Ja seetõttu kasutatakse õhu temperatuuri andur kõige vähem. Op võimendi baasil on võimalik luua mitme tema kasutamisel negatiivset tagasisidet, mis võimaldab kujundada täpsemalt võimendi erineva otstarbega võimendeid, kui tagasiside ahelaga kujundada nõutav sagedus omadusi. Kui anda mitte inventeerivasse sisendisse üsnagi väike sisend pinge (näiteks karakterisitka kuju: Nii näiteks on helisagedus võimendi vajaliks sagedus karakteristika 10mV), siis läheb väljund positiivsesse küllastusse, kus väljund pinge on ligilähedane Op võimendi sageduskarakteristikast väiksema võimendusega ja kitsama sagedus ribaga, positiivse toitepingega, kui aga anda sama pinge inveneerivasse sisendisse, siis tekkib kusjuures sagedusriba laius on piiratud nii alt kui ülevalt. Alumine sagedus piir väljundis negatiivne küllastus, kus väljundpinge on ligilähedane negatiivse toitepingega
Operatsioon võimendid: Operatsioon võimendid on integraalselt teostatud universaalsed võimendi väljundtakistus ongi reaalselt mõne ringis, seega 100 korda väiksem kui Op võimendi võimenduselemendid, mida võib kasutada väga mitmeti, sõltuvalt lisatud elementidest. Operatsioon takistus. Väljundtakistuse vähenemine on seda tugevam, mida tugevam on kasutatav tagasiside. võimendil on kaks väljundit, üks väljund ja teda toidetakse kahe polaarse sümeetrilise pingega (+, - maa Inventeerivvõimendi: suhtes). Plussiga tähistatud sisendit loetakse mitte inventeerivaks sisendiks ja sinna antav signaal tekkitab väljundis samafaasilise signaali. tähistatud sisendit loetakse inventeerivaks sisendiks ja sinna antud signaal tekitab väljundis vastasfaasilise signaali. Op võimendi on alalispinge võimendi, seetähendab tema võimendus sageduse alumine piir on 0
väljundit, millede otstarve on järgmine: · S sisendimpulsi tõusva või langeva (sõltuvalt taimeri tüübist) frondiga algab ajaintervalli loendamine. · TW sisendisse antakse ajaintervalli väärtus kas konstandina S5T#aeg vahemikus S5T#0ms...S5T#2h46m30s, sisendsõnana EW, väljundsõnana AW, mälusõnana MW või andmesõnana DW. · R sisendimpulsi tõusva frondiga lõpetatakse ajaintervalli loendamine ning väljund Q läheb olekusse "0". · Q väljund näitab taimeri olekut ehk vastava ajafunktsiooni tulemust. · DUAL väljundist saab lugeda ajaintervalli jooksvat väärtust kahendarvuna. · DEZ väljundist saab lugeda ajaintervalli jooksvat väärtust BCD-koodis. Impulssfunktsioon Ajaintervalli T loendamine algab S sisendisse antava impulsi tõusva frondiga ja väljund Q läheb koheselt olekusse "1" (1). Kui sisendimpulss S on etteantud ajaintervallist pikem, loetakse ta lõpuni ja väljund Q läheb seejärel olekusse "0" (2)
Kui sisendid a ja b ei ole võrdsed, siis väärtustan väljundi y nulliga. Järgmiseks kontrollin, kas sisend c_in on võrdne väljundiga y. Kui need on võrdsed, siis kontrollin, kas sisend c_in võrdub nulliga. Kui võrdub, siis väärtustan ülekandele c_out väärtusega 0. Kui sisend c_in võrdub ühega, siis ülekanne c_out saab väärtuseks ühe. Seejärel väärtustan väljundi y väärtusega null. Kui sisend c_in ei võrdu väljundiga y, siis väljund y saab väärtuseks ühe. 1.3 Käitumuslik kirjeldus CASE lausega Esimeseks sammuks väärtustan ülekande c_out nulliga. Sellele järgneb case lause sisendi c_in muutujaga. Esimene case täidetakse siis, kui sisend c_in on võrdne nulliga. Edasi kontrollitakse, kas sisendid a ja b on võrdsed. Kui need on võrdsed, siis ülekanne c_out arvutatakse valemiga: a XOR b OR a AND b. Lisaks väärtustan väljundi y väärtusega null. Kui sisendid a ja b ei ole
Testid on tuletatud nõuetest ja riskide hinnangust. Iga test sisaldab testi ID-d, testi nimetust, testi kirjeldust, sisendid oodatavat väljundit, viidet testitavale nõudele ja riskidele (nõude ja riski ID järgi). 4.2.1 Funktsionaalsed vastuvõtutestid Testi ID: TEST- F1 Test: Töötaja süsteemi autentimine kasutajanime ja parooliga Kirjeldus: Testitakse kasutaja autoriseerimist keskkonda kasutajanime ja parooliga. Sisend: Kasutajatunnuse ja parooli sisestamine. Oodatav väljund: Kuvatakse kassasüsteemi avaleht. Viide testitavale nõudele ja riskile: F1, RISK-1, RISK-2, RISK-3 Testi ID: TEST- F2 Test: Hooldustöö arve sisestamine Kirjeldus: Töötaja sisestab hooldustöö arve. Sisend: Töötaja täidab lahtrid „Klient“, „E-post“, „Toode“ ja seejärel vajutab nuppu „Salvesta“ Oodatav väljund: „Kinnitatud“ samm edenemisribal muutub aktiivseks. Viide testitavale nõudele ja riskile: F2, RISK-1, RISK-2, RISK-3 Testi ID: TEST- F3
lüli. NING-lüli tööd iseloomustab see, et väljundis on olek "1" ainult siis, kui kõigis sisendites on olek "1". VÕI-lüli tööd iseloomustab see, et väljundis on olek "1", kui kasvõi ainult ühes sisendis on olek "1". Sisend ja väljundahelate kohale kirjutatakse operandide koodid. Kui võrrelda kahte joonist omavahel, võib öelda, et S1-le vastab kontrolleri sisend aadressiga 0.0, S2- le vastavalt sisend aadressiga 0.1 ning H1-le väljund aadressiga 0.0. Joonis 1 NING- ja VÕI-lüli eri esitusviisides Sulguvad ja avanevad kontaktid Programmeerimisel on tähtis teada, kas kasutatavatel täituritel (nt. releedel) või anduritel on sulguvad või avanevad kontaktid. Kui kontrolleri sisendis on sulguv kontakt, siis selle kontakti rakendumisel on sisendis olek "1". Avaneva kontakti ühendamisel kontrolleri sisendiga, selle kontakti rakendumisel on sisendis olek "0".
Kui teid alljärgnev materjal aitas, siis ära unustage tagasisidet. Lab 1 Probleemi püstitus Segmentindikaatori valitud segmendi juhtimiseks koostada skeem antud element baasil. Probleemi selgitus Nagu füüsikas, osutub probleemi lahendamisel väga oluliseks : aru saada, mida on küsitud. Mida ülessanne minu jaoks tähendas? Sisend ja väljund: a. 4 bitt'ine sisend. (katab 2^4 = 16 võimalusega segmentindikaatori väljundid) b. 1 bitt'ine väljund, mis on vastavalt valitud segmendile 1, kui segment peaks põlema 0, kui segment peaks olema kustus *, kui segment ei ole defineeritud (* - ükskõik, mis väljund) Töö ülessanne ja soovitud funktsionaalsus: a. kirjeldada minimaalne funktsioon, mis antud sisendile annab soovitud väljundi b. teisendada funktsioon kasutamaks soovitud element baasi loogika elemente c. luua skeem Kaitsmine: a
CD, BD-R, BD-RE, DVD-RW, DVD+R, RW, DVD+R, DVD, BD-ROM DVD, CD, Video CD, Video CD CD, DVD+R DL, DVD-R DL Ühendused 1 x digitaalne 5.1 1 x IEEE 1394 (4 1 x ühend video audio line-out (RCA PIN FireWire), väljund (RCA phono x 6) rear, 1 x 1 x ühend phono), HDMI (19 pin HDMI video/audio sisend 1 x S-Video väljund tüüp A), (RCA phono x 3), (4 PIN mini-DIN), 1 x komponent video 1 x S-Video sisend 4 1 x HDMI väljund väljund (RCA phono PIN mini-DIN), (19 pin HDMI tüüp
((joonis1))Reguleerib väljundi tagasisidega vea järgi juhtimine ja juhttoime moodustamine kiiresti,häiringu tekkimisel hakkab kohe obiekti mõjutama. Reguleerimine propotsionaalse-intrigeeriva-diferentseeriva ehk pid regulaatoriga, mille väljundi järgi?-Eelised:reageerib kõikidele võimalikele häiringutele. ülekandefunktsioon WPID=KP+Kd*p+KI/p kus Kp,Kd ja Ki on vastavalt Puudused:hakkab toimima alles siis kui väljund on läinud paigast ära.((joonis2)) regulaatori proportsionaalse, diferentseeriva ja integreeriva osa Kombineeritud süsteem-alustab reguleerimist häiringu tekkimisel,lõpplikult võimendustegurid.Regulaatori süntees seisneb nende tegurite valikus nii, et paneb paika väljundi järgi.Suletud juhtimissüsteemi struktuurskeem, oleks tagatud süsteemi nõutavad dünaamilised omadused elemendid ja toimimine
Rakenduselektroonika 1.1 Võimendid Võimenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine, nii, et võimalikult säiluks signaali kuju. Joonis 1.1.1 Igal võimendil on alati 2 sisend klemmi millega ühendatakse signaali allikas ja 2 väljund klemmi millega ühendatakse see objekt millele antakse võimendatud signaal. Peale selle vajab võimendi ka toiteallikat, mille energia arvel toimub võimendus protsess. Võime vaadelda ka nii, et võimendi on regulator mis juhib toiteallika energiat tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Sõltuvalt sellest milliseid võimendus elemente kasutatakse on olemas erinevaid võimendeid. Elektriliste signaalide võimendamiseks kasutatakse: transistor
Krichoffi esimene seadus vooludest hargnemis punktidest. Hargnemis punkti saabuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. Elektriskeemid 1 süütepooli primaarmähis 4 süütepooli sekundaarmähis 15 toide süüteluku kaudu 15a toide käiviti solenoidilt (lülitub käivitamise ajal) 50 käiviti rakendamine 30 pidev toide akult, aku pluss 31 kereühendus, aku miinus 49 suunatulede vilgutusrelee sisend 49a vilgutusrelee väljund, ühtlasi suunatulede märgutule sisend 61 laadimise märgutuli B+ generaatori pluss (akule) B- generaatori miinus (akule) D+ generaatori väljadioodi väljund (laadimise märgutulele) DF pingeregulaatori tüürsignaal 53 klaasipuhastimootor 54 pidurituli 55 udutuled 56 põhilaternad 56a kaugtuli 56b lähituli 57 parktuli 58 ääretuled, numbrituli, näidikuvalgustus 58d seatav näidikuvalgustus 71 helisignaal 75 tarvitite toide süütelukult (X-klemm, X-relee tüürvool)
s+1 t Transfer Fcn8 To Workspace4 Joonis 15. Aperioodilisele lülile tagasiside integreeriva lüliga mudel 17 Joonis 16. Negatiivse integreeriva tagasisidega aperioodilise lüli väljundi graafik Integreeriva tagasisideta lüli väljund stabiliseerub vastavalt võimendustegurile väärtusel 1.2. Integreeriva tagasisidega lülide väljundid stabiliseeruvad väärtusel 0, stabiliseerumise kiirus sõltub tagasiside võimenduse suurusest. Suurema võimendusteguri korral toimub stabiliseerumine kiiremini, samas tekib suurema võimendsteguri korral rohkem võnkumisi. 2.5 Aperioodilisele lülile tagasiside aperioodilise lüliga Ülesandeks simuleerida negatiivse tagasisidega aperioodilisi lülisid
märksa rohkem. Seejuures loetakse impulsiks lühiajalist pinge, voolu või võimsuse kõrvalekandumist Seega kujuneb praktiliselt piiramisnivoo pingeallika pingest mõnevõrra suuremaks.4.3 Piirikud mingist teatud suurusest.Impulsikuju: See on pinge, voolu või võimsuse muutumise seaduspärasus piirikuteks nimetatakse lülitusi mille väljund pinge järgib sisend pinge kuju kuni teatud tasemini mida impulsi vältel. Periood on ajavahemik ühe impulsi algusest kuni teise samapolaarse impulsi alguseni. nimetatakse piiramis nivooks selle ületamisel jääb aga väljund pinge muutumatuks. Võib vaadelda ka Impulsi kestvus on ajavahemik impulsi algusest kuni tema lõppemiseni. Pausi kestvus on ajavahemik piirikuid lülitustena mille abil mingi osa signaalist lõigatakse ära kui väljund signaalis puudub see osa
amplituudkarakteristik Joonsi 5. Lineaarselt kasvava amplituudiga signaaliga saadud amplituudkarakteristik 6. ML-moonutuste tegurid Generaatori väljundpinge sagedus 1 kHz , Upp = 200mV u1=152mV u2=0,75mV u3=0,23mV Generaatori väljundpinge sagedus 1 kHz , Upp = 200mV u1=390mV u2=4,8mV u3=7,31mV 7. Leitud dünaamiline diapasoon. U Mõõdame asja üle. 8. Järeldused punkti 7. Kohta (juhendis punkt 6). Joonis 6. Generaatori väljund (graafikul sinine) ja vastuvõtja sisend 100Hz täisnurksignaali korral. Joonis 7. Generaatori väljund (graafikul sinine) ja vastuvõtja sisend 1000 Hz täisnurksignaali korral. Joonis 8. Spekter 100 Hz nelinurksignaali ülekandmisel (generaator väljund ja vastuvõtja sisend on kuvatud vastavalt värividega sisine ja punane). Joonis 9. Spekter 1000 Hz nelinurksignaali ülekandmisel (generaator väljund ja vastuvõtja sisend on kuvatud vastavalt värividega sisine ja punane).
Dendriit-id on bioloogilise närvivõrgu sisendid. Sisendsignaalideks on närvi impulsid väga nõrgad elektrilised voolud. Neuron võtab vastu signaalid ja teisendab neid kui nad on piisava tugevusega. Akson on neuroni väljund. Ühel neuronil võib olla mitu sisendit ja ainult üks väljund. Peamised informatsiooni teisendused toimuvad neuroni kehas, mida nimetatakse soma-ks. Kõik seal toimuvad protsessid on keemilised. Need protsessid genereerivad väljund signaali, mille tugevus
Dendriit-id on bioloogilise närvivõrgu sisendid. Sisendsignaalideks on närvi impulsid väga nõrgad elektrilised voolud. Neuron võtab vastu signaalid ja teisendab neid kui nad on piisava tugevusega. Akson on neuroni väljund. Ühel neuronil võib olla mitu sisendit ja ainult üks väljund. Peamised informatsiooni teisendused toimuvad neuroni kehas, mida nimetatakse soma-ks. Kõik seal toimuvad protsessid on keemilised. Need protsessid genereerivad väljund signaali, mille tugevus
20.saj teaduslikud printsiibid tööliigutuste jälgimine ergonoomika graafikud liikuv tööstusliin (ford) masstoodang 1950. automatiseerimine 1975. strateegia 20.saj lõpp, efektiivsus, kliendi rahulolu /internet(väljanägemine tänapäevane 95´) Tänapäeval globaalne tarneahel Masstoodang eritellimusel(arvutid) OP strateegia : disain, planeerimine/kontroll, uuendus Funktsioonid: PõhiArendus , müük/turundus, operatsionn(toetus, tarne) IT, finants Tugi Protsess Sisend väljund Supi keetmine: Sisend: isu,kohustus, oskus, milline?, tähtaeg Resurss: kokk, materjal, kes teeb, etc. Kontroll mehanism: et protsess toimub korrektselt, retsept Väljund: supp, tagasiside(sisend) ISO kvaliteedi standard Korralduse pool sama, tehnoloogi erinev. Typology of OP Tootmise hulk madal kogus(ei kordu, oma hind kõrgem) Erinevus suur(protsess paindlik, keerulised, kliendi vajadus arusaadud/rahuldatud, omahind
mitteanalüütilisteks mudeliteks (programmid), need võimaldavad süsteemi omadusi nii teoreetiliselt kui ka arvutuslikult uurida nt ohtlikes olukordades. sisend-väljund mudelid (nö must kast, ei huvita mis sees toimub, huvitab ainult sisend ja väljund) ja sisend-olek-väljund mudel (huvitab mis mustas kastis sees on). Muutujad ja parameetrid: Muutujad - süsteemi iseloomustavad suurused, ajast sõltuvad (sest enamik süsteeme on pidevalt muutuvas seisundis), nt sisend, väljund, olek, häiringud (mürad), üldiselt mõõdetavad. Kirjeldavad süsteemis toimuvaid dünaamilisi protsesse. Orienteeritud süsteemis, kus on põhiliselt tegemist informatsiooniliste protessidega, nimetatakse muutujaid ka signaalideks. Kõik süsteemi muutujad on esitatavad reaalarvuliste hetkväärtustega aja funktsioonidena. Hetkväärtused võivad sõltuda teiste muutujate (sama või varjasema ajamomendi) hetkväätustest.
2009 Ülesanne: abcd abcd ( abc abcd )( acd cb)c d ab d a bc (cd cbd ) acd (b b) (aabccd abbcc aabc cdd abbccd )c d ab d abccd (1 b) acd (abcd 0 0 0)c d ab d abcd acd aabcd d ab d abcd acd 0 ab d abcd ab d acd (1 b) ab d acd Kasutatavad seadused: a *a a a *a 0 a a 1 a 1 1 Käesolevat loogikavõrrandit on võimalik minimeerida Logic Converteriga. Loogikakonverter, mis näitab, milliste sisendite korral on väljund 1. See aitab minimeerida loogikavõrrandit ja koostada loogika skeem ja olekutabel (joonis 1). See minimeerib vajaliku loogikavõrrandi. Loogikavõrrandit kirjeldava skeemi (joonis 2) saamiseks vajutatakse klahvil. Joonis 1: Logic Converter Loogikavõrrandi minimeeritud skeem on joonisel 2, mis kirjeldab antud minimeeritud võrrandit graafiliselt. Joonis 2: Minimiseeritud loogikavõrrandi skeem
leerimiskraan) 1.6 Mida teeb juhtimissüsteemis täiturmehanism? Automaatjuhtimise korral käivitab reguleerimisorgani täiturmehhanism TM, milleks on tavaliselt mingi ajam (elektrimootor, hüdrauliline või pneumaatiline ajam). 1.7 Mida teeb juhtimissüsteemis täitur? Sageli võetakse täiturmehhanism ja reguleerimisorgan kokku üheks seadmeks täituriks. 1.8 Mida teeb juhtimissüsteemis tajur? Anduri põhiosaks on tajur T, kus juhtimisobjekti väljund (mingi füüsikaline suurus, näiteks temperatuur, rõhk, vedeliku nivoo, mehaaniline liikumine jne) muundatakse teiseks signaali liigiks, mida on võimalik mõõta, töödelda või edastada. Üsna tihti on selleks elektriline signaal. Näiteks temperatuuri tajuriks võib olla termopaar, mille väljundiks on elektriline pinge (termoelektro- motoorjõud) või ka takistustermomeeter, mille väljundiks on muutuv elektriline takistus 1.9 Mida teeb juhtimissüsteemis mõõtelülitus?
ndatel. Too oli küll 8-bitine ja 11 kHz, ning heli küll ei olnud eriti kiita, kuid oli suur samm edasi. Helikaardid tänapäeval Tänapäeva helikaardid on palju võimsamad juba, ehk siis kuni 64 bitised. Lisaks sisemistele helikaartidele, on hakatud tegema ka välis-helikaarte millel on USB ots, ehk siis saad igalpool kaasa võtta kuhu vaja, ning näiteks LAN-Party'del väga hea kasutada. Helikaartidel on koguaeg olnud vähemalt üks väljund pesa, ehk siis kõlaritele/klappidele (indikaatori värv on laimi roheline), lisaks on enamustel helikaartidel veel mikrofoni väljund (roosa), subwoofer'i väljund (oranz) jne... kuid tänapäeval on hakatud lisama veel gameport'e, sinna saad ühendada näiteks klaverklahvistiku millega on võimalik mängida oma lugu arvutisse. Helikaarte on kahte tüüpi FM Synthesis ja Wavetable, aga FM Synthesis on kehvem sest
3. PROTSESSID PROTSESSID Protsess on igasugune üksiku või mitmeosalise tegevuse loogiline järjestus, mis viib kliendi nõudeid rahuldava toote valmimiseni või teenuse osutamiseni. Protsessil on sisend ja väljund ning ta lisab väärtust ja on korratav. Igal protsessil on ettevõtte edukusse teatud panus, mis aga oma kaalukuselt on erinev. NB! Kui lähtuda sellest, et ainult vigadeta protsessid toodavad vigadeta tooteid ja teenuseid, siis on loogiline ja mõttekas kindlustada ära väärtusloome keti kõik äriprotsessid, et ennetavalt vältida ettekavatsemata vigu. Protsessid Protsessi võib defineerida kui vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste kogumit, mis
FC34_IN0_2 FC34_IN0_3 FC34_IN0_4 FC34_IN0_5 FC34_IN0_6 FC34_IN0_7 FC34_IN0_7 FC34_IN1_0 (saab kasutada katkestustena) FC34_IN1_1 (saab kasutada katkestustena) FC34_IN1_2 (saab kasutada kiirloenduri sisendina) FC34_IN1_3 (saab kasutada kiirloenduri sisendina) 5 IL mälumuutujad Muutuja nimi andmetüüp kirjeldus AEG TIME sees seismise taimeri seadeväärtus TAIMER1V BOOL sees seismise taimeri väljund TAIMERIHETK1 INT sees seismise taimeri hetkeväärtus TAIMER2V BOOL väljas seismise taimeri väljund TAIMERIHETK2 INT väljas seismise taimeri hetkeväärtus KORDADEARV INT loenduri seadeväärtus e kordade arv LOENDURV BOOL lipp, mis annab märku, et vajalik arv kordi on väljas käidud LOENDURIARV INT loenduri hetkeväärtus SK BOOL lipp, mis annab märku et süsteem on käivitatud
kaartidel kindlasti AGP. 3D-kiirendi - aitab arvutil tugevasti kiiremini liigutada ekraanil 3- mõõtmelisi objekte. Märksõnad võiksid olla Voodoo, RivaTNT, GeForce. Eriti vajalik on 3D- kiirendi uuemate mängude harrastajatele. Videomälu suurus- mida suurem, seda parem. Mõõdetakse jällegi megabaitides, n. 16 MB, 32 MB Videokaardil võib olla ka TV-väljund (TV-out), mis võimaldab arvutipilti televiisoris vaadata. Pildil kujutatud kaardil on TV väljund kollane pistikupesa. Samuti võib uuematel ja kallimatel olla ka muid lisavidinaid (videosisend, -väljund jms). Joonis 1: Videokaart 3 Helikaart Ainus, mis helikaarti kindlalt ei vaja on CD-audio. Sellel on oma lisaplokk, mille abil arvuti saab teha digitaalset helisalvestust ja mis on võimeline helisid taasesitama. Kuna igal CD- ROM on olemas praktiliselt esipaneelil pistikupesa kõrvaklappide jaoks ja helitugevuse regulaator
Ülekandemudelis on väljundmuutujad otseselt seostatud sisendmuutujatega. Teatava sisend-muutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel to pole reaktsioon valjundis üheselt määratud. Sileda süsteemi puhul on sisend- ja väljundmuutuja seos määratud teatava diferentsiaalvõrrandiga, mille lahend kirjeldab väljundmuutuja sõltuvust sisendfunktsioonist nulliste algtingimuste olukorras. 1.5.Millest sõltub süsteemi käitumine Süsteemi väljund sõltub sisendist ja süsteemi algväärtusest, kuidas mõjutab sisend süsteemi olekuid ja need omakorda väljundeid. Muutusi süsteemi käitumises põhjustavad süsteemi parameetrite (tavaliselt väikesed) muutused (tundlikkus). Mittestatsionaarse süsteemi puhul sõltub olekusiirdefunktsioon otseselt ajast. Statsionaarse süsteemi olekusiirdefunktsioon otseselt ajast ei sõltu. Energia, võnkumiste vms piiratud levimiskiirus sisendist väljundisse
väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Dekoodril on nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING loogika elementidest. Tegemist on loogika elemendiga, mis muudab rööpkoodi unitaarkoodiks, millel on ainult 1 bitt "1", ülejaanud on "0". Multiplekser on kommutaator, millel on mitu sisendit ja 1 väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv on 2n, kus n on juhtsignaalide arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitilise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu ...
juba on käepide, C. See lähendab et ma tulin, et mõista asju õppides programmeerida AVR. Ma teen pal see "hard way", seal on mitmeid makrosid avr-libc või avrlib teha palju seda, kuid see on oluline mõista nende aluseks olevaid põhimõtteid. Kui saate aru, mis toimub, liikudes oma kood ('168 et '644P näiteks) väga lihtne. 1. Vilkuv LED - Busy Waits ja IO pordid 2. Kaks vilkuv LED - Toimetulek Pins 3. Lülitatakse LED - digitaalsisendiks ja väljund 4. Serial väljund 5. Serial sisend 6. Haara kokku: Trüki nupuvajutust ja juhtimine LED 7. Analog Output 8. avr-libc maiuspalad 9. Analog sisend 10. Vilkuv LED - Katkestused ja arvestid 11. Püsiv ladustamine 12. Sisend Capture 13. Valvekoer 14. I2C/SPI lisaseadmed ATmega644P konkreetse ATtiny85 konkreetse AT90USB162 konkreetse Õppetund 1: vilkuv LED - Busy Waits ja IO pordid See osa on sissejuhatus mikrokontrollereid
Integraallülitusele rakendatakse pinge 14. klemmile ja maandatakse 7. klemmilt. 4011 integraallülitus koosneb neljast väravast (vt. Joonis 1). Värava tüüpi näitab selle tingmärk. Sel puhul on tingmärgiks NAND (Not And). Input'i ehk sisendi poolt on ruut ja output'i e. väljundi poolt on ümar ning otsas väike ring. See tähendab, et see on NOT AND värav inverteeritud väljundiga. Kui mõlemad sisendid (nt. A1 ja B1) on kõrged (high), siis väljund (Q1) ei ole (NOT) ,,kõrge" vaid on ,,madal". Võimalikud on neli erinevat varianti (vt. tõetabelilt Joonis 2). ,,Kõrge" (high) tähendab, et sisendile rakendatud pinge on enam kui pool pingeallikast avalduvast pingest. ,,Madal" (low) tähendab, et sisendile rakendatud pinge on vähem kui pool pingeallika pakutavast pingest. Näiteks: Pingeallikas on 9-Volti, siis kõik mis jääb ülespoole 5-Voldist on kõrge ja kõik mis jääb alla 4-Voldi on madal. Kusagile 4- ja 5-Voldi vahele jääb
Input/Output Sisend/Väljund #1# Sisend/Väljund, tähistatakse arvuti suhtlust kas selle kasutajaga, andmekandjate, üle arvutivõrgu teiste arvutite või välise maailmaga. ROM Püsimälu #2# Püsimälu on mälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine. Püsimälu on kasutusel nii arvutites kui ka teistes elektroonikaseadmetes. RAM Muutmälu #3# Muutmälu ehk operatiivmälu ehk suvapöördusmälu on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda kiiremini kui HDD pealt. CPU Keskprotsessor #4# Keskprotsessor on arvuti osa, mis täidab arvutiprogrammide juhiseid ning on peamine vahend arvuti ülesannete täitmisel. Protsessor täidab programmi käske etteantud järjekorras. MotherBoard Emaplaat #5# Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinni...
Abstraktset süsteemimudelit kasutades on hõlpus käsitleda mudeli teisendamise, analüüsi ja ajaliste protsesside arvutamise meetodeid puht-matemaatiliste ülesannetena. Kui abs.mudelit ei saa realiseerida konkreetse süsteemina, siis peab formuleerima sellised piirangud või lisatingimused, mis tagaks mudeli realiseeritavuse. Mudeli koostamise e modelleerimise eesmärk on lihtsad mudelid, mis kindlustavad vajaliku täpsuPeavad olema mingid algtingimused, sisend, väljund, muutujad, parameetrid {p}. Kui p=const, siis on statsionaasüsteem; kui p(t)-funktsioon ajast, siis on mittestatsionaarne süsteem. Reaalne süsteem --(modelleerimine)-- Mudel --(realiseerimine)-- Reaalne süsteem. Väljund on sisendist sõltuv, sisendmuutuja aga ei sõltu üldse süsteemist. 2.2Milliseid mudeleid kasutatakse lineaarsete statsionaarsete pidevaja süsteemide kirjeldamisel? Statsionaarse süsteemi analüüsi võib alati alustada
Impulsid lähevad trigeritesse. Lülitist lähevad impulsid U1 trigeri Clock sisendile, mis määrab ära trigeri lülitumiskiiruse/taktsageduse. Kuna meie kasutame sisendina kasutaja poolseid nupuvajutusi, siis on antud skeemis taktsagedus varieeruv. Lülitist tulevad pulsid jooksevad teiste trigerite JUMP ja KILL kontaktidele ka. Sellise ühenduse korral, iga pulsi korral muutub trigeri väljund vastupidiseks. Väljundid on ühendatud seitsmesegmendilise ledindikaatoriga. Reset olukorra tingimused saame trigerite väljundist. Antud ülesandes pidi loendur lugema arvuni 11 (10112 , b16) ja reseti tegema väärtusel 12 (11002). Reseti tingimuste täitumist kontrollib AND element U7, millele on trigerite vastavad väljundid ühendatud. Kahendkoodis olevat arvu peab lugema vasakult paremale , seega: trigerite U1 ja U2
tööpingi juhtimisi algoritm mingi kindla algoritmi järgi. Algoritmide realiseerimine toimub kristallpinna peal transistorite ja loogika elementide kaudu. Juhtautomaat koosneb: Sisendite hulk Z(f) Väljundite hulk W(y) hulk siseolekuid a(e) Üleminekute funktsiooni defineerimine a(s) = g (a(m), Z(f)) Automaatide mudelid (Mealy, Moore) Struktuurne skeem: Mealy automaadi ehitus: W(y) = Ʊ( a(m), Z(f) ) Automaadi väljund sõltub üleminuketest ja olekutest, kus ollakse algoritmi täitmisel. {a} = a(1), a(2), a(3), a(4) {Z} = Z(1), Z(2), Z(3) {W} = W(1), W(2), W(3) a(s) = g( a(m), Z(f) ) W(y) = Ʊ( a(m), Z(f) ), väljundi väärtus seotakse üleminekuga, mis olekust mis olekusse toimus üleminek Mealy automaadi graafiline skeem: Moore automaadi ehitus: {A} = a(1), a(2), a(3), a(4) {Z} = Z(1), Z(2), Z(3) {W} = W(1), W(2), W(3), W(4)
5 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Väljundid • Projekti poolt kasusaaja jaoks loodud väärtused, tooted, teenused või püsivat muutust tagavad tingimused; • Ühe otsese eesmärgi jaoks võib olla mitu väljundit; • Väljundid saavutatakse tegevuste tulemusena. 6 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Kas väljund või eesmärk? • Väljundid peavad olema käegakatsutavad ja spetsiifilised. Eesmärgid ei pea olema. • Väljundid on vajalikud vahendid otseste eesmärkide saavutamiseks. • Väljundid peavad olema meie mõjuulatuses. Üldised eesmärgid seda alati ei ole. 7 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Tegevused • Projekti tegevused on toimingud, mille
Loogilise avaldise minimeerimiskäik: Minimeerimisel kasutasin järgnevaid loogikaseaduseid: Olekutabeli saamiseks sisestasin lihtsustatud avaldise Multisimi Logic Converterisse: Joonis 1: Logic Converter Sisendid Väljund a b c d 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 0 2 0 0 1 0 1 3 0 0 1 1 0 4 0 1 0 0 0
Joonis 1: Logic Converter Skeem Minimeeritud võrrandi alusel koostatud skeem. Lisaks on testimiseks ka sõnageneraator ja loogikaanalüsaator. Joonis 2: Minimiseeritud loogikavõrrandi skeem Testimine Sõnageneraatoriga saab testida loogikavõrrandit. Joonis 3: Word Generator Joonis 4: Logic Analyzer Järeldus Olekutabelist (Tabel 1) on näha, millal on väljund 1. Olekutabel Sisendid Väljund a b c d 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 0 2 0 0 1 0 0 3 0 0 1 1 0 4 0 1 0 0 1
väliskeskkonnast. Iga element avaldab mõju ühele või mitmele teisele elemendile. Kõiki tegureid, mis mõjuvad elemendile ning põhjustavad tema olekus muudatusi nimetadakse sisendsuurusteks (x). Suurused, mis iseloomustavad elemendi olekut ja mis tekivad sisendsuuruste tõttu, nimetame väljundsuurusteks (y). Kõikide ARS elementide väljundsuurused olenevad sisendsuurustest, mitte vastupidi. Elemendi staatilisestest omadustest on näha, kuidas on väljund sõltuvuses sisendist staatilises reziimis. Staatilises reziimis on elemendi sisendid ja väljundid konstantsed. Staatiliseks ülekandeteguriks (k) (võimendusteguriks) nimetadakse elemendi väljundi ja sisendi suhet staatilises reziimis. Staatiline ülekandetegur on dimensioonita kui väljund ja sisend on ühesuguse füüsikalise iseloomuga. Vastasel juhul esineb dimensioon. Staatilise ülekandeteguri saab leida valemist .
