioon). Isomorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks võrdse suurusega tütarrakku. Heteromorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks erineva suurusega tütarrakku. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub raku moodustumisest pooldumiseni. Paljunemine leiab aset geomeetrilises progressioonis. Paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jt teguritest. Paljunemist piiravateks faktoriteks keskkonnas on ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine; hapniku hulga vähenemine; H+ hulga suurenemine (pH langus); toksiliste ainete kogunemine. Mikroobide arvu määratakse pesade ehk kolooniate
tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 1. anafaas – kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid eralduvad teineteisest 1. telofaas – telofaasi lõpus ei moodustu tuumamembraani, kromosoomid ei keerdu lahti 2. profaas – meioosikäävi moodustumine. 2. metafaas – sama mis mitoosis 2. anafaas – sama mis mitoosis 2. telofaas – kääviniitide kadumine, tuumamembraani ja tuumakeste moodustumine Tekivad 4 tütarrakku, mis erinevad geneetiliselt emarakust, kromosoomide arv on kaks korda väiksem. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku GAMETOGENEES Võrreldavad tunnused Spermotogenees Ovogenees Paljunemine Kasvamine Küpsemine – meioos Transformatsioon 2) Koht Munandite torukestes, Munasarjas valminud seemnerakud talletatakse
kaasneb geenivahetus, tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad, tsentrioolide paarid eralduvad ja liiguvad vastassuunas, nende vahele moodustuvad kääviniidid. metafaas- homoloogilised kromosoomid pole veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. anafaas- kääviniidid lähenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. telofaas- rakumembraan nöördub sisse, tsütoplasma kahestub, 2 tütarrakku. II jagunemine interfaas- meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes lühiajalisem. profaasis liiguvad tsentrioolide paarid raku poolustele ja nendest lähtuvad kääviniidid; metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele; anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad; telofaasis keerduvad raku poolustele jõudnud kromatiidid lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed, kokku tekib 4 tütarrakku.
eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. See faas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks -> moodustub 2 tütarrakku. Interfaasis toimuvad protsessid : 1. DNA replikatsioon e kahestumine 2. ATP süntees (mitokondrites) 3. tsütoplasmas organellide arvu suurenemine 4. valkude süntees, mida kasut. Kääviniitide moodust. 5. rakk lõpetab kasvu 2. Meioos raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2x; meioos esineb ainult sugurakkudes
Komplementaarsus A = T ja C = G A = U ja C = G Põhiline ülesanne päriliku info päriliku info säilitamine ja ülekanne realiseerimine Mitoosi ja meioosi võrdlus Mitoos Meioos Üks jagunemine Kaks jagunemist Keharakkudes Sugurakkudes Kaks tütarrakku Neli tütarrakku Tütarrakkudes sama Tütarrakkudes poole arv kromosoome vähem kromosoome Kromosoomide Toimub ristsiire puudub kromosoomide ristsiire Sarnasused Mõlemas tekib rakke juurde Mõlemal on profaas, metafaas, anafaas,
Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas- tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid lühenevad ja kromosoomide kromatiidid eralduvad. Tsentromeerid kahestuvad. Algab kromaatide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse. Tsütoplasma jaguneb kaheks, moodustub kaks tütarrakku. Tsütokinees- tsütaplasma jagunemine tütarrakkude vahel mitoosi lõpus. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised. Taimedel paljunevad peamiselt algkoerakud. Hulkraksetes organismides ei saa rakud piiramatult jaguneda, sest organismi mõõtmed ei saa lõputult suureneda. Mitoosi toimumine on vahetult seotud DNA kahekordistumisega. DNA kahekordistumist ei esine ei järgne ka rakujagunemist.
kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasandile kääviniidid kinnituvad 1otsaga kromosoomi tsentromeeri ja 2.otsaga tsentriooli külge kääviniidid kinnituvad kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele ANAFAAS 1.ANAFAAS 2.ANAFAAS kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) KROMOSOOMID lahknevad poolustele KROMATIIDID lahknevad raku poolustele kääviniidid lühenevad TELOFAAS 1. TELOFAAS 2.TELOFAAS kromatiidid keerduvad lahti moodustub 2 tütarrakku kromatiidid keerduvad lahti tekivad tuumakesed kromosoomide arv 2x vähenenud tekivad uued tuumakesed sünteesitakse uued tuumamembraanid kromosoomid koosnevad 2 kromatiidist e. 2DNA molekulist moodustuvad tuumamembraanid kääviniidid kaovad kääviniidid lagundatakse toimub TSÜTOKINEES tsütoplasma jagunemine. Loomarakusplasmamembraan sopistub sisse Taimerakuskujuneb vahesein toimub tsütokinees.1st diploidsest rakust moodustub 4geneetiliselt erinevat haploidset tütarrakku
ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas- kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahekordistuvad. Kromatiidid lahknevad ekvatoriaaltasandil rakupoolustele. Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed. Tsütoplasma jaguneb kaheks-moodustuvad 2 tütarrakku. 7. Selgitage mitoosi tulemust. Mitoosi tulemusena tekib kaks identset rakku (teoreetiliselt) rakku. 8. Miks eelneb igale mitoosile DNA kahekordistumine? Kuna mõlemad rakud peavad saama sama geneetilise info. Kokkuvõte Mitoosi käigus jagatakse rakk kaheks ning mõlemad tekkivad rakud saavad sama geneetilise info. Eristatakse nelja faasi, mis toimuvad peale interfaasi, kus DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine
ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas- kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Tsentromeerid kahekordistuvad. Kromatiidid lahknevad ekvatoriaaltasandil rakupoolustele. Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed. Tsütoplasma jaguneb kaheks- moodustuvad 2 tütarrakku. 7. Selgitage mitoosi tulemust. Mitoosi tulemusena tekib kaks identset rakku (teoreetiliselt) rakku. 8. Miks eelneb igale mitoosile DNA kahekordistumine? Kuna mõlemad rakud peavad saama sama geneetilise info. 1. Mis on meioosi peamine eesmärk? Valmistada sugurakke, kus oleksid haploidsed kromosoomid. 2. Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mõisteid. Haploidne kromosoomistik on kromosoomistik, kus on vaid ühekordsed
munaraku viljastamiseks. Mittesuguline paljunemine Uus orgenism saam saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune. Vegetatiivne paljunemine Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Otsepooldumine bakteritel. Toimub DNA kahekordistumine. Järgnevalt sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja kestad ning koos sellega moodustub kaks tütarrakku. Pungumine pärmseened, ainuõõssed (korallid, meririst), käsnad. Toimub DNA kahekordistumine ja moodustunud tütarrakud saavad ühesuguse kromosoomistiku. Õistaimed sibulate, mugulate, risoomide, varte või lehe tükkide abil. · mugul kartul, alpikann · risoom naat, vaarikas, kalmus · vars paju · võsund maasikas · sibul - tulp Tähtsus: Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt
Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? -Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. -Geneetiliselt ühtlik (väljatöötatud sortide säilitamine) järglaskond. 7. Milliste loomarühmade esindajad võivad paljuneda vegetatiivselt? Seened, bakterid, käsnad. Rakkude jagunemine mitoosi teel 4. Mis on mitoosi põhieesmärk? Tagada kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. 7. Selgitage mitoosi tulemust. Toimub tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel( moodustub 2 tütarrakku). 8. Miks eelneb igale mitoosile replikatsioon? Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse ( ka DNA ahel kahekordistub). Rakkude jagunemine meioosi teel 1.Mis on meioosi peamine eesmärk? Kromosoomide arvu vähenemine 2 korda. 2. Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mõistet. Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik,
kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud. käeviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. · Anafaas- käeviniidid lühenevad, kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. lõpuks jõuavad kromatiidid raku poolustele. · Telofaas- käeviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekkivad tuumakesed. tsütoplasma jaguneb kaheks ja moodustub kaks tütarrakku. Meioos e. sugurakkude jagunemine- nim. raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.(meioos on haploidne n).meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega.(DNA kahekordistumist ei tekki) Meioosi Faasid (1 jagunemine) · Profaas-erineb mitoosi profaasist selle poolest ,et homoloogilised kromosoomid liibuvad omavhel ja vahetavad võrdse pikkusega osi. seda nim. kromosoomide ristsiirdeks
