100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 71 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-06-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
bzjuwa
Õppematerjali autor
Arvutid I – Eksamipiletid Sisukord I................................................................................................................................................ 3 1. Trigerid.............................................................................................................................. 3 2. Konveier protsessoris ja mälus.......................................................................................... 5 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)..........
Erinevalt LCD- kuvaritest on iga ekraanivälja punkt valgusalliks ja vaatenurk on lai. 1. Dekooder. Dekooder on ettenähtud kahendarvude dekodeerimiseks. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele vastab dekoodril üks väljund ja seega on dekoodril n sisendi korral 2^n väljundit. Kui dekooderile on lisatud juht-sisend, siis on võimalik keelata dekodeerimist, kui selle väärtus on 0. Dekoodri loogikaskeem. 2. Käsuformaadid 0, 1, 2, 3 ja 1, 5 aadressiga arvutid. Kõikides käskudes on alati käsukood, mis määrab tegevuse, mida tuleb teha ja samuti võib kaasneda infot selle kohta, kuidas leida operandid ja kuhu salvestada tulemus. Operandi leidmise ja tulemuse salvestamiseks on erinevad adresseerimiseviisid. Kolme aadresssiga arvuti käsu juurde kuulub kolm pikka aadressi, mis näitavad operandide asukohta ja tulemuse salvestamise kohta põhimälus. Kahe aadressiga arvuti käsu juurde kuulub kaks pikka aadressi. Tulemus
Need pesad täidetakse kas argooni-neooni seguga plasma kuvaris ja luminofoori kelme või pulbriga elektroluminesentskuvaris. Mõjutadaes pingega aineid maski aukudes hakkavad nad helendama. Probleemiks on tavalisest arvuti riistvaras kasutatavast pingest kõrgema pinge vajadus plasma kuvaris. Samuti on probleeme värvide saamisega. Seisev kujund võib põhjustada mõnede punktide läbi põlemist. Pilet 3 1. Dekooder. 2. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 3. RAID ja SSD kettad. Dekooder. Dekooder on ettenähtud kahendarvude dekodeerimiseks, see tähendab, et tehakse kindlaks, milline on sisendkood. Igale võimalikule sisendkoodile (n järgulise koodi korral on neid 2) vastab üks väljund ja järelikult on dekooderil 2 väljundit. Kuivõrd iga sisendkoodi korral on aktiivne ainult üks valjund, on meil seal unitaarkood (1-out-of-2 kood).
aktiivne. Dekooder tunneb ära vastava kahendkoodi ja aktiveerib sellele vastava väljundi. Sisendis njärguline kood, väljundis 2 järguline kood. Koosneb AND elementidest. Dekoodriga saab kahendkoodi muundada koodiks, millega aktiveerida mälupesa, juhtida segmentindikaatorit, konverteerida bin<>dec, jne. Kaskaadlülitus kõrgema taseme dekooder aktiveerib madalama taseme dekoodrid, need omakorda väljundid, etc. KÄSUFORMAADID 0,1,2,3 JA 1,5 AADRESSIGA ARVUTID 3 aadressiga arvuti käsukood + I operandi pikk aadress + II o. pikk aadress + resultaadi pikk aadress, A=B+C 2 aadressiga arvuti kk + I operandi pikk aadress (resultaat läheb sinna) + II operandi pikk aadress, B=B+C 1,5 aadressiga arvuti kk + I operandi pikk aadress + resultaadi lühike aadress(registriaadress) 1 aadressiga arvuti kk + I operandi aadress, 1 operand asub mälus, teine operand ning resultaat samal akumulaatorregistri (Ac) aadressil Käsusüsteem:
Registrid on hulk ühise juhtimisega trigereid. Minimaalselt tähendab ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna säilitamise saab registris teha ka muid operatsioone, näiteks nihe. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendi mõjul suureneb v väheneb ühe võrra. Loenduri moodul määrab, mitmeni loendatakse või kui on reversiivne loendur, siis määrab, millest alustatakse. XII. Käsuformaadid 0,1,2,3 ja 1,5 aadressiga arvutid /231-235/ Kõikides käskudes on käsukood, mis määrab tegevuse ja millega võib kaasneda info, kust leida operandid ja kuhu salvestada tulemus. Aadressid näitavad operandide ja resultaadi asukohta põhimälus(pikk aadress) või registrimälus(lühike aadress) Nullaadressiga käsukoodi juures pole aadresse. Selline arvuti põhineb pinumälul: operandid võetakse pinumälult ja sinna salvestatakse ka tulemus.
3. Kuvarid.......................................................................................................................................7 3. PILET.............................................................................................................................................8 1. Dekooder....................................................................................................................................8 2. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. ................................................................9 3. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid. ......9 4. PILET.............................................................................................................................................9 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. .....................................................................9 2. Optilised mäluseadmed.....................
mäluväli, mille pool pöörduti. Kasutatakse ka protsessori sisemuses, kus dekodeerivad käsuregistrist saabunud käsukoode ning edastavad neid juhtautomaadile. Kõige levinumalt koosnevad dekoodrid AND loogikaelementidest. Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks kaskaadlülitust, kus esimese astme dekooder aktiveerib ühe teise astme dekoodri ning see alles omakorda ühe väljundi. 2. KÄSUFORMAADID -0, 1, 2, 3 JA 1.5 AADRESSIGA ARVUTID Käsusüsteeme võrreldakse sageli selle järgi, kui mitu operandi on käskluses täpsustatud. Käsusüsteeme võib seega käsuformaadi põhjal jagada: 0-aadressiga ei täpsustata operandi asukohta, kuna selle asukoht on kindlalt paigas. Need arvutid on üldjuhul realiseeritud pinul NT käsk ADD ,,tõmbaks" pinu tipust 2 esimest operandi, liidaks kokku ja ,,lükkaks" tulemuse pinu otsa tagasi. Puhtalt 0-aadressi masinad pole väga laias kasutuses.
väljundit. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt OR loogika elementidest. Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks kaskaadlülitust, kus esimese astme dekooder aktiveerib ühe teise astme dekoodri ning see omakorda ühe väljundi. 7.Käsuformaadid – 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 3 aadressiga arvuti – käsukood + I operandi pikk aadress + II operandi pikk aadress + resultaadi pikk aadress A=B+C 2 aadressiga arvuti – käsukood + I operandi pikk aadress (resultaat läheb sinna) + II operandi pikk aadress B=B+C 1,5 aadressiga arvuti – käsukood + I operandi pikk aadress + resultaadi lühike aadress (registriaadress) 1 aadressiga arvuti – käsukood + I operandi aadress. Ac – akumulaatorregister. 1 operand asub mälus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid