Nimi:ANNERIIN TRUU Õpperühm:IK 12 Praktiline töö nr. 6: Interneti otsimootorite kasutamisvõimalused Järgnevatele küsimustele vastates kasutage Google’t. Lisaks tulemusele pange kirja, millist otsinguviisi kasutasite ja millise päringu sõnastasite. 1. Leidke .edu domeeniga veebilehtedelt materjale, mis räägivad tsensuurist Nõukogude Liidus. Kui palju ja mida leiate? Kasutasin - Google Advanced Search-i this exact word or phrase: tsensuur nõukogude liidus language:estonia site or domain: .edu leidsin 10 aga kaks neist oli mingil määral väga kahtlase sisuga saidid. Igatahes leidsin resümeid, artikleid ja teavikuid mis räägivad Nõukogude Liidust ja tsensuurist(ajalool põhinevad) 2. Leidke korteriühistu Rannaääre aastaaruandeid, mis on eestikeelsed ja PDF formaadis. Kui palju ja mida leiate? Leidsin 5 2010.majandusaasta aruanne.pdf - Korteriühistu Rannaääre www.rannaaare.ee/.../2010_majandusaasta_aruanne....
Nimi: Anneriin Truu Õpperühm: IK 12 Praktiline töö nr. 5: otsing teemakataloogides, portaalides ja veebiringides Teemakataloog Open Directory http://dmoz.org/ 1) Leidke eelnimetatud teemakataloogist sirvides Van Goghi muuseum Hollandis. Pange kirja teemakataloogides liikumise tee ehk millised on läbitud sammud allikani jõudmiseks. Kui panna otsingusse lihtsalt Van gogh, siis tulemusi tuleb meeletult palju. Seepärast kasutasin „Advanced search-i“, kus otsinguribasse kirjutasin „Van Gogh muuseum“,kategooriaks valisin „Arts“ ja et otsiks ainult lehekülgi „Sites only“. Tulemusi tuleb 1256, kuid teine tulemus viib muuseumi koduleheküljele. 2) Leidke eelnimetatud teemakataloogist sirvides materjale Molotov-Ribbentropi pakti kohta. Palju ja mida leiate? Pange kirja teemakataloogides liikumise tee ehk millised on läbitud sammud allikani jõudmiseks. Leidsin 96 materjali, kõik materjalid räägivad seoses selle paktiga ehk siis ajaloost....
Nimi: Darja Dreilikh Õpperühm: Praktiline töö nr. 1: Teavikute leidmine elektronkataloogidest Urram ja RIKSWEB NB! Vastuste esitamisel pange kirja ka päringu formuleering(ud). Teaviku leidmine elektronkataloogist Urram (https://u2.lugeja.ee/Avalik/otsing.jsp) 1. Mitu eestikeelset trükitud raamatut, mis on ilmunud 2013. aastal sarjas „Valge“, leiate Viljandi Linnaraamatukogust? Panin otsingus 2013. aasta, valisin Viljandi Linnaraamatukogu ja leidsin 2 raamatut sarjas „Valge“, mis oli 2013. aastal: Louise Monoghan „Röövitud: põgenemine Süüriast“ ja Nabila Sharma „Julmus: traagiline lugu väikese tüdruku süütuse röövimisest“ 2. Leidke, mis oli see raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keelde Lennart Meri? Panin otsingus 1973. aasta, valisin autor - Lennart Meri ja leidsin raamat, mis ilmus 1973. aastal ja mille tõlkis eesti keeled Lennart Meri oli Pierre Boulle “Ahvide planeet”. Prantsuse keelest tõlkinud Lennart Mer...
H. Heine - Heine oli rahvuselt sakslane, juut. - Heine kirjutas - Luulekogud: ,,Laulude raamat", ,,Ajalaulud", ,,Romanzero" - Heine peab paguluses elama, sest Juulirevolutsioon innustas noorsugu ka Saksamaal mässama tagurlike valitsuse vastu, millele võimud reageerisid karmide repressioonidega. // tema sümpaatia kuulus demokraatiale. - Heine ballaad ,,Krahvinna Juta" kõneleb sellest, kuidas timukas tappis seitse rüütlit ning viskas laibad merre, need lebasid meres ning pakkusid õõvastavat vaatepilti, samas kui Juta ise vaid naeris selle peale. Ballaad ,,Mis peaks küll tähendama" räägib sireenist Lorelei, kes istudes Reini kaldakaljul õhtupimeduses kammib juukseid ja laulab ning on silmailuks laevnikele. Lõpp on aga traditsiooniliselt nukker, sest laevnik hukkub. Heinrich Heine Heine, suurimaid saksa kirjanikke Goethe ja Schilleri kõrval, on hilisromantilise luule tähtsaim esindaja. A...
Ajakirjandus tahab sama moodi kasumit teenida ning järeldada võib, et huvid on majanduslikud. Ajakirjanik peab lähtuma muidugi suuresti tööandja huvidest, kuid need võivad sageli minna vastuollu ajakirjaniku huvidega. Ajakirjanik on see kes otsustab, kas kui palju saadud informatsiooni läheb avalikustamisele ning kas tõe väärtus võib olla väärtuslikum kui infoallika privaatsus. Minu arvates peaks eelkõige ajakirjanik lähtuma infoallika privaatsusest, sest näiteks kui keegi on oma saladuse rääkinud ajakirjanikule ja see ajakirjanik avalikustab selle, siis see tuleb välja ning see ajakirjanik on kaotanud usalduse. Järgmine kord kellekilt info saamine võib olla halvale mainele raske ja selline käitume võib kahjustada ajakirjaniku julgeolekut. Minu arvates peaksid ajakirjanikud tunnetama ise eetilise piiri, kust enam üle ei tohi
Ülesanne 1: On antud infoallikas X, mille · statistiliselt sõltumatute tähtede pikkused on samad ja võrdsed = 1µsek · infoallika X elementaartähtede esinemiste tõenäosused on: a = 0,45 b = 0,15 c = 0,2 d = 0,2 Moodustada antud allikast piisavalt suur liitallikas ja kodeerida see liitallikas Sannon Fano koodiga. Kodeerida selle koodiga järjestus: abdbcbdacbdabcdacbcda Arvutada: a) Liht- ja liitallika entroopiad b) Liht- ja liitallika maksimaalsed entroopiad c) Liht- ja liitallika liiasused d) Infotekkekiirus allikast e) Arvutada koodi liiasus Lahendus:
Meedia Meedia, tänapäeva inimese tähtsaima infoallika vahendusel saame päevast päeva kõikvõimalikku teavet alates ilmateadetest ja spordivõistluste tulemustest kuni poliitiliste ning kultuuriliste tippsündmusteni. Seejuures ei märka me, kuivõrd me sellest informatsioonist sõltume ning mil määral ajakirjandus meid mõjutab. Tänapäeva Eestis kasutatakse meediat iga päev propagandavahendina. Igal endast lugupidaval organisatsioonil ja rühmitusel on inimene, kes inimesi mõjutab. Selles pole
lasta noortel enda hääl edastada ja teada saada, mis Eesti poliitikas toimub ja mis oleks Eesti ühiskonnale kõige parem. Kui valima mindakse siis ikka uuritakse enne ja loetakse peaaegu kõikide või enamus valijate kohta. Uudiste lugemine on ka väga vajalik. See aitab saada kogu pilti selles, mis Eesti ühiskonnas toimub ning annab hea võimaluse mõista ja kaasa rääkida rohkemate inimestega, sest kui oled eelnevalt mingi infoallika saanud mingi teema kohta, siis saab kohe teine inimene rääkida sellest teemast ja samuti saab rohkem infot esimene inimene selle teema kohta. Vabatahtlik olemine on samuti hea olla kuidagi moodi kasulik Eestile ja selle ühiskonnale. Vabatahtlik on võimalik olla igalpool, kus vaid soovida. See on hea võimalus arendada enda silmaringi ja olla hea noor. Kõige parem oleks olla vabatahtlik, kus seda vajatakse
Ajakirjandus peab ühiskonda parandama Meedia, tänapäeva inimese tähtsaima infoallika, vahendusel saame päevast päeva kõikvõimalikku teavet alates ilmateadetest ja spordivõistluste resultaatidest kuni poliitiliste intriigide ning kultuuriliste tippsündmusteni. Seejuures ei märkagi me, kuivõrd me sellest informatsioonist sõltume ning mil määral ajakirjandus (selle mõiste kõige laiemas tähenduses) meid ja meie riigi üldist arengut mõjutab. Meedial, või neljandal võimul nagu teda mõnel pool kutsutakse, on palju erinevaid
Meedia, tänapäeva inimese tähtsaima infoallika vahendusel saame päevast päeva kõikvõimalikku teavet alates ilmateadetest ja spordivõistluste resultaatidest kuni poliitiliste intriigide ning kultuuriliste tippsündmusteni. Seejuures ei märka me sugugi, kuivõrd me sellest informatsioonist sõltume ning mil määral ajakirjandus (selle mõiste kõige laiemas tähenduses) meid ja meie riigi üldist arengut mõjutab. Ma arvan, et Eesti ajaloos on ajakirjandusel väga suur tähtsus - tänu Jakobsoni "Sakalale", Jannseni "Eesti Postimehele" ning veel mõnele väiksemale lehele tekkis üldse mõte oma riigist. Ilma propagandata, mille teostamise antud juhul võtsid enda peale ajakirjanikud, poleks iialgi suudetud organiseerida selliseid massiüritusi nagu laulupeod, kaugeltki nii jõudsalt arendatud eesti keelt, kirjandust ja kultuuri, rahva seas sel perioodil arenenud välja poliitilised eelistused ning talumehed midagi teada saanud põllumajanduse...
toimib teatud reaalses füüsikalises keskkonnas, kus on mürad ja häired; edastuskanalid võivad samuti olla pidevad ja diskreetsed; pidev kanal on primaarne ning ta kutsub oma omadustega esile diskreetse kanali; edastuskanali sisendis moodustatakse vajalikud kanalisignaalid; Dekodeerimine kasutatakse ära kodeerimisel tekkinud lisaväärtused; Info tarbija on passiivne, tagada tuleb usaldusväärsus; Kirjeldused: Infoallika ja edastuskanali kirjeldused käituvad ühtsetes ühikutes. Infoallika teated esinevad mingi juhuslikkusega. Kanali läbilaskevõime on kanali väljundis saadava info hulga ülemine piir ajaühikus. Infoallikat iseloomustavad: infoallika entroopia, infotekke kiirus Edastuskanalit iseloomustavad: kanali läbilaskevõime, sümboli vigasuse tõenäosus kanalis; Põhiteoreem: R(x) CK , 0, siis on olemas selline kooder, et vigasuse tõenäosus läheneb nullile. R(x) on infotekkekiirus Ck kanali läbilaskevõime 2. Diskreetsed infoallikad. Erinevad liigid
ja seda, mis soost ning vanusest tarbijad on. Tooteks me valisime Colgate Totalli hambapasta. Otsisime meetodeid, mille abil uurida tarbijate arvamust tootest.Selleks meetodiks me võtsime küsitluse. Uurimistöö objektiks võtsime just selle toote, sest oleme seda kasutanud ning hambapasta effektis isiklikult pettunud.Me ei saanud oodatud tulemust,mida reklaam lubas. Selle uurimusega tahame välja selgitada teiste tarbijate suhtumist tootesse. Veel tahame endale selgeks teha infoallika, mille kaudu tarbijad toote leidsid. Meid huvitab, kas inimesed langevad rohkem reklaamiohvriteks või usaldavad pigem iseenda kogemust ja sõprade/tuttavate soovitusi. Me otsustasime valida uuringu sihtrühmaks inimesi 14-51+ aasta vanuses Tallinna piirkonnast ning oma tutvusringkonnast. Me oleme veendunud, et see kajastab terve Eesti tarbija arvamust. 3 Tulemused ja järeldused: Valisime tooteks Colgate hambapasta
Viite teistkordseks sisestamiseks klõpsata loetelus olevatel andmetel. Kui viidatakse mitmele allikale korraga, eristatakse viited komaga, nt [3], [7]. 4.2 Erinevate allikate viitamine Uue viite loomiseks • Viia kursor sobivasse kohta, kuhu viide lisada, valida Viited → Lisa tsitaat → Lisa uus allikas. 12 • Valida infoallika tüüp ja sisestada selle kohta andmed vastavatele väljadele. Kui mõned andmed on puudu, jäetakse vastav väli tühjaks. Erinevat tüüpi allikatele viitamine Raamat – Autor(id), Pealkiri, Ilmumiskoht: Kirjastus, Ilmumisaasta. Näide A. Tavast, V. Hanson, Arvutikasutaja sõnastik inglise-eesti, Tallinn: Ilo, 2008. Sele 5 Raamatule viitamine [Autori kuvatõmmis]
Andmeturbe mõisted Andmekaitse ehk andmeturve on kõik aspektid, mis on seotud definitsiooni, saavutamise ja konfidentsiaalsuse, terviklikkuse, kättesaadavuse, mitteäraütlemise, aruandluse, autentsuse ja usaldusväärsuse pidamisega andmete või töötlusvahendite kohta. Ajatempel - Ajatempel on digitaalne tõend, mis võimaldab objektiivselt kindlaks teha mingi digitaalse andmekogumi loomise aja. Andmekogu - Andmekogu (ka register, andmebaas) on infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum. Autentimine on kellegi või millegi autentsuse kontroll. Näiteks kontrollitakse, kas nime taga on õige isik, kas pakendi sees on õige kaup või kas arvutiprogramm on usaldusväärne. Autoriseerimine on REACH-määruse protsess, mille eesmärk vastavalt artiklile 55 on tagada siseturu hea toimimine, tagades seejuures väga ohtlikest ainetest tulenevate riskide asjakohase ohj...