Organismide paljunemine, mitoos & meioos Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Tuuma jagunemisega ehk karüokineesiga tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Sellele järgneb tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodystub kaks tütarrakku. Eukarüootsete rakkude jagunemise vormi, millega tagatakse kromosoomide arvu muutumatus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. PROFAAS METAFAAS ANAFAAS TELOFAAS Joonis: Mitoos Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. Et sugulise paljunemise tulemusena kromosoomide arv ei suureneks, selleks peab kromosoomide arv sugurakkudes vähenema kaks korda. Kromosoomide arvu vähenemine toimub sugurakkude arengu käigus
tütarrakkudes. Mitoos tagab organismi kasvamise ja haavade, vigastuste paranemise. Geneetiline identsus. Kuidas rakud jagunevad? Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees (tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel). Siis alles algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees (moodustub kaks tütarrakku). Interfaas- kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood. Rakutsükkel- raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Mitoosi ja interfaasi kestus sõltub rakutüübist ning vastava koe füsoloogiliselt aktiivsusest. 4. Mis on mitoosi põhieesmärk? Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Lisaks sellele on rakkude jagunemine vajalik organismi hukkunud rakkude
kromatiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekkvatoriaaltasanduk ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. 4) telofaas Kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nimetatakse tsütokineesiks. Raku eluiga nimetataksee rakutsükliks. Rakutsükkel: 1) interfaas a) organite paljunemine b) ainete kogumine c) DNA kahekordustumine 2) mitoos (4 faasi) Naharaku eluiga 2 nädalat Punased verelibled 120 päeva ? Närvirakud ei uuene Interfaasis enamik rakke diferentseerud: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse
kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas: lühenevad käviniidid, tsentromeerid kahestuvad- kromatiidid eralduvad teineteisest, anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas: käviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsutoplasma jaguneb kaheks, kaks tütarrakku, mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nim. Tsütokineesiks. Interfaasis enamik rakke diferentseerub-kaob jagunemisvõime: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talituse. Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda nim. Meioosiks. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks. Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku
paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks. Enne jagunemist DNA 2x siis toimub jagunemine, millel on 4 faasi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas, Mitoosi käigus lahknevad kromatiidid ja tulemuseks on 2 diploidset rakku geneetliselt identset. Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist. Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks. Ovulatsioon küpse munaraku eraldumine munasarjast, Menstruatsioon emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga, Menstruatsioonitsükkel aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni, Viljastumine seemne- ja munaraku ühinemine. Looteline areng e. embrüogenees. Etapid inimesel: moorula e. kobarloode, blastotsiit e. põisloode, gartreela e. kariloode
Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas – päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) neljas faas Kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena moodustub 2 tütarrakku. Tsütokinees – tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis Meioos – päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Kromosoome DNA molekule 1. Profaas 46 92 2. Metafaas 46 92 3. Anafaas 92 92 4
Tütarrakud 11. Milliseid faase eristatakse eukarüootse raku jagunemisel? Karüokinees ja tsütokinees. 12. Millistest osadest koosneb rakutsükkel? Interfaasist ja mitoosist. 13. Millest sõltub rakutsükli pikkus? Rakutüübist ja vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest, ka keskkonnast. 14. Mis toimub karüokineesis? Kromosoomides oleva geneetilise info jaotumine tuumade vahel, tsütoplasma jagunemine mille tulemusena moodustub 2 tütarrakku 15. Mis toimub tsütokineesis? Tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel. 16. Mida nimetatakse interfaasiks? Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi. 17. Mis toimub interfaasis? Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, raku mõõtmed suurenevad. 18. Millised on kromosoomid interfaasi alguses? Lahtikeerdunud nukleosoomsed fibrillid. 19. Millised on kromosoomid interfaasi lõpus?