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ Liitja/lahutaja Digitaalloogika ja –süsteemid Praktikumi aruanne Esitatud: 01.12.2013 Tallinn 2013 1 Ülesande lahenduskäik ja selgitus Ülesande eesmärgiks oli luua 4-bitist liitjat/lahutajat, kasutades nelja 1-bitist täissummaatorit. Kasutama pidi struktuurset kirjeldusstiili. Joonisel 1 on näha, et B iga bit-i ja subtract-iga tehakse XOR tehe. Samuti tehakse XOR tehe subtract-iga ja carry_in-iga. Selleks tegin XOR Gate komponendi, mis võtab sisse 2 muutujat, mis on 1-bit-ised ja nendega teostatakse XOR tehe ja väljastab tulemuse, mis on ühe bit-ine. Joonis 1 4-bit liitja/lahutaja skeem Eelmises ülesandes pidime looma 1-bitist täissummaatori, siis selle osa sain eelmisest ülesandest. Kasutan sellest andevookirjeldusstiili, kus kolme sisendiga teen XOR tehte, mille tulemusena saan väljundi ...
Mis on tootmis- ja teeninduskorraldus (TTK)? • TTK on sellise protsessi juhtimine, mille käigus toodetakse või tarnitakse tooteid või teenuseid. • TTK funktsioon on omane kõikidele organisatsioonidele, kelle väljund on suunatud väliskeskkonda • TTK põhiliseks ülesandeks alati oli teha asju valmis – tooted ja teenused Tootmis- ja teeninduse protsessi (toote või teenuse) sisend on nõudlus ja väljund on kliendirahulolu. Selles protsessis tulemuse saavutamiseks on meil vaja kvaliteeti (me peame teadma kuidas me midagi teeme e tehnoloogia, teadmised, oskused) ning teisena on meil vaja ressursse ehk inimesi, materjale, seadmeid jne. Milline on toode - käega katsutavad, järjekindel toote määratlus, tootmine tavaliselt eraldatud tarbimisest, saab ladustada, vähe kokkupuudet kliendiga (nt. Nafta tootmine, allumiiniumi sulatamine, tööriistade tootmine)
Ülekandemudelis on väljundmuutujad otseselt seostatud sisendmuutujatega. Teatava sisend-muutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel to pole reaktsioon valjundis üheselt määratud. Sileda süsteemi puhul on sisend- ja väljundmuutuja seos määratud teatava diferentsiaalvõrrandiga, mille lahend kirjeldab väljundmuutuja sõltuvust sisendfunktsioonist nulliste algtingimuste olukorras. Millest sõltub süsteemi käitumine- Süsteemi väljund sõltub sisendist ja süsteemi algväärtusest, kuidas mõjutab sisend süsteemi olekuid ja need omakorda väljundeid. Muutusi süsteemi käitumises põhjustavad süsteemi parameetrite (tavaliselt väikesed) muutused (tundlikkus). Mittestatsionaarse süsteemi puhul sõltub olekusiirdefunktsioon otseselt ajast. Statsionaarse süsteemi olekusiirdefunktsioon otseselt ajast ei sõltu. Energia, võnkumiste vms
PORTB B pordi väljundregister. Kõik andmed mida tahetakse mikrokontrollerist välja saata, tuleb saata siia registrisse. Number 0x05 on registri PORTB nimi mikrokontrolleris. Selleks, et saata andmeid registrile PORTB, tuleb saata andmed aadressile 0x05. Väljundregistrisse saadetud andmed jõuavad väljundisse loomulikult ainult siis kui antud väljaviik on määratud väljundiks. DDRB B pordi suunaregister. Selle registriga määratakse ära milline väljaviik on sisend ja milline väljund. Need väljaviigud mille kohapeal on DDRB registris ,,0", on määratud sisenditeks ja need väljaviigud mille kohapeal on DDRB registris ,,1", on määratud väljunditeks. Kui DDRB registris on antud väljaviigu kohapeal ,,1", siis määrab selle väljaviigu oleku PORTB register. Kui DDRB registris on antud väljaviigu kohapeal ,,0", siis määrab väljaviigu oleku sisendseade, mis on ühendatud antud väljaviiguga. DDRB register ise väljaviigu olekut ei määra, ta määrab ainult andmete
list p=16f877a include "p16f877a.inc" ;Muutujate defineerimine cblock 0x20 Pause Pause_tmp temp_var endc ;Programm alates aadressist 0 org 0x00 bsf STATUS,RP0 ;Valime mäluala 1 bcf STATUS,RP1 movlw b'00000000' ;Kogu portD on väljund movwf TRISD movlw b'00000000' ;Kogu portC on väljund movwf TRISC movlw .0 movwf ADCON1 ;PORTA seadistatakse analoogsisenditeks movlw b'11111111' ;Kogu portA on sisend movwf TRISA bcf STATUS,RP0 ;Valime mäluala 0
vool. Väike baasivoolu muutus põhjustab suurt kollektorvoolu muutust -> transistor VÕIMENDAB. Bipolaartransistore annab skeemi ühendada 3-l eri moel: - ühise baasiga lülitus, - ühise emitteriga lülitus, - ühise kollektoriga lülitus. Ühise baasiga lülitus. Omadused: - väike sisendtakistus (30..150), - suur väljundtakistus (0,5M..2M), - vooluvõimendus < 1, - pingevõimendus mõnisada, - sisend ja väljund liiguvad samas taktis (e. faasis). Märkus: saab kasutada näiteks erinevate signaaliallika alalispinge nivoo sobitamiseks järgneva skeemiga, ntx. RS-232-lt üleminek TTL loogikale. Analoogskeemides kasutatakse ntx. kõrg-, ja ülikõrgsagedusvõimendites. Ühise emitteriga lülitus. Omadused: - keskmine sisendtakistus (0,2k..2k), - keskmine väljundtakistus (10k..100k), - vooluvõimendus mõnikümmend..mõnisada, - pingevõimendus mõnisada, - sisend ja väljund vastandfaasis.