kas sealjuures järgiti õigusakte, kas otsus on tõhusalt ellu viidud ja kas tagati riigi huvide kaitse. Põhjaliku analüüsi eesmärgiks on toota infot uute valikute tegemiseks. Hinnang tehtule pole pelgalt tagasivaade, vaid mõeldud eeskätt kujundama otsustajate edasisi valikuid -- mida jätkata samamoodi, mida otsustatu juures parandada, ehk üldse teha sootuks vastupidine otsus? Kuigi sõltuvalt riigist on riigikontrollil erinevad volitused, täitab enamik neist siiski sõltumatu infoallika rolli. Parimate tulemusteni avaliku sektori raha kulutamisel peab viima järgmine ahel: Riigikogu annab välja seadusi, väljendades oma tahet; valitsus kulutab seda tahet ellu viies raha ja annab kulutamise kohta aru; Riigikontroll uurib, kuidas täitevvõim on seadusandliku võimu tahet järginud. 4. Riigikontrolli auditipädevus Riigikontrolli auditipädevus ehk nende organisatsioonide ring, keda Riigikontroll audititeerida
Uurimuslikud oskused: Õpilane: sõnastab uurimisküsimusi/-probleeme ja kontrollib hüpoteese; kavandab õpetaja juhendamisel lihtsamaid praktilisi töid; teeb katseid, järgides praktilise töö juhendeid; arutleb loodusteadusliku uurimuse ja praktiliste tööde juhendite üle; kasutab ohutusnõudeid järgides õigesti sobilikke mõõtevahendeid; analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab uuringu tulemusi; leiab eri allikatest loodusteaduslikku teavet ning hindab infoallika usaldusväärsust; oskab vastandada teaduslikku ja mitteteaduslikku seletust. Tutvustakse põhjavee kui valdava osa Eestimaa joogivee kvaliteedi tähtsust igale inimesele. Õhk ja selle puhtus on elusorganismide jaoks oluline. Ilm ja selle ennustamine on seotud igapäevaeluga. Õhuteema kaudu on võimalik tutvuda mitmete füüsikaliste protsessidega. Teemaga käsitletakse ka õhku elukeskkonnana, organismide elu õhus, nende levimist õhu
mõjutada oma objektiivsust · Ametialane kompetentsus audiitorteenus tuleb osutada kõrgel kompetentsustasemel seetõttu peaks ta loobuma tööpakkumistest, milleks tal pole piisavalt teadmisi või oskusi. Audiitor on kohustatud end pidevalt täiendama, et kindlustada kõrge professionaalsus. · Konfidentsiaalsus kutsetegevusega teatavaks saadud info on rangelt konfidentsiaalne. Audiitor võib infot avaldada vaid infoallika nõusolekul välja arvatud seadusega lubatud juhul. Infot võib avaldada: tehniliste eeskirjade ja eetiliste põhimõtete täitmisel, audiitorketti kuuluvate firmade kvaliteedikontrolli organitele. · Professionaalsus audiitori käitumine ei tohi kuidagi kahjustada ameti head mainet ja ta peab hoiduma seda põhjustavatest tegevustest. Audiitor peab hoiduma diskrediteeritavatest tegudest
privaatsus võimalik?” oma väidete tõestamine (eraellu sek- Hinnatav töö: kirjand, väitlus kumine, infoallika kaitse, pressisõber ja -vaenlane) III. MÕJUTAMINE 2 hinnang, peit- Õ lk 44–47, vestlussaade Suuline suhtlus Õpilane 8. Keeleline mõjutamine väide teksti mõjutusvahendite analüüs teab, kuidas vormistiku, sõnavara,
Sotsiaalpsühholoogia Sissejuhatus SP mõiste: ...on selle uurimine, kuidas ini me ste tunded, m õtted, sõnad ja teod on teiste ini meste poolt m õ justatud; käsitleb individuaalse käitumise ole must ja p õhjusi sotsiaalsetes situatsioonides (Allport, 1954) ...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993) ... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega (Lehtsaar,1998) Põhimõisted: · Isiksus · Grupp · Suhtle mine Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine: · Sotsiaalsest m õtle misest Meie ettekujutus endast ja teistest Mida m e usu me Otsustused, mida tee m e Meie hoiakud · Sotsiaalsest m õjust ...
seostamine väärtustega. 15) Ei tohi liialdada sellega, mida kuulaja juba teab. 16) Ei tohi liialdada uue või ootamatuga – uus tuleb seostada juba tuntu, vanaga. 17) Mõjustatava isiku aktiivsuse seadus – mõjustatav osaleb ise aktiivselt uute hoiakute väljatöötamises. 18) Vastandusefekt. 19) Teadliku vastuseisu efekt – kui vastuvõtja tajub kellegi kavatsust teda tegelikult mõjustada, on edu väiksem. 20) Teabekanali või infoallika sobiv valik – usub rohkem teavet kui need pärinevad tema jaoks autoriteetsest, prestiižikast, harjumuspärasest allikast. 21) Mõjustatavuse sõltuvus inimese edukusest – vähem edukad kergemini mõjustatavamad. 22) Printsiip „välisoht liialdab“ – inimesed alluvad rohkem liidri mõjule. 23) Emotsionaalne üleskütmine. 24) Jaga ja valitse printsiip – kui tervikgrupp lahutatakse osadeks, on see rünnatavam. 25) Toetumine arvamusliidrile.
seetõttu tuleks audiitoril keelduda tööpakkumistest, milleks tal pole piisavalt oskusi ja teadmisi. Seetõttu peab audiitor end pidevalt täiendama enesetäienduse ja koolituste abil. 4. Konfidentsiaalsus audiitori kutsetegevuse käigus teatavaks saanud info on rangelt konfidentsiaalne, vandeaudiitor ei tohi seda kasutada isiklikel eesmärkidel ega avaldada kolmandatele isikutele ilma infoallika volituseta, välja arvatud juhud, mis tulenevad õigusaktidest. Audiitoril nn õigus avaldada konfidentsiaalset infot tehniliste eeskirjade ja eetikareeglite kohta; kohtus ja uurimisorganites enda kaitseks. Vandeaudiitor võib avaldada infot rahvusvahelisse audiitorketti kuuluvatele kvaliteedikontrolli organitele. Lisaks on õigus anda infot riigikontrollile ja finantsinspektsioonile nende institutsioonide ülesannete täitmisel
laste teistel mõjutada oma objektiivsust; 3) Ametialane kompetentsus teenuse osutamisel peab valdav audiitor olema kõrgel kompetentsuse tasandil ja seetõttu tuleb tal keelduda töödest, mille täitmiseks pole tal piisavalt teadmisi või praktilisi oskusi. Seetõttu peab audiitor tegelema pidevalt täiendõppega ja enesetäiendusega; 4) Konfidentsiaalsus audiitortegevusega teada saadud info on rangelt konfidentsiaalne ja infot võib avaldada ainult infoallika kirjalikul loal või seaduses ettenähtud juhtudel või tehniliste eeskirjade ja eetikareeglite täitmisel ja rahvusvaheliste audiitorühingute kontrollorganite koosseisu kuuluvatele institutsioonidele. 5) Professionaalne käitumine vandeaudiitor peab käituma selliselt, et tema tegevus ei kahjustaks audiitori ametit, selle head mainet ning ta peab hoiduma võimalikest diskrediteerivatest tegudeks (tahtlikult sooritatud ja kriminaalkorras karistatav
(Newcomb). Tunnetuslik ebakõla tekb, kui me leiame, et meie hoiakud või uskumused rääkivad üksteisele vastu - kas sellepärast, et nad pole tasakaalustatud nagu Heideri teoorias, või sellepärast, et nad on üksteisega otseseskonfliktis (Festinger). Tunnetuslikust ebakõlast tulenevad pinget leevendamine: 1) Kas muutes üht hoiakut. 2) Kas lisades täiendavaid hoiakuid, mis lubavad olukorda teisiti interpreteerida. Moonutuse vormid: 1) Infoallika halba valgusesse seadmine (diskrediteerimine). 2) Teistsuguste tähenduste nägemine infot uuesti üle analüüsides. 3) Väga valiv olemine info teatud osade märkamise või muutamise suhtes. 14 Hoiakute muutumise uuringud ei pea ilmtingimata tegelema eelarvamuste vähendamise või inimeste sotsiaalsete hoiakute kohandamisega. Hoiaku muutumine (Pretty, Caccioppo):
koostöö riigikontrolliga, Rahandusminiteeriumiga Auditi meetodid 1) Tegevuse taasesitus tähendab tegevuste või arvutuste kordamist, selle abil saab otsustada nende täpsust jak korrektsust ning tulemuse usaldusväärsust. 2) Ristküsitlus omades infot mingite asjaolude kohta ühest allikast, saab selle tõesust kontrollida hankides sama objekti kohta infot teisest allikast. Arvestada tuleb infoallika sõltuvust antavast informatsioonist (ei pruugi olla objektiivne) 3) Vaatlus on hea meetod, et välja selgitada, kuidas töötajad mugandavad tööülesannete täitmist, mille alusel saab prognoosida sellest tekkivaid võimalikke kahjusid. Efektiivne on see siis, kui vaatlus on ootamatu ehk et töötajad ei saa aru, et neid jälgitakse 4) Analüütiline ülevaade põhimõtteliselt on see finantsanalüüsi meetod, võrreldakse
kellelgi lasta mõjutada enda objektiivsust. 3. Ametialane kompetentsus- vandeaudiitor peab olema teenuse osutamisel kompetentne ja seetõttu tuleb tal keelduda töödest, mille täitmiseks pole tal piisavalt teadmisi või oskusi. Seetõttu peab ta end pidevalt täiendama nii täiendõppe kui enesetäienduse kaudu. 4. Konfidentsiaalsus- audiitortegevusega teatavaks saanud info on rangelt konfidentsiaalne. Infot võib avaldada ainult infoallika kirjalikul loal, seaduses ettenähtud juhtudel, tehniliste eeskirjade ja eetika reeglite täitmisel ning rahvusvaheliste audiitorühingute kontrollorganite koosseisu kuuluvatele institutsioonidele. 5. Professionaalne käitumine- vandeaudiitor peab kõikides situatsioonides käituma nii, et ei kahjusta vandeaudiitori kutsemainet. Audiitor peab hoiduma diskrediteerivatest tegudest st. audiitor ei tohi sooritada tegusid, mis kuidagi diskrediteerivad audiitori
Interaktsioon on FE-s esinev ühe faktori mõju sõltumine teise faktori tasemest. 300 ms puhul meeste-naiste erinevust ei ole; 600 ms puhul ka ei ole; aga 900 ja 1200 ms on n tulemus parem, on see juba interaktsioon. Võrdlus sõltub sellest, millise teise faktori suuruse võtame võrdluse aluseks. Näide: Pratkanis et al. (1988) "sleeper effect" (magaja-efekt) : [siia Fig.10-1] Siin F1 infoallika tunnuse esitamine enne või pärast teadet; F2 - viivitus arvamuse küsimisel (0 v. 6 näd.). Seega on see 2 x 2 FE. Nii F1 kui F2 võivad anda faktori üldefekti. [siia Fig. 10-2, 10-3 ja 10-4 ] Seletuseks dissotsiatsiooni hüpotees: esituse ajal on teade ise ja ebausaldatava infoallika tunnus tihedalt seotud, mistõttu nad vastastikku vähendavad üksteise mõju ja arvamus eriti ei muutu. Aja möödudes seos teate ja lisatunnuse vahel nõrgeneb ja selliselt, et allikas ununeb
mida ei usuta. 14) Inimestele tuleb esitada seda, mida usutakse neid teada tahtvat. 15) Ei tohi liialdada sellega, mida kuulaja juba teab. 16) Ei tohi liialdada uue või ootamatuga. 17) Mõjustava isiku aktiivsuse seadus - kui kuulaja on huvitatud. 18) Vastandusefekt - argumentid ja vastuargumendid. 19) Teadliku vastuseisu efekt. 21 20) Teabekanali või infoallika sobiv valik. 21) Mõjustatavuse sõltuvus inimese edukusest. 22) Printsiip «välisoht liidab». 23) Emotsionaalne üleskütmine. 24) Jaga-ja-valitse printsiip - mõjustatav inimene evib mitmesuguseid teadmisi, mälestusi, arvamusi ja suhtumusi. 25) Toetumine arvamusliidrile. 26) Sammu võrra eespool käimine - initsiaator olla on parem, kui reageerija, arundaja või õigustaja. 27) Jäämäe efekt (Thatcheri käekoti fenomen).
. uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal Mux-tud siin Pilet 9 1. Registrid. 2. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving). 3. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. (p3) Registrid Register on grupp ühise juhtimisega trigereid. Minimaalselt tähendab see ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna (hulk bitte) säilitamise võib olla registris võimalik teostada ka muid operatsioone (nihe,mitme infoallika valik jne), kuid alati on oluline ühine sünkroniseerimine, millega määratakse kõigile trigeritele ühiselt info salvestamise aeg. Täiendava funktsioonina võib registril olla valik kahe sisendi komplekti vahel, millest kirjutatakse uus väärtus registrisse. Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid. Nihkeregister Nihkeregisrtriks nim registrit, milles on võimalik kahendinformatsiooni ühes või mõlemas suunas nihutada.
Pilet 9 1. Registrid. 2. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving). 3. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. - Vaata Pilet3 Registrid Register on grupp ühise juhtimisega trigereid. Minimaalselt tähendab see ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna (hulk bitte) säilitamise võib olla registris võimalik teostada ka muid operatsioone (nihe,mitme infoallika valik jne). Ilma nihketa register Hulk ühise juhtimisega trigereid. Nihkeregister Registrid, millesse info sisestamine ja väjastamine toimub järjestikku nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut. nii RS-, D- kui ka JK- trigereid. Nihkeregistris ühendatakse otsene ja inverteeritud väljund järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub
mõjutada oma objektiivsust Ametialane kompetentsus audiitorteenus tuleb osutada kõrgel kompetentsus tasemel seetõttu peaks ta loobuma tööpakkumistest milleks tal pole tal piisavaid teadmisi või oskusi. Audiitor on kohustatud end pidevalt täiendama, et kindlustada kõrge professionaalsus Konfidentsiaalsus kutsetegevusega teatavaks saadud info on rangelt konfidentsiaalne, audiitor võib avaldada sellist infot ainult infoallika nõusolekul välja arvatud seadusega lubatud juhul. Infot võib avaldada: tehniliste eeskirjade ja eetika põhimõtete täitmisel; audiitorketti kuuluvate firmade kvaliteedi kontrolli organitele. Professionaalne käitumine audiitori käitumine ei tohi kuidagi kahjustada audiitori ameti head mainet ja tea peab hoiduma tegevustest mis võivad seda põhjustada. Audiitor peab hoiduma diskrediteerivatest tegudest (kuritegu, mida karistatakse kriminaalkorras; tahtlik
mõjutada oma objektiivsust Ametialane kompetentsus audiitorteenus tuleb osutada kõrgel kompetentsus tasemel seetõttu peaks ta loobuma tööpakkumistest milleks tal pole tal piisavaid teadmisi või oskusi. Audiitor on kohustatud end pidevalt täiendama, et kindlustada kõrge professionaalsus Konfidentsiaalsus kutsetegevusega teatavaks saadud info on rangelt konfidentsiaalne, audiitor võib avaldada sellist infot ainult infoallika nõusolekul välja arvatud seadusega lubatud juhul. Infot võib avaldada: tehniliste eeskirjade ja eetika põhimõtete täitmisel; audiitorketti kuuluvate firmade kvaliteedi kontrolli organitele. Professionaalne käitumine audiitori käitumine ei tohi kuidagi kahjustada audiitori ameti head mainet ja tea peab hoiduma tegevustest mis võivad seda põhjustada. Audiitor peab hoiduma diskrediteerivatest tegudest (kuritegu, mida karistatakse kriminaalkorras; tahtlik
Trigerid Registrid. Tihti on vaja arvutis opereerida info edastamisel või andmete töötlusel bittide asemel sõnadega(baidid, 16järku 32järku). Sellisel juhul on meil vaja tervet rühma trigereid, sest üks triger salvestab ühe biti. Register on defineeritud kui rühm ühise juhtimisega trigereid. Minimaalselt tähendab see ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna(hulk bitte) võib olla registril ka muid operatsioone(algväärtuse asetud, mitme infoallika valik, nihe jne) , kuid sünkroniseerimine on alati oluline, millega määratakse kõigile trigeritele ühiselt info salvestamise aeg. Nihkeregister on register, milles on võimalik kaheninformatsiooni ühes või mõlemas suunas nihutada. Ehk liigutada bitte vasakule ja paremale. Nihkeregistrit, mis võimaldab nihet mõlemas suunas nim. Reversiivseks nihkeregistriks. Nihet kasutatakse näiteks info teisendamisel paralleelkujult järjestikkujule ja vastupidi
mõjutada oma objektiivsust Ametialane kompetentsus audiitorteenus tuleb osutada kõrgel kompetentsus tasemel seetõttu peaks ta loobuma tööpakkumistest milleks tal pole tal piisavaid teadmisi või oskusi. Audiitor on kohustatud end pidevalt täiendama, et kindlustada kõrge professionaalsus Konfidentsiaalsus kutsetegevusega teatavaks saadud info on rangelt konfidentsiaalne, audiitor võib avaldada sellist infot ainult infoallika nõusolekul välja arvatud seadusega lubatud juhul. Infot võib avaldada: tehniliste eeskirjade ja eetika põhimõtete täitmisel; audiitorketti kuuluvate firmade kvaliteedi kontrolli organitele. Professionaalne käitumine audiitori käitumine ei tohi kuidagi kahjustada audiitori ameti head mainet ja tea peab hoiduma tegevustest mis võivad seda põhjustada. Audiitor peab hoiduma diskrediteerivatest tegudest (kuritegu, mida karistatakse kriminaalkorras; tahtlik
12. Hoiakute loomine sõnavaliku abil 13. Teemade valikuline kasutamine, lähtudes nende sobivusest mõjustaja enese uskumustega 14. Inimestele tuleb esitada seda, mida usutakse neid teada tahtvat 15. Ei tohi liialdada sellega, mida kuulaja juba teab 16. Ei tohi liialdada uue või ootamatuga 17. Mõjustatava isiku aktiivsuse seadudise välja töötamine 18. Vastandusefekt 19. Teadliku vastuseisu efekt 20. Teabekanali või infoallika sobiv valik 21. Mõjustatavuse sõltuvus inimese edukusest 22. Printsiip välisoht liidab 23. Emotsionaalne üleskütmine 24. Jagajavalitse printsiip 25. Toetumine arvamusliidrile 26. Sammu võrra eespool käimine 27. Jäämäe efekt 28. Mõjustuseks soodsate objektiivsete tingimuste loomine ja ebasoodsate vältimine või arvestamine 29. Edukas mõjustaja tunneb hästi mitteverbaalse suhtlemise reegleid. 30
Asünkroonne siin – taktsignaali pole otseselt näha. Andmeedastus toimub täiendavate signaalide (MSYN, SSYN) vahetamise abil. MSYN teatab algavast siinitsüklist ja SSYN teatab andmete valmisolekust. Ajastus on paindlikum IX 1. Registrid. Tihti on vaja info edastamisel ja andmete töötlemisel edastada sõnu. Selleks tulevad mängu registrid, mis koosnevad tervest rühmast ühise juhtimisega trigeritest. Registrites on võimalik ka muid operatsioone teha (algväärtuse asetus, mitme infoallika valik, nihe jne). Oluline on sünkroniseerimine, millega määratakse kõigile trigeritele ühiselt info salvestamise aeg. Võimalik on valida ka kahe sisendite komplekti vahel, valik tehakse juhtsisendiga. Nihkeregister – kahendinformatsiooni ühes või teises suunas nihutamine. Mõlemas suunas nihutatavat registrit nim reversiivseks. Nihe paremale – arvu jagamine arvusüsteemi alusega (kahendsüsteem – 2, kümnendsüsteem – 10 jne); nihe vasakule – arvu korrutamine
teine on samal ajal suletud ja vastupidi. Seega ei toimu kahetektilise trigeri korral pidevat ümberlülitumist. Kahetaktilised trigerid on nn master-slave trigerid. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. 2. Registrid Register on grupp ühise juhtimisega trigereid. Minimaalselt tähendab see ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna (hulk bitte) säilitamise võb olla registris võimalik teostada ka muid operatsioone (nihe,mitme infoallika valik jne). Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Rööbiti - mäluregister, järjestikku - nihkeregister. Registri põhiülesandeks on mitmejärgulise arvu säilitamine. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev
sisendeid võib olla ka D, T ja SR trigeritel. Kohata võib ka madal aktiivsete asünkroonsete asetussisenditega trigereid. Nüüd on tabelis S ja R väärtused astupidised. Leidub ka selliseid trigereid, millel on ainult kas asünkroonne R või S sisend. Registrid Register on grupp ühise juhitmisega trigeried. Minimaalselt tähendab see ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna säilitamise võib registris toimuda ka nihe, mitme infoallika valik jne. Asetusega register Registril võib olla asetuse (nullimise) sisend, millega saab kõigile järkudele anda algväärtuse. Register, mis võimaldab valida kahe info allika vahel Täiendavad funtsionina võib registril ollaka valik kahe sisendi komplekti vahel, millet kirjutatakse uus väärtus registrisse. Näiteks toimub valik juhtsisendi W abil. Register kahe sisendi vahel Nihkeregister
mitte hierarhia- ega ekvivalentsussuhtes. Assotsiatsiooniseosega saab ühendada antonüüme, põhjust ja tagajärge, eset ja valmistusmaterjali, tegevust ja vahendit jms. Seos vormistatakse mõlemalt poolt lühendi ST abil. 2. Märksõnastamine elektronkataloogis tänapäeval, aineotsingu võimalused ja erinevused 30 marksona infoallika voi selle osa ainestikku voi vormi tahistav sona voi sonauhend (Nait. teatmeteoses artikli algussonana, marksonakataloogis jaotusuksusena,
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptil...
kuid mis tegelikult null ei ole (nt pliiatsi ja vertikaali vaheline nurk katses panna pliiats teraviku peale seisma). Mistahes fatalistlik põhjuslikkusekäsitlus ignoreerib varjatud parameetrit. Ettemääratus (predestinatsioon) on mingi sündmuse kindel esinemine tulevikus, sõltumata teistest sünd- mustest, mis esmapilgul võiksid (põhjuslikus seoses) antud sündmuse kui tagajärje võimatuks muuta. Religioosses käsitluses esineb ettemääratus kui kõrgema infoallika (Jumala) tahteakti tulemus. Info ettemääratuse kohta on reeglina ilmutuslik info. Ilmutuslik info on info, mille omaja on kindlalt veendunud info tõesuses, kuid ei oska selgitada, millisest ja 3 mil viisil töödeldud aistingust see pärineb. Võime saada tõeseks osutuvaid (vähemasti osaliselt aistin- gulist kinnitust leidvaid) ilmutusi on suhteliselt vähestel indiviididel. Isikuid, kel vastavad võimed on
kuid mis tegelikult null ei ole (nt pliiatsi ja vertikaali vaheline nurk katses panna pliiats teraviku peale seisma). Mistahes fatalistlik põhjuslikkusekäsitlus ignoreerib varjatud parameetrit. Ettemääratus (predestinatsioon) on mingi sündmuse kindel esinemine tulevikus, sõltumata teistest sünd- mustest, mis esmapilgul võiksid (põhjuslikus seoses) antud sündmuse kui tagajärje võimatuks muuta. Religioosses käsitluses esineb ettemääratus kui kõrgema infoallika (Jumala) tahteakti tulemus. Info ettemääratuse kohta on reeglina ilmutuslik info. Loodusnähtuse füüsikaline mudel esitab kompaktselt füüsikalise objekti kohta olemasoleva info, sidudes objekti abstraktsed (meeltega mittetajutavad) omadused millegi vahetult tajutavaga ning tuues esile 3 aspektid, milles objekt erineb teistest omataolistest. Füüsika tegeleb mudelitega põhjusel, et
informatsiooniteooriat ). Viimane koos reguleerimisteooriaga moodustab küberneetika teadusharu. Märke vajatakse teate moodustamiseks ja ülekandmiseks. Näiteks tähestiku tähti, numbreid, morsemärke jne. Nendest valib infoallikas sobivamad. Niimoodi on võimalik üsna vähestest tähtedest moodustada palju verbaalset informatsiooni edastavaid sõnu ja lauseid. Enamasti kodeeritakse või transleeritakse infoallika märgid saatjas teisteks, vastavas sidekanalis edastamiseks sobivateks märkideks. Näiteks aktsioonipotentsiaalide jadad närvisüsteemis, sagedus- modulatsiooniga elektromagnetlained ultralühilaine raadiosaatjas. Kodeerimiseks nimetatakse kahe märgisüsteemi ühetähenduslikult vastavusse viimist. Sellele võib tuua palju näiteid. Näiteks tähestiku vastavus morsemärkidele, nahale avaldatud rõhu transformeerimine mehanoretseptoritelt lähtuvate impulsside jadadeks
informatsiooniteooriat ). Viimane koos reguleerimisteooriaga moodustab küberneetika teadusharu. Märke vajatakse teate moodustamiseks ja ülekandmiseks. Näiteks tähestiku tähti, numbreid, morsemärke jne. Nendest valib infoallikas sobivamad. Niimoodi on võimalik üsna vähestest tähtedest moodustada palju verbaalset informatsiooni edastavaid sõnu ja lauseid. Enamasti kodeeritakse või transleeritakse infoallika märgid saatjas teisteks, vastavas sidekanalis edastamiseks sobivateks märkideks. Näiteks aktsioonipotentsiaalide jadad närvisüsteemis, sagedus- modulatsiooniga elektromagnetlained ultralühilaine raadiosaatjas. Kodeerimiseks nimetatakse kahe märgisüsteemi ühetähenduslikult vastavusse viimist. Sellele võib tuua palju näiteid. Näiteks tähestiku vastavus morsemärkidele, nahale avaldatud rõhu transformeerimine mehanoretseptoritelt lähtuvate impulsside jadadeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