MITOOS (toimub keharakkudes) 1) Interfaasis toimud DNA replikatsioon (DNA kahekordistamine) 2) Profaasis jaguneb tuum 3) Metafaasis on kromosoomid liikunud ekvatoriaaltasapinnale 4) Anafaasis on kormosoomid hakanud liikuma poolustele 5) Telofaasis toimub tsütoplasma jagunemine (tsütokinees) ..ja tekibki 2 tütarrakku Mitoosi bioloogiline tähtsus: kromosoomid jaotatakse võrdselt tütarrakkude tuumade vahel. (kogu präiliku info edasi kandmine tütarrakkudele) Mittesuguline paljunemine toimub prokarüootsetes rakkudes (nt.bakterid), sest neil puudub tuum (seega ei toimu mitoosi). Enne raku pooldumist toimub DNA replikatsioon moodustub 2 rõngaskromosoomi sünteesitakse raku membraanid ja kestad tekib 2 tütarrakku. Moodustunud tütarrakud on geneetiliselt sarnased emarakud.
kromosoomid eralduvad teineteisest.) 4) Telofaas (Telofaasi lõpuks ei moodustu tuumamembraane ja kromosoomid ei keerdu lahti; mõlemal poolel on võrdne arv kahekromatiidilisi kromosoome ning rakk alustab uut jagunemist.) Hakkab toimuma 2. jagunemine ehk võrdjagunemine. E. Meioosi tähtsus Tekivad geneetiliselt erinevad tütarrakud ja see suurendab pärilikku muutlikust. Ühest deploidsest tütarrakust tekib 4 haploidset tütarrakku. Meioos tagab liigile omase kromosoomide arvu säilimise viljastumisel. F. Mitoosi ja meioosi võrdlus (Miks on tekkinud erinevused kõigi nelja raku vahel?) Meioosis on homoloogilised kromosoomid Meioosis toimub ristsiire Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist
o toimub kromosoomide ristsiire: homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi. Metafaas: o homoloogilised kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile o tsentromeeride külge kinnituvad kääviniidid 2) Anafaas: o kääviniidid lühenevad o homoloogilised kromosoomid liiguvad pooluste suunas 3) Telofaas: o tsütogeneesis moodustuvad kaks tütarrakku o tsentrioolid kahestuvad II Jagunemine 1) Profaas: o tsentrioolid liiguvad poolustele, vahele kujunevad kääviniidid 2) Metafaas: o ekvatoriaaltasandile koonduvad kromosoomid o tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 3) Anafaas: o kääviniidid lühenevad o raku poolustele liiguvad kromatiidid 4) Telofaas: o keerduvad lahti o tekivad tuumakesed ja tuumaümbris
differentseerumine. Järgneb kudede teke. Tegivad organid. Mitoos Meioos 1 jabunemine 2 jagunemist jagunevad kromatiidid jagunevad kromosoomid kromosoomide arv jääb samaks kromosoomide arv väheneb 2 korda ei toimu geeni vahetust toimub geeni vahetus profaas kestab vähem I profaas kestab kauem tekib 2 tütarrakku tekib 4 tütarrakku Ovogenees Spermatogenees * Toimub munasarjades * toimub munandites *eelrakku nim. Ovogooniks *spermatogoon *Ovogoonide areng jõuab esimese aasta lõpuks *spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse diferentseerumise järku, meioos jätkub perioodil neid tekib pidevalt juurde. suguküpsuse saabudes
Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüogineesi lõpus hakkab tsütoplasma jagunemine(tsütogenees) , mille tulemusema moodustub kaks tütarrakku(tsütogenees). Pärituumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks (koosneb seega karüogineesist ja tsütogeneesist). Üldine käik Mitoosi võime tinglikult jagada neljaks osaks: profaas, metafaas, anafaas, telofaas . Profaasis keerduvad kromosoomid järk-järgult kokku, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Rakk polariseerub ja poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid (osalevad
tuumakesi, tuumamembraani ei moodustu, kromosoomid ei keerdu lahti (viide, et toimub veel üks jagunemine). Kromosoomide arv tütarrakkudes vähenes kaks korda. II jagunemine e võrd- ehk ekvatsioonjagunemine Eelneb lühike interfaas, kus ei toimu DNA replikatsiooni, sest kromosoomid on juba kahekromatiidsed. Teises jagunemises toimub kõik samamoodi nagu mitoosis. Teise jagunemise tulemusena saadakse neli haploidset (n=23) tütarrakku, mis geneetiliselt erinevad (kromosoomide ristsiire + homoloogilised kromosoomid lahknesid erinevatesse tütarrakkudesse). Mitoos Meioos Keharakkude moodustimisel Sugurakkude ja eoste moodustumisel Tütarrakud diploidsed Tütarrakud haploidsed Tütarrakud geneetiliselt identsed Tütarrakud geneetiliselt erinevad