01 Transitional//EN" "http://www.w3.org/TR/html4/loose.dtd">
PT2-lüli K=1, T1=0,5 ja T2=3. a) hüppekaja, b) Bode diagramm 4)teguri K ning sumbumisteguri mõju. PT2 lüli kajastab olukorda, kui 0<<1. Teisel on kujutatud olukorda, kui >1. =1 korral on pilt sarnane joonis 6-ga. PT2-lüli a) PT2-lüli K=4, T1=0,5 ja T2=3 b)K=5, T1=2 ja T2=0,1 Kui võdleme eelnevat kolme joonist, siis näeme, et K suurendamisel a)4 ja b)5 korda kasvab mõlemal juhul väljund vastavalt a)4 (1-lt 4-le) ja 5 (1,7-lt 8,5-le) korda. Tagasisidega süsteemid Töö eesmärk: Leida hüppekajad kõigil järgnevatel juhtudel toetudes joonisele 1, seejuures teha kindlaks, mismoodi mõjutavad tagasisideahelate (negatiivne tagasiside) võimendustegurid süsteemi enda väljundit, võrdluseks kasutada ka vastavate tagasisideta tüüplülide hüppekajasid. 1) W1 = k1/p; 2) W1 = k1/(p+1) ja 1) W2 = k2; 2) W2 = k2/p.
1.1 Operatsioonid Keerukus Eeldusel, et võrdlusoperatsioonid ja vahetused on O(1), toimub lisa- mine halvimal juhul keerukusega O(log n), parimal ja keskmisel juhul keerukusega O(1), kus n tähistab kuhja tippude arvu. 1 Kahendkuhjad 15 1.1 Operatsioonid Eemaldamisülesanne Eemaldada kahendkuhjast suurima võtmega kirje. Sisend: kahendkuhi. Väljund: kuhja vähima võtmega kirje, kui kuhi just tühi ei olnud. 1 Kahendkuhjad 16 1.1 Operatsioonid Lahendus Kui puu on tühi, siis lõpetatakse ebaõnnestumisega. Muidu: likvideeritakse puu viimase taseme viimane tipp; kirjutatakse seal olnud kirje puu juurtippu; viiakse juurtipu kirje mullina alla, nii et taastub kuhjatingimus; tagastatakse juurtipus algselt olnud kirje.
pinget stabiliseerida. Nendega järjestikku ?hendatakse, aga stabiliseerimis takistus. Kui sisendpinge on väike, kuni pingeni U1, kulgeb vool läbi stabiliseerimis takisti ja tarbija. Väljundpingel muutub koos sisend pingega, kuid pinge stabilitronil on jõudnud stabiliseerimis pingeni, siis tekkib läbi stabilitroni vool, mis hakkab kõige väiksematelgi pinge muutustel järsult suurenema. Sellega koos hakkab suurenema ka pinge lang stabiliseerimis takistusel ning väljund pinge muutub vähe (valem 2). Stabilitrone valmistatakse väga paljudele erinevatele pingetele vahemikus 3-200V. Erinevatel stabiliseeritud pingete saamiseks tuleb valida sobiva Zener pingega stabilitron. Stabilitrone valmistatakse ka erinevatele vooludele. Väikevõimsusliste vool on kuni 50mA keskmise võimsuselistel kuni 200mA ja suure võimsuselisel kuni 5A. 1.9 Valgusdioodid e. LED
grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. 2. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga järk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite väärtustele arvestatakse ka noorematest järkudest tulevaid ülekandeid. A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne Täissummaator arvestab ka ülekandega vanemasse järku. Poolsummaator ei arvesta ülekandega vanemasse järku. Lahutaja: lahutamine = täiendkoodi liitmine. Täiendkood ..
Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Loendure liigitatakse summeerivateks, lahutavateks ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekande loendur koosneb järjestikku lülitatud T-trigeritest. Iga sisendiimpulss x lülitab oma tagafrondi ahela esimese trigeriringi. Iga kahe sisendiimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, see tähendab tema väljundiimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendiimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda trigeri väljundis 16 korda ja nii edasi väiksem. Jadaülekandega loenduri puuduseks on signaali ülekandel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga
huvid Keskkonna- Majanduslik kaitse efektiivsus 2 17.02.2014 TOOTMISFUNKTSIOON Tootmisprotsessi sisendid ressursid (tootmistegurid), mida ettevõte kasutab toote või teenuse tootmiseks; tootmisprotsessi väljund saadav produkt; tootmisfunktsioon iseloomustab tehnoloogilist seost tootmisprotsessi sisendite ja väljundite vahel; näitab, millise maksimaalse toodangukoguse võib vaadeldaval perioodil antud sisendite kombinatsiooniga toota; Matemaatiline esitus: TP = f ( L, K ,...) , kus TP koguprodukt (total product); L, K, ... tootmisprotsessi sisendid; L tööjõud, K kapital; TOOTMISFUNKTSIOON Saab esitada ka tabelkujul või graafiliselt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