spooridega. Kottseened arenevad eosed rakuiselt- eoskottides.Pärmseened paljun pungumise teel.Kantseente eosed aren rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel-eosekandadel.Taimeriigis paljun eostega sammal-ja sõnajalgtaimed.Maarjasõnajalal toim munarakuvilj eellehel.Veg paljun: bakterid,protistid, seened,osa selgrootutest,paljud taimeliigid.Bakterid jag kaheks otsepooldumise teel.DNA kahe -kordustumine.Järg sünteesitakse rku keskossa rakumembraanid ja kestad ning mootustub 2 tütarrakku,erinevad bakterid poolduvad erineva kiirusega.Pärmseened paljun pungumisega. Samblikud paljun vegetatiivselt rakise tükikese abil.Taimeriigis on levinud veg paljun nt:kätteseemne-taimer annavad järglasi risoomide,mugulate,sibulate abil.Loomariigis veg paljun pungumise v pooldumise teel.Selgroogsed loomas mittesug teel ei paljune.Veg paljun tähtsus-võimadab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Meoos on rakujagunemine,mille käigus arenevad sugurakud v eosed
Haploidseks. (n) organismide sugurakkudes on enamasti haploidne kromosoomistik. Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne e. Diploidne kromosoomistik. (2n) Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Meioosi mõlemas jagunemises on neli faasi. Meioosile eelnev interfaas sarnaneb mitoosi omaga: toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid. I Jagunemine Profaas Tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad. Kromosoomid keerduvad kokku. Tsentrioolide paarid eralduvad teineteisest ja liiguvad vastassuunas. Nende vahel moodustuvad kääviniidid
karüokinees karüokinees karüokinees karüokinees tsütokinees 4. Rakujagunemisviisid meioos ja mitoos (faasid, seal toimuv, võrdlus) Meioos Mitoos interfaasi olemasolu puudub olemas jagunemine toimub 2 jagunemist toimub 1 jagunemine tekib 4 tütarrakku 2 tütarrakku kromosoomistik haploidne diploidne rakud geneetiliselt erinevad identsed päristuumsete rakkude jagunemisviis faasid: profaas, metafaas, anafaas, telofaas 5. Sugurakkude areng (võrdlus mehel ja naisel) Mees Naine
Meioos kaasenb sugurakkude küsemisega nind esote moodustumisega. Esimese jagunemise profaasis tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad. Metafaasiks ei ole homoloogilised kromosoomid teineteisest veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatroriaaltasandile. Anafaasis kääviniidid lühenavad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaasis nöördub rakumembraan sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Sugulisest ehk generatiivsest paljunemisest võitab enamasti psa kaks organismi: isas - ja emasorganism. Viljastunud munarakku nimetatakse sügoodiks. Mehe seemnerakud on spermid, mida varasemas kirjanduses nimetatakse spermaatosoidideks. Spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid. Seemneraku arengut spermatogoonist küpse spermani nimetatakse spermatogeneesiks.
4. anafaas (eraldumisfaas) → eraldub kõige rohkem energiat → kääviniidid lühenevad → kromotiidid liiguvad raku poolustele 5. telofaas (rekonstrueerimisfaas) → kääviniidid kaovad → tekivad tuumakesed → sünteesitakse tuumamebraanid → kromosoomid keerduvad lahti → moodustatakse tuumakesed → tsütoplasma jagunemine (tsütokinees) → loomrakul plasmomembraan sopistub sisse, taimerakul kujuneb vahesein → telofaasi lõpuks on tekkinud kaks identset tütarrakku Mitoosi tähtsus: toimub kromosoomide võrdväärne jaotumine tütarrakkude vahel tütarrakud on geneetiliselt identsed ainuraksete organismide paljunemine embüronaalne areng suureneb rakkude arv, millega tagatakse organsimi kasv surnud ja hukkunud rakkude rakkude arenemiseks Meioos rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.
annaabi.ee 
